Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.10.2020

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maaettevõtjatele suunatud käibe- ja investeerimislaenud on osutunud populaarseks, mistõttu lõpetatakse uute laenutaotluste vastuvõtt alates 26. oktoobrist rahaliste vahendite ammendumise tõttu. Laenukäendust saavad ettevõtjad jätkuvalt taotleda.

 Tänavu maikuu teises pooles avanesid 2020. aasta lisaeelarve vahenditest põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele erinevad kriisimeetmed, mis aitavad leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi, et väljuda kriisist võimalikult kiiresti. MESi kaudu rakendati koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

„Maapiirkondades tegutsevad ettevõtjad on suvekuude jooksul kasutanud aktiivselt MESi pakutud võimalust, et COVID-19 laenu abil oma likviidsust säilitada ning teha vajalikke investeeringuid parandamaks ettevõtete võimet tulevikus paremini kriisidega toime tulla,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller. „Suur huvi MESi pakutavate laenude vastu kinnitab, et põllumajandus­ ja toiduainesektori ning maapiirkondade ettevõtjatel on raske rahastust leida, seda probleemi on veelgi võimendanud COVID-19 levik.“

Maaeluministri sõnul on praeguseks COVID-19 laenudeks ettenähtud summad sisuliselt otsas ning uusi laenutaotlusi enam vastu ei võeta. Esitatud laenutaotluste menetlemist ja laenuotsuste tegemist jätkatakse aasta lõpuni. Samas jätkab MES ka edaspidi laenukäenduste andmist.

MESi kogemusest COVID-19 laenude väljastamisel ja selle meetme tulemuslikkusest saab lugeda ka hiljutisest Maablogi artiklist.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.10.2020

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile seaduse eelnõu, mille eesmärk on kaitsta võimalike ebaausate kaubandustavade eest põllumajandustooteid või toitu müüvaid ettevõtjaid, kes müüvad oma tooteid endast tugevamal majanduslikul positsioonil olevatele ostjatele.

„Toidutarneahel on ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised, et tarbijani jõuaks mitmekesine ja kvaliteetne toit. Sageli aga on just põllumajandustoodete ja toidu tootjad oma toodete müümisel majanduslikult nõrgemal positsioonil kui kaubanduspartnerid, kellele nad oma tooteid müüvad. Seega on väga oluline, et tugevama positsiooniga kaubanduspartner ei kasutaks võtteid ega suruks peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast ning on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Eelnõus sätestatakse ebaausate kaubandustavadena maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega seotud tehingud, mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebavõrdsel majanduslikul positsioonil oleva müüja ja ostja vahel keelatud. Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud ning seitse on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on kehtetud algusest peale. Samuti on keeldude rikkumise tagajärjeks eelnõus ette nähtud sanktsioon (väärteokaristus) ostjale kui sellise tehingu tegijale.

„Kuigi ka praegu tuleb kõigis lepingulistes suhetes järgida hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, mis tuleneb võlaõigusseadusest, siis valminud eelnõu annab täiendava kaitse põllumajandustooteid ja toitu müüvatele ettevõtjatele, kellel on nüüd lisaks kohtusse pöördumise võimalusele võimalik pöörduda edaspidi ka nõuete täitmise eest vastutava asutuse poole,“ rõhutas maaeluminister.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.oktoober 2020

Reedel, 16. oktoobril tähistatakse ülemaailmset toidupäeva, mis on ühtlasi ka ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 75. juubel. Maailma toidupäeva fookuses on seekord targad lahendused tervisliku toidu jaoks. Toidupäeval kutsub FAO üles riigijuhte ja poliitikuid, toidutootjaid ja kodanikke üle maailma mõtlema oma rollile toiduga kindlustatuse tagamisele.

Oma 76-ndat tegevusaastat alustav FAO on välja arvutanud, et toitu toodetakse kalorite mõttes maailmas piisavalt ja enamgi, probleem on toitainete jaotuses. Arengumaad nõuavad, et ei räägitaks alatoitlusest kalorite mõttes, vaid pigem alatoitlusest tervislikkuse mõttes. Paljudes riikides saavad inimesed küll piisavalt kaloreid, aga mitte vajalikke toitained. See on põhjuseks, miks valiti seekordse maailma toidupäeva fookusesse targad lahendused tervisliku toidu jaoks.

„FAO raport kinnitab, et ebatervisliku toitumisega seotud tervisemõjud on suuremad kui oskame endale igapäevaselt teadvustada. Piltlikult öeldes kaevame me endale samal moel jätkates hammastega hauda, sest ebatervislik toitumine on surmaga lõppevate mittenakkuslike haiguste, peamiselt südame-veresoonkonna haiguste, vähktõve ja diabeedi peamiseks põhjustajaks. Ülekaal ja rasvumine on nimetatud haiguste olulisemaks riskifaktoriks,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.  „Näiteks oli  2016. aasta 57 miljonist surmast 40,5 miljonit ehk 71 protsenti seotud ebatervislikust toitumisest põhjustatud haigustega,“ lisas Aller, toetudes FAO hiljutisele raportile.

Kui praegused toidutarbimisemustrid jätkuvad, prognoositakse 2030. aastaks ebatervisliku toitumisega seotud haiguste ja sellest tingitud suremusega seotud tervisekuludeks 1,3 triljonit USA dollarit aastas. Samal ajal võiks tervislikule toitumisele üleminek tuua kaasa otseste ja kaudsete tervisekulude hinnanguliselt kuni 90-protsendilise vähenemise, luues märkimisväärse kokkuhoiu, mis aitaks teha investeeringuid tervislike toitude hindade langetamiseks. Täna on tervisliku toidu hind kuskil 60 protsenti kõrgem kui lihtsalt piisavate toitainetega toidu hind.

Alleri sõnul toob Euroopa roheleppe toitu puudutav osa Talust taldrikule oma all-eesmärkidena esile nii targa tootmise kui targa tarbimise. „Ühelt poolt tuleb toidutootjatel pingutada selle nimel, et toota sama kogus toitu vähemate väetiste, taimekaitsevahendite või ebatervislike lisanditeta, teiselt poolt peaksid ka tarbijad oma ostuotsustega andma signaale, et nad eelistavad tervislikku toitu ja vähendama toidu raiskamist,“ ütles Aller.

Hiljuti Nobeli rahupreemia pälvinud Maailma toiduprogramm teeb samuti jõupingutusi selle nimel, et tervislik toit jõuaks kõigini.

Toidu tervislikkuse ja toidu säästliku kasutamise osas saab aga kaasa rääkida iga tarbija. Lihtsaimaks viisiks on toitu varudes jälgida „Parim enne“ ja „Kõlblik kuni“ märgiseid ning uurida toidualast teavet pakendeilt. Tarbijate harimine ja teadlikkuse kasvatamine on pidev töö, millega tegelevad Eestis erinevad ministeeriumid ja organisatsioonid.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.10.2020

Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegiale.

Strateegia „Talust taldrikule“ on osa Euroopa Liidu roheleppest ja keskendub tarbijate, tootjate, kliima ja keskkonna seisukohast toimiva toidutarneahela ülesehitamisele. Strateegia laiem eesmärk on tagada kestlik toidusüsteem ja toiduga kindlustatus.

„Eesti vaatest on uus strateegia kahtlemata oluline. Sama oluline on aga jälgida, et lahendustega, mis strateegia eesmärkideni jõudmiseks välja töötatakse, ei kaasneks ettevõtetele ülemäärast haldus- ja kulukoormuse kasvu,“ tõi maaeluminister Arvo Aller välja.

Eesti jaoks on tähtis, et liikmesriikidele eesmärkide seadmisel arvestataks riikide praegust seisu ning seniseid edusamme. „Meie puhul näiteks ei saa taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist vähendada sama protsendi võrra, kui neis liikmesriikides, kus taimekaitsevahendeid ja väetisi kasutatakse praegu ELi keskmisest oluliselt rohkem. Me oleme juba teinud suuri edusamme mahepõllumajanduse arendamisel, samuti on meil pestitsiidide ja mineraalväetiste kasutamine hektari kohta ELi keskmisest väiksem,“ selgitas maaeluminister.

Mis puudutab toidutootmise kestlikkust, siis tuleks Alleri sõnul seda tagavate nõuete puhul kindlasti arvestada mõistliku üleminekuaja ja toetusmehhanismidega.

Strateegia „Talust taldrikule“ rakendamine peab tuginema uuringutele ja sellega peab kaasnema järjepidev tulemuste seire. „Eesti toetab tõenduspõhiseid algatusi, mis aitavad kaasa tasakaalustatud ja mitmekesisele toitumisele eesmärgiga muuta toit kestlikuks nii tervise kui ka keskkonna seisukohast,“ ütles Aller.

Eesti rõhutab oma seisukohas, et liikmesriikidel tuleb üheskoos tagada transpordi toimimine ja kaupade vaba liikumine ka kriiside tingimustes. „Toidu tarneahel peab olema tulevikus kriisidele vastupidav,“ toonitas maaeluminister Arvo Aller.

Strateegia „Talust taldrikule“ raames on Euroopa Komisjonil kavas esitada kokku 27 meedet ajavahemikus 2020–2024. Strateegias on olulisel kohal teadusuuringud ja innovatsioon kui peamised üleminekut kiirendavad tegurid. Strateegias käsitletakse kestlikke toidusüsteeme kooskõlas tervete inimeste, terve ühiskonna ja terve planeediga.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.10.2020

 

Selle nädala alguses toimus Maaeluministeeriumis tänavuse aasta kolmas põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus anti ülevaade erimärgistatud diislikütuse ostmise skeemi muudatustest ning tutvustati 2021. aasta põllumajandustootmisega seotud otsetoetusi.
„Kuna praegu on eriotstarbeline diislikütus lihtsasti kättesaadav, siis on see kaasa toonud ka kütuse väärkasutust. Kavas on luua nö õigustatud isikute register, mis peab tagama, et erimärgistatud diislikütust saaks kasutada ainult isikud, kellel on selleks õigus – põllumajandustootjad ja kutselised kalurid,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller.

Nõukogus arutati, milliste kriteeriumite alusel põllumajandustootjatele ostuõigus anda. „Rõhutan, et põllumajandustootjate jaoks püüame süsteemi hoida nii lihtsa kui võimalik – enamik neist saab ostuõiguse automaatselt, kasutades selleks PRIA registriandmeid,“ lisas minister. Muudatuste elluviimiseks tuleb muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust ning valmistada ette vajalikud registriarendused.

Põllumajandustootmisega seotud otsetoetuste teemal on põllumajandussektoriga toimunud mitu arutelu. Ministeeriumi ettepanek on jätkata 2021. aastal piimalehmadele kahe toetuskeemiga, millest mandril rakendatav hõlmaks suurusgruppe 1–150 ja 151–400 piimalehma ja saartel rakendatav hõlmaks kõikide karjade esimest 400 piimalehma. „Sellega hakkaks mandril kasutatav toetusskeem võtma senisest enam arvesse tehnoloogia eripärasid ning võrreldes tänavusega oleksid mandri ja saarte toetusskeemi tingimused ühtlasemad,“ selgitas minister.

„Hea uudis on mul teatada lamba- ja kitsekasvatajatele – järgmisest aastast on kavas taastada ute ja kitse kasvatamise otsetoetus,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuses muudatusi 2021. aastaks teha ei plaanita ning toetuse rakendamine jätkub praegustel alustel ja korras. Toetusõiguslikud kultuurid on porgand, söögipeet, kaalikas, sibul, kapsas, kurk, õunapuu, pirnipuu, kirsipuu, murelipuu, ploomipuu, kreegipuu, haraline ploomipuu, punane sõstar, valge sõstar, must sõstar, vaarikas ja karusmari.

Lisaks said nõukogul osalejad ülevaate muudatustest Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) riskihindamiseks taotluste ja andmete esitamisel ning samuti tutvustati toidu pakendi esikülje märgisüsteemi (FOP). Strateegias „Talust taldrikule“ nähakse ette ühe tegevusena kehtestada kohustuslik ELi-ülene pakendi esikülje märgisüsteem, mis võimaldaks tarbijal teha tervist toetavaid toiduvalikuid.

PRESSITEADE
Eesti Erametsaliit
Eesti Omanike Keskliit
30. september 2020

Justiitsministeerium jättis Rahandusministeeriumi koostatud planeerimisseaduse muutmise eelnõu kooskõlastamata, kuna selline põhiõiguste riive eeldab põhjalikumat mõjude analüüsi ja ka hüvitamise vajaduse kaalumist.

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Erametsaliit on korduvalt juhtinud tähelepanu, et Rahandusministeeriumis planeeritav planeerimisseaduse muutmine riivab metsaomanike põhiõigusi. Kui soovitakse anda omavalitsustele õigus metsaraiet piirates omandiõigust kitsendada, peab sellega kaasnema ka põhjalikum mõjude hinnang ja õiglane kompensatsioonimehhanism. Kuna Rahandusministeeriumi koostatud seletuskirjas puudub analüüs eelnõu sätete kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega, jättis ka Justiitsministeerium eelnõu kooskõlastamata.

Rahandusministeeriumile saadetud kirjas toob Justiitsministeerium välja, et metsaseaduse muudatusega riivatakse Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust. Eelnõu seletuskirja palutakse täiendada põhiseaduspärasuse analüüsiga, mille põhjal saaks hinnata, kas era- ja avalik huvi on tasakaalus. Justiitsministeerium ei vaidlusta kohalike omavalitsuste õigust seada planeerimismenetluses piiranguid, kuid teeb ettepaneku lisada seadusesse norm, mis kohustab kohaliku omavalitsuse üksust hindama omandiõiguse piirangu intensiivsust ja kaaluma, kas on põhjendatud hüvitise maksmine.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv on varasemalt nentinud, et selgete suunisteta omavalitsused piirangu proportsionaalsuse ja hüvitusküsimusega aga tegelema ei hakka. Näiteks on Saaremaal vald hetkel kehtivast seadusest mööda vaadanud ning ei ole eramaadele planeeritavatest piirangutest omanikke teavitanud. Erametsaliidule põhjendati omanike kaasamata jätmist viidates planeerimisseaduse muutmise eelnõule.

“Justiitsministeeriumi otsus selline metsaomanike huvidega mittearvestav seaduseelnõu kooskõlastamata jätta oli kindlasti väga oodatud. Kui eraomandile soovitakse seada piiranguid, peavad sellega kaasnema ka selged juhised, kuidas omanikke kaasatakse ja milline on kompenseerimismehhanism,” rääkis Talijärv ja tõi Saaremaa kõrvale ka Saue valla näite, kus otsustati kogukonnale oluline mets ära osta. “Sauel mõistetakse, et põhjendamatult ei saa eraomandi kasutamist pärssida, hüvesid ei saa võtta jõuga ja tasuta,” lisas ta.

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna kiidab justiitsministeeriumi eraomandi ja sellega kaasnevate põhiõiguste kaitsmise eest. “On kahetsusväärne, et Rahandusministeerium jätab planeerimisseaduse muutmisesse sisuliselt kaasamata ühe põhisihtgrupi, keda planeerimine otseselt puudutab – kinnisvaraomanikud. Meie tunnustus Justiitsministeeriumile, kus nüüd sellisele põhiõiguste riivele pidurit on tõmmatud,” rääkis ta.

Lisainfo:

Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht

andres.talijarv@erametsaliit.ee, tel 503 6212

Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees

omanikud@omanikud.ee, tel 506 5416