Valmis toidu- ja joogitootjaid koondav üle-eestiline andmebaas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
2.november 2020

 

Maaeluministeeriumi, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koostöös on valminud kohalike toidu- ja joogitootjate andmebaas, mille eesmärk on koondada kokku info kohaliku toidu ja joogi tootjatest ning talupoodidest üle Eesti.

 

„Kevadine koroonaaeg näitas, et meie tarbija küll eelistab kohalikku toitu ning ostaks seda hea meelega ka otse tootjalt, kuid ei oma sageli ülevaadet isegi oma lähikonnas toimetavatest tootjatest,“ sõnas maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp. „Projekti Baltic Sea Food raames loodi veebiplatvorm, mis loodetavasti pakub sellele probleemile lahenduse. Kui algselt oli projekti eesmärk koondada andmebaasi eelkõige toidutootjad, kes pakuvad toorainet ja tooteid toitlustusettevõtetele, siis koroonakriisi valguses leidsime, et vaja on pakkuda sellist infot ka lõpptarbijale. Kutsumegi nüüd kõiki tootjaid andmebaasiga liituma,“ lisas Raudsepp.

Veebiplatvormi näol ei ole tegemist e-poega, kuid andmebaasiga liituval toidu- või joogitootjal peab olema valmisolek ja toimiv lahendus oma toodangu turustamiseks, olgu selleks siis tootja enda e-pood, postipaki saatmise võimalus või kohapealne müük.

„Oleme pidanud andmebaasi juures oluliseks, et see uueneks pidevalt ning sisaldaks infot olemasoleva toodangu kohta, mistõttu tuleb ettevõtjal kord kvartalis oma andmeid uuendada, et tagada andmebaasis olevate andmete ajakohasus,“ ütles Kadi Raudsepp.

Praeguse seisuga leiab andmebaasist oma toodetega esindatuna juba 145 ettevõtet. Andmebaasi haldaja, MTÜ Eesti Maaturism juhatuse esimehe Raili Mengeli sõnul täieneb andmebaas pidevalt. Ettevõtted saavad ise andmebaasiga kohaliktoit.maaturism.eeliituda, kasutades menüüs välja “Andmebaasiga liitumine”. Ühinema oodatakse tootjaid, kes toodavad ja turustavad kohalikku toitu ning on valmis seda tarnima lõpptarbijatele või toitlustusettevõtetele.

„Kutsume uue andmebaasiga tutvuma kõiki inimesi, kes soovivad osta kohalikke toidu- ja joogitooteid ning vajavad infot, kust selliseid tooteid leida. Samuti on andmebaas abiks toitlustusettevõtetele, kes soovivad oma ettevõttes pakkuda kohalikust toorainest valmistatud toitu ja toiduaineid,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Tarbijad saavad andmebaasis tootjaid ning tooteid otsida nii maakonna kui ka tootekategooria järgi. Samuti saab tarbija eristada otsingus mahesertifikaadi ning piirkondlike toidumärgistega tooteid.

Andmebaas on valminud rahvusvahelise koostööprojekti Baltic Sea Food raames, kuhu on kaasatud  kümne Läänemere-äärse riigi 14 toiduga seotud organisatsiooni. Projekti eesmärk on töötada välja ärimudeli raamistik, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt äriklientidele turustada.

Projekti „Baltic Sea Food“ kaasrahastab Interregi Läänemere piirkonna programm 2014–2020.

Lisainfo projekti kohta: https://www.agri.ee/et/kohaliku-toidu-turustamisele-keskenduv-rahvusvaheline-koostooprojekt-baltic-sea-food ja http://www.balticseaculinary.com/baltic-sea-food-project

Ahvena püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel selleks aastaks peatatakse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.november 2020

 

Esmaspäevast 2. novembrist peatatakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ahvena püük, kuna  aastaks eraldatud ahvena lubatud püügimaht on ammendunud. Koos ahvenapüügi keelustamisega keelatakse kalapüük ka põhjanooda ehk mutnikuga. Mõlemad keelud jäävad kehtima kuni käesoleva aasta lõpuni. 

Eestile selleks aastaks eraldatud ahvena lubatud kogusaagist, mis oli 1255 tonni, on tänaseks välja püütud juba 96 protsenti.  Suurem osa ahvenast püüti välja põhjanooda ehk mutnikuga, mistõttu keelatakse homsest Peipsi järvel ka põhjanoodaga püük.

Tuletame meelde, et 4. oktoobrist peatati koos kohapüügi keelustamisega ka avaveevõrkudega ja püüvõrkudega püük. Homsest jõustub koos ahvenapüügi peatamisega keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt on lubatud aasta lõpuni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada peamiselt vaid suuresilmalisi mõrdasid, et saaks jätkata latika ja haugi püüki, kelle püügikvoodid ei ole täitunud.

Lubatud kalasaakide ja püügivõimaluste kehtestamise aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve  kalavarude säilitamise ja kasutamise alane koostöö kokkuleppe.

Maaeluministri käskkirja 2. novembrist kehtima hakkava püügikeelu kohta  Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel allkirjastas täna keskkonnaminister Rene Kokk, kes täidab hetkel puhkusel viibiva maaeluministri ülesandeid.