Maal Elamise päev innustas Eesti valdade tänaseid ja tulevasi elanikke

EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT
PRESSITEADE
28.09.2020

Maal Elamise päev innustas Eesti valdade tänaseid ja tulevasi elanikke

Laupäeval teistkordselt toimunud Maal elamise päeval külastas omavalitsuste asutusi, külamaju, ettevõtteid ja sündmusi üle 17 000 inimese, kelle seas olid nii valdade elanikud ise kui ka maale elama asumist kaaluvad linnainimesed üle Eesti.

„Oleme  loonud õige platvormi, mida näitab valdade tagasiside. Kasvanud on nende külastajate arv, kes tulid valla tegemisi uudistama just väljastpoolt. Mitmed äsja kolinud pered kasutasid päeva selleks, et tutvuda vallas pakutavate teenustega ja luua esmaseid kontakte kohalike elanikega,“ ütles peakorraldaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

Keskmiselt oli külastajate arv valla kohta ligi 1000 inimest, mis on 2 korda rohkem kui eelmisel aastal. Külastajate koguarv jäi eelmise aastaga võrreldes samasse suurusjärku. „Kindlasti oli siin ma osa koroonapuhangul, mis sundis mitut omavalitsust osalemisest loobuma,“ tõdes Habakukk.

Kokku avas tänavu külastajatele oma asutused 18 maaomavalitsust. Kohapealsetele eestvedajatele sõnul on sümpaatne algatuse laiapõhjalisus – omavalitsused ja kogukonnad koos ettevõtjatega kavandasid ja korraldasid selle päeva tegevused ühiselt.

Hiiumaal algas Maal elamise päev juba reede õhtul aruteluga, kus „uushiidlased, taashiidlased ja põlishiidlased“ arutasid, mis on Hiiumaale tulemise väljakutsed ja kuidas neid ületada. „Nüüd on uushiidlastel loomisel oma suhtlusring, et kõigil oleks mõnus Hiiumaa ellu sisse elada,“ rõõmustas valla kontaktisik Liina Siniveer.

Tartust mindi Maal elamise päeval teadlikult Nõo valda, et veeta seal üks tore päev. „Valda hiljuti elama asunud inimesed tulid tutvuma huvitegevuse võimalustega. Kohtasime ka üht sportlikku vanaema, kes oli tulnud väikeste lapselastega rongiga Nõkku ja liikus alevikust liinibussiga valla kaugematesse punktidesse, pidades heaks meie ühistranspordi võimalusi,“ teatas Nõo valla kontaktisik Liia Sirel.

Rakvere valla kontaktisik Siiri Saarmets ütles, et nende suurim üllatus oli huvi Sõmeru Põhikooli 1€ koolikohviku vastu, mida külastas registreerimislehtede järgi 435 inimest.

Maal Elamise päevast võitsid ka maaettevõtjad, kes laupäeval külastajatele oma tegemisi tutvustasid. Näiteks Kose vallas külastas Harmi mõisa üle 400 inimese ning Habaja viinavabrikut 250.

„Kui vallad ise koos kogukondadega on oma elu üle uhked, tõmbab see ka teisi kaasa. Inimene liigub sinna, kus teda päriselt oodatakse. Meie algatus ongi mõeldud seda sõnumit ja koostööst sündivat sünergiat võimendama,“ ütles Krista Habakukk Maal elamise päeva lõpetuseks. Maal Elamise päeva korraldustoimkond teeb põhjalikumad kokkuvõtted oktoobris. Uuesti saab valdadele külla tulla juba 2021. aasta septembris.

Maal elamise päeva korraldab Eesti Külaliikumine Kodukant koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Leader Liidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Maaeluvõrgustiku ja Navicup OÜga. Koostööpartneriteks on ka Eesti Linnade ja Valdade Liit ning maaelu kureerivad ministeeriumid.

Taimetervise aasta fotokonkursile esitati 108 fotot

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.09.20

Maaeluministeerium, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus korraldasid rahvusvahelise taimetervise aasta raames riikliku fotokonkursi, kuhu 52 autorit esitasid kokku 108 fotot.

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul näitab aktiivne osavõtt, et noortele pakub taimetervise valdkond huvi. „Konkursil osalejad märkasid nii taimi, nende vilju kui ka putukaid, taimehaigusi ja nende põhjustatud kahjustusi taimedel. See oli ka konkursi eesmärk – innustada noori pöörama tähelepanu enda ümber olevale elusloodusele ning seostele taime- ja putukamaailma vahel,” sõnas Suu.

Fotokonkursil oli kolm teemat: „Ilus ja terve taim”, „Oi, mis taimega on juhtunud?” ja „Putukad taimedel”.

Kuni 7-aastaste vanusekategoorias olid parimate fotode autoriteks Uljana Ermakovich („Väike kõrvits tulemas”), Johan Paas („Käigud piimaohaka lehel”) ja Artur Köster („Liblikas lille peal”).

8–12-aastaste vanusekategoorias valiti žürii poolt parimateks Marie Prostang („Härmatis”), Lisenne Grabbi („Väsinud”) ja Elena Larionova („Nämm-nämm, kui maitsev leht”).

13–17-aastaste vanusekategoorias esitasid parimad fotod Henri Turban („Salveimets” ja „Majakas”) ning Oskar Olle Laul („Natukene veel”).

Parima foto kategoorias said auhinnad Maria Mäeots („Pooltoores”), Uljana Ermakovich („Tammelehed imelike mummudega”) ja Oskar Olle Laur („Lennul”)

Fotosid hindas žürii koosseisus Heiti Paves, Urmas Tartes, Toomas Kukk, Pille Hermann, Sigmar Suu, Lauri Urbalu ja Helena Lasner.

Maaeluminister Arvo Aller autasustas fotokonkursi võitjaid taimetervise teemapäeval, mis toimus 19. septembril Tallinna Botaanikaaias. Võidutöödega on võimalik tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel.Samuti koostatakse võidutöödest fotonäitus.

 

 

Laupäeval, 26. septembril toimub Maal elamise päev

EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT
PRESSITEADE 24.09.2020
18 valda kutsuvad laupäeval maaelu avastama

Laupäeval, 26. septembril on taas Maal elamise päev, mille raames tutvustavad vallad oma lasteaedu, koole, külamaju, tervise-, kultuuri- ja spordikeskusi ning ettevõtteid. Kokku on avatud 250 külastuspunkti.  Avalöögi sai Maal elamise päev Rapla vallas, kus teisipäeval toimus näidisprogramm ning arutelud maaelu- ja rahvastikuministri osavõtul.

Avapäeval enda maale asumise kogemust jaganud Ants Uustalu sõnul ei ole ta kunagi oma 7 aasta tagust otsust pidanud kahetsema. „Kui sul on unistus, siis tegutse kohe, et jääks pikemalt aega oma unistuste elu elamiseks,“ ütles Uustalu, kes on Kuimetsa külas asuva tuntud Ööbiku gastronoomiatalu peremees.

Maaeluminister Arvo Aller sõnas, et koroona ajal alguse saanud maale minekud vajavad trendi jätkumiseks riigipoolset tuge. Ühe võimalusena nägi minister suve-maalaste käsitlemist päris-maalastena. „Oma olemuselt tähendaks see maksude jagamist talve ja suvekodu vahel, mis eeldab suuremat paindlikkust maksude liigutamisel vastavalt inimese tegelikule elukohale suve- ja talveperioodil,“ pakkus Arvo Aller. Minister tõdes, et ühest meetmest kindlasti ei piisa, pingutama peame koos.

Rahvastikuminister Riina Solman rõhutas maale kolimise eeldusena lastega perede vajaduste mõistmist, et luua neile vajalikud tingimused. „Eestimaal on palju maakohti, kus tänu tublile kogukonnale, omavalitsuse ja riigi toele on loodud elukeskkond, mis annab silmad ette igale linnale ja kuhu minnakse rõõmuga. Kus on, sinna tuleb ka juurde,“ ütles Solman. Minister lisas, et paindlikud peretoetused ja riigipoolne tugi eluaseme soetamisel või renoveerimisel on olulised meetmed, mis teevad noortele maale kolimise lihtsamaks.

„26. septembril teist korda toimuv Maal elamise päev loob kõigile maale elama asumisest mõtlevatele inimestele võimaluse tutvuda omavalitsustes pakutavate teenustega ning saada osa külakogukondade igapäevaelust,“ ütles sündmuse peakorraldaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et  päev on mõeldud nii kohalike elanike endi jaoks, kes valdade suurenemise järjel saavad tutvuda oma valla teise nurga tegemistega, kui ka neile, kes alles mõlgutavad mõtteid maale kodu rajamisest. Igal huvilisel on laupäeval võimalus minna ja kogeda igapäevast päriselu maal.

Maal elamise päev on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust maal elamise eelistest ning tutvustada maapiirkondades valdade poolt pakutavaid avalikke teenuseid.

Kogu info Maal elamise päeva kohta on koondatud temaatilisele kodulehele. Valdades toimuva kohta saab teavet aadressilt www.maalelamisepäev.ee/programm. Avatud asutused leiab aadressilt www.maalelamisepäev.ee/kaart

Lisainfo:

Krista Habakukk, Maal elamise päeva korraldustoimkonna juht
tel: 55533990
https://www.facebook.com/Maalelamisepaev

Erametsaliit seab Saue valda omavalitsustele eeskujuks

Erametsaliit seab Saue valda omavalitsustele eeskujuks

Saue vald ostis hiljuti ühe kõrgendatud avaliku huviga alal asuva metsaüki enda omandisse. Erametsaliidu hinnangul on tegu väga õige suhtumisega, mida võiks teistelegi omavalitsustele eeskujuks tuua.

Kohalikes omavalitsustes käimasolevate üldplaneeringute koostamiste käigus on viimasel ajal aktuaalne teema linnade ja asulate lähedal asuvad, n-ö kõrgendatud avaliku huviga metsad. Seadus nõuab, et kui planeeringuga soovitakse metsade kasutamist piirata, tuleb see eelnevalt metsaomanikuga kokku leppida. Ulatuslike piirangute korral tuleks need ka omanikule kompenseerida.

Saue vald ostis riigimaade enampakkumiselt ligi 6,5 hektarit maad, millest 6,1 hektarit on mets, kirjutas Maaleht. Linnupesa kinnistu, mille omanikuks vald nüüd on, paikneb Kibuna küla naabruses, tegu on kõrgendatud avaliku huviga alaga.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa kiidab Saue valla valitud lähenemist kohalikule kogukonnale olulised metsatükid valla omandisse osta. “On arusaadav, et kogukond soovib kaasa rääkida aknast paistva metsatüki tuleviku osas. Kuid selliste metsatükkide kasutuseesmärkide seadmisel ei saa arvestamata jätta maaomaniku soovide ja huvidega,” rääkis Eelmaa, kelle sõnul ei pruugi iga metsaomanik üldse rahalisest kompensatsioonist huvitatud olla, oluline on metsaomanikuga koostöös lahendused leida. “Üksikisikust ei tohi jõuga üle sõita,” lisas ta ja nentis, et kui omavalitsus kogukonnale olulised metsatükid ise ära ostab või metsaomanikega kokkulepped sõlmib, jäävad sellised konfliktikohad olemata.

 

Lisainfo:

Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118

PRIA alustab täna mesilaspere toetuse väljamakseid

Põllumajanduse Registrite Ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
23.09.2020

 

1.maist kuni 15. maini said mesinikud PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamise eest (edaspidi TARU). Täna, 23. septembril alustatakse toetuse väljamaksmisega.

TARU toetuse taotluse esitas 1436 mesinikku ja toetust taotleti kokku 30 620 mesilasperele. Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai 2020. a seisuga ja toetuse saamiseks pidi taotleja pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini käesoleval aastal.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2020. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 21. septembril kinnitas PRIA peadirektor käskkirjaga 2020. aastal mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 26,25 eurot mesilaspere kohta. Eelmise aastaga võrreldes on ühikumäär suurenenud üle 6 euro.

Toetus makstakse taotlejatele välja septembrikuu jooksul. Toetuse saajate nimekirja leiab PRIA kodulehe TARU toetuse leheküljelthiljemalt septembri lõpus.

Sügishoidiste valmistamisel ja müümisel tuleb ametit teavitada

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.09.2020

Valmistades oma koduköögis sügishoidiseid müügi eesmärgil tuleb oma tegevusest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peaspetsialist Triinu Allika tuletab meelde, et sügisandidest oma tehtud toodete müümisel tuleb teavitada ametit. „Sotsiaalmeedia vahendusel pakuvad paljud hoidiseid müügiks, kuid tegemist on oma koduköögis toidu valmistamisega, mille puhul tuleb ametit teavitada,“ selgitas Allika.

„Kuigi tegemist on hooajalise tegevusega, on oluline järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, tagamaks valmistatavate hoidiste ohutus ja varustades need vajaliku teabega, tuues esile toote nimetuse, koostisosade loetelu, minimaalne säilimisaja tähtpäeva jm,“ kirjeldas Allika.

Informatsioon eraelamus toidu käitlemise kohta on leitav VTA kodulehel eraelamu rubriigist. Juhul kui on küsimusi või soovitakse rohkemat infot eraelamust toidukäitlemise kohta, siis on võimalik pöörduda VTA maakondlike keskuste poole.

Taust
Eraelamus toidu valmistaja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes tegeleb turustamise eesmärgil toidu valmistamisega kohas, mille põhikasutusala on eraelamu. Eraelamus toidu käitlemise kohtadeks loetakse ehitisi, rajatisi ja ruume, mida kasutatakse peamiselt eraelamuna, näiteks eramaja köök, abiköök, suve- ja väliköök. Juhul kui ruumid on toidu käitlemiseks spetsiaalselt kohaldatud, siis ei ole enam tegemist toidu käitlemisega eraelamus. Sellisel juhul tuleb juhinduda toidutöötlemise ettevõttele kehtestatud nõuetest. Toidu valmistamise ja selle müügiks pakkumise puhul tuleb meeles pidada, et toit peab olema tarbija jaoks ohutu ja nõuetekohane.
Teatamise puhul on tegemist protseduuriga, mille käigus informeeritakse ametit ettevõttest, kus toitu käideldakse, selle asukohast, käitlemisvaldkonnast ja käideldavast toidugrupist. Majandustegevusteadet on võimalik esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali, eesti.ee kaudu või saates allkirjastatult asukohajärgsele VTA maakondlikule keskusele.

Konverents “Tootearendus – kuidas jõuda tooraine tootjast edukaks töötlejaks”

Hea ühistegevuse huviline!

Eesti Maaülikool ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldavad 9. oktoobril 2020 ühistegevuse konverentsi „Tootearendus – kuidas jõuda tooraine tootjast edukaks töötlejaks“. Konverents toimub Eesti Rahva Muuseumi (Muuseumi tee 2, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 60532) Jakob Hurda saalis. Osalemine on kõigile ühistegevuse huvilistele tasuta ja soovijatele pakutakse sünkroontõlke võimalust (inglise keelest eesti keelde).

NB! Palume kõigil osalejatel kindlasti eelnevalt registreerida. Konverentsile saab registreeruda SIIN ja registreerumine on avatud kuni 5. oktoobrini kell 8.00.

Konverentsi päevakava

09.30–10.00 Registreerimine ja tervituskohv

10.00–10.10 Rando Värnik ja Roomet Sõrmus. Avasõnad.

10.10–10.15 Mait Klaassen. Tervituskõne.

10.15–10.30 Arvo Aller. Tervituskõne.

10.30–10.55 Edīte Strazdiņa. ”The day-to-day running of the cooperative in management, legislation, investment and trade. Perspective of producer groups and organizations” („Ühistu juhtimise, õiguse, investeeringute ja kauplemise igapäevane juhtimine. Tootjarühmade ja organisatsioonide perspektiiv“).

10.55–11.20 Rando Värnik. „Eesti põllumajandusühistute portree ja arenguvõimalused“.

11.20–11.45 Kristel Maidre ja Janeli Tikk. „Tootjaorganisatsioonide võimalused ühistute tootearenduse parandamiseks“.

11.45–12.30 Lõuna

12.30–12.55 Joost M.E. Pennings. ”Financial Risk Innovations as Key Competence in Improving the Competitiveness and Member Relationships of Cooperatives” („Finantsriski innovatsioonid kui ühistu konkurentsivõime ja liikmesuhete parandamise võtmepädevus“).

12.55–13.20 Michael L. Cook. “The Concept of Risk in Agricultural Cooperatives” („Riski mõiste põllumajandusühistutes“).

13.20–13.45 Jaanus Murakas. „Tooraine tootjast lisandväärtuse tootjaks – pikaajalised strateegiad peavad prevaleerima üks päev korraga mõtteviisi üle“.

13.45–14.10 Kristo Raud. „Kohaliku tooraine vajadusest töötleja pilgu läbi, Salvesti kogemuslugu“.

14.10–14.25 Kohvipaus

14.25–14.50 Anu Hellenurme. „Unistus – tootjaorganisatsioon Eesti Liha“.

14.50–15.15 Tarmo Lääne. „Ühistute arengu- ja koostöövõimalused üheskoos Eesti Kindlustusühistuga ÜKS“.

15.15–15.45 Roomet Sõrmus, Rando Värnik, Kristel Maidre, Janeli Tikk, Jaanus Murakas, Kristo Raud, Anu Hellenurme ja Tarmo Lääne. Arutelu.

15.45–15.50 Roomet Sõrmus. Lõppsõna.

 

Konverentsi esinejate tutvustus

Konverentsi modereerib Roomet Sõrmus, kes on Eesti põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees.

Konverentsil võtavad lisaks moderaatorile sõna:

  • Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor ja teadmussiirde pikaajalise programmi ühistegevuse tegevusvaldkonnas juht;
  • Mait Klaassen, Eesti Maaülikooli rektor;
  • Arvo Aller, Eesti Vabariigi maaeluminister;
  • Edīte Strazdiņa, GLOBALG.A.P. GmbH Kesk-Aasia, Läti ja Venemaa tehniline suurkliendihaldur;
  • Kristel Maidre, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja;
  • Janeli Tikk, Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo juhataja;
  • Joost M.E. Pennings, Wageningeni Ülikooli (Wageningen University & Research) tarbekaupade turgude professor;
  • Michael L. Cook, Missouri Ülikooli (University of Missouri) põllumajandus- ja rakendusökonoomika professor;
  • Jaanus Murakas, SCE E-Piim juhatuse esimees;
  • Kristo Raud, AS Salvesti logistika- ja ostujuht;
  • Anu Hellenurme, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esinaine;
  • Tarmo Lääne, Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse esimees.

Lisainfot saab programmi assistendi kohusetäitja Taavi Kiisalt meili (taavi.kiisk@emu.ee) või telefoni (+372 5192 9840) teel.

Konverents toimub teadmussiirde pikaajalise programmi raames ühistegevuse tegevusvaldkonnas. Seda rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahenditest, mistõttu edastatakse registreerimisandmed Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

Eesti toetab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi puhul suuremat paindlikkust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.09.2020

Täna, 21. septembril toimuva Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istungi keskseks teemaks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi arutelu. Eesistujariik Saksamaa soovib läbi arutada ja ootab liikmesriikide tagasisidet ÜPP-d puudutava keskkonnaarhitektuuri, otsetoetuste paindlikkuse ja halduskoormuse tasakaalu küsimustes.

Eesti toetab eesistujamaa ettepanekut rakendada uute ökokavade rakendamisel kahel esimesel aastal paindlikku lähenemist, mis võimaldaks vajadusel kasutamata jäävat ökokavade eelarvet  kasutada teiste, liikmesriikide jaoks oluliste otsetoetuste maksmiseks.

„Näiteks on Eestis peaaegu pool praegu kasutatavast põllumajandusmaast happelise pinnasega ning ÜPP keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel näeme suurt potentsiaali muldade neutraliseerimisel,“ tõi välja maaeluminister Arvo Aller. „Seetõttu peaks looma võimaluse rahastada põllumajanduslike muldade lupjamist keskkonnakaitsena kas esimese või teise samba raames.“

Täiendavat paindlikkust on vaja ka  põllumajandus- ja keskkonnatingimuste puhul, kus kavandatud võrdlusaasta 2015 jääb kaugele minevikku ega esinda täpselt olukorda liikmesriikides. Seetõttu pakub Eesti välja sobiva võrdlusaastana 2018. „Igal juhul, mida uuem on võrdlusaasta, seda parem,“ ütles Arvo Aller.

Saksamaa kui eesistujariigi ettepanekusse lubada liikmesriikidel otsetoetusi paindlikult kasutada ja suunata on Eesti alati suhtunud pooldavalt. „Suuremat paindlikkust on vaja noorte põllumeeste toetamisel, et hõlbustada põlvkondade vahetumist,“ tõi välja Aller, lisades selles punktis veel, et Eesti jääb seisukohale, mille kohaselt tuleks  väiketalunikud otsetoetuse tingimuslikust süsteemist vabastada.

„Mis puudutab halduskoormuse tasakaalu, siis on ka siin meie seisukohad seotud paindlikkusega, et tulemusnäitajate kasutamise reeglid ei suurendaks veel rohkem ÜPP riikliku strateegikava halduskoormust,“ sõnas maaeluminister Aller.

Eesistujariik Saksamaa loodab tänase kohtumise tulemusena  jõuda pikalt kestnud ÜPP reformipaketi aruteludega  oktoobrikuu AGRIFISH-i istungil nõukogu üldise lähenemiseni.

Maaeluminister Arvo Aller täna toimuval Euroopa põllumajandus– ja kalandusnõukogu istungil võimaliku koroonaohu vältimise tõttu ise ei osale. Eesti seisukohad edastab ja Arvo Alleri nimel esineb istungil Coreper I suursaadik Marten Kokk.

 

Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.09.2020

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval sügisese rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda, kas metsloomade rändega või vaktsineerimata ja nakatunud mittenõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel nii inimesele kui ka loomale alati surmaga,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Vaktsineerimist teostatakse kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. „Vaktsiinsööta külvatakse väikelennukitelt, mis lendavad võrdlemisi madalalt ning võivad inimesi häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest,“ lisas Niin.

Taust:

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taasteke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2021. aasta kevadel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006.–2010. külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taas levimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011.–2014. vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduamet
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

Maaeluminister taimetervise päeval: taimede tervislik seisund on üha rohkem ohus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.09.2020

19. septembril toimus Tallinna Botaanikaaias Maaeluministeeriumi, Põllumajandusameti ja Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatud taimetervise teemapäev, millega tähistati rahvusvahelist taimetervise aastat. 

Teemapäeva avakõnes pööras maaeluminister Arvo Aller rõhku taimede tervislikule seisundile, mis on ministri sõnul üha rohkem ohus. „Kliimamuutused ja inimtegevus on mõjutanud bioloogilist mitmekesisust ning loonud taimekahjustajatele uusi levikuviise. Samal ajal on kaubandus ja reisimine viimasel kümnendil kolmekordistunud ning koos sellega on kasvanud oht levitada kahjureid ja haigusi üle maailma,” sõnas minister. „Kaotame praegu taimekahjurite ja -haiguste tõttu maailmas hinnanguliselt kuni 40% toiduks kasvatatavate kultuuride saagist,” lisas Aller.

Minister sõnas oma kõnes, et taimede kaitsmine kahjustajate ja haiguste eest on palju tõhusam kui hilisemate kahjustustega tegelemine. „Juba laialt levinud ja kohastunud kahjureid ning haigusi on sageli võimatu tõrjuda, mistõttu on nende leviku ennetamine olulise tähtsusega. Meil kõigil on selles oma roll täita – kas osalejana tootmises, kaubanduses või lihtsalt teadliku reisijana,” ütles Aller.

Maaeluminister autasustas teemapäeval fotokonkursi parimate fotode autoreid ning istutas botaanikaaeda rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud puu.

Üritusel oli võimalik tutvuda taimeterviseteemalise rändnäitusega ning osaleda jalutuskäigul botaanikaaias, mille raames räägiti aias leiduvatest kahjustajatest ning taimehaigustest. Lisaks toimus taimeterviseteemaline loeng, mille esitas Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhataja Marika Mänd.

Soome ettepanekul ja ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelise taimetervise aasta eesmärk on juhtida tähelepanu taimetervise tähtsusele toiduga kindlustatuse ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ning majanduse edendamisel. Rohkem infot taimetervise aasta kohta leiab Maaeluministeeriumi veebilehelt.

Fotod taimetervise päevast: https://cloud.agri.ee/s/fKGQ2SZtsBBLg4S