Balti riigid ja Poola allkirjastasid ühisdeklaratsiooni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.09.2019

Balti riigid ja Poola allkirjastasid ühisdeklaratsiooni

Eile, 5. septembril osales maaeluminister Mart Järvik Poolas Serockis XVII rahvusvahelise piimafoorumi raames Balti riikide ja Poola põllumajandusministrite kohtumisel, kus allkirjastati ühisdeklaratsioon EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemadel.

„Väga oluline on, et sarnaste huvidega riigid nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola hoiaksid kokku ja prooviksid leida koos lahendusi ühise põllumajanduspoliitika ja Brexiti mõjudega seonduvatele väljakutsetele,“ ütles minister Järvik.

„Meie jaoks on väga oluline, et EL-i ühisele põllumajanduspoliitikale oleks järgmisel eelarveperioodil tagatud piisavad vahendid. Kuna tegutseme ühisel turul ja meie põllumehed täidavad samasuguseid nõudeid, siis tuleb otsetoetuste tasemete ühtlustamine lõpule viia,“ lisas maaeluminister.

„Samuti oleme ühisel seisukohal, et kuivõrd maaelu arengu poliitika on sobivaimaks vahendiks nii põllumajandussektorit kui ka maapiirkondasid ees ootavate väljakutsete lahendamisel, siis ei tohiks vähendada selleks ette nähtud vahendeid,“ sõnas minister ühiste huvide kohta. „Hea meel on tõdeda, et kolm Balti riiki ja Poola jagavad EL eelarve läbirääkimistel põllumajanduse valdkonnas samu põhimõtteid“.

Taimekaitsevahendite jääkide aruanne: enamik toidust vastas nõuetele

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

05.09.2019

Taimekaitsevahendite jääkide aruanne: enamik toidust vastas nõuetele

Valminud 2018. aasta taimekaitsevahendite jääkide kontrolli aruandest selgus, et analüüsitud toit jäi suures osas normide piiresse ja ei ohusta inimeste tervist. Jääkide kogus ületas lubatud piirnormi 11 juhul, mis moodustas 3,4 protsenti toodetest.

Eelmisel aastal tavatoidust võetud 235 proovist ei leitud ühtegi taimekaitsevahendi jääki 101 proovist (43%) ja vähemalt ühte jääki 124 proovist (53%). Mahetoodete 87 proovist tuvastati toimeaine jääk ühel korral, mille puhul oli tegemist juhusliku saastumisega. Taimekaitsevahendite jääke sisaldanud proovidest olid 69% mitte-Eesti päritolu ja 30,3% Eesti päritolu tavatoit ning 0,7% Eesti päritolu mahetoit.

Kõige enam oli probleeme greibiga, millest neljal korral ületas toimeaine jääkide sisaldus lubatud piirnormi. Täiendavat mõõtemääramatust arvesse võttes tunnistati kaks greibipartiid nõuetele vastavaks. Euroopa kiirhoiatussüsteemile (RASFF) esitati 2018. aastal kokku neli ohuteadet, lisaks kahele greibipartiile puudutasid need granaatõuna- ja šampinjonipartiid.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul uuritakse taimekaitsevahendite jääkide sisaldust toidus igal aastal. Selleks võetakse proove puu- köögi- ja teraviljast ning imiku- ja väikelapsetoidust.

„Juhul, kui toidust leitakse mõne taimekaitsevahendi toimeainet rohkem, kui see piirnormiga lubatud on, siis ei kujuta see kindlasti automaatselt ohtu inimese tervisele. Seda põhjusel, et piirnormid on paika seatud väga suure varuga. Kui toode ei vasta nõuetele, eemaldatakse toidupartii turult ja algatatakse järelevalvemenetlus,“ selgitas Kalda.

Aruanne koondas kokku proovide analüüsitulemused, mis tehti Veterinaar- ja Toiduameti toiduohutuse kontrolli raames ja Põllumajandusameti taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve käigus. Kokku võeti 322 proovi, mis hõlmasid 73% ulatuses tava- ja 27% ulatuses mahetooteid.

Kuna taimekaitsevahendite jääke tuvastati kõige rohkem tsitruselistes, siis kontrollitakse antud tootegruppi käesoleval aastal rohkem.

Veterinaar- ja Toiduamet võttis 2018. aastal toidust kokku 5000 proovi, uurides nii taimekaitsevahendite jääkide esinemist, erinevate  haigusetekitajate leidumist, raskemetallide sisaldust ning muid olulisi toiduohutuse näitajaid erinevate toiduliikide puhul.

Täiendavad andmed ja selgitused leiate aruandest, mis asub ameti kodulehel: https://vet.agri.ee/et/kontaktid/riiklikud-seireprogrammid/saasteained/saasteainete-uuringud-toidus.

Kaasaja põllumajanduse lahutamatuks osaks on taimekaitsevahendite kasutamine, mida tuleb teha nõuetele vastavalt, et ei ohustataks keskkonda ja inimeste tervist.

Pikeneb alustavate noorte põllumajandusettevõtjate toetuse taotlemise tähtaeg

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

04.09.2019

Pikeneb alustavate noorte põllumajandusettevõtjate toetuse taotlemise tähtaeg 

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlemise tähtaega pikendatakse ühe nädala võrra. Taotluse esitamise viimane päev on 11.09.2019.

Toetust saavad tulla taotlema noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes on enne taotluse esitamise tähtpäeva põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud kuni 24 kuud. Põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ei loeta seda, kui ettevõtja aastane müügitulu omatoodetud põllumajandustoodetest või nende toodete töötlemisel saadud toodetest on jäänud alla 4000 euro. Samuti on oodatud toetust taotlema need noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.

Toetuse peamine eesmärk on aidata noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustada, soodustada põlvkondade vahetumist põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Maksimaalne toetussumma ühe taotleja kohta on kuni 40 000 eurot. Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit eurot. Selle taotlusvooru eelarveks on kavandatud 5 miljonit eurot.

Sellel perioodil on maaelu arengukava toel põllumajandusega alustanud 315 noortalunikku.

Eesti taotleb geograafilist tähist nimetusele „sõir“

​Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.09.20

Eesti taotleb geograafilist tähist nimetusele „sõir“

Eesti sõiratootjatest koosnev huvirühm esitas Maaeluministeeriumile uuendatud taotluse kaitstud geograafilise tähise taotlemiseks nimetusele „sõir“.  

Kui eelnevalt taotleti nimetuse „Vana-Võromaa sõir“ ja „Setomaa sõir“ registreerimist, siis nüüd on taotluses tehtud muudatus. Kaitstud geograafilise tähisena soovitakse nüüd registreerida nimetus „sõir“, kuna tootjad ja tarbijad kasutavad seda ka igapäevaselt ilma piirkonna nimele viitava täiendita.

„Sõir on omapärane ja tervislik puhtast piimast valmistatud iidne Eesti toit. Eesti jaoks on selle väärtustamine läbi Euroopa Liidu süsteemi väga oluline, sest geograafiline tähis on kindel kvaliteedimärk erinevate sihtturgude tarbijate seas,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Toote nimetuse registreerimine kaitstud geograafilise tähisena näitab, et toode pärineb kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Lisaks peab vähemalt üks tootmisetapp toimuma määratud geograafilises piirkonnas. Nimetuse „sõir“ all peetakse silmas laagerdamata kohupiimajuustu, mida tuntakse Eestis ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Toote koostisained on piim, kohupiim, munad, või, köömned ja sool.

Huvilised saavad taotlusega tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel ja selle kohta kuni 20. septembrini meiliaadressile info@agri.ee ettepanekuid saata. Seejärel suunatakse taotlus läbivaatamiseks ja registreerimisotsuse tegemiseks Euroopa Komisjonile.

Eestis on seni üks kaitstud geograafilise tähisega toode – „Estonian vodka“.

Käes on Eesti toidu kuu

​Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.09.2019

Käes on Eesti toidu kuu

Homme, 5. septembril saab alguse Saaremaa toidufestival, mis ühtlasi tähistab selleaastase Eesti toidu kuu algust. Kuni 13. oktoobrini toimub üle Eesti pea 30 põnevat toidusündmust.

„Septembris on eestlaste toidulaud kohaliku ja värske toidu poolest kõige külluslikum ning seda tuleb väärikalt tähistada. Eesti toidu kuu on sündmus, mis on suunatud nii tavainimestele, tootjatele, töötlejatele, kauplejatele, kokkadele kui ka haridusasutustele. Eesti toit on kõigi jaoks oluline, see on osa meie rahvuskultuurist,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Igal aastal on programmis hulgaliselt toredaid toidule pühendatud üritusi, Eesti toiduteel asuvad toitlustusettevõtted teevad eripakkumisi ja muuseumid pakuvad haridusprogramme. Sel aastal on mul aga eriti hea meel selle üle, et Eesti toidu kuu algatusega on liitunud ka Coopi kauplused. See on suurepärane näide ühisest pingutusest, kuidas saame kõik Eesti toidu käekäigu eest hea seista,“ lisas minister Järvik.

Sel aastal on Eesti toidu kuu raames erilise tähelepanu all lapsed ja noored. Alguse saab pilootprojekt „Peakokad koolis“, mille raames alustavad koolide külastamist Eesti peakokad, kes annavad põhikoolides kodundustunde, kokkavad koos lastega ning tutvustavad toiduvalmistamise põhitõdesid. Projekti raames valmis ka õppematerjal retseptide ja videotega, mille leiab veebilehelt www.eestitoit.ee. „Peakokad koolis“ projekti avaüritus toimub 13. septembril kell 13.00 Jüri Gümnaasiumis.

10. septembril jõuab ETV 2 ekraanile eelkooliealistele ja esimese kooliastme lastele mõeldud vahva telesaade „Magus molekul“, mis kombineerib toidutegemist ning vahvaid teaduskatseid.

Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest. Toidukuu on osa müügiedenduskavast “Eesti toit 2015–2020”, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.

Eesti toidu kuu programm