Kahjustatud maaparandussüsteemi peab taastama seda kahjustanud isik

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.06.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab maaparandust ja maaparandussüsteemidel kavandatavate tegevuste kooskõlastamise vajadust tutvustavad infopäevad, et ära hoida teadmatusest tekitatud kahju nii enda kui naabri varale. Kooskõlastamine on vajalik ennekõike maaomanikule või tegevuse kavandajale, et ära hoida hilisemaid maaparandussüsteemide lõhkumisest tekkinud kahjustused ja võrdlemisi kulukad parandustööd.

„Maaparandussüsteemide olemasolust (näiteks maa-alused dreenisüsteemid) ei ole paljud maaomanikud teadlikud ning võivad maaparandussüsteeme rikkudes tekitada tahtmatult kahju nii enda kui naabrite varale,“ räägib Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse osakonna peaspetsialist Merly Kiisler, lisades, et kahjustatud maaparandussüsteemi peab taastama seda kahjustanud isik.

„Mõistlik on olla teadlik, mis maa all on ja sellega oma tegevustes arvestada,“ jätkab ta, „Põllumajandus- ja Toiduametiga tuleb kooskõlastada maaparandussüsteemi maa-alale ja maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse igasugune ehitamise kavandamine (planeerimisest kasutusloani), väljaspool maaparandussüsteemi kogutud vee juhtimine maaparandussüsteemi, maaparandussüsteemi ja eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine, maa kasutusotstarbe muutmine, puurimis- ja lõhkamistööd ning metsastamine.“

Maaparandussüsteemide rajamisel ei ole arvestatud kinnistu piiridega. Enamasti läbib kollektor ja ka üksikdreenid mitmeid kinnistuid. „Mistahes kohas ummistuse tekkimine mõjutab enamasti kõikide maavalduste veerežiimi, olenemata sellest, kas maa on kasutuses põllumaana, elamumaana või muu maana,“ juhib Kiisler tähelepanu. Kui kaevetöödega või pikemaajaliselt puittaimestiku juurtega lõhutakse torustik, siis pääseb pinnas torustikku, ummistab selle ja liigvesi koguneb taas pinnasesse.

Liigvesi takistab põllumajandust mitmel moel: taimed ei saa piisavalt hapnikku, märg maa on külm, mistõttu lüheneb vegetatsiooniperiood, pinnase kandevõime väheneb ja põllutöömasinad ei pääse õigel ajal külvama ega saaki koristama. Märg maa tiheneb raskete masinate tõttu ja see omakorda takistab taimedele vajaliku õhu juurdepääsu pinnasesse.

Liigvesi on kahjulik ka kõikidele hoonetele, eriti veel siis, kui liigvee olemasoluga ei arvestatud hoone rajamisel. Niiskuskahjustuste kõrvaldamine on kulu ning niiskusest tekkinud hallitus kahjustab inimese tervist. Pinnast on enamasti võimatu torustikust kätte saada. Rikutud torustik tuleb siis asendada uuega, mis tähendab kaevetöid põllul ning võib põhjustada saamata jäänud saaki.

Enamik kooskõlastusi küsib Põllumajandus- ja Toiduametilt ehitamiseks vajalike lubade (projekteerimistingimused, ehitusluba/ehitusteatis, kasutusluba/kasutusteatis) andja ja detailplaneeringute korraldaja ehk kohalik omavalitsus.

Infopäevad on suunatud eelkõige kohalike omavalituste ehitus- ja planeerimisspetsialistidele. Infopäevad toimuvad 2021. a. suveperioodil. Kohalikke omavalitsusi teavitatakse infopäevade toimumisest eraviisil. Esimene, Lääne regiooni infopäev toimub 15. juunil Lihula kultuurimajas.

Põllumajandus- ja Toiduamet: maasikate nõuetele vastavus teravdatud tähelepanu all

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.06.2021

 

Eesti maasikahooaeg on alanud. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on võtnud sel aastal teravdatud tähelepanu alla maasikate päritolu kontrolli ning nõuetele vastavuse. Plaanis on tõsta nii kauplejate kui tarbijate teadlikkust ja korraldada erinevaid üle-eestilisi kontrolle. 

Maasikate päritolu on olnud mitmeid aastaid igasuvine kuum teema. „Ausa konkurentsi ja osapoolte teadlikkuse tõstmiseks oleme planeerinud erinevaid tegevusi,“ räägib Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili, lisades, et muu hulgas leiab ameti veebilehelt eraldi rubriigi, kus amet jagab soovitusi nii tarbijale, kauplejale kui kasvatajale.

„Sealhulgas nõustame, kuidas turul maasikaid valida,“ jätkab Reili, „anname näpunäiteid marja värskuse hindamiseks ja kuidas käituda päritolu kahtluse korral.“ Kaalutletud valiku tegemiseks ja teadliku ostu sooritamiseks korratakse Reili sõnul üle ka müüjale kehtivad nõuded. Näiteks peab päritoluriigi täisnimi olema tarbijale esitatud selgelt ja arusaadavalt.

Amet on praeguseks saatnud kõikidele turgude valdajatele info, milles juhitakse tähelepanu maasikate müügiga seonduvatele nõuetele, et ka valdajad saavad müügilubasid väljastades juhtida tähelepanu õiglasele kauplemisele ning vähendada oma territooriumil tarbijate petmise riski.

Kaupmeestele tuletab amet meelde, et puu- ja köögiviljad (edaspidi ka aiasaadused) peavad olema terved ja värsked ehk vastama kvaliteedimiinimumnõuetele. „Toote pakendamisel tuleb jälgida konkreetse aiasaaduse pakendi märgistuse nõudeid, sh maasikate tootja/pakendaja nime ja aadressi, toote nimetust, kvaliteediklassi ja päritolu,“ sõnab peadirektori asetäitja ning lisab, et oluline on järgida ka maasikate hoiustamisnõudeid, et toidu saastumise risk oleks minimaalne.

Maasikakasvatajatele tuletab amet meelde, et nad kasutaksid vaid Eestis turule lubatud taimekaitsevahendeid, mida on lubatud kasutada ka maasikatel. Ohutuks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks tuleb alati järgida taimekaitsevahendi kasutusjuhendit.

„Pöörame tähelepanu ka mahemaasikate kasvatajatele, kelle maasikate vastavust nõuetele saab tarbija kontrollida juba müügikohas,“ räägib Reili. Maasikaid tohib maheda märgistusega müüa vaid juhul, kui kasvataja tegevus on kontrollitud. Kõik mahekasvatajad on mahetootjate registris, mis on avalik ja leitav PTA kodulehelt.

Reili sõnul on sel hooajal planeeritud ka ahelaülesed kontrollid, mis katavad kogu müügiahela müügiletilt tootmisüksusesse ja/või lattu. Samuti on plaanis korraldada järelevalvet turgudele. „Värske puu- ja köögivilja müüja peab olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele.“ Kontrollide tulemuste kohta, sh kus käidi ja mida tuvastati, jagab amet jooksvalt infot ka avalikkusega. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kinnitas põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse ühikumäärad

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
11. juuni, Viljandi

 

Põllumajandustootjad said 15.-22. märtsini e-prias taotleda erakorralist toetust, mis leevendab osaliselt COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslikku kahju. Sõltuvalt valdkonnast makstakse toetus välja kas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) või Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt. Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot, millest MES maksab välja 3,8 miljonit eurot järgmiselt: lihaveisekasvatus 2,2 miljonit, maheteravilja kasvatus 1,5 miljonit ja mahemunakanade kasvatus 0,1 miljonit.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kinnitas ühikumäärad täna, 11. juunil.  Ühikumäärad arvestas PRIA välja tuginedes taotletud ühikute hulgale, läbiviidud kontrollide tulemustele ja toetusteks eraldatud eelarvele.

MESi nõukogu poolt kinnitatud ühikumäärad on järgmised:

maheteravilja kasvatus  33,61 eurot teravilja hektari kohta;

mahemunakanade kasvatus  4,39 eurot kana kohta;

lihaveisekasvatus  26,97 eurot lihaveise kohta;

ammlehmade kasvatus  39,45 eurot ammlehma kohta

Kõik toetused makstakse MESi poolt välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal.
Infot MESi poolt makstavate erakorralise toetuse valdkondade kohta saab MESi kodulehelt https://mes.ee/covid-19-kriisimeetmed.

Lääne maakonnale lubatud räimekvoot püüti täis

Maaeluministeerium
Pressiteade
10.06.2021

Homsest peatatakse räimepüük Lääne maakonnas

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatatakse alates homsest, 11. juunist Lääne maakonnas Läänemerel toimuv räimepüük. Sama käskkirjaga peatatakse Lääne maakonnas ka kastmõrdadega kalapüük.

„Aastane lubatud räimekogus Lääne maakonnas on ammendumas, mistõttu tuleb seal peatada nii räimepüük kui ka kastmõrra kasutamine kalapüügivahendina. Räime saab püüda veel Liivi lahes, kus Pärnu ja Saare maakonna rannakaluritel on määratud räimekvoodist 1545 tonni püüdmata. Lisaks võivad Harju, Hiiu ja Saare maakonna rannakalurid mujal rannikumeres püüda veel kokku veidi üle 48 tonni räime,” sõnas minister Urmas Kruuse.

Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Läänemerel, välja arvatud Liivi lahel, kaluri kalapüügiloa alusel välja püütav aastane lubatud räimepüügi kogus 1461 tonni. Sellest 1161 tonni täitumisel võib Saare, Hiiu, Lääne ja Harju maakonnaspüüda iga nimetatud maakonna kohta lisaks 50 tonni räime, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas 100 tonni.

Pärast neile kuuele maakonnale ühiselt eraldatud 1161 tonni suuruse räimekvoodi täitumist on Lääne maakonnas püütud eilse seisuga veel 45 tonni räime. Sellega on neile maakondadele eraldatud räimekogus ammendumas ja püük tuleb peatada.

Juuni alguses peatati kvoodi täitumise tõttu räimepüük Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas.

Räimepüügi peatamisega koos peatatakse kalapüük kastmõrdadega, kuna kastmõrraga püüdes pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse.

Räimepüügi piirangu aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati räime püügi lubatud aastane kogus.

 

Põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus PRIA valdkondades on välja makstud

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
10. juuni 2021

 

COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks mõeldud erakorraline toetuspiimalehma-, sea-, lamba- ja kitse-, vuti-, kartuli-, maasika- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas on PRIA klientidele välja makstud.

 

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb, et soovisime põllumeestele niigi keerulisel perioodil võimalikult kiiresti erakorralise toetuse välja maksta ning saame öelda, et pingutus kandis vilja. Ta lisab, et tähtajast pea kuu aega varem alustatud toetuste maksmine on meie poolt lõpule jõudnud ja PRIA toetusesaajad on oodatud toetussummad kätte saanud.

Väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud PRIA valdkondade kaupa on järgmised:

Põllumajandustootjad said erakorralist toetust taotleda 15.-22. märtsini. Toetus makstakse sõltuvalt valdkonnast välja kas PRIA või Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt. Piimalehma-, sea-, lamba- ja kitse-, vuti-, kartuli-, maasika- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas kandis toetusraha kliendile PRIA. Lihaveise-, mahemunakanade ja maheteravilja kasvatuse erakorralise toetuse osas kinnitab ühikumäärad, teeb otsuse ja kannab toetusraha kliendile MES. MES kinnitab oma valdkondade ühikumäärad 11. juunil. Kõik määratud toetused makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal.

Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot. Toetus jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit, kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Andmeid PRIA poolt välja makstava enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“. Infot MESi poolt makstavate erakorralise toetuse valdkondade kohta saab MESi kodulehelt https://mes.ee/covid-19-kriisimeetmed, MESi arendus-projektijuht Riin Kurrikoffilt telefonil 648 4920 või MESi üldiselt e-posti aadressilt mes@mes.ee.

8. juunil kohtusid maa- ja rannarahva esindajad peaminister Kaja Kallasega

8. juunil kohtusid maa- ja rannarahva esindajad peaminister Kaja Kallasega.

Kohtumisel rõhutasid esindusorganisatsioonide esindajad, et oluline on näha ja väärtustada Eesti maainimese panust osana loodushoiust. Rõhutati, et täna fookuses olev rohepööre ja sellega kaasnev avalik arutelu on tugevalt kreenis näilise loodushoiu poole ning seetõttu on asutud väga ühekülgselt probleeme lahendama. Tegelikkuses on oluline, et taburet seisaks kolmel jala – keskkonna hoiu kõrval on olulised ka sotsiaalmajanduslikud aspektid.  Maainimesed tahavad olla kaasatud otsustusprotsessidesse, mis neid ja nende tegevusvaldkondi otseselt puudutavad.

Oluline on meeles pidada, et maa- ja rannarahvas on traditsiooniliselt elanud ja elab ka praegu looduse keskel ja on juba oma olemuselt loodushoidja rahvas. Meie, maainimesi esindavad organisatsioonid, soovime, et maainimese väärtus oma elupiirkonna arendaja ja hoidjana oleks taas teadvustatud ja nende muredele pööratud vajalik tähelepanu.

Kohtumine peaminister Kaja Kallasega toimus konstruktiivses dialoogis ja andis lootust, et maainimene ja tema mured ei jää tähelepanuta.

Kohtumisel osalesid Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Ats, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa, Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm, Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

Hiiumaal tuvastati rebasel koerte katk

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.06.2021

 

Hiiumaal leiti esimest korda koerte katku haigestunud rebane. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastus vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on haigust võimalik ära hoida vaid vaktsineerimisega. „Koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas eas koeri, kuid ennekõike kutsikaid. Üldjuhul lõppeb haigus surmaga. Lisaks kohustuslikule marutaudivastasele kaitsesüstimisele tuleb ohtu arvestades oma lemmikut korrapäraselt ka koerte katku vastu vaktsineerida,“ rõhutas Kalda vaktsineerimise olulisust.

Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

 

Koerte katku leviku vältimiseks:

  • vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
  • väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
  • kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313;
  • haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Taust

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.

Lindude gripi oht ei taha raugeda, levimas on uus linnugripitüvi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.06.2021

 

Kui tavaliselt lõppeb lindude gripi levik lindude pesitsusajaga, siis sellel aastal pole gripi levik pidurdunud. Tuvastatud on Eestis uus kõrge patogeensusega ja teistele loomadele ja lindudele edasikanduv linnugripitüvi H5N1. Endiselt tuvastatakse lindude grippi ka meie lähiriikides.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on Euroopas, sh Eestis levinud peamiselt kõrge patogeensusega lindude gripi viiruse tüved H5N8 ja H5N1. „Viimast tüve tuvastati mais Matsalus kahel hukkunud merikotka pojal ning eelmisel nädalal Pärnumaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal hukkununa leitud lindudel,“ kirjeldas Sammel.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ülevaate kohaselt leitakse erinevalt varasematest hooaegadest käesoleval aastal veel varasuvelgi endiselt palju väga nakkava lindude gripi tagajärjel hukkunud metslinde. Samuti esineb Euroopas endiselt lindude gripi puhanguid kodulindudel. „Kuna käes on lindude pesitsusaeg, siis erinevate liikide linnupoegadel, eriti just veelindude (pardid, haned, luiged) ja röövlindude (pistrikud, viud, kotkad) poegadel on suur risk nakatuda ja surra,“ selgitas Sammel.

Lindude gripi H5N1 viirusetüve on Hollandis tuvastatud kahel rebasel ja H5N8 viirusetüve hülgel Ühendkuningriigis ja Rootsis. „Viiruse ülekandumine imetajatele on kindlasti murettekitav, sest see näitab, et viirus muteerub ning levib ja kohaneb paremini. Amet asub uurima surnuna leitud või kütituid rebaseid lindude gripile, et saada ülevaade, kas ka Eestis viirus imetajale kandub,“ lisas Sammel.

Euroopas ei ole mitte ühestki inimese lindude gripi viirusesse nakatumisest teavitatud. ECDC on inimeste nakatumise riski lindude grippi Euroopas hinnanud väga väikeseks ja töö tõttu lindudega kokku puutuvate inimeste nakatumise riski väikeseks.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Põllumajandus- ja Toiduamet: algab saare-salehundlase seire

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.06.2021

 

Tänasest alustab Põllumajandus- ja Toiduamet iga-aastast saare-salehundlase seiret, mis kestab kuni augusti keskpaigani. Saare-salehundlane on saarepuid kahjustav karantiinne taimekahjur, keda seni ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides leitud. Kahjuri tuvastamisel hävitatakse kahjustunud ja nende lähiümbruses kasvavad saarepuud.

„Ehkki Euroopa Liidus on kehtestatud saare-salehundlase levikuriikidest liitu imporditavale saare puidule ja istikutele sisseveo erinõuded, mis takistavad levikut kaubavahetuse kaudu, on looduslikku levikut raske takistada – taimekahjustajad riigipiire ei tunne,“ sõnab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ülle Metsman.

Saare-salehundlase seiret tehakse koos Keskkonnaagentuuriga. Aastatel 2015–2018 piirdus see saarekahjustuste uurimise ja vaatlustega. Alates 2019. aastast toimub seire feromoonpüüniste abil – nii on võimalik kahjurit leida tunduvalt varem. 2021. aastal keskendutakse seirega põhiliselt Narva linnale ja Ida-Viru maakonnale. Kui märkate saarepuu võrasse paigutatud püüniseid, palume need jätta puutumatult oma kohale.

„Kahjuri tuvastamisel on edasise leviku piiramiseks ainus võimalus hävitada kahjustunud ja nende lähiümbruses kasvavad saarepuud,“ märgib Metsman, juhtides tähelepanu, et lisaks on keelatud kahjustuskoldest välja viia saare puitu ja istikuid.

Saare-salehundlase esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ülle Metsmani sõnul võib kahjur levida mitmel viisil: loodusliku levikuga lendlusel, puidu ja taimede kaubavahetuse käigus või ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.

Saare-salehundlane on levinud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas. „Eestile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus,“ räägib nõunik, lisades, et väga oluline on kahjur varakult avastada, kui on veel võimalik tema levikut pidurdada. „Eestis on ohustatud looduslikult kasvav harilik saar ning haljastuses kasutatav pensilvaania saar,“ lisab ta.

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Kahjur lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarepuu lehtedest. Saare-salehundlane tekitab puudele kaks väga iseloomulikku kahjustustunnust:  vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud ning mardikas tekitab puust väljudes puukoorele 3-4 mm läbimõõduga D-kujulise ava.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:

https://pta.agri.ee/saare-salehundlane

 

Põllumajandus ja Toiduamet: Eestis müüdav toit on suures osas nõuetekohane

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.06.2021

 

8. juuni toimus vestlusring „Taimekaitse – kas päästja või hävitaja? Kuidas tagada usaldus ja tasakaal?“, kus arutati selle üle, kas hästi ja tasakaalus taimekaitse tagab ohutu toidu meie toidulaual ning kestliku keskkonna.

Vestlusringil tõdeti, et taimekaitsevahendite vastutustundlik kasutamine tagab selle, et need jäägid ei jõuaks toitu. Leiti, et Eesti põllumehed on teadlikud kas ja kuidas taimekaitsevahendeid kasutada ning leiud toidus on põhjustatud juhuslikest eksimustest. Taimekaitsevahendite vastutustundlik kasutamine tagab toidu ohutuse.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Anu Nemvalts tõi välja, et PTA kui järelevalve asutus seisab hea selle eest, et tarbijani jõuaks ohutu toit. „Taimekaitsevahendite (TKV) jääkide uuritakse nii tava kui mahe päritoluga taimede söödavatest osadest ja toidust. Kokku tuvastati nõuetele mittevastavus 13 korral. Kümnest tavatoote proovist tuvastati TKV jääkide piirnormide ületamine ning kolmest mahepõllumajandusliku päritolu tootest  TKV jääke mida ei oleks tohtinud seal leiduda,“ kirjeldas Nemvalts.

„2020. aasta käigus võetud proovide põhjal on hea tõdeda, et eestlaste toidulauale jõudev toit on suures ulatuses nõuetekohane. Pidades silmas asjaolu, et tervisliku toitumise üheks aluseks on ka mitmekesine toidulaud, siis normi piiresse jäävad TKV jäägid toidus ei ohusta inimese tervist. Tulemused, et Euroopa Liidu, sh Eesti päritolu puu- ja köögiviljades leidub oluliselt vähem erinevaid TKV jääke kui liidu välistest riikidest pärit puu- ja köögiviljades. Siiski teeb murelikuks, et 45% proove sisaldas mõõdetavas koguses TKV jääke. Seetõttu on tarbija vaates oluline järgida mitmekülgse toitumise põhimõtteid. Amet jätkab proovide võtmistega ka sellel aastal,“ lisas Nemvalts.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ja Põllumajandusamet (PMA) võtsid eelmisel aastal TKV jääkide uurimiseks kokku 400 proovi, millest VTA võttis 220 proovi toiduohutuse ning PMA 98 proovi taimekaitsevahendite kasutamise ja mahepõllumajanduse nõuete järgimise kontrolliks.

Proovide koguarvust moodustas tavatoidu proovide osakaal kõikidest proovidest 79.5% ja mahetoidu proovide osakaal oli 20,5%. Ühtegi TKV jääki ei leitud 216 proovist.

Täiendavad andmed ja selgitused leiate aruandest, mis asub ameti kodulehel.

Vestlusringis osalesid PTA peadirektori asetäitja Anu Nemvalts, Rabaveere farmi juht Olav Kreen, PTA peaspetsialist Riina Pärtel, Rimi kvaliteedijuht Algis Murumaa, Kadarbiku talu tootmisjuht Ville Pak, MTÜ Liivimaa Lihaveise esindaja ja lihaveisekasvataja Airi Külvet.

Taust

Kaasaja põllumajanduse lahutamatuks osaks on taimekaitsevahendite kasutamine, mida tuleb teha kooskõlas nõuetega, et ei ohustataks keskkonda ja inimeste tervist.

Aruanne koondas kokku proovide analüüsitulemused, mis tehti VTA toiduohutuse kontrolli raames ja PMA taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve käigus.

TKV toimeainete jäägid ei kujuta automaatselt ohtu inimese tervisele, kuna normid on kehtestatud varuga. Toidust tulenevate ohtude riskide hajutamiseks on tarbijal soovituslik toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt.