PRIA kinnitas 2020. aasta otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
30. november 2020

 

Täna, 30. novembril kinnitas PRIA kuue tänavu makstava otsetoetuse ja kahe üleminekutoetuse ühikumäärad. Otsused koostab PRIA hiljemalt 10. detsembriks ja kõik toetused makstakse välja pärast otsuse kinnitamist paari nädala jooksul. Käesoleval aastal on otsetoetuste jaoks eelarves 169 miljonit eurot.

 

Otsetoetused on märkimisväärne osa PRIA vahendatavatest toetustest. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast 25 miljonit eurot suurem. Kõige enam kasvas käesoleval aastal ühtse pindalatoetuse ühikumäär, mis on 17,38 eurot hektari kohta suurem kui eelmisel aastal.

 

  1. aastal on kinnitatud ühikumäärad järgnevad:

 

Ühtne pindalatoetus – 114,95 eurot/ha

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 52,65 eurot/ha

Noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 57,47 eurot/ha

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 276,98 eurot/ha

Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 201,24 eurot/loom

Piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 245,58 eurot/loom

 

Samuti kinnitas PRIA kahe üleminekutoetuse ühikumäärad, mille jaoks on eelarves 2,6 miljonit eurot:

 

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 4,22 eurot/ühiku kohta

Heinaseemne üleminekutoetus – 5,20 eurot/ühiku kohta

 

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

 

Kõiki otsetoetusi rahastab Euroopa Liit ja üleminekutoetused tulevad Eesti riigieelarvest.

 

Palume klientidel arvestada, et iga liiki toetus laekub eraldi maksena ning raha võib arvelduskontole jõuda mitmel erineval kuupäeval. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused ja tasaarveldused ning füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks.

 

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

 

Parim mahetootja on mesindusettevõte Ehe Mesi OÜ

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.11.2020

 

Mahekonkursside parimad on selgunud. Selle aasta parim mahetootja on Harro Rannametsa mesindusettevõte Ehe Mesi OÜ. Aasta parim mahetoit on Eco Flora OÜ päikesekuivatatud tomatid oliiviõlis ja parim mahejook Öun Drinks OÜ rabarberi-kuuse vahujook.

„Parima mahetootja konkursi esikolmiku ettevõtted on küll väga erineva profiiliga, kuid nad kõik paistsid silma väga hästi läbimõeldud, oma võimekusest ja kohalikest oludest lähtuva optimaalse tootmissüsteemiga,“ ütles Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Koostöökogust.

„Tänane tunnustus aitab esile tõsta nii konkreetseid tootjaid ja tooteid kui ka mahetootmist tervikuna. Sestap tänan kõiki mahetootjaid, kes on andnud oma panuse Eesti mahepõllumajanduse arendamisse,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu mahepõllumajanduse aastakonverentsil.

Parima mahetootja konkursi võitnud Harro Rannamets ettevõttest Ehe Mesi OÜ on Eesti suurim mahemesinik, kelle 400 mesitaru asuvad peamiselt Pandivere kõrgustiku looduslikel korjealadel.

„Tunne on loomulikult ülev. Võit on suur tunnustus kogu meie meeskonnale ja tegelikult ka kogu mesindussektorile tervikuna. Tulevikku vaadates näeme, et tuleb arenda tootmist ja teha investeeringuid. Samas laiemalt mõeldes on vaja arendada turgu, et müük saavutaks stabiilsuse ja kasvaks – selle pealt saaks ka teistele mesinikele signaali anda, et on mõtet mahedalt toota küll, turustuskanal on olemas,“ sõnas Harro Rannamets.

Mahetooteid hinnati kahes kategoorias – parim mahetoit ja parim mahejook. Parima mahetoidu tiitli sai Eco Flora toodetud kuivatatud tomatid ekstra neitsioliiviõlis. Tootes kasutatav mahetooraine kasvatatakse peamiselt talus kohapeal. Parimaks mahejoogiks valiti Öun Drinks OÜ rabarberi-kuuse vahujook, mis sobib hästi pidulikul puhul mekkimiseks. Ka selle toote puhul on kõik tasakaalus ja viimistletud – nii maitse kui ka pakend.

Fotod parimate mahetootjate ja –toodete valimisest: https://cloud.agri.ee/s/aT2fyz59TZBkCFT

 

Konkursi tulemused

Parim mahetootja 2020

I koht – Ehe Mesi OÜ, Harro Rannamets, Lääne-Virumaa

II koht – Lalluka OÜ, Kuldar Kuld, Jõgevamaa

III koht – Kolotsi Talu OÜ, Merle ja Mart Leibur, Võrumaa

Parim mahetoit 2020

I koht – Eco Flora OÜ kuivatatud tomatid ekstra neitsioliiviõlis

II koht – Kolotsi Talu OÜ Kolotsi valgehallitusjuust kitse- ja lehmapiimast

III koht – Koplimäe Mahe Talu OÜ maherukki-šokolaadiküpsised

Parim mahejook 2020

I koht – Öun Drinks OÜ rabarberi-kuuse vahujook

II koht – Jaanihanso OÜ Cassis mustasõstravahuvein 2018

III koht – Mahe Eeriksaare OÜ ürditee Rahu Vägi

Eriauhinnad

Eriauhind pastöriseeritud mahepiima turule toomise ja keskkonnasäästliku pakendi eest – Saaremaa Piimatööstus AS, mahetäispiim

Eriauhind parimal moel tasakaalus maitsega teeseenejoogi eest – Gut Feeling OÜ, Mjuk klassikaline mahe-kombucha

Eriauhind maitsva lastetoidu eest, mis võidab populaarsust ka täiskasvanute hulgas – Salvest AS, Muuti ökoloogiline pohla-mustika-rukkipuder

Konkursist

Aasta parima mahetootja konkursile kandideeris kuus mahetootjat üle Eesti. Aasta parima mahetoote konkursile esitati kokku 52 toodet 23 ettevõttelt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Maaeluministeeriumi tellimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Aasta parimat mahetootjat ja -toodet valiti üheteistkümnendat korda.

Mahepõllumajandusest annab teavet www.maheklubi.ee.

Lisainfo

Airi Vetemaa
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
tel 522 5936
airi.vetemaa@gmail.com

PMK: Eesti põllumajanduse konsulendid on tasemel!

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
27.11.2020

25. novembril anti Eestis teistkordselt välja põllumajanduse konsulendi kõrgema taseme kutsetunnistus. Loomakasvatuse konsulent Marika Oeselg sai 7. taseme kutsetunnistuse veisekasvatuse valdkonnas ja sellel suvel omistati 7. taseme taimekasvatuse konsulendi kutse Lilia Kullile.

„Konsulendi kutseoskusi peab vähemalt iga viie aasta tagant hindamiskomisjoni eest taastõendama, seekord taotlesin aste kõrgemat kvalifikatsiooni,“ on Marika Oeselg oma tööalase eduga rahul. „Konsulendi 7. taseme kutsetunnistuse taotlemise protsess ei olnud kerge, aga võimaldas endale oma arengut tõestada! Tulemus annab kindlust juurde nõustamistöö tegemisel.“

Marika Oeselg on loomakasvatuse konsulent alates 1994. aastat ja loomakasvatuse kutseõpetaja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis aastast 1999. Marika Oeselg valiti 2019. aastal Aasta konsulendiks.

„Soovin, et kliendid oleks minuga rahul ja nende nimel on oluline ka ennast arendada,“ räägib taimekasvatuse konsulentLilia Kulli. „Konsulendi 7. taseme kutsekvalifikatsiooni peab taastõendama kaheksa aasta pärast, tavapärase viie aastase perioodi asemel. See annab suurema kindluse klientidele ja tõstab ka enesehinnangut!“

Lilia Kulli on taimekasvatuse konsulent üle 20 aasta, lisaks nõustab ta põllumajandustootjaid ka töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. 2017. aastal omistati Lilia Kullile Maaeluministeeriumi hõbedane teenetemärk. Lilia Kulli on kahel korral valitud ka aasta parimaks konsulendiks.

„Marika Oeselg ja Lilia Kulli on väga kogenud konsulendid ning läbi aastate põllumeestele suurt tuge pakkunud,“ rõhutabKerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige. „Konsulendi roll tulevikus kindlasti suureneb, sest ees seisab Euroopa roheleppe ja ÜPP strateegiakava 2021-2027 elluviimine. Kõrgete kompetentsidega konsulendid on ka edaspidi väga nõutud!“

Taustaks:

Konsulent on põllu-, metsa- või maamajanduse valdkonna nõustaja. Konsulendi kutse on üheks eeltingimuseks, et töötada riiklikus nõuandesüsteemis.

Konsulendi kutset saab taotleda tasemele 5, 6 ja 7. Iga taseme raames on võimalik valida erinevad spetsialiseerimised, näiteks maamajandus, metsandus, taimekasvatus, aiandus, kogukonna areng, hobuse-, kitse-, lamba-, linnu-, mittetraditiooniliste loomade või lindude, sea- või veisekasvatus.

Hetkeseisuga on Eestis 109 kutsetunnistusega konsulenti, neist 41 on metsandusvaldkonna konsulendid, 27 maamajanduse, 12 taimekasvatuse ja 6 veisekasvatuse valdkonna konsulendid.

Konsulendi kutsetunnistuse andmist korraldab Põllumajandusuuringute Keskus.

Rohkem infot:https://pmk.agri.ee/et/kutsetunnistuse-andmine

Fotod:

Marika Oeselja (erakogu)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lilia Kulli : (erakogu)

Homme kuulutatakse välja tänavused parimad mahetootjad ja mahetooted

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.11.2020

 


Reedel, 27. novembril kuulutatakse mahepõllumajanduse aastakonverentsil välja konkursside „Parim mahetootja 2020“ ja „Parim mahetoode 2020“ võitjad.

„Mahepõllumajanduse sektor on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Meie tarbijaini jõuab üha laiem ja rikkalikum valik kodumaiseid mahetooteid. Tarbija väärtustab mahetoodangut ning usaldab mahetootmise kõrgemaid standardeid. Soovin tänada kõiki tublisid mahetootjaid, kes on andnud oma panuse mahepõllumajanduse arendamisse,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Parima mahetootja tiitli kandidaadid

  • Martin Vallikivi, Männaka OÜ, Hiiumaa – põllukultuuride ja piimakarjakasvatus

 

  • Arnold Kivistik, Kiige talu, Harjumaa – heinaseemne- ja teraviljakasvatus

 

  • Kuldar Kuld, Lalluka OÜ, Jõgevamaa – põllukultuuride kasvatus

 

  • Harro Rannamets, Ehe Mesi OÜ, Lääne-Virumaa – mesindus

 

  • Merle ja Mart Leibur, Kolotsi talu OÜ, Võrumaa – kitsekasvatus ja piima töötlemine

 

  • Raido Raba, ettevõtted Uus-Vainu OÜ, Palli Farm OÜ, Vainu Talu OÜ, Läänemaa – põllukultuuride ja lihaveisekasvatus

Mahetoote konkursile esitati kokku 52 toodet 23 ettevõttelt. Parimad tooted valiti kahes kategoorias: parim mahetoit ja parim mahejook, mõlemas oli 26 toodet.

Parima mahetootja ja -toote konkursside võitjad kuulutatakse välja reedel, 27. novembril mahepõllumajanduse aastakonverentsi raames toimuval auhinnatseremoonial, mis algab kell 11.20. Ajakirjanikud on oodatud veebiülekannet jälgima Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse veebilehel.

Taust

Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub üheteistkümnendat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi tellimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetoode valitakse koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga.

2019. aastal valiti parimaks mahetootjaks lihaveisekasvatusega tegelev ettevõte Vilsi OÜ Valgamaalt. Parim mahetoit oli Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool ja parim mahejook Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic.

Lisainfo

Airi Vetemaa
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
tel 522 5936
airi.vetemaa@gmail.com

 

Noortaluniku toetus määrati 93 noorele ettevõtjale kokku summas 3 718 644 eurot

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
26.11.2020

 

26. augustist 2. septembrini sai e-PRIA kaudu taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust. PRIA määras 93 noorele ettevõtjale kokku 3 718 644 eurot. Maksimaalses ulatuses ehk 40 000 eurot sai toetust 91 noortalunikku.

Toimunud taotlusvoor oli käimasoleval rahastusperioodil viies ja toetuste jaoks oli eelarves 3 750 000 eurot. Kokku laekus 134 noortaluniku toetustaotlust 5,3 miljoni euro ulatuses. Kuna soovitud toetuste summa ületas eelarvet, määras PRIA toetused nõuetekohastele taotlustele antud hindepunktide abil saadud paremusjärjestuse alusel.

PRIA arengutoetuste osakonna peaspetsialist Katrin Märss ütleb: „Sarnaselt varasemate voorudega oli ka sel korral populaarsemaks tegevuseks seadmete soetamine.“

Populaarsemateks tegevusvaldkondadeks, millele toetus määrati, on puuvilja- ja marjakasvatus, milleks määrati toetust 19 ettevõtjale. Teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatuse jaoks sai toetust 14 ettevõtjat ning veislaste ja pühvlikasvatuse jaoks 10 ettevõtjat. Lisaks saadi toetust veel näiteks lamba- ja kitsekasvatuse, linnukasvatuse ja mesinduse valdkonda.

Maakonniti on enim toetuse saajaid Tartumaal (16), kus on noorte seas populaarseimaks tegevusvaldkonnaks puuvilja- ja marjakasvatus. Järgnesid Saaremaa ja Võrumaa, kus mõlemas oli toetuse saajaid 9.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

 

Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teise osa saavad kliendid kätte kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

Toetusesaajate täpsem nimekiri on leitav PRIA kodulehelt.

Arvo Aller tutvustas Riigikogule „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030“

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

24. november 2020

 

Riigikogu tänasel, 24. novembri täiskogu istungil tutvustas maaeluminister Arvo Aller põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mille üldeesmärk on, et Eesti toit oleks eelistatud, keskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised.

 

„Arengukava visioon „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!“ lõimib soovitud tulevikupildis omavahel kestliku toidutootmise ja toimiva maaelu seosed. Üht ei ole teiseta,“ tõi välja Arvo Aller. Ministri sõnul on visiooni kohaselt hea mainega Eesti toidu järele aastal 2030 nõudlus nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest. „Head maaelu iseloomustab atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, kus on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesist tööd ning tegutsevad ühtehoidvad aktiivsed kogukonnad. Seetõttu on aastal 2030 elu maal väärtustatud, arenenud ja jõukas ning seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arengusse,“ sõnas minister. 

 

Arvo Aller rõhutas Riigikogu ees peetud kõnes, et põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toiduainetööstus ja toidukultuur on kogu Eesti elanikkonda hõlmavad valdkonnad, millel oli ja on oluline osa Eesti maa- ja rannarahva ajaloolises identiteedis ning inimeste heaolu ja elukeskkonna, sealhulgas Eesti maastike kujundamises.

 

Alleri sõnul peab kokku lepitud üldeesmärgi saavutamiseks olema põllumajandus- ja kalandussektori ning toidutööstuse toodang väga kvaliteetne, uuenduslik ning toodetud keskkonnasäästlikult. „Selleks on vaja rohkem koostööd nii valdkondade sees kui ka eri sektorite vahel ning rakendada tuleb uusimaid teadustulemusi ja parimaid võimalikke tehnoloogiaid,“ lisas maaeluminister.

 

Kõne kokkuvõttes toonitas minister, et käimasolev kriis on taas kord näidanud, kuivõrd oluline strateegiline valdkond iga riigi jaoks on kodumaine põllumajandus, kalandus ja toidutööstus. „Eesti maaelu ja ‑majanduse hoidmine ning kaasajastamine on suurel määral võimalik üksnes kõigi ministeeriumide, Riigikogu, ettevõtlussektori, kogukonnaühenduste ja ülikoolide koostöös. Vaid üheskoos suudame seista selle eest, et elu Eestimaa kõigil 45 000 ruutkilomeetril edeneks ja areneks – et Eesti maa elaks!“ sõnas maaeluminister Arvo Aller. 

 

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eelnõu on koostatud üle kolme aasta ja viie ministri poliitilisel juhtimisel. Arengukava seob kokku üle kolmekümne senise eri arengudokumendi. Arengukava koostamises on osalenud üle 500 oma ala asjatundja enam kui 150 Eesti organisatsioonist. 

 

Maaeluministri Riigikogu ees peetud kõne terviktekstiga saad tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

Sellel sügisel on lindude gripi tõttu Euroopas hukatud ligi 400 000 kodulindu

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.11.2020

 

Oktoobri lõpust alates on lindude grippi diagnoositud kokku kümnes Euroopa riigis – Hollandis, Taanis, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Belgias, Iirimaal, Itaalias, Rootsis ja Horvaatias.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul on taud väga ohtlik. „Lindude gripi viirustüvi H5N8 inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab suurt majanduslikku kahju. Gripi tõttu on sügisel nendes riikides hukkunud või hukatud ligi 370 000 lindu, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas Sammel. Sellel aastal on lindude gripi tõttu Euroopas hukatud üle 5 miljoni kodulinnu.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

Linnupidajad peavad kasutama oma lindude kaitseks järgmisi bioohutusmeetmeid:

  • ära too välisriikidest linde või haudemune, mis võivad kanda nakkust;
  • korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • säilita ja hävita lindudelt pärinevaid saadusi nii, et kodu- ja metslinnud ei pääse neile ligi;
  • aseta lindude joogi ja sööginõud sellisesse kohta, kus metslindudel puudub ligipääs;
  • eralda haiged linnud tervetest, haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust taotleb 414 ettevõtjat

Pressiteade
20.11.2020

 

4.-12. novembrini sai PRIAle esitada Eesti Maaelu Arengukava (MAK) 2014-2020 raames antava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotlusi. Kokku esitati taotlusi 414 ja taotletav summa on kokku 37 985 140 eurot.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Esitatud taotluste arv ja taotletud summad valdkondade lõikes jagunesid:

  • teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 169 taotlust kokku summas 13 839 091 eurot;
  • piimatootmine – 58 taotlust kokku summas 11 283 858 eurot;
  • loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 81 taotlust kokku summas 5 223 962 eurot;
  • muu põllumajandustootmine – 106 taotlust kokku summas 7 638 229 eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu ütleb: „Huvi toetuse vastu on suur, mida näitab ka esitatud taotluste arv ja taotletud toetuse summa. PRIA hindab taotlusi meetme määrusega sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning moodustab taotluste paremusjärjestuse. Hindamiskriteeriumid on valdkondade jaoks erinevad. Toetus määratakse nõuetekohastele taotlustele, mis on saanud minimaalse nõutava hindepunktide summa ning mahuvad hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel eelarvesse.“

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 23,1 miljonit eurot, mis jaguneb valdkondade vahel järgmiselt:

  • teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 5 625 000 eurot;
  • piimatootmine – 7 871 334 eurot;
  • loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 5 625 000 eurot;
  • muu põllumajandustootmine – 4 000 000 eurot.

PRIA teeb otsused taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta hiljemalt 23. märtsil 2021. aastal.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt.

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab Eesti Maaülikooli maamajandusliku õppekava üliõpilast

Pressiteade
20.november 2020, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus annab välja preemia tublile Maaülikooli põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava tudengile.

Sel aastal saab tudengitoetuse sihikindel ja töökas põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava üliõpilane Mauri Kabanen.

„2020. aasta tudengitoetuse saaja on väga asjalik noor inimene, kes ülikooli kõrvalt on vanemate talus loonud oma ettevõtte, kus tegeleb lisaks lihaveiste kasvatamisele ka maheküüslaugu kasvatamisega. Mauri on oma essees öelnud, et õppetoetus annaks panuse tema küüslaugu küüneeraldaja eelarvesse,“ ütleb Maaelu Edendamise Sihtasutuse esimees Raul Rosenberg.

Ühekordset õppetoetust makstakse Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajandusliku õppekava üliõpilastele alates 2013. aastast. Toetuse eesmärk on aidata kaasa maaelu ja maamajandusliku kõrghariduse edendamisele.

PRIAs lõppes mesilasperede arvu teatamine – lisandus 216 uut mesilat, mida varem registris ei olnud

Pressiteade
18.11.2020
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

15. novembril lõppes kaks nädalat kestnud talvituma minevate mesilasperede arvu teatamine. Selle aja jooksul anti PRIA põllumajandusloomade registrile teada 36 840 mesilasperest ja registrisse kanti 216 uut mesilat.

Kõige rohkem, 5280 mesilasperet asub Lääne-Virumaal. Järgnesid ligi 4000 perega Pärnumaa ja seejärel Tartumaa ning Viljandimaa. Kokku on mesilaid ligi 2000 mesinikul üle Eesti.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levini sõnul on novembris teatatud mesilasperede arv üsna samas suurusjärgus nagu mais. See näitab, et sügisene andmete esitamine on andmekvaliteedilt kevadele järgi jõudnud ja esitajate poolt omaks võetud. Omalt poolt tegeleme praegu mesilate registrisse kandmise uue lahenduse arendamisega, et kevadel oleks mesila registrisse kandmine ja andmete esitamine oluliselt mugavam.

Järgmine kord loetakse mesilad üle 2021. aasta mais.