Maaeluminister avab Eesti künnivõistluse Kuremaal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.09.2020

Maaeluminister Arvo Aller avab reedel, 18. septembril Kuremaal toimuva Eesti künnivõistluse, mis on järjekorras 46.

„Künnivõistluste pikk traditsioon on kinnituseks, et maal on olulisi oskusi, mida antakse edasi põlvest põlve. Üheks selliseks on kindlasti olnud korraliku sügiskünni saladused, mis panevad aluse uue aasta saagile,“ ütles maaeluminister.

„Pöördeliste aegade, lisandunud teadmiste ja kokkuhoiu eesmärgil on püütud kündi asendada erinevate agrotehniliste võtetega, kuid rohepöörde valguses tõuseb künd kui keskkonnasõbralik maaharimisviis tõenäoliselt taas aukohale,“ märkis Arvo Aller.

Reedel asuvad Kuremaal võistlustulle 12 kündjat, kelle seast parimad selguvad laupäeva pärastlõunaks. Arvestust peetakse eraldi tava- ja pöördatrade klassis ning noorteklassis. Tänavuse võistluse võitjad esindavad Eestit tuleval aastal Iirimaal peetavatel künni maailmameistrivõistlustel. 2022. aastal on künni maailmameistrivõistluste korraldamise au juba Eestil.

Laupäeval toimub Tallinna Botaanikaaias taimetervise teemapäev

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.09.2020

Maaeluministeerium, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus korraldavad sel laupäeval Tallinna Botaanikaaias taimetervise teemapäeva, millega tähistatakse rahvusvahelist taimetervise aastat.

„Taimetervise teemapäeval soovime juhtida tähelepanu taimetervise valdkonnale ja sellele, miks on taimede tervise hoidmine oluline,” sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Ürituse raames autasustab minister riikliku taimetervise aasta fotokonkursi parimate fotode autoreid ning istutab Tallinna Botaanikaaeda rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud puu.

Ministri sõnul ei pannud taimeterviseteemaline fotokonkurss noori märkama mitte ainult terveid ja elujõus taimi, vaid ka taimedega seotud putukaid ja taimehaigusi. „Aktiivne osavõtt näitab, et lapsed ja noored oskavad hästi märgata seoseid taimede ja nende kasvukeskkonna vahel ning eristada tervet ja elujõus taime kahjustunud taimest,” lisas minister.

Teemapäeval on võimalik tutvuda taimeterviseteemalise rändnäitusega. Lisaks selgitatakse, millega tegeleb Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakond ning Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia labor.

Üritusel pakutakse mitmekesiseid tegevusi lastele, taimetervisest räägib Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhataja Marika Mänd ning tehakse lühike jalutuskäik botaanikaaias, mille raames räägitakse aias leiduvatest kahjustajatest ja taimehaigustest. Ürituse päevakava on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel.

2020. aasta on ÜRO Peaassamblee otsusega kuulutatud rahvusvaheliseks taimetervise aastaks eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust taimetervisest. See annab võimaluse pöörata tähelepanu sellele, kuidas taimede hea tervisliku seisundi kaitsmine võib aidata kaasa nälja ja vaesuse vähendamisele, looduskeskkonna kaitsmisele ja üldisele majanduslikule arengule. Ettepaneku taimetervise aasta korraldamiseks tegi 2015. aastal Soome.

14. – 20. septembrini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.09.2020

Veterinaar- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kaugu Eesti aladel sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Nädala lõpupoole teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel

Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine sõnul on metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine väga oluline. „Marutaud on väga levinud näiteks Venemaal, Valgevenes ning Ukrainas. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Niin.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  •          Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  •          Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
  •          Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  •          Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab VTA kodulehelt www.vet.agri.ee ning veebileheltwww.marutaud.ee.

Taust

Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik ning marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006-2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011-2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 47%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

Metsaomanikud ootavad justiitsministrilt abi põhiõiguste eest seismisel

Eesti Erametsaliidu ja Eesti Omanike Keskliidu
Pressiteade
10. september 2020

 

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Erametsaliit ootavad justiitsminister Raivo Aegilt sekkumist planeerimisseaduse muutmise protsessi ning omanike põhiõiguste kaitsmist. Rahandusministeeriumil on plaanis planeerimisseaduse muutmise käigus muuta metsaseadust ja anda omavalitsustele piiramatu õigus metsaraiet piirata ning omandiõigust kitsendada. Selline muudatus võtaks metsaomanikelt kindluse, et nende omandi kasutamise piirang saab toimuda ainult nendega sõlmitud kokkuleppe alusel.

Eesti Omanike Keskliidu juht Priidu Pärna tsiteerib Põhiseadust, mille § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja omandi kasutamisele seab kitsendused seadus. „Oleme seisukohal, et kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangud tuleb eelnevalt maaomanikuga läbi rääkida ja kui kompromissi ei saavutata, siis leida võimalus maaomanikule hüvitise maksmiseks,“ selgitas Pärna omanike ootusi.

Rahandusministeeriumi hinnangul peavad omavalitsused planeeringute koostamise käigus hindama kavandatud piirangu proportsionaalsust ja kaaluma piirangute hüvitamist. Omanike esindusorganisatsioonide jaoks on aga selge, et ministeerium ei soovi hüvitise küsimust otsesõnu seadusesse kirja panna. Selgete suunisteta omavalitsused piirangu proportsionaalsuse ja hüvitusküsimusega tegelema ei hakka. Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on sellise suhtumisega mitme omavalitsuse üldplaneeringute koostamise käigus juba kokku puututud.

„Näiteks Saaremaal on vald hetkel kehtivast seadusest mööda vaadanud ning ei ole eramaadele planeeritavatest piirangutest omanikke teavitanud, kuna ollakse teadlik menetluses olevast ettepanekust eemaldada metsaseadusest maaomanikega kokkuleppe saavutamise klausel,“ rääkis Andres Talijärv.  „Omandi põhiõiguse piiramisel on vajalik leida tasakaal üldiste ja üksikisiku huvide vahel,“ rõhutas ta koostöö ja suhtluse olulisust omavalitsuse ja maaomanike vahel. „Täna planeeritud muudatuste puhul näeme taaskord, kuidas riik soovib tekkiva kahju tõendamise koormise ja kohtukulud omanike õlule lükata,“ selgitas Talijärv.

Minister Raivo Aegile saadetud kirjas paluvad Eesti Erametsaliit ja Eesti Omanike Keskliit justiitsministeeriumil eelnõu kooskõlastamise käigus eeltoodud probleemi lahendamiseks sekkuda.

Noortaluniku toetust taotlevad 134 noort ettevõtjat 5,3 miljoni euro ulatuses

2.Septembril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusvoor, kuhu esitas taotluse 134 noortalunikku. Taotluste kogusumma on 5 344 237 eurot. Eelarves on toetusteks ette nähtud 3 750 000 eurot.

 Maaelu arengukava 2014-2020 noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud meetmest on kuni 40-aastastel ettevõtjatel võimalus saada ühekordset toetust kuni 40 000 eurot. Enamus taotlejatest soovibki saada maksimaalset summat.

Kõige enam taotlejaid oli Tartumaalt (20). Järgnesid Saaremaa (13) ja Võrumaa (12). Noorte seas on kõige populaarsemaks tegevusvaldkonnaks puuvilja- ja marjakasvatus, järgnesid veislaste ja pühvlikasvatus, teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus ja mesindus.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Toetust soovitakse saada erinevate tegevuste jaoks – näiteks põllumajandusliku hoone ehitamiseks, traktori soetamiseks ning maa ostmiseks.

PRIA moodustatud hindamiskomisjon viib läbi taotluste hindamise määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Hindepunktide põhjal moodustub paremusjärjestus ning toetused määratakse neile nõuetekohastele taotlustele, mille rahuldamiseks eelarvet jätkub. Otsused koostab PRIA 25. novembriks 2020. a.

MES-i kalandussektorile pakutavate laenude intressid muutuvad soodsamaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
3.september 2020

Maaeluminister Arvo Aller ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg allkirjastasid lepingud, mille kohaselt muutuvad ettevõtjate jaoks soodsamaks nii Euroopa Kalandusfondist (EKF) 2007–2013 kui ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) 2014–2020 rahastatavad laenutooted.

 „Selle sammuga soovime toetada ettevõtjad COVID-19 põhjustatud kriisist väljatulekul, kelle jaoks muutuvad soodsamaks nii EKF-i kui ka EMKF-i meetmetest rahastatavad laenutooted. Asjakohased muudatused on juba tehtud põllumajandussektorile, nüüd soovime kaasa aidata ka kalandussektori arengule,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Muudatusega ühtlustatakse MES-i pakutavate laenude hinnastamist, mis muudab COVID-19 laenude kõrval ettevõtjale soodsamaks ka EKF-ist ja EMKF-ist rahastatavad laenutooted. Tulenevalt COVID-19 põhjustatud kriisist ja eriolukorrast on MES-il tagasiulatuvalt alates 2020. aasta aprillist õigus ettevõtja taotluse alusel vähendada laenulepingute intressi kuni kaheks aastaks. Muudatus võimaldab langetada nii juba sõlmitud laenulepingute kui ka uute laenulepingute intresse.

Raplamaal leiti sigade Aafrika katku viirust kandev metssiga

Veterinaar- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
PRESSITEADE
02.09.2020

Sigade Aafrika katku haige metssiga leiti 25. augustil Raplamaalt Rapla vallast Toomja külast.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul seirab amet regulaarselt metssigadel sigade Aafrika katku nakatumist. „Viimase pooleteise aasta jooksul on leitud ainult haiguse antikehadega metssigu ehk sigu, kes on sigade Aafrika katku viirusega kokku puutunud ning viirust ehk haigustekitajat leitud pole. Nüüd tuvastati aga ühel surnud metsseal sigade Aafrika katku viiruse esinemine. Tegemist oli auto alla jäänud üle kaheaastase emisega,“ selgitas Kristian.

Antud juhtum näitab, et sigade Aafrika katk ei ole meie keskkonnast ja ka metssigade populatsioonist täielikult kadunud ning antud haigustekitajaga leid võib olla vahetuks ohuks meie seafarmidele. Looduses ringi liikudes palub Veterinaar- ja Toiduamet olla kõigil, nii jahimeestel, matkajatel kui ka marjulistel ja seenelistel, tähelepanelik ning mitte visata toidujäätmeid metsa alla ja metsast tulles vahetada jalanõud ja riided. Surnud metssea leidmisel palume sellest koheselt teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakondlikku keskust.

„Jahimeestele on see väga halb uudis, lootsime nii väga, et varsti saame oma metsad katkuvabaks ja pöörduda tagasi normaalse elu juurde. See juhtum tähendab meile aga seda, et peame jätkuvalt hoidma metssigade arvukuse madalal ja jälgima bioohutuse nõudeid, nagu seda oleme teinud viimased aastad,“ sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

Eestis pole viimase pea kolme aasta vältel katk seafarmidesse jõudnud. „Siiski näitab see leid haigustekitaja levikut metssigade hulgas. Seetõttu on bioturvalisuse reeglite järgimine endiselt ülioluline nii jahti pidades kui ka seafarmides toimetades,“ kirjeldas Kristian, kui oluline on vältida katku levikut metsast seafarmidesse.

Sigade Aafrika katku leviku aktiivne periood kestab. Teateid uutest kodusigade kolletest Euroopa farmides tuleb pea igapäevaselt. Seetõttu on oluline reisil olles vältida kokkupuudet sigadega ning reisilt tulles mitte külastada sigalaid. Samuti tuletame meelde, et igasugune sigade õues pidamine ja sigade toidujäätmetega söötmine on Eestis keelatud. Sigade Aafrika katku on käesoleval aastal tuvastatud Läti, Leedu, Poola, Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia seafarmides.

Lisainfo:
EJS tegevjuht Tõnis Korts
602 5973
tonis.korts@ejs.ee

 

Põllumajandusloendus toob ettevõtjale kasu ja selgust

PRESSITEADE
Statistikaamet
1.09.2020

1. septembrist kuni 15. novembrini toimub iga kümne aasta tagant aset leidev põllumajandusloendus. Statistikaamet ootab üle Eesti loendusel osalema ligi 11 600 majapidamist.

Selleks, et teada saada, kuidas Eesti põllumajandusel läheb ja mis on eelmisest loendusest möödunud kümne aastaga muutunud, kutsub põllumajandusloenduse projektijuht, statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee kõiki loendusnimekirjas olevaid majapidamisi ülesloendusel osalema.„Esmajoones soovitan osaleda veebiküsitluses, mis leiab aset 1. septembrist 20. septembrini. Veebi kaudu on kõige lihtsam ja mugavam osaleda, sest nii saab seda teha endale sobival ajal ning sobivas kohas. Nendega, kes ei ole 20. septembriks oma andmeid veebis esitanud, võtab 21. septembrist kuni 15. novembrini ühendust meie telefoniküsitleja,“ lisas Valdvee.

MTÜ Eesti Noortalunike juht ja Remmelgamaa OÜ omanik Kaja Piirfeldt toob välja, et uuringu tulemuste põhjal saavad nii põllumajandusettevõtjad kui ka ministeeriumid, Euroopa Liidu institutsioonid ja teadusasutused vajaliku sisendi põllumajandusvaldkonda puudutavateks otsusteks. „Loendusel osalemine on talupidajale võimalus, mitte kohustus. Võimalus anda teada, mis teemad vajavad rohkem tähelepanu ja rahastust ning saada statistikaametilt hiljem vastu andmeid, mis aitavad meil ettevõtjatena ja esindusorganisatsioonides tegutsedes otsuseid teha,“ rõhutas Piirfeldt.

Põllumajandusloenduse tulemusena saadakse detailne ülevaade olukorrast põllumajanduses. Loendusel küsitakse kõigilt põhiandmeid majapidamise juhtimise, maakasutuse ja loomade arvu kohta. Osa andmeid (sh tööjõu, muude tulutoovate tegevuste, loomakasvatushoonete ja sõnnikumajanduse andmed) kogutakse ainult vastavasse valikusse langenud majapidamistelt. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis registreeritud maade ja loomade, aga ka maa-ameti maakatastri ning töötamise registri töötajate andmed on küsimustikes eeltäidetud ja neid saab vajadusel täpsustada.

Uuringu nimekirjas on põllumajanduslikud majapidamised alates väikestest taludest kuni suurettevõteteni, st kõik, kes ületavad Euroopa Liidus kokkulepitud lävendi. Loendusnimekirja koostamisel kasutas statistikaamet erinevate registrite andmeid. Kõik nimekirja kaasatud majapidamised saavad loendusel osalemiseks teavituskirja.

Põllumajandusloendusi korraldatakse ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO koordineerimisel enamikus maailma riikides. Euroopa Liidu riikidele on põllumajandusloenduste korraldamine kohustuslik, sest loenduse andmed on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika aluseks. Samuti on loendusel osalemine loendusnimekirja sattunutele kohustuslik.

Põllumajandusloenduse küsimustiku leiab alates 1. septembrist aadressil estat.stat.ee. Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Loenduse tulemused avalikustatakse 2021. aastal statistikaameti andmebaasis.
Lähemalt saab loenduse kohta lugeda stat.ee/pollumajandusloendus.

Põllumajandusloendust kaasrahastab Euroopa Komisjon.

 Kagu-Eestis vaktsineeriti 1101 koera ja kassi marutaudi vastu

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
01.09.2020

28.08-30.08 vaktsineeriti Põlva-, Võru- ja Valgamaal läbi viidud kampaania käigus 624 koera ja 477 kassi.

 Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine sõnul võib kampaania tulemustega igati rahule jääda. „Kohalikud elanikud olid väga teadlikud marutaudi ohtlikkusest ning mõistsid vaktsineerimise vajalikkust. Kuigi oleme marutaudivaba riik, piirneb Eesti idast riigiga, kus marutaudi oht meid vahetult varitseb. Seega on oluline, et koerad ja kassid nii mujal Eestis kui antud piirkonnas oleksid selle haiguse vastu vaktsineeritud,“ selgitas Niin.

„Marutaud on surmav haigus, mis ei ohusta üksnes lemmikloomi, vaid kujutab suurt ohtu ja lõppeb surmaga ka inimesele. Lemmikloomade vaktsineerimine on vajalik, sest valdav osa inimeste haigestumistest on seotud koerahammustusega,“ kirjeldas Niin.

Kampaania käigus vaktsineeriti marutaudi vastu Valgamaal 247, Põlvamaal 454 ja Võrumaal 400 koera ja kassi. Eelmisel aastal vaktsineeriti kampaania käigus Võru- ja Põlvamaal üle pooletuhande lemmiklooma. Kahel päeval sai vaktsiinisüsti marutaud vastu 317 koera ja 185 kassi.

Veterinaar- ja Toiduamet tänab kõiki kampaaniaga liitunud Kagu-Eesti loomaarste, loomakliinikud, kohalikke omavalitsusi jt, kes kampaaniasse panustasid.