Kuu: juuni 2019

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.06.2019

Allkirjastati Kesk- ja Ida-Euroopa riikide biomajanduse algatuse BIOEAST ühisdeklaratsioon

BIOEAST ühisdeklaratsioonile andsid maikuus allkirjad Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikide põllumajanduse ja teaduse valdkonna esindajad. Rumeenia on lubanud allkirjastada deklaratsiooni peale 30. juunit, kui lõpeb nende Euroopa Liidu eesistumise periood.  

Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai ütles, et osalemine BIOEAST algatuses toetab biomajanduse arengut KIE riikides, näiteks saavad osalevad riigid tugevdada koostööd regioonis nii sellealase teadus arendustöö valdkonnas kui innovaatiliste ettevõtete arendamises ning vastavate strateegiate kujundamisel. „Eesti saab pakkuda oma teadusekspertiisi toidutehnoloogia, piimanduse, puidu väärindamise või rakutehaste valdkondades. Algatuse rakendamine tugevdab kindlasti KIE riikide võimekust EL järgmise finantsperioodi teaduskoostöö programmi Horizon Europe vahendite kasutamisel. Biomajandus on selles programmis üks olulisemaid prioriteete, sellele valdkonnale suunatud vahendeid on planeeritud kahekordistada,“ rääkis Kevvai.

Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks või ka muudeks biotoodeteks ning bioenergiaks. Biomajandus hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid. Peamiselt põhineb see siiski põllumajandusel, kalandusel ja metsandusel ning nendega seotud tööstustel, mis toodavad, majandavad või kasutavad muul moel bioloogilisi ressursse (näiteks toidu-, sööda-, kiu-, paberi-, energia-, keemia -ja biotehnoloogiatööstus).

BIOEAST-i algatusele pandi alus 2016. aastal, eesmärgiga edendada biomajanduse põhimõtete rakendamist ja teadmiste jagamist, parandada osalemist Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammides, asutada makropiirkondlik huvirühmade võrgustik ning parandada tõenduspõhist poliitika kujundamist.  BIOEAST algatuses osalevad 11 riiki: Visegrádi grupi riigid (Tšehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia) ning Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia ja Sloveenia.

Deklaratsiooni põhisõnumiks on kinnitada, et biomajandus on oluline kõigi BIOEAST liikmesriikide jaoks, samuti peetakse vajalikuks regionaalse teadus- ja innovatsioonikoostöö tõhustamist.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
27.06.2019

Euroopa Toiduohutusamet: 95,9% analüüsitud proovidest vastas nõuetele

2017. aasta seiretulemuste kohaselt suurem osa Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid lubatud piirides. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) järeldas seiretulemuste alusel, et praeguste teadusandmete kohaselt ei kujuta akuutne ja krooniline saadavus riski tarbija tervisele.

EFSA avaldas eile iga-aastase taimekaitsevahendite jääkide aruande, mis on koostatud liikmesriikide seireprogrammide tulemuste põhjal. 2017. aastal analüüsiti 88 247 toidust võetud proovi ning 801 erinevat toimeaine jääki. 95,9% analüüsitud proovidest vastas nõuetele, st analüüsitulemused ei näidanud kehtestatud piirnormideületamist. Suurem osa proovidest (64,9%) pärines aruandvatest riikidest, st EList, Norrast ja Islandilt. 28,8% analüüsitud proovidest võeti ELi-välistest riikidest pärit toodetest ning 6,9% proovide päritolu jäi ebaselgeks. Piirnormid olid ületatud 2,6% ELi päritolu toodetes ning 7,6% kolmandatest riikidest pärit toodetes.

4,1% proovidest ületasid toimeainete jäägid kehtestatud piirnorme. Võrreldes 2016. aastaga (3,8%) tuvastati veidi rohkem piirnormide ületamisi, mille peamiseks põhjuseks oli suurem suunatud kontrollide osakaal toodete puhul, millest varem oli jääke leitud.

Mitu toimeaine jääki tuvastati 27,5% proovidest. Töötlemata toodetest leiti mitu jääki kõige sagedamini sõstardest, murakatest, laimidest, sidrunitest, murelitest, maasikatest ja põldkännaku-/maisisalatitest.

Glüfosaadijääkide sisaldust uuriti 25 riigis võetud 8672 proovis. Glüfosaadijääke sisaldas mõõdetavas koguses 2,2% proovidest ning 0,2% proovidest oli glüfosaadi piirnorm ületatud.

EFSA hindab aruande koostamise raames akuutse (lühiajalise) ning kroonilise (pikaajalise) saadavuse riski, võttes arvesse riikide tarbimisandmeid. 2017. aasta andmeid kasutades järeldas EFSA, et praeguseks kogutud teadusandmete põhjal ei põhjusta akuutne ja krooniline saadavus riski tarbija tervisele.

EFSA on välja töötanud metodoloogia mitme toimeaine jäägi koosmõju hindamiseks ja avaldab kaks kumulatiivse mõju hindamise pilootprojekti 2019. a septembris.

Loe lähemalt EFSA 2017. aasta pestitsiidide jääkide aruandest:https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2019.5743

Andmete visuaalne esitlus pestitsiidide jääkide kohta toidus 2017. aastal:https://www.efsa.europa.eu/en/interactive_pages/Pesticides_report_2017?utm_medium=email&utm_source=cen&utm_campaign=pesticides2019

Küsimused ja vastused seoses 2017. a aruandega: https://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/pesticides#group-faq

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.06.2019

MES hakkab taas andma laenu põllumajandus- ja toiduainesektori ettevõtjatele

Maaeluminister Mart Järvik ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg allkirjastasid Maaeluministeeriumi ja MES-i vahelise halduslepingu muudatuse, mis võimaldab MES-il taas põllumajanduse ja toiduainetööstuse sektorile täiendavalt laenutooteid pakkuda.

„MES-i pakutavad laenud peavad aitama edendada uuendusmeelset ettevõtlust, luua maapiirkondades uusi töökohti ning tuua selle kaudu inimesi maale tagasi,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 kaudu rahastatud finantsvahendiga, mille kaudu antakse laene põllumajanduse, toidutööstuse ja maapiirkonna ettevõtjatele. 2016. aasta alguses avatud MAK-i rahastamisvahendi kogueelarve oli 36 miljonit eurot, mida tänaseks on nõudluse kasvu tõttu kolme miljoni võrra ehk 39 miljoni euroni suurendatud. Seni on toetatud 121 projekti, millega on loodud 343 töökohta. Laenudena andmiseks on jäänud veel üheksa miljonit eurot.

Rahastamisvahendi kaudu pakutakse kahte laenutoodet − mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen (laenu maht 5 000–100 000 eurot) ja pikaajaline investeerimislaen (laenu maht 250 000–400 000 eurot). Rohkem infot leiab MES-i kodulehelt https://www.mes.ee/laen-maki-rahastamisvahendist

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
25.06.2019 

Rahvusvahelise operatsiooni Silver Axe IV käigus peatati 550 tonni ebaseaduslikke taimekaitsevahendeid

Rahvusvahelise operatsiooni käigus kontrollisid pädevad asutused Euroopa suurtes sadamates, lennujaamades ning maismaa piiripunktides mitmeid saadetisi. Kui 2018. aastal peatati 360 tonni,  siis sel aastal peatati koguseliselt 35% enam ehk 550 tonni ebaseaduslikke taimekaitsevahendeid. Selle kogusega on võimalik töödelda 49 000 ruutkilomeetrit ehk üle oleks saanud pritsida peaaegu kogu Eesti. 

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep tuletas meelde, et ebaseadusliku taimekaitsevahendi puhul ostad põrsast kotis – selle sisu kohta ei ole mitte mingit garantiid ja kasutamisega paned ohtu enda ja oma lähedaste tervise.

„Võltsitud taimekaitsevahendid sisaldavad koostisaineid, sealhulgas toimeaineid, mis on halva kvaliteediga või vales annuses. Samuti võivad need sisaldada suvalises koguses mis tahes aineid, sealhulgas keelatud aineid ja koostisosi; lisaks võivad need olla saadud originaalse taimekaitsevahendi lahjendamise teel,“ rääkis Hillep.

Operatsiooni Silver Axe käigus keskendutakse eelkõige ebaseaduslike taimekaitsevahendite kättesaadavaks tegemise ning müügi tabamisele, sh intellektuaalse õiguse rikkumise tuvastamisele.

Kogu operatsiooni käigus vahetasid Europoli eksperdid operatsioonis osalevatest riikidest saadud andmeid ja suhtlesid 34 taimekaitsevahendite tootmises ja kauplemises osalenud erasektori sidusrühmaga. Samuti kontrolliti tootjaid ning ümberpakendajaid.

Võltsitud taimekaitsevahendite ja ebaseadusliku taimekaitsevahendite äri kaudu inimeste tervise ohtu seadmine on üleilmne probleem. Seda saab lahendada riikide ja asutuste koostöös inimeste teadlikkuse tõstmise ja organiseeritud tegevuse tõkestamise kaudu.

Taimekaitsevahendid on võltsijatele atraktiivsed kõrge marginaali tõttu, kuid võrreldes näiteks võltsitud CD-plaatidega on võltsitud taimekaitsevahendid reaalselt ohtlikud inimeste tervisele ning keskkonnale. Tegelikkuses on ebaseaduslike taimekaitsevahenditega kaasnevad mõjud veelgi ulatuslikumad ning komplekssemad.

Rahvusvahelises operatsioonis Silver Axe IV osalesid Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Eesti, Läti, Taani, Leedu, Prantsusmaa, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Leedu, Luxemburg, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Šveits, Ühendkuningriik, Ukraina, Madalmaad ning Itaalia.

Ebaseaduslike taimekaitsevahendite kauplemise ja kasutamise ohud ning riskid:

– oht inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale;
– risk kaotada saak ja sissetulek;
– toiduohutuse risk;
– taimekasvatussaaduse tõrjumine toidu(tarne)ahelast;
– julgeoleku ja ohutuse risk;
– mõjutab negatiivselt ettevõtete toimetulekuvõimekust;
– õõnestab poliitika eesmärke ning mõjutab avalikkuse usaldust.

Loe lisaks: https://maablogi.wordpress.com/2019/03/15/ebaseaduslike-taimekaitsevahendite-kasutamine-on-ohtlik/

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
24.06.2019

Eesti plaanib tugevdada põllumajanduslikku koostööd Alžeeria, Egiptuse ja Tuneesiaga

Maaeluminister Mart Järvik kohtus Alžeeria, Egiptuse ja Tuneesia kolleegidega, et tugevdada koostööd põllumajanduses ja suurendada põllumajandustoodete kaubavahetust.  

Kohtumisel Alžeeria põllumajanduse ja maaelu arengu minister Chérif Omariga allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum põllumajanduse ja kalanduse osas. Memorandumi olulisusest rääkinud maaeluminister Mart Järvik rõhutas, et meil on häid eeldusi koostöö süvendamiseks. „Kuigi kaubavahetus on olnud tagasihoidlik, on põllumajandussaaduste kaubavahetuselt takistuste kõrvaldamine mõlema riigi jaoks oluline. Eriti huvitatud oleme turu avamisest meie piimatoodetele, “ ütles Järvik.

Lisaks kohtuti Egiptuse põllumajandus- ja maaparandusministri Ezz el-Din Abu Steitiganing Tuneesia põllumajanduse, veevarude ning kalanduse ministri Samir El Tayebiga koostöö tugevdamise ja kaubavahetuse elavdamise eesmärgil.

Kõik riigid on väga huvitatud Eesti kogemustest digivaldkonnas. Lisaks nähakse koostöövõimalusi põllumajandusalases teaduskoostöös ning tõuaretuses. Egiptuse minister tegi ettepaneku ka koostööks vesiviljeluse valdkonnas, kus nad on Aafrikas liidrirollis.

Maaeluminister Mart Järvik on visiidil Roomas, kus osales kolmandal Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsil. Minister kohtub lisaks Alžeeriale, Egiptusele ja Tuneesiale ka Filipiinide, Kasahstani ja Ukraina delegatsioonidega.

Fotod: Maaeluministeerium

PRESSITEADE
Maaeluministeerium

23.06.2019

Eesti ja Kasahstani koostöölepe loob head võimalused tõuloomakasvatajatele

Täna, 23.06 allkirjastasid maaeluminister Mart Järvik ja Kasahstaniasepõllumajandusminister Gulmira Isajeva koostööleppe põllumajanduse valdkonnas,muu hulgas arutati võimalusi tõuloomade ekspordi ja teaduskoostöö osas.

„Kasahstan plaanib lähiaastatel osta välismaalt miljon tõulooma, mis oleks Eesti tõuloomakasvatajatele hea võimalus,“ ütles maaeluminister Järvik. Kasahstani esindajad kinnitasid valmisolekut aidata Eesti tõuloomakasvatajaid, kel on soov viia loomi Kasahstani ning aidata kaasa, et ei oleks tehnilisi barjääre.

Samuti ollakse huvitatud Eesti digikogemusest, EL-i reformikogemust, seda eriti ettevõtete harmoniseerimisel EL-i seadusandlusega. Lisaks sellele tunneb Kasahstan huvi koostöö vastu Eesti ülikoolidega, seda nii üliõpilaste ja õppejõudude vahetuse mõttes kui ka õppekava koostamisel.

Maaeluminister Mart Järvik on visiidil Roomas, kus osales kolmandal Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsil. Minister kohtub lisaks Kasahstanile ja Ukrainale ka Alžeeria, Egiptuse, Filipiinide ja Tuneesiadelegatsioonidega.

Fotod: Maaeluministeerium

PRESSITEADE

Maaeluministeerium

23.06.2019

Jätkub Eesti ja Ukraina tihe koostöö kalandussektoris

Maaeluminister Mart Järvik kohtus Roomas Ukraina asepõllumajandusminister Olena Kovaliovaga, et arutada riikidevahelist koostööd põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on koostöö Ukrainaga olnud väga hea. „Meie ettevõtjate huvi Ukraina turu vastu on suur, eriti kalatoodete osas,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. Ukraina on kilu ja räime ekspordi sihtturgudelt Soome järel teisel kohal.

„Plaanime jätkata koostööd nii IT-arenduste osas kui ka Eesti kalatoodete tarbimise suurendamiseks,“ lisas Järvik. Eelmisel aastal allkirjastasime ministeeriumidevahelise tegevuskava aastateks 2018‒2023.

Maaeluminister Mart Järvik osales 21.06 Itaalias Roomas toimuval kolmandal Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel, kus allkirjastati Aafrika ja Euroopa Liidu deklaratsioon. Kohtumisele järgneb ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverents, mille ajal valitakse FAO-le uus peadirektor ja FAO nõukogu eesistuja. Minister kohtub ka Alžeeria, Egiptuse, Filipiinide, Kasahstani ja Tuneesia delegatsioonidega.

PRESSITEADE

Maaeluministeerium

21.06.2019

Täna algas ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi strateegiakava koostamine

Maaeluministeeriumis toimus esimene Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 ettevalmistava juhtkomisjoni istung. Kava koostamise eesmärk on edendada põllumajandust, toidutootmist ja maaelu.

ÜPP strateegiakava hakkab hõlmama nii põllumajanduse otsetoetusi kui ka maaelu arengu toetusi. Liikmesriikidele on antud senisest suurem otsustusõigus, milliseid tegevusi ja kuidas toetada. See aitab lihtsustada ja kaasajastada ühist põllumajanduspoliitikat. Väga olulisel kohal nähakse ka tegevusi keskkonna ja kliima kaitseks.

„Strateegiakava peab kaasa aitama sellele, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada.  Koos partneritega töötame välja lahendused, mis sellele parimal võimalikul moel kaasa aitavad,“ sõnas juhtkomisjoni esimees, Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

Strateegiakava aluseks on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mille koostamisse on olnud kaasatud kõik olulisemad sotsiaalpartnerid.

Esimesel istungil anti ülevaade valdkonna hetkeolukorrast ja vajadustest, mille kohta juhtkomisjoni liikmed saavad oma arvamust kujundama hakata. 2019. aasta sügisel kutsutakse strateegiakava alusel antavate toetuste väljatöötamiseks kokku ka valdkondlikud töögrupid, kuhu on oodatud osalema kõik ühise põllumajanduspoliitika tulevikus kaasa rääkida soovivad organisatsioonid.

ÜPP strateegiakava algatamisega käsikäes käib ka selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH eesmärk on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva strateegiakava koostamisele, mis võimaldaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikku rakendamist Eestis.

Rohkem teavet: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2021-2027

 

Lisatud foto juhtkomisjoni istungilt.

---

PRESSITEADE

Maaeluministeerium

21.06.2019

Aafrika ja Euroopa Liidu deklaratsioon toetab põllumajanduse arendamist

21. juunil osales maaeluminister Mart Järvik Itaalias Roomas toimuval kolmandal Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel, kus allkirjastati Aafrika ja Euroopa Liidu deklaratsioon.

„Põllumajandussektor on oluline toiduga kindlustatuse tagamisel ning töökohtade loomisel, eriti maapiirkondades,“ ütles maaeluminister Mart Järvik deklaratsioonist rääkides.

„Deklaratsioonis rõhutatakse ka toiduohutuse olulisust, eriti inimeste õigust tarbida täisväärtuslikku toitu,“ lisas Järvik.

Maaeluminister esines ettekandega digisessioonil, kus jagas Eesti e-riigi ning põllumajandusarengute kogemust.

Deklaratsiooni toetab eraldi tegevuskava, kus muuhulgas rõhutatakse toetust Aafrika põllumajandustoodangu ja -tootlikkuse edendamiseks ning pereettevõtete, toidu kasvatamise ning põllumajanduslike väärtusahelate loomise tähtsust.

Kohtumisele järgneb ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverents, mille ajal valitakse FAO-le uus peadirektor ja FAO nõukogu eesistuja. Minister kohtub ka Alžeeria, Egiptuse, Filipiinide, Kasahstani, Tuneesia ja Ukrainadelegatsioonidega.

Foto: Maaeluministeerium