Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava

Koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega on välja töötatud “Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava”.

Hea tava eesmärk on anda märgistuse koostajale ja kujundajale praktilisi soovitusi hästi nähtava ning loetava märgistuse loomiseks. Materjalis käsitletakse loetavust mõjutavaid tegureid, eeskätt teabe asukoha, selle paigutuse ja esitusviisi, tüpograafia ning pakendite ja trükitehnikaga seonduvat. Mõistele „loetavus“ antakse täpsem sisu visuaalsete ja illustratiivsete näidetega.

Materjali on koostanud, kujundanud ja visualiseerinud Koor OÜ koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga. Soovitame materjali alla laadida ja avada PDF-lugejas (nt Adobe Acrobat Reader).

28.02.24 salvestatud videoloengus tutvustavad materjali ja annavad soovitusi pakendidisainile spetsialiseerunud agentuuri KOOR ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava 2023

2024. aasta loom on saarmas

2024. aasta loom on saarmas

 

2024. aasta loomaks on valitud harilik saarmas (Lutra lutra), kelle populatsioon on pärast suuri arvukuse kõikumisi Eestis taastunud. Veekogul elav saarmas annab tunnistust naabruskonna üsna heast ökoloogilisest seisundist, looma kadumine aga elukeskkonna halvenemisest.

Et saarmast looduses näha, peab olema õnne – tegemist on ettevaatliku loomaga, kellel on hea kuulmine ning haistmine. Olles piisavalt kannatlik, võib temaga kohtuda mõne jõe kaldal vaikselt oodates või hoopis paadimatkal; looma kohalolust annavad aimdust ka jäljed lumel või väljaheited kivil. Maismaal liikuvat saarmast on lihtne ära tunda, kuna teist temasarnast looma meil ei ole. See-eest vees ujuvat looma võib segi ajada kopra või ondatraga. 

Hariliku saarma levila on küllaltki ulatuslik, hõlmates suuresti Euroopat ja Aasiat, kuid selle laialt levinud liigi arvukus on Läänemere piirkonnas pärast 1960. aastat tunduvalt vähenenud. Seetõttu on saarmas kantud rahvusvahelisse punasesse nimestikku ohulähedase liiginina ning alates 1975. aastast kuulub saarmas Eestis III kaitsekategooria liikide hulka. Liigi küttimine on meil tänase seisuga keelatud.

Looduses on vähe liike, kes saarmale jahti peaksid, mistõttu sõltub populatsiooni seisund suurel määral elupaikade kvaliteedist. Nendeks on Eestis peamiselt siseveekogud ja nende vahetu naabrus. Saarma elupaikade kvaliteeti mõjutavad põhiliselt maaparandus, ehitustegevus ja keskkonnamürgid. Lisaks võivad saarmale saatuslikuks osutuda ka sattumine lüüsidesse, kanalisatsiooni- ja reoveetorude suudmetesse, kalapüügivõrkudesse ja -konksudesse ning koprapüünistesse. Teedevõrgu laienedes võib aina enam näha teedel auto rataste all hukkunud saarmaid. Populatsiooni arvukust mõjutavad ka erinevad keskkonnategurid nagu talvine toidu kättesaadavus, põuased aastad ning konkurentsi pakkuv mink.

Kuna ohte liigile on palju ja tegu on hea veekogude seisundi indikaatoriga, seiratakse saarmast iga-aastaselt. “Liigi arvukus Eestis on olnud nii madal kui 300 isendit, kuid viimastel aastatel on selleks hinnatud ligi 2000 looma ning liik on jõudnud ka suurematele saartele,” kommenteerib saarmaspetsialist ja Eesti Terioloogia Seltsi liige Remek Meel. “Eestis läheb saarmal praegu küllaltki hästi, kuid oma hoolimatuses võime teda siiski ohustada, mistõttu on vaja siinset asurkonda pidevalt jälgida,” lisab Meel. 

Saarma-aastal kutsume kõiki osalema vabatahtlikus saarmaseires, aasta looma vestlusõhtutel ning külastama fotonäitust. Saarma-aasta avatakse veebruari alguses Tallinna Loomaaias. Sündmustega saab end kursis hoida, külastades Looduskalender.eeja Eesti Terioloogia Seltsi Facebooki lehekülgi.

Aasta looma tegevusi korraldavad: Eesti Terioloogia Selts, Eesti Loodusmuuseum,Tallinna Loomaaed, MTÜ Aasta loom, Keskkonnaagentuur, Eesti Jahimeeste Selts, Looduskalender, Ülemiste keskus. 

Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast. Koostöörühma kuuluvad MTÜ Aasta loom, Eesti Terioloogia Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Jahimeeste Selts, Tallinna Loomaaed, Looduskalender ja Eesti Loodusmuuseum.

Saarma-aasta kõneisik ja foto autor:

Remek Meel (Eesti Terioloogia Selts) remekmeel@gmail.com

Kontaktid:

Helen Arusoo (MTÜ Aasta loom) tel 5691 1921 helen.arusoo@gmail.com

Triin Edovald (Eesti Terioloogia Selts) tel 566 73 123 triinuke@hotmail.com 

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regioon on kolinud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
20.10.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regioon on kolinud

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni Tallinna esindus kolis Väike-Paala 3 B-korpusest C-korpusesse. Ka taimetervise fütosanitaarsertifikaate väljastatakse nüüdsest aadressil Väike-Paala 3 (C-korpus). Aadressil Uus-Sadama 24/4 sertifikaate enam ei väljastata. Kontaktnumbrid jäävad samaks.

Kolimine on tingitud vajadusest kasutada olemasolevaid ruume säästlikumalt ja tõhusamalt. Kolimise tulemusena antakse Väike-Paala aadressil kaks korrust tagasi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

Kolimine ei muuda teenuste kättesaadavust. Sertifikaatide väljastamisel muudatusi ei tehta.

Samuti on toimunud Väike-Paala 3 aadressil ümberkolimine. Alkoholiregister on nüüdsest B-korpuses. Alkoholiregistri toimingud saab valdavalt teha e-teeninduse kaudu, täpsemalt loesiit.

Sertifikaatide väljastamise kohta loe täpsemalt:

Taimed ja taimsed saadused

Loomad ja loomsed saadused

ELi välised avatud turud

OÜ Talu ja Tulu ning Maaelu Teadmuskeskuse koostöös toimuvad infopäevad-õppereisid lihaveiste heaolu teemal

OÜ Talu ja Tulu ning Maaelu Teadmuskeskuse koostöös toimuvad infopäevad-õppereisid lihaveiste heaolu teemal.

  • 31.10.2023 algusega kell 11.00 Martna Vallamaja. Farmikülastus: OÜ Ohtla Lihaveis, Martna, Läänemaa
  • 02.11.2023  algusega 12.00 Undama Tõnise OÜ, Undama küla, Hiiumaa. Farmikülastus: Undama Tõnise OÜ, Undama küla, Hiiumaa
  • 07.11.2023 algusega kl 11 Võhma Seltsimajas, farmikülastus OÜ Lahe Maamees, Lääne-Virumaa
  • 09.11.2023 algusega kl 11 Nakatu Turismitalus, farmikülastus Mooratsi OÜ Valgamaa

Kestvus: 3 – 4 tundi

Teemad:

  1. Mida kontrollitakse lihaveisekasvatuses seoses EL toetustega seotud Tingimuslikkuse nõuete osas.
  2. Milliseid probleeme lihaveisekasvatajatel on kontrollimise käigus välja tulnud ja kuidas on neid lahendatud.
  3. Loomade heaolu hindamise lihtsad võtted farmis.

Lektorid: Põllumajandus ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna esindaja ning veisekasvatuse konsulent Targo Pikkmets

Kontakt ja info: Targo Pikkmets 56680023 targopikkmets@gmail.com

Üritused toimuvad MAK 2014-2020 „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames, toetab Euroopa Liit.

Võimalusel palun registreeruda pikk.ee lehel oleva registreerimislingi kaudu.

Läänemaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-1/

Hiiumaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-2/

Lääne-Virumaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-3/

Valgamaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-4/

Taluliidu esmane tagasiside automaksu eelnõule: Rahandusministeeriumi automaksu eelnõu tekitab muret maapiirkondade elanikele ja talupidajatele

Rahandusministeerium on avaldanud automaksu eelnõu, mis jätkuvalt tekitab olulist arutelu ja muret maapiirkondade elanike ja ettevõtjate seas. Kuigi algne eesmärk on vähendada autostumist ja keskkonnamõju, võib eelnõul olla maapiirkondade elanikele ja ettevõtetele negatiivseid mõjusid.

Suurem maksukoormus rasketele sõidukitele

Miinusena tooksime välja kõrgemad maksumäärad raskematele autodele. Eelnõu keskendub raskete ja suurema CO2 heitega sõidukite maksustamisele, mis võib mõjutada talupidajaid ja maainimesi, kellel just reeglina on vajadus suuremate sõidukite järele oma igapäevases tegevuses. Näiteks on täiesti tavapärane, et maapiirkonna teeolud eeldavad neljaveolist autot, et üldse pääseda oma kodukohta.

Liikuvuse piiramine maapiirkondades

Kuigi eelnõu eesmärk on vähendada autostumist, mõjutab see maapiirkondades elavate inimeste liikuvust ja juurdepääsu elutähtsateleteenustele, eriti kui keskkonnasõbralikud alternatiivid pole kättesaadavad. Linnapiirkondades on see väga põhjendatud, kuna sealne ühistransport on hästi arenenud ja väga tihti ei vajata üldse autot liiklemiseks. Maapiirkondades on vahemaad suuremad, ühistransport ei ole piisav või puudub üldse, et maapiirkonna inimeste liikumisvajadusi rahuldada. Siin me räägime näiteks laste kooli/lasteaed viimisest, poodi, arsti juurde, tööle jne minemisest. Eesti on väike riik, et me ei suuda mitte kunagi arendada välja maapiirkondades sellist ühistransporti, mis hakkaks maapiirkondades isiklikke sõiduautosid asendama.

Negatiivne mõju kaubikutele

Kindlasti mõjutab negatiivselt kaubikute registreerimistasu, mis sõltub CO2 näitajast, sest suurendab talupidajate ja ettevõtjate kulusid, kes kasutavad kaubikuid oma igapäevases töös. Peame meeles pidama, et Eesti on väikese majandusega riik, kus meie turg on väike. Sellest tulenevalt võib meie ettevõtetel olla keeruline konkurentsikeskkonnas püsida, eriti võrreldes mõne teise EL-i riigiga. Näiteks toidutootmise sektor seisab juba niigi keeruliste väljakutsete ees, sealhulgas turu väiksuse ja kõrgete tootmiskuludega. Transport on kaupade liikumisel paratamatult oluline ja selline maksustamispoliitika võib veelgi raskendada väikeettevõtete konkurentsivõime säilitamist. Pigem peaksime püüdma leida viise, kuidas oma kulusid optimeerida ja konkurentsis püsida. Kahjuks näib täna see üha raskemaks muutuvat, sest maksukoormus kasvab jätkuvalt. See tekitab muret meie tuleviku väljavaadete suhtes. Kuigi Taluliit on palunud mõjude analüüsi, ei ole me siiani sellist analüüsi saanud.

Mõju keskkonnale ja vanemate autode soodustamine

Tooksin siinkohal välja, et eelnõus keskendub kõrge CO2-heitega sõidukite maksustamisele, mis võib aidata vähendada keskkonnamõju ja soodustada keskkonnasõbralikumate autode kasutamist. Siiski toome siinkohal vällja, et meie hinnangul soosib maks just vanemate autode lõpuni kasutamist, kuna maksu suurus on vanemate autode puhul väiksem. See võib olla kasulik maapiirkondades, kus uute autode soetamine võib olla raskem. Aga siinkohal sooviksime ära tuua selle, et vanemad sõiduautod võivad olla keskkonna saastavad kui on näiteks uued autod, mille arendamisel on juba saastamise vähendamist arvesse võetud. Ehk, et selline lähenemine võib selgelt mõjutada üleminekut keskkonnasõbralikemale autodele seda nii linna- kui ka maapiirkondades. 

Kokkuvõte

Automaksu eelnõu toob kaasa maapiirkondades elavatele talupidajatele ja maainimestele lisakulusid ja piiranguid, eriti kui nad vajavad suuremaid ja raskemaid sõidukeid oma igapäevaelus. Mõistmaks täielikult eelnõu mõju, on oluline jälgida selle edasist arengut ja saada tagasisidet maapiirkondade elanikelt ning talupidajatelt.

MESi laenud ja käendused investeeringuterahastamiseks

MESi meetmete tutvustus ettevôtjatele

“MESi laenud ja käendused
investeeringuterahastamiseks”

03.10 Järvamaa, esineb Meelis Annus
05.10 Jógevamaa, esineb Marina Kütt
05.10 Tartumaa, esineb Meelis Annus
05.10 Pôlvamaa, esineb Lea Kirsipuu
05.10 Pärnumaa, esineb Ardo Nömm

Coop toidupoodides müügil olnud Poola päritolu sibulad on saastunud taimekaitsevahendi jäägiga

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.08.2023

 

 

Coop toidupoodides müügil olnud Poola päritolu sibulad on saastunud taimekaitsevahendi jäägiga

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada, et Poola päritolu lahtine mugulsibul partiist numbriga 207265 tuvastati taimekaitsevahendi jääkide ületus. Coop on algatanud antud sibulate tagasikutsumise.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul tuvastati sibulas taimekaitsevahendi jääki koguses, mis on kõrgem Euroopa Liidus kehtestatud piirnormist. „Ettevõte on algatanud toote tagasikutsumise ja edastanud vajalikud dokumendid,“ selgitas Orgusaar.

Orgusaar lisas, et tarbijatel, kes on vahemikus 19.-28. juuli kõnealusest partiist Poola päritolu sibulaid  soetanud, neid tooteid mitte tarbida. Tarbijal on õigus viia need tagasi kauplejale, kust toode osteti ja nõuda tagasi toote eest tasutud raha.

Lahtiselt müüdud Poola päritolu sibulast tuvastati kahe taimekaitsevahendi jäägi piirnormi ületused. „Taimekaitsevahendi Flupyrami sisaldus võib avaldada negatiivset toimet inimese tervisele. Kokku saabus Eestisse Leedu edasimüüa kaudu üle 16 tonni sibulaid, mis jaotati kõigi Coop toidupoodide vahel. Hetkel ei ole veel teada, kas sibulad võisid jõuda ka teiste Eesti ettevõteteni, kuid teeme kõik endast oleneva, et see välja selgitada“ lisas Orgusaar.

Kui toode, mis ei vasta toiduohutusnõuetele, on tarbijani jõudnud, siis on toidukäitleja seadusest tulenev kohustus anda tarbijatele tõhusat ja täpset teavet toote kõrvaldamise põhjuste kohta. Samuti toimetab toidukäitleja tarbijatele juba tarnitud tooted vajaduse korral tagasi. Põllumajandus- ja Toiduametil on kohustus korrakaitseseadusest tulenevalt avalikkust teavitada võimalikust ohust.

Regionaalminister: ootame tutvuma Rail Balticu planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi uuenduste ja täpsustustega  

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.07.2023

Regionaalminister: ootame tutvuma Rail Balticu planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi uuenduste ja täpsustustega               

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel koostatakse Lõuna-Pärnumaal Rail Balticu raudtee trassile uue asukoha leidmiseks uut planeeringulahendust ja hinnatakse sellega kaasnevaid mõjusid Riigikohtu poolt tühistatud trassilõikude piirkonnas. Regionaalminister Madis Kallase sõnul täpsustatakse keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH)programmi.            

„Oleme Riigikohtu poolt Lõuna-Pärnumaal tühistatud Rail Baltic raudteelõigus võrdlemas kuue trassialternatiivi mõjusid keskkonnale, et teha nende seast parim valik nii loodusele kui inimestele,“ sõnas regionaalminister Madis Kallas.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhatajaHeddy Klasen selgitas, et uue keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi järgi tehakse keskkonnamõjude hindamine planeeringu kehtestamise järgselt raudtee põhiprojekti koostamisel ja planeering koostamiseks hinnatakse vastavalt seadusele keskkonnamõju strateegilisel tasemel, sh hinnatakse raudtee mõju Naturale.

Klasen lisas, et planeeringulahendus, mis annab vastuse, milline kuuest alternatiivist on sobivaim asukoht raudtee trassile avalikustatakse eeldatavalt 2024. aasta I kvartalis ja planeeringu kehtestamiseni jõutakse eeldatavasti 2024. aasta lõpus.

„Planeerimisprotsess on avalik ning selle käigus kaasatakse ametkondi, kohalikke inimesi ja ka kõiki teisi asjast huvitatuid. Kindlasti anname ka järgnevast avalikustamisest teada. Hetkel ootamegi kaasa rääkima KSH programmi uuenduste ja täpsustuste osas,“ kutsus regionaalminister Kallas inimesi üles dokumentidega tutvuma ja tagasisidet andma. Need on alates tänasest kuni 04. augustini oodatakse kõiki huvilisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel maakonnaplaneeringute rubriigis.Avalikustamisele järgnevad avalikud arutelud 08., 09. ja 10. augustil vastavalt Kilingi-Nõmmel, Häädemeestel ja Pärnus.

Võrumaal Rõuge valla farmi sead on hukatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.07.2023

 

Võrumaal Rõuge valla farmi sead on hukatud

Taudileviku ärahoidmiseks on farmis olnud 116 siga hukatud. Sead viidi hävitamiseks AS Vireeni.

Põllumajandus- ja Toiduameti lõuna regiooni juhataja Inge Saavo sõnul hukati sead gaasiga. „Loomad hukati gaasiga ning seejärel transporditi Väike-Maarjasse AS Vireeni, kus toimub korjuste hävitamine,“ selgitas Saavo.

„Taudipunktis tehtud tööd sujusid tõrgeteta. Täname farmi ja koostööpartnereid mõistva suhtumise eest ja taudipunktis tehtud tööde eest. Nüüd viiakse läbi desinfitseerimine ja puhastamine. Pärast nõuetekohast ooteperioodi on farmis võimalik jätkata seapidamisega,“ lisas Saavo.

Riik tagab lähtuvalt veterinaarseadusest taudikahju kompenseerimise pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks. Loomapidajale hüvitatakse hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud loomade väärtus ja saastunud sööt ning inventar juhul, kui loomapidaja on täitnud kõiki nõudeid.