Selle aasta parimad talud on selgunud

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
16.11.2020

 

 13. novembril kuulutatid Pärnus talunike tänuüritusel välja selle aasta parimad talud. Parima talu tiitli pälvis Raudepere OÜ Pärnumaalt, kus kasvatatakse kurke ja tomateid.

“Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel,“ ütles Taluliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkurssiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust.“ selgitas Kerli Ats. Parimat talu on Eestis valitud juba 27 aastat. Parimad selgitativälja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Lisaks kuulutati välja üldvõitja, kes saab parima talu tiitli. Parimaid talusid aitasid tunnustada, Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

 

PARIM NOORTALUNIK – Priidu Veersalu Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalust (Harjumaa)

Parim noortalunik võttis vanematelt talupidamise üle viis aastat tagasi. Üks eesmärk talu ülevõtmisel oli ehitada suur kaasaegne laut, mis on nüüdseks ka valmis saanud ning see mahutab kuni 250 põhikarjalooma. Nende põhiliseks sissetulekuallikaks on elusloomamüük ning nende soov on minna eksporditurule. Lisaks sellele tegeldakse liha ja käsitöötoodete müügiga. Kõik pere liikmed on talu tegemistesse on kaasatud, ka 92‑aastane vanaema on usin abistaja.

 

PARIM ALTERNATIIVTALU – Tori Siidritalu (Pärnumaa)

Maaelu mitmekesisuse rõhutamiseks valitakse igal aastal ka parim alternatiivtalu, kes ei tegele traditsioonilise põllumajandustootmisega. Parima alternatiivtalu tiitli võitja kolis Tallinnast tagasi oma juurte juurde ning alustas oma tegevusalaga nullist. Toetutakse esivanemate kogemustele, väärindades kohalikul, eripärase koostisega mullal kasvanud toorainet. Välja on arendatud oma kaubamärk ning kasvatatakse mahedalt õuna- ja viinapuid. Pererahvas on kõikide oma toodete sünni juures, alates õunapuude paljundamisest ja pookimisest kuni pudelisse villimise ja erikettide panekuni.

 

PARIM TOOTMISTALU – Saareõue OÜ (Pärnumaa)

Parim tootmistalu on pereettevõte, kelle põhiline käive tuleb teraviljamüügist, kuid nad on leidnud ka tee tõuloomade müügini nii Eestis kui ka võõrsil. Lisaks karjamaadele hooldavad loomad ka oma kandi rannikut. Alates vanematelt talupidamise ülevõtmisest on haritava maa suurust kümnekordistatud ning 16 lihaveisest on saanud 180 aberdiini-anguse veist.

 

PARIM TALU – Raudepere OÜ (Pärnumaa)

2020.aasta parim talu on musternäidis taluidüllist. Noorpere jätkab seda, mida vanemad alustasid. Selleks, et ka edaspidi oma pere jõududega hakkama saada ning aega ka pisipere jaoks jääks, on investeeritud automaatsetesse kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemidesse. Toodang turustatakse suuresti lähipiirkonnas ning nii‑öelda müügikõlbmatu välimusega toodang väärindadakse kohapeal tomatikastmeks või hoopis soolakurgiks.

 

Lisaks otsustas hindamiskomisjon anda välja kaks eripreemiat: „Tõe ja õiguse“ ning elutööpreemia.


Eripreemia „Tõde ja õigus“  pälvis Kuldr Kuld Lalluka OÜst (Jõgevamaa)

„Tõe ja õiguse“ eripreemia vääriliseks on noortalunik, kelle armastus põllutehnika vastu tekkis juba väga varajases eas, mil poiss nooremaseas põlluserval traktoreid piilumas käis. Kuna tööd on palju, siis otsustas ta investeerida tööliste asemel hoopis tehnikasse, et säilitada klassikaline peretalu, kus saab kõik tööd ise ära tehtud. Ta kasvatab mahevilja 300 hektaril ning on hästi läbi mõelnud oma äriplaani ja kursis erinevate suundadega Euroopast, mis mõjutavad tema valikuid.

 

Elutöö eripreemia pälvis Naima Kütt Küti talust (Saaremaa)

Elutöö eripreemia saab talupidamisega 1989. aastal alustanud talunik. Tänaseks on loomakasvatusega tegeletud üle 60 aasta ning talus on 45 lüpsilehma, 50 šarolee tõugu lihalooma, kanad, koerad ja kassid. Iga elusolendi eest hoolitseb talu perenaine ennastsalgavalt. Talu kasutuses on üle 200 hektari maad, kus karjatatakse loomi ning varutakse sööta. Tema aed on imetlusväärselt ilus ja puhas, muru on alati niidetud ja hoovi ümbritsevad lillepeenrad.

Fotod parima talu tiitli võitnutest: FOTOD PARIM TALU 2020 

Parimaid talusid aitaid tunnustada Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

Lisainfo:

 Kerli Ats

Tel. +372 5647 5660
e-post: kerli@taluliit.ee

 

Käibemaksu langetamine soodustaks kodumaise puu- ja köögivilja tootmist ja tarbimist

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI AIANDUSLIIT

PRESSITEADE
12.november 2020

 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Aiandusliit pöördusid valitsuse ja Riigikogu poole ettepanekuga algatada seadusemuudatus kodumaise puu- ja köögivilja ning kartuli käibemaksu määra alandamiseks seniselt 20 protsendilt 5 protsendile. Läti kogemusele tuginedes võib väita, et see aitab soodustada nii kodumaist aiasaaduste tootmist kui tarbimist.

„Käibemaksumäära alandamine kodumaistele aiasaadustele aitaks saavutada valitsuse koalitsioonilepingus seatud eesmärki kindlustada Eesti isevarustatuse tase põhitoiduainetega. Eesti võime ennast varustada kodumaiste puu- ja köögiviljaga on kahjuks üsna madal – möödunud aastal suutsime toota vaid natuke üle poole Eestis tarbitavast köögiviljast, kümnendiku puuviljast ja marjadest ning alla 80% kartulist,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Toiduainete käibemaksusoodustust pole kasutusele võetud vaid neljas Euroopa Liidu riigis – Taanis, Bulgaarias, Leedus ja Eestis. Kõik teised liikmesriigid on pidanud kirjeldatud maksuerisust kodumaisele puu- ja köögiviljale vajalikuks. Teeme ettepaneku esimese sammuna langetada kodumaiste aiasaaduste käibemaksumäära viiele protsendile, mis soodustab tervislikku toitumist ning aitab parandada kodumaiste aiasaaduste kättesaadavust,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats.

„Meie naaberriigis Lätis otsustati 2018. aastast rakendada puu- ja köögiviljale 5-protsendilist maksumäära, millel on olnud positiivne mõju nii kohalikule tootmisele kui puu- ja köögivilja tarbimisele. Käibemaksu määra langetamise järel suurenes Lätis puu- ja köögivilja tarbimine umbes kümnendiku võrra, samas suurusjärgus on kasvanud ka aiasaaduste kasvupind. Maksusoodustusel on olnud positiivne mõju sektori käibele ning varimajanduse vähendamisele,“ rõhutas Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin.

Läti põllumajandusministeeriumi andmete kohaselt langesid jaekaubanduses puuviljade, marjade ja köögivilja hinnad ligi 12%. Alates 2018. aastast on Lätis puu- ja köögivili olnud ka teiste Balti riikide võrdluses kõige madalam. Registreeritud käibemaksukohustuslaste arv Läti puu- ja köögiviljasektoris on kasvanud 9%, sama palju on kasvanud ka sektori ettevõtete käive. Kohapeal toodetud puu- ja köögiviljasaaduste väärtus on 2017. aastaga võrreldes tõusnud 45%. Puu- ja köögiviljasektori keskmine töötajate arv on kasvanud ligi 6%.

Eelnevast tulenevalt tegid põllumajanduse esindusorganisatsioonid maaeluministrile ettepaneku algatada valitsuses läbirääkimised kodumaise puu- ja köögivilja käibemaksumäära langetamiseks samale tasemele naaberriigi Lätiga. Varasemalt on toiduainete käibemaksusoodustust toetanud ka kaupmehed.

 

Täiendav informatsioon:

Raimond Strastin, tegevjuht, Eesti Aiandusliit, tel 52 59 744, aiandusliit@aiandusliit.ee

Roomet Sõrmus, juhatuse esimees, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee

Kerli Ats, juhataja, Eestimaa Talupidajate Keskliit, tel 56 475 660, kerli@taluliit.ee

 

Tallinna ümbruses levib taas koerte katk

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.11.2020

 

Tallinna lähedastest valdadest on leitud mitmeid koerte katku haigestunud rebaseid, mistõttu palub Veterinaar- ja Toiduamet koeraomanikel jälgida, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud.

„Kuigi käesoleva aasta alguses saime mitmeid teateid koerte katku juhtumitest Harjumaal, Tartumaal ja Raplamaal, oli olukord kuni oktoobri lõpuni rahulik. Viimasel ajal on Tallinna ümbruse valdadest tulnud aga mitmeid teateid haigetest rebastest,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup.

Koerte katku levimist rebastel on täheldatud Viimsi, Jõelähtme, Saue ja Saku vallas. Haigusdiagnoosi kinnitamiseks tellis amet uuringud Veterinaar- ja Toidulaborilt ning need osutusid positiivseks.

„Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mis ohustab igas eas koeri, kuid eriti kutsikaid. Koera kaitsmiseks selle haiguse eest tuleb oma lemmikut korrapäraselt koerte katku vastu vaktsineerida,“ sõnas Kaup. „Kui koer on vaktsineeritud ja vaktsiini mõju kestab, siis võib temaga vabalt ka metsas jalutada.“

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.

Koerte katku leviku vältimiseks:

  • vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
    • väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
    • kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313;
    • haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

COVID-19 kriisi mõjusid leevendavat erakorralist toetust taotleb 48 toidutöötlejat

Põllumajanduse Registrite
Ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
9.11.2020

 

4. novembril lõppes Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames toidutöötlejatele antava COVID-19 puhangust tingitud erakorralise ajutise abi taotluste vastuvõtt. Kokku esitati 48 taotlust summas 616 000 eurot.

Arengutoetuste osakonna arendusbüroo juhataja Rauno Aun ütleb: „Esitatud taotluste põhjal võib öelda, et maailma tabanud koroonakriis on meie toidutöötlejate tegevust oluliselt mõjutanud. Taotlejad on müügiedendusplaanides välja toonud tegevused, millega nad soovivad siseneda nii lähi- kui kaugturgudele. Lisaks lähiriikidele plaanitakse uute toodete ja tehnoloogiatega siseneda näiteks Lõuna-Korea, Hiina ja Jaapani turgudele. Toetust küsitakse peamiselt välismessidel osalemiseks, tootearendustegevusteks, turunduskampaaniateks jms.“

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Toetus on mõeldud toidutootjatele ja -töötlejatele, kes on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjad ning kelle ettevõtete tegutsemisvõimalusi on COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud oluliselt kahjustanud. Toetus aitab lahendada likviidsusprobleeme, mis on tekkinud COVID-19 kriisi tõttu neil ettevõtetel, kes turustavad põllumajandustooteid ja toidukaupu välisturgudel. Toetust antakse kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks kavandatud teavitus- ja müügiedendustegevusteks.

Toetuse suurus sõltub ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta käibest ja võib ulatuda maksimaalselt 25 000 euroni ettevõtja kohta. Eelarves on toetuseks ette nähtud 1 522 000 eurot.

PRIA hindab taotlusi määruses toodud hindamiskriteeriumite alusel ja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Toetus makstakse välja 2020. aastal.

Valitsus toetas ettepanekut eraldada põllumeestele 12 miljonit eurot koroonakahjude hüvitamiseks

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

05.11.2020

 

 

Valitsuse liikmed toetasid maaeluminister Arvo Alleri ettepanekut eraldada Vabariigi Valitsuse reservist seoses COVID-19 levikuga 12 miljonit eurot põllumajandussektori toetamiseks.

 

„COVID-19 puhangu laialdane mõju Eesti majandusele on jätnud tuntava jälje ka siinsete põllumajandustootjate tegevusele, vähendades märkimisväärselt nende sissetulekuid ning suurendades ettevõtjate majanduslikku ebakindlust,“ tõdes maaeluministerArvo Aller.

 

„Peamised kahju saanud sektorid on piimatootmine, lihaveise- ja seakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus ning aiandus. Valitsus mõistab, et olukord põllumajanduses on mitmele tootmisvaldkonnale keeruline ja seetõttu tuleb leida neid kõiki arvestav lahendus. Sellest tulenevalt toetati ettepanekut eraldada põllumeestele reservist toetust kokku 12 miljonit eurot.  Toetusraha täpsem valdkondlik jaotus selgub hiljem,“ lisas minister.

 

Piimatootmise puhul on probleemiks piima kokkuostuhind, mis alates aprillist püsib alla omahinna. Veiste kokkuostuhinnad on langenud alates 2020. aasta algusest – veiselihasektorit mõjutab enam toitlustusasutuste olukord, tarbijate sissetulek ning ekspordi märkimisväärne vähenemine.

 

Sigade kokkuostuhind on langenud alates 2020. aasta algusest ning see on osa tootjate puhul kukkunud alla omahinda. Lammaste kokkuostuhinnad on olnud langustrendis ning viimastel aastatel on Eestis lammaste ja kitsede arvukus ebasoodsate turutingimuste mõjul vähenenud viiendiku võrra.

 

Aianduses on suur hinnasurve seoses COVID-19 pandeemiast tingitud probleemidega toitlustussektoris. Selle müügikanali mahtude suur langus on tekitanud olukorra, kus kartuli- ja köögiviljakasvatajad otsivad jaekaubanduses alternatiivset müügiväljundit, mis tekitab täiendava hinnasurve aiandussaadustele.

Valitsuse otsus põllumajandust erakorraliselt toetada annab kindlustunnet

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
MTÜ EESTI NOORTALUNIKUD

Pressiteade
5. november 2020

 

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid tunnustavad tänast valitsuse otsust eraldada põllumajandussektori toetamiseks 12 miljonit eurot. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja MTÜ Eesti Noortalunikud hinnangul annab riigipoolne toetus hea võimaluse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektoris.

“Peame väga oluliseks, et valitsus osutab nendel keerulistel aegadel abikäe Eesti põllumajanduse olukorra leevendamiseks. Kuigi riik ei suuda üheski kriisis kõiki kahjusid hüvitada, siis on väga tähtis, et erakorralise toetuse abil suudetakse kõige suuremaid probleeme ära hoida. Keerulistel aegadel on oluline anda põllumajandusettevõtjatele kindlustunnet tootmisega jätkamiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Käesolevas majanduskriisis on kõige enam kannatanud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektor ja maheteraviljakasvatus, mistõttu tuleks valitsuse poolt eraldatud vahendid suunata just nende sektorite olukorra leevendamiseks. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi, mistõttu on riigi abi raskuste ületamiseks väga vajalik,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eesti põllumajandusettevõtjate probleemid on tekkinud madala turuhinna, turustamisraskuste ja liikumispiirangute tõttu. Praeguses ebakindlas majandusolukorras peame valmis olema keerulise turuolukorra jätkumiseks, mistõttu on iga samm ettevõtjate kindlustunde suurendamiseks äärmiselt oluline,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja MTÜ Eesti Noortalunikud saatsid oktoobri lõpus valitsusele pöördumise, milles palutakse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. Tänane valitsuse otsus annab olulist leevendust, kuid põllumajandusorganisatsioonid jätkavad läbirääkimisi Riigikogu fraktsioonidega, et puudu olevad vahendid lisataks järgmise aasta riigieelarvesse. Põllumajandussektorit on järgmise aasta suveni võimalik toetada Euroopa Komisjoni ajutise riigiabi raamistiku reegleid silmas pidades. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid.

 

Assamalla juhtum – ametnikud kontrollivad olukorda iga päev

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

04.11.2020

 

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) on teostanud Assamalla külas asuvas Alatfar OÜ loomapidamishoones kontrolli ning nõudnud omanikult kohest puuduste kõrvaldamist ja loomade heaolu tagamist.

 

Loomade heaolu on üks VTA prioriteetidest ning kindlasti ei tolereeri amet loomade hooletusse jätmist ning reageerib saabunud kaebusele esimesel võimalusel. Nõnda toimiti ka seekord. VTA sai antud juhtumi kohta info pühapäeva õhtul ning esmaspäeva hommikul  reageeriti, minnes ettevõtet kontrollima.

 

Loomapidaja tegevust nõuete täitmisel – loomadele vajalike pidamistingimuste ja söötmise tagamist – on alates olukorraga tutvumisest kontrollitud alates esmaspäevast iga päev. Selliste kontrollidega jätkatakse kuniks on veendumus, et tuvastatud probleemidele on leitud eesmärgipärased lahendused ja need on rakendatud. Loomapidaja teeb ametiga igakülgset koostööd ja on järginud talle antud juhiseid. Loomade elu ja tervis pole hetkel ohus.

 

Pühapäeval saabunud info oli ametnikele uus ning see tuleb selgelt eristada juunikuus esitatud kaebusest ja kontrollist. Juunikuus laekunud vihje järgselt teostatud kontrollkäigul veenduti, et loomade elu ja tervis polnud mingilgi viisil ohustatud ning loomapidajale anti vajalikke selgitusi loomade heaolu tagamiseks.

 

Amet on väga tänulik inimestele, kes on teavitanud hättasattunud loomadest ning kinnitame, et kõigile esitatud vihjetele reageeritakse.

 

Antud juhtumi valguses juhib amet tähelepanu ajaolule, et teise isiku territooriumile või ehitistesse sisenemise õigus loomade heaolu kontrollimiseks on Veterinaar- ja Toiduametil, kui järelevalveorganil. Seega palume inimestel loomade heaolu küsimustes kindlasti ametiga ühendust võtta ning ise loomapidamishoonetesse mitte siseneda. Selline teguviis võib heasoovijale inimesele kaasa tuua pahandusi. Samuti on oluline meeles pidada, et loomade suremise põhjuseks võib olla ka mõni loomataud, mispuhul on oht, et loomapidamiskohtadesse sisenenud isikud võivad kanda ohtliku taudi edasi.

 

Selgus kala ja kalatoodete tarbimise edendamiseks välja kuulutatud ideekonkursi hanke võitja 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
2.november 2020

 

Maaeluministeerium tõmbas joone alla juuni lõpus välja kuulutatud suurele ideekonkursi hankele,  kuulutades välja võitja, kes hakkab järgmise kolme aasta jooksul edendama kala ja kalatoitude populaarsust Eestimaa inimeste seas. Kaheksa konkursile laekunud idee hulgast tunnistati parimaks reklaamiagentuuri Division OÜ pakutud loovlahendus, mis valmis ühistöös MIXD Meedia OÜ-ga.

 

Zürii esimehe Anu-Mall Naaritsa sõnul olid kõik konkursile esitatud kaheksa professionaalset pakkumist väga hästi ette valmistatud. „Kalakampaania võitja valikul valitses kümneliikmelise žürii hulgas siiski suur üksmeel. Hea meel on võitjaks kuulutada agentuur, kes sellel ideekonkursil näitas selgelt, et nad mõistavad väga hästi, kuidas panna inimesed rohkem kala tarbima ning kuidas tekitada erinevates sihtgruppides kalaisu. Lisaks toimivale ideele oli kokku pandud ka mitmekülgne tegevuskava selle elluviimiseks ja sihtgruppideni jõudmiseks. Soovin žürii nimel võitjale edu kampaania elluviimisel ja tulemuste saavutamisel ning tänan kõiki, kes sel konkursil osalesid,“ lisas žürii esimees Anu-Mall Naarits.

 

„Oma geograafilise asendi ja kalaga isevarustuse poolest võiks eestlasi juba praegu pidada kalasööjaks rahvaks, aga uuringud näitavad, et eestimaalase söögilauale jõuab keskmiselt 17 kilo kala ja kalatooteid inimese kohta aastas, samas kui Euroopas tarbitakse inimese kohta aastas keskmiselt 25 kg kala. Meie algatatud kolmele aastale kavandatava reklaamikampaania üks olulisemaid eesmärke ongi kala ja kalatoodete tarbimise suurendamine Eestis,“ ütles maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann.

 

Ligi 1,6 miljoni suuruse hanke võitja valis välja 10-liikmeline žürii, kuhu kuulusid Eesti Kaupmeeste Liidu, Marketingi Instituudi, Eesti Toiduliidu, Turundajate Liidu, Tallinna Ülikooli, Kalanduse Teabekeskuse, Kalaliidu, Maaeluministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi esindajad. Žürii liikmed olid seotud konfidentsiaalsuslepinguga ega omanud hindamise ajal infot pakkumuse esitajate kohta.

 

Hanke võitja, reklaamiagentuur Division OÜ peab kala ja kalatoodete söömist toetava kampaaniaga alustama hiljemalt kolme kuu möödumisel pärast lepingu sõlmimist. Kampaania kogukestvus ehk kampaania tegevused on ära jaotatud kolmele aastale, mille käigus on oluline jõuda kõikide Eestimaa inimesteni.

 

„Kampaania on täitnud oma eesmärgi, kui kalatoodete kogutarbimine Eestis kasvab 20 kilogrammini aastas ning selle püsivam mõju võiks jätkuda ka pärast ametlikku kampaaniaperioodi lõppu,“ sõnas Siim Tiidemann.

 

Kavandatavat reklaamikampaaniat rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahenditest.

 

Kala ja kalatoodete tarbimise kasv elanikkonna hulgas on üks osa Maaeluministeeriumi koostatud arengukavast aastani 2030, mis on üldiseks sihiks seadnud, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada.

Kuni 15. novembrini saab e-PRIAs registreerida mesilasperesid

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
2.11.2020

 

Igal aastal peavad mesinikud kahel korral teatama põllumajandusloomade registrile mesilasperede arvu mesila(te)s. 1. novembrist algas teistkordse teatamise periood, mis kestab kuni 15. novembrini.

Mesinikel tuleb mesilasperede arv teatada 1. novembri seisuga. Kõige mugavam on selleks kasutada e-PRIA mesilasperede arvu teatamise teenust. Andmeid saab esitada ka paberkandjal või digiallkirjastatult e-postiga. Mesila, kus 1. novembri seisuga mesilasperesid peeti, pidi olema registrisse kantud hiljemalt 1. novembril 2020. aastal.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin ütleb: „Informeerime andmete esitamise kohustusest e-posti teel kõiki mesinikke, kellel on mesila registrisse kantud ja kliendiandmetes on olemas toimiv elektronposti aadress. Oleme teavitusi tõhustamas, et meeldetuletusi saadetaks mesinikule seni, kuni mesilasperede arv on teatatud või kuni mesila on registrist kustutatud. Sellega soovime parandada andmete kvaliteeti, et registris oleks nii mesila kui ka mesilasperede arv korrektsed.“

Täpne mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest. Sügisel talvituma minevate mesilasperede arv on oluline komponent mesindusprogrammi eelarve planeerimisel. Koos kevadise mesilasperede arvuga saab selle põhjal hinnata mesilasperede talvekadusid ning eelseisva meetootmise perioodi korjeperede arvu.

Abi saab küsida PRIA registrite osakonna infotelefonilt 731 2311.

Valmis toidu- ja joogitootjaid koondav üle-eestiline andmebaas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
2.november 2020

 

Maaeluministeeriumi, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koostöös on valminud kohalike toidu- ja joogitootjate andmebaas, mille eesmärk on koondada kokku info kohaliku toidu ja joogi tootjatest ning talupoodidest üle Eesti.

 

„Kevadine koroonaaeg näitas, et meie tarbija küll eelistab kohalikku toitu ning ostaks seda hea meelega ka otse tootjalt, kuid ei oma sageli ülevaadet isegi oma lähikonnas toimetavatest tootjatest,“ sõnas maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp. „Projekti Baltic Sea Food raames loodi veebiplatvorm, mis loodetavasti pakub sellele probleemile lahenduse. Kui algselt oli projekti eesmärk koondada andmebaasi eelkõige toidutootjad, kes pakuvad toorainet ja tooteid toitlustusettevõtetele, siis koroonakriisi valguses leidsime, et vaja on pakkuda sellist infot ka lõpptarbijale. Kutsumegi nüüd kõiki tootjaid andmebaasiga liituma,“ lisas Raudsepp.

Veebiplatvormi näol ei ole tegemist e-poega, kuid andmebaasiga liituval toidu- või joogitootjal peab olema valmisolek ja toimiv lahendus oma toodangu turustamiseks, olgu selleks siis tootja enda e-pood, postipaki saatmise võimalus või kohapealne müük.

„Oleme pidanud andmebaasi juures oluliseks, et see uueneks pidevalt ning sisaldaks infot olemasoleva toodangu kohta, mistõttu tuleb ettevõtjal kord kvartalis oma andmeid uuendada, et tagada andmebaasis olevate andmete ajakohasus,“ ütles Kadi Raudsepp.

Praeguse seisuga leiab andmebaasist oma toodetega esindatuna juba 145 ettevõtet. Andmebaasi haldaja, MTÜ Eesti Maaturism juhatuse esimehe Raili Mengeli sõnul täieneb andmebaas pidevalt. Ettevõtted saavad ise andmebaasiga kohaliktoit.maaturism.eeliituda, kasutades menüüs välja “Andmebaasiga liitumine”. Ühinema oodatakse tootjaid, kes toodavad ja turustavad kohalikku toitu ning on valmis seda tarnima lõpptarbijatele või toitlustusettevõtetele.

„Kutsume uue andmebaasiga tutvuma kõiki inimesi, kes soovivad osta kohalikke toidu- ja joogitooteid ning vajavad infot, kust selliseid tooteid leida. Samuti on andmebaas abiks toitlustusettevõtetele, kes soovivad oma ettevõttes pakkuda kohalikust toorainest valmistatud toitu ja toiduaineid,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Tarbijad saavad andmebaasis tootjaid ning tooteid otsida nii maakonna kui ka tootekategooria järgi. Samuti saab tarbija eristada otsingus mahesertifikaadi ning piirkondlike toidumärgistega tooteid.

Andmebaas on valminud rahvusvahelise koostööprojekti Baltic Sea Food raames, kuhu on kaasatud  kümne Läänemere-äärse riigi 14 toiduga seotud organisatsiooni. Projekti eesmärk on töötada välja ärimudeli raamistik, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt äriklientidele turustada.

Projekti „Baltic Sea Food“ kaasrahastab Interregi Läänemere piirkonna programm 2014–2020.

Lisainfo projekti kohta: https://www.agri.ee/et/kohaliku-toidu-turustamisele-keskenduv-rahvusvaheline-koostooprojekt-baltic-sea-food ja http://www.balticseaculinary.com/baltic-sea-food-project