Konkursi „Märka LEADERit 2.0“ nominendid on selgunud – valime rahva lemmiku!

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
31.07.2020

 

Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Maaeluministeeriumiga algatas veebruaris konkursi „Märka LEADERit 2.0“, et tuua esile Eesti maaelu arengukava 2014­­­­­­­-2020 LEADER toetusmeetme parimad projektinäited.

Üle-eestilisele konkursile laekus kokku 80 projekti, millest hindamiskomisjon valis välja 16 nominenti. Parimad kuulutatakse välja 11. augustil 2020 Jänedal toimuval tunnustusüritusel.

Ootame kõiki osa võtma rahva lemmiku valimisest. Oma eelistuse saate anda hääletuskeskkonnas, mis on avatud 9. augustini. Täpsem info www.maainfo.ee/konkurss

„Rõõm on tõdeda kui palju vajalikku on LEADER projektidega saavutatud,“ julgustab Ave Bremse, maaelu võrgustikutöö osakonnast, oma eelistusest teatama. „Eriti väärivad esile tõstmist uuenduslikkus, jätkusuutlikkus ja koostöö! Anna meile teada, milline on Sinu lemmik projekt!“ 

Konkursi „Märka LEADERit 2.0“ nominendid

Piirkonna arengule suunatud projektid

  • Rahvusvaheline projekt säästva turismi arendamiseks rahvusparkide ja kaitsealadega piirkondades (kaasatud piirkonnad Eestis on Lääne-Virumaa, Pärnumaa ja Läänemaa)
  • Wakepargi rajamine Väätsa paisjärvele Järvamaal
  • Neeme kaupluse taaskäivitamine Harjumaal
  • Projekt „Pärnumaa maitsed“

Koostöö ja kaasamise projektid

  • Rahvusvaheline koostööprojekt „Kestlik ettevõtlus maal“ (kaasatud piirkonnad Eestis Lääne-Virumaa, Harjumaa ja Pärnumaa)
  • Projekt „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“
  • Noorte ettevõtlikkuse arendamise projekt YEAH Järvamaal
  • Projekt „Kohalik toit kättesaadavaks“ Läänemaal

Uuenduslikud projektid

  • Ternespiima väärindamise projekt Tartumaal
  • Iseteeninduslike kartulimüügipunktide loomine Viljandimaal
  • „Ukselt uksele” teenuse käivitamine Võrumaal
  • Beebitoidu tootmise arendamine Saaremaal

Keskkonna- ja kliimasõbralikud projektid

  • OFF-GRID – võrgust vaba energiatootmise arendamine Pärnumaal
  • Projekt „Tuul ja päike maheaiandis“ Lääne-Virumaal
  • Pilliroost joogikõrte tootmise arendamine Saaremaal
  • Trummelsõela kasutuselevõtt prügi sorteerimiseks Harjumaal

Taustaks

LEADER programm sai alguse 90ndatel Euroopast ning jõudis peagi ka Euroopa Liidu maaelu toetusi pakkuvasse Eestisse. LEADERi keskmes on kohalik algatus, kus kogukond ise leiab oma piirkonna probleemidele ja vajadustele lahendusi.

Alates 2007. aastast on LEADERit rakendatud maa- ja rannapiirkondades, loodud tuhandeid töökohti, algatatud kümneid võrgustikke ning võrsunud mitmeid uuenduslikke ideid, mis on tänaseks lõimunud igapäevaellu. Eesti maaelu arengukavast on käesoleval perioodil toetatud juba üle 3700 erineva LEADER projekti üle Eesti. Pool rahast on läinud mikro- või väikeettevõtluse toetamiseks valdkondadesse, kuhu teised meetmed ei ulatu.

Järgnevatel aastatel on LEADERil jätkuvalt kindel osa maaelu arengukavas ehk uue nimega ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas.

Täpsem info: Ave Bremse, e-post ave.bremse@pmk.agri.ee

Foto: Hiidlaste Koostöökogu. LEADER keskkonnaprojekt – OFF-GRID päiksepaneelidega maja Hiiumaal Soonlepas.

Septembris algab taas põllumajandusloendus

 

Septembris algab iga kümne aasta tagant aset leidev põllumajandusloendus, mida Eestis korraldab statistikaamet. Loendus kestab 1. septembrist 15. novembrini ja uuringus oodatakse osalema ligikaudu 12 000 majapidamist.

Uuringu nimekirjas on põllumajanduslikud majapidamised alates väikestest taludest kuni suurettevõteteni, st kõik, kes ületavad Euroopa Liidus kokkulepitud lävendi. Loendusnimekirja koostamisel kasutab statistikaamet erinevate registrite andmeid.

Põllumajandusloenduse projektijuht, statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee kutsub kõiki üles osalema veebiküsitluses, mis leiab aset 1. septembrist 20. septembrini. „Veebi kaudu on kõige lihtsam ja mugavam loenduses osaleda, sest nii saab seda teha endale sobival ajal ning sobivas kohas. Nendega, kes ei ole 20. septembriks oma andmeid veebis esitanud, võtab 21. septembrist kuni 15. novembrini ühendust meie telefoniküsitleja,“ lisas Valdvee.

Põllumajandusloenduse tulemusena saadakse detailsem ülevaade olukorrast põllumajanduses kui tavauuringutega. Loendusel küsitakse kõigilt põhiandmeid majapidamise juhtimise, maakasutuse ja loomade arvu kohta. Osa andmeid (sh tööjõu, muude tulutoovate tegevuste, loomakasvatushoonete ja sõnnikumajanduse andmed) kogutakse ainult valikusse langenud majapidamistelt. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis registreeritud maade ja loomade, aga ka maa-ameti maakatastri ning töötamise registri töötajate andmed on küsimustikes eeltäidetud ja neid saab vajadusel täpsustada.

„Kui registrites on Teie majapidamise andmed olemas, siis on küsimustikku täites juba palju korrektseid andmeid ees ootamas ja täita tuleb ainult puuduv osa,“ ütles Valdvee.

Põllumajandusloendusi korraldatakse ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO koordineerimisel enamikus maailma riikides. Euroopa Liidu riikidele on põllumajandusloenduste korraldamine kohustuslik, sest loenduse andmed on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika aluseks.

Loenduse tulemused avalikustatakse 2021. aastal statistikaameti andmebaasis. Uuringu tulemusel saavad ministeeriumid, Euroopa Liidu institutsioonid, teadusasutused ja põllumajandusettevõtjad vajaliku sisendi, kuidas teha põllumajandusvaldkonnas otsuseid ja mis teemad vajavad rohkem tähelepanu ning rahastust.

Küsimustiku leiab alates 1. septembrist aadressil estat.stat.ee. Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või smart-ID-ga. Lähemalt saab lugeda: www.stat.ee/pollumajandusloendus.

Põllumajandusloendust kaasrahastab Euroopa Komisjon.

Toidulisandites on vitamiine ja mineraalaineid lubatud kasutada teatud kogustes

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
22.07.2020

 

Teatud vitamiinidele ja mineraalainetele on määratud ohutud tarbimise ülempiirid.

Eesti lähtub toidulisandite ohutuse hindamisel Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt määratud vitamiinide ja mineraalainete ohututest tarbimise ülempiiridest. Viimased iseloomustavad neid vitamiinide ja mineraalainete koguseid, mida võib tarbida pidevalt pikema aja jooksul ilma, et see kujutaks ohtu inimese tervisele.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) toiduosakonna peaspetsialist Airika Salumets rõhutab, et kõik, kes Eestis toidulisandeid toodavad või turustavad, peavad tagama toodete ohutuse: „Tootjad ja turustajad peavad veenduma selles, et tooted oleksid nõuetekohased, ehk vitamiinide ja mineraalainete sisaldus päevases annuses ei ületaks lubatud piirmäära.“

„Amet on tuvastanud kõige rohkem rikkumisi vitamiin D toidulisandites, kus lubatud maksimaalne kogus täiskasvanutele 100 µg päevas (ehk 4000 IU),“ kirjeldas Salumets.

VTA kontrollib toidulisandite koostist ja märgistust teavitamisel, mil toidulisand tuuakse Eesti turule, suunatud kontrollide käigus ja vihjete alusel. Samuti võetakse proove, mille eesmärgiks on kontrollida toote märgistust ja saasteainete piirnormidele vastavust.

Vitamiinide ja mineraalainete maksimaalsed lubatud kogused toidulisandites võivad riigiti erineda, sest mõned riigid on kehtestanud oma maksimaalsed lubatud kogused. Seetõttu on toidulisandite turustamisel oluline tähelepanu pöörata Eestis lubatud vitamiinide ja mineraalainete maksimaalsele kogusele.

VTA kodulehel on leitav info vitamiinide ja mineraalainete maksimaalsete koguste kohta toidulisandites.

Avatud talude nädalvahetusel tehti külastusrekord

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
21. juuli 2020

18. ja 19. juulil oli üle Eesti külastajatele avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegemist on praeguseks kuuel järjestikusel aastal toimunud avatud talude päeva külastusrekordiga.

„Avatud talude päevast on kujunenud suvine tippsündmus, mis toob maaettevõtteid ja talusid külastama tuhanded lastega pered – piltlikult öeldes maaõhk teeb vabaks,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Nädalavahetus kinnitas COVID-perioodiga kaasnenud kasvavat huvi maaelu vastu ja seda, et Eestis toodetud toitu ja kaupa hinnatakse kõrgelt. Avatud talude päevast on kujunenud positiivse maaelu maine suurim kujundaja.“

„Uskumatu, aga külastuste arv purustas taaskord rekordeid. Eriti on seda näha Lõuna-Eestis,“ tõdes Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhatajaReve Lambur. „Kuigi talusid oli tänavu osalemas pea 30 võrra vähem kui eelmisel aastal, siis külastusi oli samas ligikaudu 20 000 võrra rohkem.“ Ta lisas, et kui eelmisel aastal oli keskmine külastuste arv talu kohta 660, siis sel aastal oli see näitaja üle 780. See kõik näitab, et selline nädalavahetus on väga oodatud ja omaks võetud.

Tänavu oli kahel päeval avatud talusid  rohkem kui eelmisel aastal ehk 215 talu ja maaettevõtet avas oma uksed külastajatele nii laupäeval kui pühapäeval. Mõlemal päeval avatud olnud talude esindajad tõdesid, et kui laupäeval inimesed tulevad ja jäävad kauemaks, siis pühapäev on pigem lühemaajaliste külastuste päev.

Kahel päeval käis üle 2000 külastaja kokku 25 talus, eelmisel aastal oli selliseid talusid poole vähem. 1000 ja rohkem külastust vastu võtnud talude arv jäi samaks kui eelmisel aastal, olles veidi üle 60.

Reve Lamburi sõnul kasvas külastuste arv maakonniti võrreldes eelmise aastaga märgatavalt Lõuna-Eestis – Tartumaal, Võrumaal ja Põlvamaal, aga ka Hiiumaal, Harjumaal ja Järvamaal. „Esmase tagasiside põhjal saab öelda, et oli palju positiivset – talud jäid külastajatega väga rahule, ilmast rääkimata,“ märkis ta.

* 8 talu andmed tabelist puudu

2019.aastal oli avatud talude päeval avatud 310 talu ja maaettevõtet ning külastuste arv ületas 195 000 piiri. 2018. aastal olid vastavad näitajad 296 ja 163 000.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Lüpsilehma heaolu-alane teadusuuring aitab kaasa karja tervise paranemisele

PRESSITEADE 21.07.2020

Lüpsilehma heaolu-alane teadusuuring aitab kaasa karja tervise paranemisele

Teadus-arenduskeskus  BioCC OÜ teadlased koostöös Eesti Maaülikooli teadlaste ja ettevõtluspartnerite Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ning  AS Dimediumiga viis läbi nelja-aastase piimakarja looma heaolu-alase uuringu. Projekti peamine eesmärk oli rahvusvaheliselt tunnustatud loomade heaolu hindamise protokolli kohandamine siinsetes suurtes vabapidamisega piimafarmides ja kohandatud protokolli rakendamine katsefarmides nii, et tulevikus oleks igal huvilisel võimalik hinnata ja mõõta lüpsilehma heaolu.

Projekti juht professor David Arney ütles, et Eestis hinnati esmakordselt nii laiaulatuslikult  ühe põllumajanduslooma heaolu. „Koostöös ettevõtluspartneritega kaasasime 21 piimakarja üle Eestis, kus andmete kogumine käis aastaringselt. Teadupoolest võivad nii piimajõudluse kui tervisenäitajad aastaaegade lõikes pisut erineda. Seega keskendusimegi nende muutuste seostele looma heaoluga“ lisas Arney.

Veise heaolu on kompleksne mõiste, mis sisaldab söötmiskorralduse, pidamistingimuste, tervise ja loomuomase käitumise hindamist. Kohalikele oludele sobitatud kriteeriumite alusel heaolu hindamine karja tasandil võimaldab loomapidajatel analüüsida oma loomade hetke olukorda ja teha teadlike otsuseid, mis mõjutavad nii looma tervist kui ka toodangu kvaliteeti. Projekti meeskond usub, et läbi viidud uuring loob eelduse, et tulevikus kasutavad antud projekti raames loodud veise heaolu hindamise protokolli teadlaste kõrval ka loomapidajad ja ametnikud.

Ettevõtluspartner Dimedium on oma töös aastaid väitnud, et ainult terve loom suudab tasuvalt toota. „Antud uuring kinnitas ilmekalt ja rahaliselt mõõdetavalt, kuidas erinevad heaolu parameetrid mängivad piimatootmise tasuvuses märkimisväärset rolli,“ väitis Dimediumi nõukogu esimees Kadri Kullman. „Püstitasime ka hoopis kaugeleulatuvama küsimuse, kas ebamugavust või valu kannatavate looma piima koostis muutub ja kui jah, siis kuidas“.

Heaolu uuringu projekti koordinaatori Marko Kassi sõnul ongi antud uurimuse puhul lisaväärtuseks läbi viidud veise lonke uuring. „Meie holsteini lehmal on jäseme haigused üheks peamiseks karjast väljamineku põhjuseks, seega on probleemide õigeaegne avastamine ja ennetamine veisekasvatuse kestlikkuse aspektist ülioluline,“ sõnas Kass. „Ilmselt analüüsisime esmakordselt maailmas seoseid lehma lonkamise ja suure hulga piima kvaliteedinäitajate vahel,“ täiendas Kass.

Projekti osapooled tunnevad head meelt, et piimaveise heaolu protokolli praktilist rakendatavust ja tõhusust näitas uurimuses osalenud farmide suur huvi ning asjaolu, et teadlaste ettepanekuid heaolu parandamiseks asuti juba uuringu ajal piimakarjakasvatajate poolt  ellu viima.

BIOCC-LÜPSILEHMA HEAOLU SEOS PIIMANÄITAJATEGA

Lähem info:

David Arney, projekti vastutav täitja, looma heaolu professor, david.arney@emu.ee, tel. 731 3413

Marko Kass, farmi uuringute koordinaator, söötmisteaduse dotsent, marko.kass@emu.ee, tel. 731 3412

Aller: Euroopa ühine põllumajanduspoliitika peab arvestama liikmesriikide poolt juba saavutatud edusammudega

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
21. juuli 2020

 

Eile, 20. juulil toimunud Euroopa põllumajandusja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istungi keskseteks teemadeks olid seekord  ühise põllumajanduspoliitika reformipakett ja arvamuste vahetus „Talust taldrikule“ strateegia osas.

Maaeluminister Arvo Aller toonitas oma sõnavõtus taaskord, et komisjoni soovitused ühise põllumajanduspoliitika osas peavad arvestama liikmesriikide poolt juba rakendatud meetmetega ja saavutatud edusammudega ning olema piisavalt paindlikud uute meetmete elluviimisel.

„Arutelul kõneks olnud ökokavade rakendamisel näiteks on oluline jätta nimekiri avatuks, et liikmesriigid saaksid rakendada sekkumisi oma vajadusest lähtuvalt, milleks Eesti puhul oleks happeliste põllumaade lupjamine,“ tõi välja Avo Aller.

„Toetuste arvestamise referentsaastana tuleks kasutada võimalikult hilist aastat, näiteks aastat 2018. Samas ei tohiks komisjoni soovitused tugineda vaid referentsaastaga seotud aritmeetilistele arvutustele, vaid liikmesriikide tulemusi tuleks võrrelda ka Euroopa Liidu keskmisega,“ märkis Aller oma sõnavõtus.

Euroopa rohelise kokkuleppe keskmesse asetatud „Talust taldrikule“ strateegia peaks pikemas perspektiivis suunama inimeste tarbimisharjumusi, et reageerida positiivselt eurooplaste püüdlustele tervisliku, õiglase ja keskkonnasõbraliku toidu järele.

„Eesti on suure hulga mahetootjate tõttu sellel teel juba olnud keskmisest edukam, millega tuleb uute toetuste rakendamisel kindlasti arvestada. Suund on meil üks, aga vajadus täiendavate pingutuste järele erinev,“ ütles Eestit kohtumisel esindanud maaeluminister Aller.

Ambitsioonika „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkide suunas liikumisel ei tohi unustada, et ühisel põllumajanduspoliitikal (ÜPP) ja ühisel kalanduspoliitikal (ÜKP) on kestliku toidussüsteemi tagamise toetamise kõrval ka teised erieesmärgid ning arvestada tuleb ka kaasnevate sotsiaalmajanduslike aspektidega. „Kõige aluseks peab olema hästi läbi mõeldud ning liikmesriikide eripärasid arvestav ühine põllumajanduspoliitika,“ tõi minister Aller välja oma kõnes.

Eilsel ministrite kohtumisel anti ülevaade ka põllumajandusturgude olukorrast Euroopa Liidus ja kuulati ära uue eesistuja tegevusprogramm.

Parim talutoit 2020 on Andre Juustufarmi juust Andre Prima Old

PRESSITEADE
21.07.2020
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sellel aastal juba viiendat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada meie tublide talunike tööd. 13-liikmeline žürii valis oma lemmikud välja 81 talutoote seast.

ETKLi juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul näevad väiketootjad igapäevaselt vaeva selle nimelt, et rikastada meie toidulauda erinevate kvaliteetsete toodetega. „Meil on hea meel näha, et iga aasta võtab võistlusest osa pea sadakond toodet, mille seast leiab nii põnevaid uudistooteid kui ka juba tuntud lemmikuid,“ ütleb Ats ja lisab, et läbi parima talutoidu konkursi tunnustatakse just parimatest parimaid.

Žürii esinaise Ragne Värgi sõnul on aasta aastalt näha ja tunda võistlejate hulgas aina tugevamat konkurentsi. Üha enam panustatakse toodete maitsetesse, koostisesse, tervislikusesse ja pakenditesse. Viimase arengus on suur samm edasi astutud ja nii mõnigi talutoode on saanud väga ägeda disaini. „Taas oli väga tugev konkurents juustude arvestuses ning olen lummatud, et Eesti parima talutoidu valimisel nii palju häid juuste on esindatud. Isiklikult leidsin sellest kategooriast taas palju lemmikuid,“ kinnitab Värk. Ta lisab, esmakordselt oli sel aastal esindatud ka alkohoolsete jookide kategooria ning selles on tunda tegijate tugevust ja teadmisi. Lisaks oli üheks positiivseks üllatajaks tema sõnul maiuste kategoorias Nopri juustušokolaad.

Žürii liige, Selveri ostudirektor, Katrin Riisalu osales parima talutoidu valijate seas esimest korda ja kinnitas juba teada tõde – Eesti talupidajad valmistavad väga palju põnevaid ja maitsvaid tooteid. „Tugevamad kategooriad olid piimatooted, juustud ja jookide kategooria. Aina enam panustatakse toodete visuaalsesse väljanägemisse, mis on väga oluline. Tihti sõltub toote müügiedu just sellest, kuidas see riiulilt silma hakkab. Värsked katsetused selles vallas on positiivselt üllatavad,“ kiitis Riisalu.

2020aasta parim talutoit selgitati välja kaheksas kategoorias:

  1. Parim tervisetoode 2020 – Kooritud kanepiseemned (Tammejuure mahetalu)
  2. Parim lisand 2020 – Vaarikasinep (Tänava talu)
  3. Parim piimatoode 2020 – Lambapiimajogurt Cocco (Viinamärdi talu)
  4. Parim talujuust 2020 – Andre Prima Old (Andre Juustufarm)
  5. Parim valgutoode 2020 – Kartulivorst (Otto talu)
  6. Parim alkoholivaba jook 2020 – Kaseglögi (Birch Lagoon)
  7. Parim alkoholiga jook 2020 – Kästitööõlu „Väike Wiik (Kolk)
  8. Parim maius 2020 – Andre Juustušoks (Andre Juustufarm)

Kaheksa kategooria võitjate hulgast selgitati välja ka konkursi üldvõitja ehk kõige enim punkte kogunud toode, mille pälvis Andre juustufarm oma tootega “Andre Prima Old”.

Tänavu valitati esimest korda ka parim piirkonnatoode. Sellel aastal on fookus Läänemaal ning piirkonnatoote võitja kuulutatakse välja Haapsalus Valge Daami festivalil. Võidutooteid aitab tutvustada Selver.

13-st liikmest koosnev hindamiskomisjoni kuulusid tunnustatud kokad, toidublogijad, ajakirjanikud, ministeeriumi esindajad ja turunduseksperdid. Žürii esinaine oli Ragne Värk.

Parimat talutoitu valiti viiendat aastat järjest. Eelmisel aastal sai selle tiitli Kasekunsti tume mahekasesiirup. 2018. aasta parim talutoit oli Männiku lambapiimajogurt ja 2017. aastal võidutses Andre Juustufarmi juust Grand Old. 2016. aastal võttis võidu Pajumäe talu mahekeefir.

Lisainfo:
www.talutoit.ee

Kerli Ats
Tegevjuht
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

Ettevõtjad saavad soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks 

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
20. juuli 2020

Maaeluminister allkirjastas kobareelnõu, millega muudetakse kokku 11 põllumajandus- ja maaeluministri määrust, et luua eriolukorrast mõjutatud ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks.

 „Kevadine eriolukord mõjutas väga paljusid ettevõtjaid, raskendades nende olukorda. Seetõttu tuli üle vaadata toetuse saajatele sätestatud tingimused, et need läheksid kokku tegelikkuses ilmnenud vajadustega. Investeeringutoetuse saajate jaoks pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis annab neile paindlikumad võimalused investeeringud lõpetada,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Lisaks nõuete paindlikkuse suurendamisele pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimist järgmistes toetusmeetmetes.

  • Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra nendel toetuse saajatel, kes esitasid taotluse 2017. aasta taotlusvoorus ja kelle taotlused rahuldati. Investeeringud tuleb teha 2021. aasta kevadeks. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 45% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.
  • Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse nendel toetuse saajatel, kes esitasid taotluse 2017. aasta I kvartalis ja kelle taotlused rahuldati, toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 40% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest ja 2019. aasta jooksul on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega. Samuti pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra ka nendel toetuse saajatel, kelle taotlus rahuldati 2019. aastal.

Avatud talude päev sai avalöögi kartulipealinnas Simunas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.07.2020

Täna, 18. juulil avas maaeluminister Arvo Aller pidulikult avatud talude päeva 2020 kartulipealinnas Simunas. Homme, 19. juulil on külastamiseks avatud 281 talu üle Eesti. Samas on kolmveerand neist külastajatele avatud ka täna.

Maaeluminister märkis oma kõnes, et avatud talude avaürituse kohaks sai tänavu valitud kartulipealinn Simuna, märkamaks siinseid maatootjaid, rõhutamaks omamaise toidutootmise olulisust ning näitamaks kuidas ja kus kasvab Eesti toit. „Maapiirkondade ettevõtjad on tunnustamist väärt, liiga tihti jääb varju või suisa tähelepanuta nende panus riigi toidujulgeoleku tagamisse või maaelu edendamisse väiksemateski kohtades. Tänan südamest teid kõiki,“ lausus Arvo Aller.

Minister eemaldas koos Kartul Simunast kaubamärgi all tegutsevate ettevõtete omanike, vendade Kulle ja Gustav Põldmaaga katte viimaselt laost välja toodud mulluse kartuli koormalt, et ruumi teha tänavusele saagile ning kuulutas sellega ühtlasi ka avatud talude päeva avatuks.

Gustav Põldmaa andis avaüritusele kogunenud huvilistele lühiülevaate pereettevõtete tegevusest. Lisaks toidu- ja seemnekartulile on külvikorras ja teravili ja raps. Kartulit kasvatatakse tänavu 120 hektaril ja saaki annab 11 erinevat kartulisorti.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg lausus oma sõnavõtus, et avatud talude päevast on kujunenud oluline üritus maatootjate ja maaelu tundma õppimiseks. Samas kutsus ta üles külastama talusid ja põllumajandusettevõtteid aastaringselt, milleks annab hea võimaluse põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon ehk agroturism. Eestis pakub agroturismi võimalusi ligemale 40 talu.

Eestimaa Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja Einar Jakobi kutsus avatud talude päeval talude külastajaid hindama pakutavat võimalust ja väärtustama Eesti toidutootjat. Seda enam, et ükski supermarket ei suuda tema sõnul pakkuda kõike seda, mida taludest saada võib.

Põllumajandusuuringute Keskuse asedirektor Katrin Iidla märkis, et oma majapidamiste avamine külalistele pole enamus talu jaoks sugugi igapäevane tegevus ning sellega peaks ka talude külastajad arvestama.

Rahvast tervitasid humoorikal viisil Väike-Maarja volikogu esimees, rukkikuningas Hans Kruusamägi ja vallavanem Indrek Kesküla. Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk lausus, et avatud talude päeva järjeks võib pidada tänavu 26. septembril toimuvat maal elamise päeva, mil saab samuti tulla ja vaadata, kuidas maal päriselt elatakse.

Üritusel esinesid rahvale Simuna kapell ja tantsutrupp WAU+, avatud oli põlltöömasinate näitus ja lapsed said värvida kive. Samuti sai tutvuda kartuli tootmise aastaringiga videote kaudu ning uudistada laohoonet.

Avatud talude päevale osalema on praeguse seisuga end registreerinud 281 talu ja maaettevõtet. Ülevaate avatud taludest ja nende päevakavast leiab ürituse ametlikult veebilehelt www.avatudtalud.ee.
Endale meelepärase teekonna koostamisel saab tänavugi kasutada mobiilirakendust Navicup, kus on samuti olemas avatud talude kaart. Äpi abil saab planeerida sobivaimad talude külastamise ajad ja teekonnad ning lasta ennast õigetesse kohtadesse kohale juhatada.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talu päevade kaardi leiab avatud talude veebilehelt ja Navicupi äpist

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
15. juuli 2020

 

Sel nädalavahetusel toimuval avatud talude päeval osalevate talude kaardi leiab külastaja ürituse ametlikult veebilehelt www.avatudtalud.ee. Lisaks aitab tänavugi taludesse jõuda Navicupi äpis avanev avatud talude kaart. Paberkaarti sel aastal ei tehtud.

Avatud talude päeval osalevate talude kaart leiab ürituse ametlikul veebilehelt. Kaardile on kantud kõik avatud talude päeval osalevad talud, nende aadressid, tegevusvaldkonnad ning pakutavad programmid.

Teekonna koostamisel saab tänavugi kasutada mobiilirakendust Navicup, kus on samuti olemas avatud talude kaart. Äpi abil saab planeerida ülerahvastatust vältides sobivaimad talude külastamise ajad ja teekonnad ning lasta ennast õigetesse kohtadesse kohale juhatada. Lisaks avatud talude veebilehele saab ürituse kaarti uurida ka Navicupi veebilehel.

Paberkaarte tänavu ei tehtud, kuna eriolukorrast tingituna ei jäänud selleks aega.

Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 19. juulil, kui külastajatele avab oma uksed üle 280 talu ja maaettevõtte üle Eesti. Neist kolmveerand on avatud ka laupäeval, 18. juulil.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.