Kuu: september 2019

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.09.2019

16. – 22. septembrini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kaugu Eesti aladel sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaa Narva jõe poolsetel aladel. Seejärel teostatakse vaktsineerimist Lõuna- ja Kagu-Eestis piirialadel ning tööd lõpetatakse taas Ida-Virumaa  veel vaktsineerimata aladel.

VTA metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul pole marutaud Euroopast kuhugile kadunud. „Sellel aastal on metsloomadel marutaudijuhtumeid tuvastatud näiteks Poolas, Rumeenias ja Türgis. Endiselt esineb rohkelt surmavat haigust Venemaal, Valgevenes ning Ukrainas. Samuti tungis marutaud eelmise aasta septembris uuesti Leedu Vabariiki.” Tegemist on riikidega, mis on eestlaste seas populaarseteks turismisihtkohtadeks. “Eesti on täna marutaudivaba, kuid siiski jätkatakse nii metsloomade kui ka koerte ja kasside kohustusliku vaktsineerimisega, et vältida haigusjuhtumeid,“ selgitas Niin.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

•          Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.

•          Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.

•          Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

•          Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab VTA kodulehelt www.vet.agri.ee ning veebilehelt www.marutaud.ee.

Taust

Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik ning marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006-2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011-2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 77% sihtgrupi loomadest. 48%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Lisainformatsioon:
Enel Niin
projektijuht
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
12. september 2019

Noortaluniku toetust taotlevad 149 noort ettevõtjat 5,9 miljoni euro ulatuses

Eile, 11. septembril lõppes põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusvoor, kuhu esitas taotluse 149 noortalunikku. Taotluste kogusumma oli 5 877 175 eurot. Eelarve võimaldab toetusteks määrata 5 miljonit eurot.

Maaelu arengukava 2014-2020 noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud meetmest on kuni 40-aastastel ettevõtjatel võimalus saada ühekordset toetust kuni 40 000 eurot. Enamik taotlejatest soovibki saada maksimaalset summat.

Toetust soovitakse erinevate tegevusalade jaoks – populaarseimad tegevusvaldkonnad on teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus, veislaste ja pühvlikasvatus, mesindus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus ja lamba- ja kitsekasvatus. Samas taotletakse toetusi ka puuvilja- ja marjakasvatuseks, hobuste kasvatamiseks ja muudeks tegevusteks.

Maakonniti on enim taotlejaid Valgamaalt (18), kus on noorte seas populaarseimaks tegevusvaldkonnaks lamba- ja kitsekasvatus ning segapõllumajandus. Järgnevad Raplamaa (17), Viljandimaa (17) ja Võrumaa (15).

PRIA moodustatud hindamiskomisjon viib läbi taotluste hindamise määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Hindepunktide põhjal moodustub paremusjärjestus ning toetused määratakse neile nõuetekohastele taotlustele, mille rahuldamiseks eelarvet jätkub. Otsused koostab PRIA 4. detsembriks.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse meetme eesmärk on noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine, põlvkondade vahetusele kaasaaitamine põllumajanduses ning kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu suurendamine.

Käimasolevaks programmperioodiks noortalunike meetme rahastamiseks kavandatud eelarve on kokku 22,1 miljonit eurot. Lõppenud taotlusvoor oli sel perioodil neljas.

www.pria.ee

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

Pressiteade
12. september 2019

Põllumeeste avalik pöördumine valitsuserakondadele: soodusmääraga kütus on kodumaise toidutootmise konkurentsivõime oluline nurgakivi

Põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid täna valitsuserakondade juhtidele Jüri Ratasele, Helir-Valdor Seederile ja Mart Helmele avaliku pöördumise, milles väljendatakse sügavat muret seoses kavatsustega muuta põllumajandusliku otstarbega erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piiranguid ja seada sisse erimärgistatud kütuse kasutamise limiidid, sest selline limiitide kehtestamine hakkab ilmselgelt pärssima Eesti põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet.

Eesti põllumajanduse esindusorganisatsioonid tunnustavad valitsuskoalitsiooni tahet võidelda maksupettustega ja toetavad erimärgistatud diiselkütuse võimaliku väärkasutuse lõpetamiseks õigustatud isikute registri sisseseadmist ja kütuse müügile eelneva isikute tuvastamise süsteemi loomist, kuid pöördumisele alla kirjutanud esindusorganisatsioonid ei ole nõus hektari- ja loomapõhiste limiitide kehtestamisega erimärgistatud kütuse kasutamisel, sest ettevõtjate vajadused ja tootmistingimused erinevad sõltuvalt piirkonnast, ilmast, tootmissuunast ja -tehnoloogiast ning teistest teguritest väga olulisel määral, mis ei võimaldaõiglaste limiitide kehtestamist.

Põllumehed soovitavad kütuse väärkasutuse lõpetamise kaudu vabanevad vahendid suunata eriotstarbelise kütuse aktsiisi langetamiseks, sest tänane põllumajanduskütuse aktsiisimäär on üle kuue korra kõrgem Euroopa Liidu poolt kehtestatud miinimummäärast ja üle kahe korra kõrgem Lätis ja Leedus kehtivast põllumajanduskütuse aktsiisimäärast. Eesti põllumeestele makstavad põllumajanduse otsetoetused on aga oluliselt madalamad Euroopa Liidu keskmisest.

Pöördumisele on alla kirjutanud kolme suurema üleriigilise esindusorganisatsiooni ja nelja suurema valdkondliku põllumajandusorganisatsiooni juhid: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Noortalunikud, Eesti Aiandusliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.

Taust:

Koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et erimärgistatud kütusekasutamisega seotud piirangud vaadatakse üle. Valitsuskabinet peaks täna arutama muudatusi seoses eriotstarbelise põllumajanduskütuse müügiga. 2018. aastal lubati Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel tarbimisse kokku 83 miljonit liitrit eriotstarbelist kütust, nende hinnangul oli eriotstarbelise kütuse väärkasutuse riskiga müük möödunud aastal 13,2 miljonit liitrit ja tekkinud kahju hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot.

Euroopa Liidu reeglite kohaselt on põllumajanduskütuse madalaim nõutud maksustamise tase 21 eurot, kuid Eestis rakendatakse erimärgistatud diiselkütuse puhul aktsiisimäära 133 eurot 1000 liitri kohta.

Maaeluministeerium
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
PRESSITEADE
12.09.2019

Eesti toidu kuu: Pühapäeval kuulutatakse välja parim mahetootja ja -toode

Pühapäeval, 15. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval selguvad konkursside „Parim mahetootja 2019“ ja „Parim mahetoode 2019“ võitjad. Leivapäeva külastajad saavad valida ka oma lemmikmahetoote.

„See aasta on mahepõllumajanduse juubeliaasta – Eestis on mahepõllumajandusega tegeletud juba 30 aastat. Selle pikaajalise töö tulemusena on Eesti põllumajandusmaast juba 21% mahepõllumajanduslikus kasutuses ja meil on saada lai valik suurepäraseid mahetooteid. Silmapaistvate mahepõllumajandusettevõtjate tunnustamiseks korraldatakse juba 10. aastat parima mahetootja ja parima mahetoote konkurssi. Soovin suure panuse eest mahepõllumajanduse populariseerimisel tänada Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutust,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Parima mahetootja tiitli kandidaadid:

• Krista Kanniste, Niliske talu Harjumaalt – lihaveisekasvatus ja aiandus ning lihatoodete ja jookide tootmine.
• Mats Meriste ja Olivia Till, Hallimäe talu Valgamaalt – lambakasvatus.
• Tiina ja Ivo Tomson, Vilsi Angus Valgamaalt – lihaveisekasvatus.
• Harri Ellermaa, Ehe Pojad Viljandimaalt – teraviljakasvatus.
• Carl Rääli, Hansu talu Läänemaalt – köögiviljakasvatus ja munatootmine.
• Allan Sarap, Metsaserva Mesi Tartumaalt – mesindus.
• Karmo Haas, Tori Siidri- ja Veinitalu Pärnumaalt – puuvilja- ja marjakasvatus ning siidri- ja veinitootmine.

Mahetoote konkursile esitati kokku 50 toodet 24 ettevõttelt. Auhindamine toimus kahes grupis – parim mahetoit ja parim mahejook. Toodete valik on lai: valikus olid pagari-, köögi- ja puuvilja-, teravilja-, liha-, piima jm tooted. Ka jookide valik on mitmekesine.

Parima mahetootja ja -toote konkursside võitjad kuulutatakse välja pühapäeval, 15. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsi ees kell 15.00 toimuval auhinnatseremoonial. Kell 10.00–16.00 toimub Sassi-Jaani talu õuel ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, kell 12.00–13.00 saavad leivapäeva külastajad valida publiku lemmikmahetoote. Ajakirjanikud on oodatud!

Taust

●        Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub kümnendat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi tellimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetoode valitakse koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga.

●        Eesti Vabaõhumuuseumis korraldatud leivapäev on osaks tähistatavast Eesti toidu kuust, mille raames toimub septembri jooksul üle 30 kodumaisele toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu jooksul toimuva kohta loe lähemalt veebilehel www.eestitoit.ee.

●        2018. aastal valiti parimaks mahetootjaks taimekasvatusega tegelev ettevõte Tammejuure talu Läänemaalt. Parim mahetoode 2018 oli Kasekunst OÜ toodetud tume kasesiirup.

Lisainfo:

Airi Vetemaa
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
tel 522 5936
airi.vetemaa@gmail.com

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.09.2019

Kalandusfondi rahad tõstetakse ümber

Täna, 11. septembril toimunud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 seirekomisjoni istungil otsustati kalandussektori esindajatega fondi eelarvevahendid ümber jagada, et tagada mõistlik rahakasutus.

„Ümber jagatakse ligi 10 miljonit eurot. Vähendatakse nende meetmete eelarveid, kus rahade kasutamine on olnud tagasihoidlik ning suurendatakse seal, kus vahendeid on senini tõhusalt kasutatud ning on prognoositav täiendav rahavajadus. Soovime, et käimasoleva finantsperioodi lõpuks, aastaks 2023, saaksid fondi rahad eesmärgipäraselt kasutatud,“ ütles Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann.

Seirekomisjoni istungil tutvustati eraldi vesiviljeluse toetusi. „Sektori täiendavaks arenguks pakume vesiviljeluse innovatsiooniosaku toetust, kus taotlejaks on vesiviljelussektori ettevõtja,“ ütles Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome. „Innovatsioonimeetme kogu eelarvet on plaanis suurendada, lisades 1 500 000 eurot vesiviljelusalade potentsiaali suurendamise toetuse meetmest.“

„Seni on sektori ettevõtjate huvi vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetuse vastu olnud vähene. Seetõttu otsustasime jätta meetme eelarveks ligi 2,5 miljonit eurot, mida saab kasutada ka tootlikeks investeeringuteks tagastamatu abina,“ lisas Soome.

Meetme „Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamise“ jaoks kavandatud eelarve (5,4 miljonit eurot) jagatakse ümber vesiviljeluse, kalanduspiirkondade kohaliku arengu strateegia rakendamise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise toetusmeetmete vahel.

Kalapüügi toetusmeetmes „Kalalaeva energiatõhususe parendamise ja kliimamuutuste leevendamise toetus“, kus on esitatud ainult üks taotlus, täiendavaid taotlusvoore ei avata. Euroopa Liidu määrusega on selles meetmes toetatavad tegevused väga piiratud ja selle meetme eelarve (u 3,4 miljonit eurot) jagatakse kalapüügi innovatsioonitoetuse, püügivahendi parendamise ning merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetuse meetmete vahel.

Lisaks leitakse lisavahendeid kasutamata jääva tulemusreservi arvelt andmete kogumisele.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

10.09.2019

Pärnus kohtuvad Euroopa Liidu maaelu edendajad

Täna kell 17.00 avatakse Pärnu mudaravila juures Euroopa suurim maaeluvõrgustiku konverents LINC 2019(Leader Inspired Network Community), kuhu on tulemas enam kui 350 maaelu arendajat 17 riigist. Konverentsi avarongkäigu lõpus istutatakse hotelli Strand kõrvale LINC-i 10. sünnipäevale pühendatud õunapuu.

„Leader-programm virgutab maaelanikke võrgustike kaudu juba rohujuure tasandilt kogukonna probleeme lahendama ja arengustrateegiaid välja töötama. Toetan igati sellist tegevust, mis võimaldab maarahval otsustusõiguse enda kätte võtta,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Minister lisas: „Eriti suur rõõm on tervitada Eestis Euroopa noori maaelu edendajaid. Oleme ka siin seadnud sihiks tuua noori tagasi maale, et nad jätkaksid edukat ettevõtlust talumajapidamistes.“

LINC on Leader-tegevusgruppide iga-aastane kokkusaamine, mille algatas 2010. aastal Austria koostöös Eesti, Soome ja Saksamaaga. LINC-konverentside eesmärk on  jagada kogemusi maaelu edendamise tegevuste osas, mille osaks on tutvumine Leaderi edulugudega, kontaktide loomine ühiste projektide elluviimiseks ja uute koostöölepingute sõlmimine.

10. kuni 13. septembrini toimuva LINC 2019 konverentsil on sisutihe programm. Plaanis on üheksa õppereisi kolme maakonna maaettevõtjate juurde, mille käigus tutvustatakse osalejatele meie rabasid ja teisi looduslikke vaatamisväärsusi ning Leader-toetuste abil algatatud edulugusid. Konverentsi raames toimub ka Eesti omavalitsuse juhtidele suunatud ELARD-i seminar, mille peamine fookus on tutvustada Leader-meetodi kasutamist Euroopa Liidu erinevate struktuurifondide kasutamisel, ning traditsiooniline kontaktseminar, kus Euroopa tegevusgruppidel on võimalik tutvustada oma projektiideid ja leida nende korraldamiseks partnereid.

Juubelikonverentsi muudab eriliseks see, et Toris toimuval Rohelise Jõemaa korraldatud spordipäeval tehakse koostööd Eesti Kaitseväega ning pioneerpataljon rajab LINC-i ajaks esmakordselt Eestis üle jõe ajutise silla.

Pärnu Lahe Partnerluskogu koostööpartnerid LINC 2019 korraldamisel on Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Mulgimaa Arenduskoda, Kodukant Läänemaa, Eesti Leader Liit ja Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond . Konverentsi toetab Pärnu linn. Konverentsi kava leiab veebileheltwww.linc2019.eu.

Avamisel osalemisest huvitatud ajakirjanikel palume endast teada anda kertu.kark@agri.eevõi 5346 2433

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Pressiteade

11. september 2019

Saaremaal algab kaheksateistkümnes Balti makseagentuuride konverents

11.-13. septembrini toimub Saaremaal Balti riikide makseagentuuride konverents, mida sel aastal korraldab viiendat korda PRIA. Osalejate seas on üle 30 tippspetsialisti nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Poola makseagentuuridest.

Selleaastasel konverentsil keskendutakse online taotlussüsteemide ning toetuste monitooringu arendamisele. Makseagentuuride esindajad jagavad kogemusi ja parimaid praktikaid seoses kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuga põllumajandustoetuste maksmisel.

PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleivesõnul on PRIA aastaid teinud koostööd erinevate EL liikmesriikide makseagentuuridega ning seekordsel Balti makseagentuuride konverentsil avaneb väga hea võimalus tutvustada nii meie satelliiditeenuste kasutamise infosüsteemi SATIKAS kui ka PRIA klientidele juba tuttavat onlinetaotlussüsteemi e-PRIA.
„Taolised süsteemid tagavad kiirema suhtlemise põllumehe ja makseagentuuri vahel ning vähendavad riigi üldist halduskoormust. Võib öelda, et Eestil on ambitsioonikas plaan minna lähiaastatel üle täismahus pindalatoetuste monitooringule. Seeläbi väheneksid märgatavalt kohapealsed kontrollid ning see lihtsustab oluliselt ka põllumehe elu“ rääkis Bleive.

Balti makseagentuuride konverents on traditsiooniliselt toimunud alates 2003. aastast igal aastal. Eestis võõrustatakse külalisi viiendat korda. Varasemalt on makseagentuuride esindajad Eestis kokku saanud Värskas, Otepääl, Saaremaal ja Tartus.

Hea ühistegevuse huviline!

11.10.2019 toimub Tartus, Eesti Maaülikooli aulas (Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014) ühistegevuse konverents: „Turundamine – kaubamärgi loomine ja selle turule toomine“. Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Konverentsi modereerib Olav Kreen, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees.

Päevakava:

09:30-10:00 Registreerimine ja tervituskohv
10:00-10:10 Avasõnad – prof. Rando Värnik (Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor ning ühistegevuse pikaajalise programmi eestvedaja) ja Olav Kreen (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees)
10:10-10:15 Tervituskõne – Mait Klaassen (Eesti Maaülikooli rektor)
10:15-10:30 Tervituskõne – Mart Järvik (Eesti Vabariigi maaeluminister)
10:30-11:15 Umberto Di Pasquo – „Ülevaade Euroopa põllumajandusühistutest. Ühistu kaubamärgi tähtsus avalikes suhetes ja lobby-tegevuses.“/“ Overview of European Agri-Cooperatives. Importance of Communicating Their Brand Attributes in Public Affairs.“ (Copa Cogeca poliitikanõunik ühistute alal, EL)
11:15-12:00 Prof. Dr. Julian Voss – “Põllumajandusühistute madal eelarve ja turundamine – teadmised teadusest ja praktikast”/”Low Budget and Viral Branding for Agribusiness Cooperatives – Insights from Science and Practice” (Göttingen´i Ülikool, Saksamaa)
12:00-13:00 Lõuna
13:00-13:45 Asso Lankots – „Omaniku väärtustest lähtuv brändi arendamine Lantmännen Unibake ja Leiburi näitel“ (Lantmännen Unibake Fresh Bread Baltics juht, AS Leibur juhatuse liige)
13:45-14:30 Dan Mikkin ja Priit Põllumäe – „Metsaühistu katusbrändi loomine: kuidas näha puude tagant metsa“ (Brand Manual OÜ ja Metsaühistu)
14:30-14:50 Kohvipaus
14:50-15:10 Joel Ostrat – „Brändimine läbi persooni“ (MaitseElamused ja Gustav Grupp)
15:10-15:30 Meelis Mõttus – „Turunduse võlud ja valud“ (OÜ Lõunapiim ja Metsavenna Turismitalu OÜ)

15:30-16:30 Arutelu:
Hardo Pajula, Edmund Burke´i Seltsi eestvedaja ja Estonian Business Schooli vaba majandusmõtte professor;
Umberto Di Pasquo, Copa Cogeca poliitikanõunik ühistute alal;
Prof. Dr. Julian Voss, Göttingen´i Ülikool;
Asso Lankots, Lantmännen Unibake Fresh Bread Baltics juht ja AS Leibur juhatuse liige;
Dan Mikkin, Brand Manual OÜ;
Priit Põllumäe, Metsaühistu;
Meelis Mõttus, OÜ Lõunapiim ja Metsavenna Turismitalu OÜ;

moderaator: Olav Kreen, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees.

16:30-16:35 Lõppsõna – Olav Kreen (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees)

Registreerimine on avatud järgmisel lingil: https://forms.gle/GpcdZ28Uhr8hKpKZ9

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (kuni 07.10.2019). Lisainfo saamiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

„Teabematerjal alustavale ühistule“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Toodete eksport ja turustamine“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Käsiraamat: „Ühistu loomise käsiraamat“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/kasiraamatud/

 Konverentsi korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
06.09.2019

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

 6. septembril avaldati Euroopa Liidu teatajas määrus, mille eesmärk on parandada toiduohutuse valdkonna riskihindamist. Õigusaktiga muudetakse riskihindamist läbipaistvamaks, tugevdatakse ELi riskihindamise uuringute usaldusväärsust ja rakendatakse sõltumatuse tagamise põhimõtteid. Lisaks parandatakse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juhtimist ja kestlikku toimimist.

Määrusega muudeti kaheksat toiduohutuse valdkonna õigusakti. Lisaks ELi  toiduseadusele (määrus 178/2002) tehti muudatusi õigusaktides, mis reguleerivad  toidu lisaainete, toiduensüümide, toidu lõhna- ja maitseainete, suitsutuspreparaatide, uuendtoidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide,  geneetiliselt muundatud organismide, taimekaitsevahendite ja söödalisandite kasutamist. Muudatused mõjutavad ettevõtjaid, kellel on plaanis nende õigusaktidega seoses taotleda luba või selle pikendamist, sest muutuvad taotluse esitamise protseduurid.

Õigusakti muudatuseks andis põhjuse ka glüfosaadi riskihindamise tulemustega rahulolematute ELi kodanike algatus. Tulevikus on ELi riskihindamise alused selgemad ja läbipaistvamad, tõstmaks kodanike usaldust riskihinnangute põhjal tehtavate otsuste vastu.

Edaspidi avalikustatakse kõik otsustamise aluseks olevad uuringud (v.a nende konfidentsiaalsed osad), kohustuslikuks muutub teavitamine loa taotlemiseks kavandatavatest teadusuuringutest ja luuakse ka vastav andmebaas, riskihindamisel toimuvad avalikud konsultatsioonid ning vajadusel võib korraldada kontrolluuringuid. Riskihindamise parandamine on kavas ka läbi EFSA juhtimise ja riskihindamise mudeli täiustamise. Näiteks otsitakse võimalusi, kuidas paremini kaasata liikmesriikide eksperte EFSA töös; edaspidi osalevad kõigi liikmesriikide esindajad EFSA juhtimises, kuid sealjuures säilib EFSA kui teadusnõu andja sõltumatus.

Kõigele lisaks luuakse määrusega alus riskidest teavitamise kavale, mis loob tulevikus riski tasemest oleneva teavitamise vahendite ja viiside raamistiku ja edendab erinevate poolte vahelist dialoogi toiduohutuse valdkonnas.

Määrus 2019/1381 rakendub märtsis 2020.

 

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.09.2019

Maaelu Edendamise Sihtasutus annab maaelule uue hingamise

Reedel, 6. septembril Maaeluministeeriumis toimunud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu istung keskendus sihtasutuse uue strateegia väljatöötamisele.

Maaeluminister Mart Järvik vahendas istungil osalejatele Poolas toimunud Balti riikide ja Poola põllumajandusministrite kohtumisel tehtud otsuseid: „Eriti sümpaatne oli täheldada meie naaberriikide suurt tähelepanu ja toetust väiketaludele, seda eriti Poolas. Toimiv maaelu pole ju ainult ettevõtlus, vaid see on elav tervik.“

„Just sellisele lähenemisele on suunatud ka meie algatatud MESi uue strateegia koostamine – luua kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja teiste asjaomaste asutuste koostöös terviklikud meetmed, mis soodustaks tublide inimeste, eriti noorte perede maale elama asumist ja ka välismaalt tagasitulekut,“ lisas minister Järvik.

Pühendunud maaettevõtjatena tuntud nõukogu liikmed Tiit Niilo ja Raivo Musting kinnitasid, et maal on võimalik juba praegu pakkuda keskmist palka ületava tasuga töökohti, eriti kui lahendada saab ka eluasemega seotud.

MESi uue strateegiakava eesmärkidest rääkides rõhutas minister, et oluline on luua terviklik süsteem, mis lahendaks maale elama asumise ning tagasirändega seotud küsimusi. Sealhulgas tuleks luua tagasirände sihtkapital, pakkuda asjakohast nõustamist ja võtta ka muid vajalikke meetmed. Ühtlasi tuleb maapiirkondade elujõu suurendamiseks muuta ka regionaal- ja maksupoliitikat, mis on valitsusliidus juba kokku lepitud ning mille suunas on esimesed sammud juba ka astutud.