Kohapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peatatakse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2020 

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas  3. oktoobril käskkirja kohapüügi peatamiseks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste andmetel ei ole kohade eluvõimelisena vabastamine avaveevõrkudest võimalik, mistõttu peatatakse koha kui avaveevõrkude ühe peamise saakkala aastase lubatud saagi täitudes 4. oktoobrist 2020. a ka kogu avaveevõrkudega püük. Lisaks peatatakse 4. oktoobrist 2020. a kalapüük püüvõrkudega.

Püügipiirangu kehtestamise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse 1. novembri 2019. a määruse nr 85 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks“ § 13 punktist 3, millega kehtestati koha lubatud aastasaak, mis on nüüdseks vähemalt 90% ulatuses ammendunud.

Vaata, kuidas valmib Eesti toit – virtuaaltuurid toidutööstustes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.10.2020 

Tänasest kuni 18. oktoobrini on võimalik Eesti toidu veebilehel eestitoit.ee näha, kuidas valmivad meile kõigile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 18 ettevõtet. 

Avatud toidutööstuste nädal toimub juba viiendat aastat järjest ja kui seni said tööstused vastu võtta vaid piiratud arvu külalisi, siis seekord on võimalik toidutootmise köögipoolest osa saada kõigil huvilistel. Kuna toidutööstus on ühiskonna ellujäämise seisukohalt strateegiliselt olulise tähtsusega, siis on alates veebruarikuust rakendatud toidutööstustes väga rangeid hügieenireegleid ning ettevõtete territooriumile on võõraste sisenemine keelatud. Seetõttu valmistasid 18 ettevõtet oma tootmisest videoklipid, mida saab vaadata veebilehel eestitoit.ee kahe järgneva nädala vältel.

„Aasta alguses tutvustatud tarbijaeelistuste uuring kinnitas, et Eesti on maitsva ja kvaliteetse toidu maa ning kohalik toit on tarbijate silmis hinnatud. Mul on hea meel, et meie toidutootjad ei ole jäänud sellele teadmisele liugu laskma, vaid on valmis pingutama hea taseme hoidmise nimel. Veelgi enam, usaldusväärsuse suurendamiseks kutsuvad nad huvilised oma köögipoolega tutvuma. Loodan, et kutsel on väärilist vastukaja ja virtuaalkülastajate hulk suurendab kohaliku toidu armastajate armeed veelgi,“ avaldas arvamust maaeluminister Arvo Aller.

„Nii mõnelegi võib tulla üllatusena, et tööstustes valmib toit täpselt samamoodi nagu koduköögis, ainult kogused on meeletult suured ning hügieeninõuded kordades rangemad. Lisaks läbib nii tooraine kui ka valmistoodang karmi kontrolli laboritingimustes, et tagada toidu ohutus ja kvaliteet,“ ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

„Kuigi tänavu toimub avatud toidutööstuste nädal virtuaalselt, siis see annab tarbijatele isegi avaramad võimalused Eesti toidutootmise köögipoolega tutvumiseks. Lühikese ajaga saab pildi ette erinevatest tööstustest ja tootmissuundadest. Sööma peame iga päev, mistõttu kutsumegi kõiki üles oma silmaga uudistama, kuidas meie igapäevane toit toidulauale jõuab,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.

Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed Santa Maria, Dava Foods, Valio Eesti, Farmi Piimatööstus, Öun Drinks, Gustav Cafe, Eesti Leivatööstus, Saarioinen Eesti, Tartu Mill, Lunden Food, Chaga, Chocolala, Heimon Kala, Saidafarm, Saaremaa Lihatööstus, Salvest, Scanola Baltic ja Balbiino.

2019.aastal külastas avatud toidutööstusi pea 10 000 inimest ning oma uksed avas 28 tööstust. Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest.

Viiendat korda toimuvat avatud toiduainetööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koos Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.

 

Pärnumaa Talupidajate Liit kutsub seminarile

Pärnumaa Talupidajate Liit korraldab 13. oktoobril seminari, mille teemafookuses on tuleviku põllumajanduspoliitika. Seminaril räägitakse tuleviku perioodi keskkonnatoetustest, otsetoetustest ning investeeringutoetustest.

Seminar toimub Strand SPA & Konverentsihotellis Lahe saalis.

Päevakava:

10.30 – 11.00 – Tervituskohv
11.00 – 11.30 –  Maaeluministeeriumi tegevused uue toetusperioodi eel – Maaeluminister härra Arvo Aller 
11.30 –  12.30 –  EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava keskkonnatoetused ja Talust taldrikule – Martti  Mandel, Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroojuhataja
12.30 – 13.30 –  Otsetoetused uuel perioodil – Reno Paju, Maaeluminiseeriumi otsetoetuste büroojuhataja
13.30 – 14.00 – Investeeringutoetused uuel perioodil – Olavy Sülla, Pärnumaa Talupidajate Liidu juht

Osalema on oodatud kõik Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmed.
Seminarile saab registeerida kui 9. oktoobrini 2020.a. järgneval lingil – registreeri

 

Valminud saaste- ja lisaainete aruanded 2019

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE

Valminud saaste- ja lisaainete aruanded 2019

 Toidu lisaainete kasutamise kontrollimisel rikkumisi ei tuvastatud, kuid saasteainete proovide puhul esines piirnormiületusi.

Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialisti Kristi Kallipi sõnul analüüsib amet lisa- ja saasteaineid toidus igal aastal. „Toidus kasutatavate lisaainete kontrollimise eesmärgiks on toitu lisatavate lisaainete nõuetekohase kasutamise kontrollimine toidukäitleja poolt. Saasteainete seire eesmärgiks on kontrollida erinevate toidus sisalduvate saasteainete esinemist proovides,“ selgitas Kallip.

„Enim tekitavad muret akrüülamiidide võrdlusväärtuste ja polüaromaatsete süsivesinike (PAH) piirnormiületused, mis tekivad toidu valmistamise käigus. Akrüülamiidid tekivad toiduainete kuumutamisel kõrgetele temperatuuridel ning PAH-id võivad tekkida näiteks suitsutamise ja grillimise käigus,“ kirjeldas Kallip.

„PAH-ide ületusi leidus enim suitsukalas ja -lihas, mis näitab taaskord, et suitsutamisel on kasutatud valesid võtteid. Akrüülamiidide puhul oli ületusi näiteks krõpsude puhul, kus siis on valmistamisprotsessil toitu liialt kuumutatud,“ selgitas Kallip, kuidas piirnormiületused on otseselt seotud toidu valmistamisprotsessiga.

Eelmisel aastal võttis amet saasteainete määramiseks 485 proovi ning toitu lisatavate lisaainete koguseliseks määramiseks 73 proovi. Saasteainete puhul tuvastas amet 29 mittenõuetekohast proovi, kuid lisaainete puhul rikkumisi ei tuvastatud.

Taust

Toidu lisaained ehk E-ained on ained, mida lisatakse toidule kvaliteedi omaduste parandamiseks, näiteks säilivusaja pikendamiseks, värvi andmiseks või magustamiseks. Saasteainete puhul on tegemist ainetega, mis satuvad toitu keskkonnast, põllumajandusliku tootmise tõttu või siis toidu tootmise käigus.

Saasteaineete kontrolliprogramm on leitav siit ja toidu lisaainete seire tulemused on leitavad siit.

Maal Elamise päev innustas Eesti valdade tänaseid ja tulevasi elanikke

EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT
PRESSITEADE
28.09.2020

Maal Elamise päev innustas Eesti valdade tänaseid ja tulevasi elanikke

Laupäeval teistkordselt toimunud Maal elamise päeval külastas omavalitsuste asutusi, külamaju, ettevõtteid ja sündmusi üle 17 000 inimese, kelle seas olid nii valdade elanikud ise kui ka maale elama asumist kaaluvad linnainimesed üle Eesti.

„Oleme  loonud õige platvormi, mida näitab valdade tagasiside. Kasvanud on nende külastajate arv, kes tulid valla tegemisi uudistama just väljastpoolt. Mitmed äsja kolinud pered kasutasid päeva selleks, et tutvuda vallas pakutavate teenustega ja luua esmaseid kontakte kohalike elanikega,“ ütles peakorraldaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

Keskmiselt oli külastajate arv valla kohta ligi 1000 inimest, mis on 2 korda rohkem kui eelmisel aastal. Külastajate koguarv jäi eelmise aastaga võrreldes samasse suurusjärku. „Kindlasti oli siin ma osa koroonapuhangul, mis sundis mitut omavalitsust osalemisest loobuma,“ tõdes Habakukk.

Kokku avas tänavu külastajatele oma asutused 18 maaomavalitsust. Kohapealsetele eestvedajatele sõnul on sümpaatne algatuse laiapõhjalisus – omavalitsused ja kogukonnad koos ettevõtjatega kavandasid ja korraldasid selle päeva tegevused ühiselt.

Hiiumaal algas Maal elamise päev juba reede õhtul aruteluga, kus „uushiidlased, taashiidlased ja põlishiidlased“ arutasid, mis on Hiiumaale tulemise väljakutsed ja kuidas neid ületada. „Nüüd on uushiidlastel loomisel oma suhtlusring, et kõigil oleks mõnus Hiiumaa ellu sisse elada,“ rõõmustas valla kontaktisik Liina Siniveer.

Tartust mindi Maal elamise päeval teadlikult Nõo valda, et veeta seal üks tore päev. „Valda hiljuti elama asunud inimesed tulid tutvuma huvitegevuse võimalustega. Kohtasime ka üht sportlikku vanaema, kes oli tulnud väikeste lapselastega rongiga Nõkku ja liikus alevikust liinibussiga valla kaugematesse punktidesse, pidades heaks meie ühistranspordi võimalusi,“ teatas Nõo valla kontaktisik Liia Sirel.

Rakvere valla kontaktisik Siiri Saarmets ütles, et nende suurim üllatus oli huvi Sõmeru Põhikooli 1€ koolikohviku vastu, mida külastas registreerimislehtede järgi 435 inimest.

Maal Elamise päevast võitsid ka maaettevõtjad, kes laupäeval külastajatele oma tegemisi tutvustasid. Näiteks Kose vallas külastas Harmi mõisa üle 400 inimese ning Habaja viinavabrikut 250.

„Kui vallad ise koos kogukondadega on oma elu üle uhked, tõmbab see ka teisi kaasa. Inimene liigub sinna, kus teda päriselt oodatakse. Meie algatus ongi mõeldud seda sõnumit ja koostööst sündivat sünergiat võimendama,“ ütles Krista Habakukk Maal elamise päeva lõpetuseks. Maal Elamise päeva korraldustoimkond teeb põhjalikumad kokkuvõtted oktoobris. Uuesti saab valdadele külla tulla juba 2021. aasta septembris.

Maal elamise päeva korraldab Eesti Külaliikumine Kodukant koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Leader Liidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Maaeluvõrgustiku ja Navicup OÜga. Koostööpartneriteks on ka Eesti Linnade ja Valdade Liit ning maaelu kureerivad ministeeriumid.

Taimetervise aasta fotokonkursile esitati 108 fotot

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.09.20

Maaeluministeerium, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus korraldasid rahvusvahelise taimetervise aasta raames riikliku fotokonkursi, kuhu 52 autorit esitasid kokku 108 fotot.

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul näitab aktiivne osavõtt, et noortele pakub taimetervise valdkond huvi. „Konkursil osalejad märkasid nii taimi, nende vilju kui ka putukaid, taimehaigusi ja nende põhjustatud kahjustusi taimedel. See oli ka konkursi eesmärk – innustada noori pöörama tähelepanu enda ümber olevale elusloodusele ning seostele taime- ja putukamaailma vahel,” sõnas Suu.

Fotokonkursil oli kolm teemat: „Ilus ja terve taim”, „Oi, mis taimega on juhtunud?” ja „Putukad taimedel”.

Kuni 7-aastaste vanusekategoorias olid parimate fotode autoriteks Uljana Ermakovich („Väike kõrvits tulemas”), Johan Paas („Käigud piimaohaka lehel”) ja Artur Köster („Liblikas lille peal”).

8–12-aastaste vanusekategoorias valiti žürii poolt parimateks Marie Prostang („Härmatis”), Lisenne Grabbi („Väsinud”) ja Elena Larionova („Nämm-nämm, kui maitsev leht”).

13–17-aastaste vanusekategoorias esitasid parimad fotod Henri Turban („Salveimets” ja „Majakas”) ning Oskar Olle Laul („Natukene veel”).

Parima foto kategoorias said auhinnad Maria Mäeots („Pooltoores”), Uljana Ermakovich („Tammelehed imelike mummudega”) ja Oskar Olle Laur („Lennul”)

Fotosid hindas žürii koosseisus Heiti Paves, Urmas Tartes, Toomas Kukk, Pille Hermann, Sigmar Suu, Lauri Urbalu ja Helena Lasner.

Maaeluminister Arvo Aller autasustas fotokonkursi võitjaid taimetervise teemapäeval, mis toimus 19. septembril Tallinna Botaanikaaias. Võidutöödega on võimalik tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel.Samuti koostatakse võidutöödest fotonäitus.

 

 

Laupäeval, 26. septembril toimub Maal elamise päev

EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT
PRESSITEADE 24.09.2020
18 valda kutsuvad laupäeval maaelu avastama

Laupäeval, 26. septembril on taas Maal elamise päev, mille raames tutvustavad vallad oma lasteaedu, koole, külamaju, tervise-, kultuuri- ja spordikeskusi ning ettevõtteid. Kokku on avatud 250 külastuspunkti.  Avalöögi sai Maal elamise päev Rapla vallas, kus teisipäeval toimus näidisprogramm ning arutelud maaelu- ja rahvastikuministri osavõtul.

Avapäeval enda maale asumise kogemust jaganud Ants Uustalu sõnul ei ole ta kunagi oma 7 aasta tagust otsust pidanud kahetsema. „Kui sul on unistus, siis tegutse kohe, et jääks pikemalt aega oma unistuste elu elamiseks,“ ütles Uustalu, kes on Kuimetsa külas asuva tuntud Ööbiku gastronoomiatalu peremees.

Maaeluminister Arvo Aller sõnas, et koroona ajal alguse saanud maale minekud vajavad trendi jätkumiseks riigipoolset tuge. Ühe võimalusena nägi minister suve-maalaste käsitlemist päris-maalastena. „Oma olemuselt tähendaks see maksude jagamist talve ja suvekodu vahel, mis eeldab suuremat paindlikkust maksude liigutamisel vastavalt inimese tegelikule elukohale suve- ja talveperioodil,“ pakkus Arvo Aller. Minister tõdes, et ühest meetmest kindlasti ei piisa, pingutama peame koos.

Rahvastikuminister Riina Solman rõhutas maale kolimise eeldusena lastega perede vajaduste mõistmist, et luua neile vajalikud tingimused. „Eestimaal on palju maakohti, kus tänu tublile kogukonnale, omavalitsuse ja riigi toele on loodud elukeskkond, mis annab silmad ette igale linnale ja kuhu minnakse rõõmuga. Kus on, sinna tuleb ka juurde,“ ütles Solman. Minister lisas, et paindlikud peretoetused ja riigipoolne tugi eluaseme soetamisel või renoveerimisel on olulised meetmed, mis teevad noortele maale kolimise lihtsamaks.

„26. septembril teist korda toimuv Maal elamise päev loob kõigile maale elama asumisest mõtlevatele inimestele võimaluse tutvuda omavalitsustes pakutavate teenustega ning saada osa külakogukondade igapäevaelust,“ ütles sündmuse peakorraldaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et  päev on mõeldud nii kohalike elanike endi jaoks, kes valdade suurenemise järjel saavad tutvuda oma valla teise nurga tegemistega, kui ka neile, kes alles mõlgutavad mõtteid maale kodu rajamisest. Igal huvilisel on laupäeval võimalus minna ja kogeda igapäevast päriselu maal.

Maal elamise päev on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust maal elamise eelistest ning tutvustada maapiirkondades valdade poolt pakutavaid avalikke teenuseid.

Kogu info Maal elamise päeva kohta on koondatud temaatilisele kodulehele. Valdades toimuva kohta saab teavet aadressilt www.maalelamisepäev.ee/programm. Avatud asutused leiab aadressilt www.maalelamisepäev.ee/kaart

Lisainfo:

Krista Habakukk, Maal elamise päeva korraldustoimkonna juht
tel: 55533990
https://www.facebook.com/Maalelamisepaev

Erametsaliit seab Saue valda omavalitsustele eeskujuks

Erametsaliit seab Saue valda omavalitsustele eeskujuks

Saue vald ostis hiljuti ühe kõrgendatud avaliku huviga alal asuva metsaüki enda omandisse. Erametsaliidu hinnangul on tegu väga õige suhtumisega, mida võiks teistelegi omavalitsustele eeskujuks tuua.

Kohalikes omavalitsustes käimasolevate üldplaneeringute koostamiste käigus on viimasel ajal aktuaalne teema linnade ja asulate lähedal asuvad, n-ö kõrgendatud avaliku huviga metsad. Seadus nõuab, et kui planeeringuga soovitakse metsade kasutamist piirata, tuleb see eelnevalt metsaomanikuga kokku leppida. Ulatuslike piirangute korral tuleks need ka omanikule kompenseerida.

Saue vald ostis riigimaade enampakkumiselt ligi 6,5 hektarit maad, millest 6,1 hektarit on mets, kirjutas Maaleht. Linnupesa kinnistu, mille omanikuks vald nüüd on, paikneb Kibuna küla naabruses, tegu on kõrgendatud avaliku huviga alaga.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa kiidab Saue valla valitud lähenemist kohalikule kogukonnale olulised metsatükid valla omandisse osta. “On arusaadav, et kogukond soovib kaasa rääkida aknast paistva metsatüki tuleviku osas. Kuid selliste metsatükkide kasutuseesmärkide seadmisel ei saa arvestamata jätta maaomaniku soovide ja huvidega,” rääkis Eelmaa, kelle sõnul ei pruugi iga metsaomanik üldse rahalisest kompensatsioonist huvitatud olla, oluline on metsaomanikuga koostöös lahendused leida. “Üksikisikust ei tohi jõuga üle sõita,” lisas ta ja nentis, et kui omavalitsus kogukonnale olulised metsatükid ise ära ostab või metsaomanikega kokkulepped sõlmib, jäävad sellised konfliktikohad olemata.

 

Lisainfo:

Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118

PRIA alustab täna mesilaspere toetuse väljamakseid

Põllumajanduse Registrite Ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
23.09.2020

 

1.maist kuni 15. maini said mesinikud PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamise eest (edaspidi TARU). Täna, 23. septembril alustatakse toetuse väljamaksmisega.

TARU toetuse taotluse esitas 1436 mesinikku ja toetust taotleti kokku 30 620 mesilasperele. Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai 2020. a seisuga ja toetuse saamiseks pidi taotleja pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini käesoleval aastal.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2020. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 21. septembril kinnitas PRIA peadirektor käskkirjaga 2020. aastal mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 26,25 eurot mesilaspere kohta. Eelmise aastaga võrreldes on ühikumäär suurenenud üle 6 euro.

Toetus makstakse taotlejatele välja septembrikuu jooksul. Toetuse saajate nimekirja leiab PRIA kodulehe TARU toetuse leheküljelthiljemalt septembri lõpus.

Sügishoidiste valmistamisel ja müümisel tuleb ametit teavitada

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.09.2020

Valmistades oma koduköögis sügishoidiseid müügi eesmärgil tuleb oma tegevusest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peaspetsialist Triinu Allika tuletab meelde, et sügisandidest oma tehtud toodete müümisel tuleb teavitada ametit. „Sotsiaalmeedia vahendusel pakuvad paljud hoidiseid müügiks, kuid tegemist on oma koduköögis toidu valmistamisega, mille puhul tuleb ametit teavitada,“ selgitas Allika.

„Kuigi tegemist on hooajalise tegevusega, on oluline järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, tagamaks valmistatavate hoidiste ohutus ja varustades need vajaliku teabega, tuues esile toote nimetuse, koostisosade loetelu, minimaalne säilimisaja tähtpäeva jm,“ kirjeldas Allika.

Informatsioon eraelamus toidu käitlemise kohta on leitav VTA kodulehel eraelamu rubriigist. Juhul kui on küsimusi või soovitakse rohkemat infot eraelamust toidukäitlemise kohta, siis on võimalik pöörduda VTA maakondlike keskuste poole.

Taust
Eraelamus toidu valmistaja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes tegeleb turustamise eesmärgil toidu valmistamisega kohas, mille põhikasutusala on eraelamu. Eraelamus toidu käitlemise kohtadeks loetakse ehitisi, rajatisi ja ruume, mida kasutatakse peamiselt eraelamuna, näiteks eramaja köök, abiköök, suve- ja väliköök. Juhul kui ruumid on toidu käitlemiseks spetsiaalselt kohaldatud, siis ei ole enam tegemist toidu käitlemisega eraelamus. Sellisel juhul tuleb juhinduda toidutöötlemise ettevõttele kehtestatud nõuetest. Toidu valmistamise ja selle müügiks pakkumise puhul tuleb meeles pidada, et toit peab olema tarbija jaoks ohutu ja nõuetekohane.
Teatamise puhul on tegemist protseduuriga, mille käigus informeeritakse ametit ettevõttest, kus toitu käideldakse, selle asukohast, käitlemisvaldkonnast ja käideldavast toidugrupist. Majandustegevusteadet on võimalik esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali, eesti.ee kaudu või saates allkirjastatult asukohajärgsele VTA maakondlikule keskusele.