Selgus kala ja kalatoodete tarbimise edendamiseks välja kuulutatud ideekonkursi hanke võitja 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
2.november 2020

 

Maaeluministeerium tõmbas joone alla juuni lõpus välja kuulutatud suurele ideekonkursi hankele,  kuulutades välja võitja, kes hakkab järgmise kolme aasta jooksul edendama kala ja kalatoitude populaarsust Eestimaa inimeste seas. Kaheksa konkursile laekunud idee hulgast tunnistati parimaks reklaamiagentuuri Division OÜ pakutud loovlahendus, mis valmis ühistöös MIXD Meedia OÜ-ga.

 

Zürii esimehe Anu-Mall Naaritsa sõnul olid kõik konkursile esitatud kaheksa professionaalset pakkumist väga hästi ette valmistatud. „Kalakampaania võitja valikul valitses kümneliikmelise žürii hulgas siiski suur üksmeel. Hea meel on võitjaks kuulutada agentuur, kes sellel ideekonkursil näitas selgelt, et nad mõistavad väga hästi, kuidas panna inimesed rohkem kala tarbima ning kuidas tekitada erinevates sihtgruppides kalaisu. Lisaks toimivale ideele oli kokku pandud ka mitmekülgne tegevuskava selle elluviimiseks ja sihtgruppideni jõudmiseks. Soovin žürii nimel võitjale edu kampaania elluviimisel ja tulemuste saavutamisel ning tänan kõiki, kes sel konkursil osalesid,“ lisas žürii esimees Anu-Mall Naarits.

 

„Oma geograafilise asendi ja kalaga isevarustuse poolest võiks eestlasi juba praegu pidada kalasööjaks rahvaks, aga uuringud näitavad, et eestimaalase söögilauale jõuab keskmiselt 17 kilo kala ja kalatooteid inimese kohta aastas, samas kui Euroopas tarbitakse inimese kohta aastas keskmiselt 25 kg kala. Meie algatatud kolmele aastale kavandatava reklaamikampaania üks olulisemaid eesmärke ongi kala ja kalatoodete tarbimise suurendamine Eestis,“ ütles maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann.

 

Ligi 1,6 miljoni suuruse hanke võitja valis välja 10-liikmeline žürii, kuhu kuulusid Eesti Kaupmeeste Liidu, Marketingi Instituudi, Eesti Toiduliidu, Turundajate Liidu, Tallinna Ülikooli, Kalanduse Teabekeskuse, Kalaliidu, Maaeluministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi esindajad. Žürii liikmed olid seotud konfidentsiaalsuslepinguga ega omanud hindamise ajal infot pakkumuse esitajate kohta.

 

Hanke võitja, reklaamiagentuur Division OÜ peab kala ja kalatoodete söömist toetava kampaaniaga alustama hiljemalt kolme kuu möödumisel pärast lepingu sõlmimist. Kampaania kogukestvus ehk kampaania tegevused on ära jaotatud kolmele aastale, mille käigus on oluline jõuda kõikide Eestimaa inimesteni.

 

„Kampaania on täitnud oma eesmärgi, kui kalatoodete kogutarbimine Eestis kasvab 20 kilogrammini aastas ning selle püsivam mõju võiks jätkuda ka pärast ametlikku kampaaniaperioodi lõppu,“ sõnas Siim Tiidemann.

 

Kavandatavat reklaamikampaaniat rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahenditest.

 

Kala ja kalatoodete tarbimise kasv elanikkonna hulgas on üks osa Maaeluministeeriumi koostatud arengukavast aastani 2030, mis on üldiseks sihiks seadnud, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada.

Kuni 15. novembrini saab e-PRIAs registreerida mesilasperesid

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
2.11.2020

 

Igal aastal peavad mesinikud kahel korral teatama põllumajandusloomade registrile mesilasperede arvu mesila(te)s. 1. novembrist algas teistkordse teatamise periood, mis kestab kuni 15. novembrini.

Mesinikel tuleb mesilasperede arv teatada 1. novembri seisuga. Kõige mugavam on selleks kasutada e-PRIA mesilasperede arvu teatamise teenust. Andmeid saab esitada ka paberkandjal või digiallkirjastatult e-postiga. Mesila, kus 1. novembri seisuga mesilasperesid peeti, pidi olema registrisse kantud hiljemalt 1. novembril 2020. aastal.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin ütleb: „Informeerime andmete esitamise kohustusest e-posti teel kõiki mesinikke, kellel on mesila registrisse kantud ja kliendiandmetes on olemas toimiv elektronposti aadress. Oleme teavitusi tõhustamas, et meeldetuletusi saadetaks mesinikule seni, kuni mesilasperede arv on teatatud või kuni mesila on registrist kustutatud. Sellega soovime parandada andmete kvaliteeti, et registris oleks nii mesila kui ka mesilasperede arv korrektsed.“

Täpne mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest. Sügisel talvituma minevate mesilasperede arv on oluline komponent mesindusprogrammi eelarve planeerimisel. Koos kevadise mesilasperede arvuga saab selle põhjal hinnata mesilasperede talvekadusid ning eelseisva meetootmise perioodi korjeperede arvu.

Abi saab küsida PRIA registrite osakonna infotelefonilt 731 2311.

Valmis toidu- ja joogitootjaid koondav üle-eestiline andmebaas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
2.november 2020

 

Maaeluministeeriumi, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koostöös on valminud kohalike toidu- ja joogitootjate andmebaas, mille eesmärk on koondada kokku info kohaliku toidu ja joogi tootjatest ning talupoodidest üle Eesti.

 

„Kevadine koroonaaeg näitas, et meie tarbija küll eelistab kohalikku toitu ning ostaks seda hea meelega ka otse tootjalt, kuid ei oma sageli ülevaadet isegi oma lähikonnas toimetavatest tootjatest,“ sõnas maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp. „Projekti Baltic Sea Food raames loodi veebiplatvorm, mis loodetavasti pakub sellele probleemile lahenduse. Kui algselt oli projekti eesmärk koondada andmebaasi eelkõige toidutootjad, kes pakuvad toorainet ja tooteid toitlustusettevõtetele, siis koroonakriisi valguses leidsime, et vaja on pakkuda sellist infot ka lõpptarbijale. Kutsumegi nüüd kõiki tootjaid andmebaasiga liituma,“ lisas Raudsepp.

Veebiplatvormi näol ei ole tegemist e-poega, kuid andmebaasiga liituval toidu- või joogitootjal peab olema valmisolek ja toimiv lahendus oma toodangu turustamiseks, olgu selleks siis tootja enda e-pood, postipaki saatmise võimalus või kohapealne müük.

„Oleme pidanud andmebaasi juures oluliseks, et see uueneks pidevalt ning sisaldaks infot olemasoleva toodangu kohta, mistõttu tuleb ettevõtjal kord kvartalis oma andmeid uuendada, et tagada andmebaasis olevate andmete ajakohasus,“ ütles Kadi Raudsepp.

Praeguse seisuga leiab andmebaasist oma toodetega esindatuna juba 145 ettevõtet. Andmebaasi haldaja, MTÜ Eesti Maaturism juhatuse esimehe Raili Mengeli sõnul täieneb andmebaas pidevalt. Ettevõtted saavad ise andmebaasiga kohaliktoit.maaturism.eeliituda, kasutades menüüs välja “Andmebaasiga liitumine”. Ühinema oodatakse tootjaid, kes toodavad ja turustavad kohalikku toitu ning on valmis seda tarnima lõpptarbijatele või toitlustusettevõtetele.

„Kutsume uue andmebaasiga tutvuma kõiki inimesi, kes soovivad osta kohalikke toidu- ja joogitooteid ning vajavad infot, kust selliseid tooteid leida. Samuti on andmebaas abiks toitlustusettevõtetele, kes soovivad oma ettevõttes pakkuda kohalikust toorainest valmistatud toitu ja toiduaineid,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Tarbijad saavad andmebaasis tootjaid ning tooteid otsida nii maakonna kui ka tootekategooria järgi. Samuti saab tarbija eristada otsingus mahesertifikaadi ning piirkondlike toidumärgistega tooteid.

Andmebaas on valminud rahvusvahelise koostööprojekti Baltic Sea Food raames, kuhu on kaasatud  kümne Läänemere-äärse riigi 14 toiduga seotud organisatsiooni. Projekti eesmärk on töötada välja ärimudeli raamistik, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt äriklientidele turustada.

Projekti „Baltic Sea Food“ kaasrahastab Interregi Läänemere piirkonna programm 2014–2020.

Lisainfo projekti kohta: https://www.agri.ee/et/kohaliku-toidu-turustamisele-keskenduv-rahvusvaheline-koostooprojekt-baltic-sea-food ja http://www.balticseaculinary.com/baltic-sea-food-project

Ahvena püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel selleks aastaks peatatakse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.november 2020

 

Esmaspäevast 2. novembrist peatatakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ahvena püük, kuna  aastaks eraldatud ahvena lubatud püügimaht on ammendunud. Koos ahvenapüügi keelustamisega keelatakse kalapüük ka põhjanooda ehk mutnikuga. Mõlemad keelud jäävad kehtima kuni käesoleva aasta lõpuni. 

Eestile selleks aastaks eraldatud ahvena lubatud kogusaagist, mis oli 1255 tonni, on tänaseks välja püütud juba 96 protsenti.  Suurem osa ahvenast püüti välja põhjanooda ehk mutnikuga, mistõttu keelatakse homsest Peipsi järvel ka põhjanoodaga püük.

Tuletame meelde, et 4. oktoobrist peatati koos kohapüügi keelustamisega ka avaveevõrkudega ja püüvõrkudega püük. Homsest jõustub koos ahvenapüügi peatamisega keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt on lubatud aasta lõpuni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada peamiselt vaid suuresilmalisi mõrdasid, et saaks jätkata latika ja haugi püüki, kelle püügikvoodid ei ole täitunud.

Lubatud kalasaakide ja püügivõimaluste kehtestamise aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve  kalavarude säilitamise ja kasutamise alane koostöö kokkuleppe.

Maaeluministri käskkirja 2. novembrist kehtima hakkava püügikeelu kohta  Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel allkirjastas täna keskkonnaminister Rene Kokk, kes täidab hetkel puhkusel viibiva maaeluministri ülesandeid.

Innovatsiooniprogrammi lahendused sündisid välitöödest kasutajate juures

Innovatsiooniprogrammi lahendused sündisid välitöödest kasutajate juures

 

Viis avaliku sektori tiimi lahendasid innovatsiooniprogrammis disainmõtlemise lähenemisi kasutades väga eripalgelisi probleeme – kuidas korraldada täiskasvanutele eesti keele õpet, hõlbustada inimestel oma terviseinfo haldamist, vähendada eridiisli väärkasutamist. Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati jätkutoe pilooti kinnistest asutustest vabanevatele noortele. Innovaatilise lähenemise eest tunnustati politsei eksperimenti “Minu esimene vahelejäämine”.

Innovatsiooniprogrammi eesmärgiks on muuta Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks kõigi oluliste osapoolte koostöös. Sel nädalal esitlesid viis programmi läbinud avaliku sektori tiimi kümne kuu töö tulemusi. Et mõista kasutajate vajadusi, hoiakuid ja praktikaid süvitsi, viisid kõik programmis osalejad läbi kasutajaintervjuusid ja välitöid. Kasutajavaatele toetudes töötati välja ning katsetati erinevaid lahendusi.

Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati pilooti “Ringist välja”, intensiivset võrgustikukoostöö mudelit kinnistest lasteasutustest väljunud noortele. Projektitiimi kuulusid Sotsiaalkindlustusameti, justiitsministeeriumi, Viru Vangla, Maarjamaa Hariduskolleegiumi, Tallinna Laste Turvakodu ja Rapla lastekaitsetöö esindajad.

Politsei otsis programmis lühisekkumist esimest korda keelatud ainetega vahelejäänud alaealistele. Lapse abivajadust kaardistav ning vanemaid võimestav perevestlus teenis žürii tunnustuse kui kõige innovaatilisem projekt. Projekti “Minu esimene vahelejäämine” tiimis olid esindatud Politsei- ja Piirivalveamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, haridus- ja teadusministeerium, Nõmme ja Saku lastekaitsetöötajad ning Eesti Noorsootöö Keskus.

Täiskasvanute eesti keele õppe projektis võeti fookusesse erinevate õppijate vajadused ning keeleõppe teekond. Ühe lahendusena töötati välja teenused kokkutoov eesti keele õppe digivärava prototüüp. Lisaks testiti Keeleruletti  – karantiinitingimustest sündinud lühivestluste virtuaalset formaati kõnekeele harjutamiseks. Projektis olid esindatud kultuuriministeerium, Integratsiooni SA, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, Töötukassa ja siseministeerium.

Vestlustest Eesti inimestega selgus, et tervisega seotud teemadega järjepidamine on keeruline ja tervisesüsteemis orienteerumine vaevaline. Tiim testis sms-meeldetuletusi koostöös Pärnu Haiglaga vähendamaks tühivisiite; pakkus välja proaktiivse ootejärjekordade lahenduse ning lõi tulevikuvisiooni, milline võiks välja näha kasutajasõbralik terviseportaal.  Tiimi moodustasid sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Connected Health klastri, Tervise Arengu Instituudi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad.

Laialdasele eriotstarbelise diisli väärkasutamisele töötasid lahendusi välja maaeluministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad.

Tiimide ettekanded on järelvaadatavad Innovatsioonitiimi Facebooki lehel.

Järgmisesse Innovatsiooniprogrammi vooru kandideerib 18 projekti, valiku langetavad ministeeriumite kantslerid novembrikuu jooksul.

Programmi eestvedajaks on avaliku sektori innovatsioonitiim.

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI NOORTALUNIKUD

Pressiteade
30.10.2020

 

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

 

Põllumajandustootjad saatsid maaeluminister Arvo Allerile pöördumise, milles küsitakse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. Pöördumisele on alla kirjutanud kolm üleriigilist põllumajanduse esindusorganisatsiooni Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud.

“Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud ka põllumajandussektorit ja -turgusid, eelkõige on negatiivsed mõjud avaldunud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Madalast turuhinnast tekkinud tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

“Nii nagu teistegi riikide põllumajandustootjatel on ka Eesti ettevõtjate probleemide allikaks langenud turuhind, turustamisraskused ja liikumispiirangutest tingitud tööjõunappusest tekkinud saagikadu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Oluline on silmas pidada, et Eesti põllumajandustootjad konkureerivad oma toodangu müümisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega, eelkõige meie lähinaabritega. Meie jaoks oluline konkurent Läti on Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel toetanud oma põllumajandust, kalandust ja  toidutootmist kahe paketi raames kokku 37 miljoni euro ulatuses. Seejuures said näiteks Läti põllumajandustootjad iga piimalehma eest 86 eurot ja lihaveise eest 137 eurot toetust,“ rääkis Sõrmus.

Tema sõnul on Leedu sama raamistiku alusel Euroopa Komisjonilt saanud loa põllumajandus-, toidu-, metsandus-, kalandus- ja maaelusektori toetamiseks juba viiel korral. Leedu poolt sellel aastal kavandatud abi kogumaht nendele sektoritele ulatub kokku 189 miljoni euroni. Ainuüksi piimasektorit on Leedu valitsus tänavu täiendavalt toetanud juba kokku 38 miljoni euro ulatuses.

“Ebakindlus majanduses püsib, mistõttu peame valmis olema olukorraks, kus turuolukord kiiresti ei parane,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt. „Tunnustame valitsuse ja Riigikogu kevadisi otsuseid, mille tulemusel on probleemide leevendamiseks eraldatud põllumajandussektorile vahendeid laenude ja käenduste andmiseks, kuid praegune turuolukord nõuab ka riigi erakorralist sekkumist siseriiklike toetuste kaudu,“ rõhutas ta.

Põllumajandussektori toetamise vajadust ja olulisust on tunnetanud ka Euroopa Komisjon, kes on majanduse toetamiseks kehtestanud ajutise riigiabi raamistiku. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid. Ajutine riigiabi raamistik kehtis algselt kuni 31. detsembrini 2020, kuid Euroopa Komisjon on seda pikendanud kuni 30. juunini 2021, mis võimaldab ka Eesti järgmise aasta riigieelarvest finantseeritavaid võimalikke siseriiklikke põllumajandustoetusi anda selle raamistiku alusel.

Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda siin: 2020-10-29 erakorraline toetus ETKL_EPKK_ENT

 

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel. +372 56475660
E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Roomet Sõrmus
Tel. +372 520 5857
E-post: roomet.sormus@epkk.ee
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Kaja Piirfeldt
Tel. +372 5665 7952
E-post: kajapiirfeldt@gmail.com
Eesti Noortalunikud

 

Üle Euroopa kutsutakse tagasi India päritolu saastunud seesamiseemned

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.10.2020

 

 Saastunud seesamiseemned on jõudnud ka Eestisse ning need tooteid kõrvaldatakse turult maaletoojate poolt.

India päritolu seesamiseemnetest tuvastati taimekaitsevahendi toimeainet etüleenoksiid, mille pikaajaline tarbimine võib inimese tervisele omada kantserogeenset mõju. Seetõttu pole antud toimeaine taimekaitsevahendites lubatud.

Veterinaar- ja Toiduamet on võtnud ühendust saastunud seesamiseemnete maaletoojatega, kellega tehakse tihedalt koostööd võimalikku ohtu kujutavate toodete tagasikutsumisel.

 

Sel nädalal loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Eestimaa Talupidajate Keskliit
29.10.2020.a.
PRESSITEADE

 

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja.

„Agroturism on Eestis suhteliselt uus mõiste. Eestimaa Talupidajate Keskliit on selle teadlikult fookusesse võtnud kui põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamise võimalusena alates 2018. aastast. Suur austusavaldus neile tegijatele, kes on otsustanud läbi agroturismi põllumajandustootmist tutvustada,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning lisab et nõuandva koja peamisteks ülesanneteks on edasiste tegevuste planeerimine, et senisest veelgi tugevamini aidata läbi praktiliste teadmiste ja oskuste Eestis agroturismi edendada.

Hetkel pakub Eestis agroturismi lisateenusena üle kolmekümne põllumajandusettevõtte. Kõigisse neisse ettevõtetesse on võimalik minna kohapeale talueluga tutvuma.  „Agroturism on üha enam Eestis populaarsust koguv ning meil on väga hea stardipunkt – eeltöö on tehtud ning nüüd on vaja tegeleda agroturismi teenuse kvaliteedi arendamisega, et pakkuda ühtlaselt kõrgelt kvaliteeti ning läbi selle populariseerida põllumajandustootmist Eestis,“ ütleb äsja nõuandva koja esimeheks valitud Wile Alpaca farmi esindaja Imre Heinsaar.

Esimese nõuandva koja koosoleku peamiste teemadena, esimehe Imre Heinsaare ja aseesimehe Külli Elleri ametisse valimise kõrval, võeti arutluse alla ka tuleviku strateegilised eesmärgid, mis puudutavad Euroopa Liidu rohelepet üldiselt. Kerli Atsi sõnul näevad agroturismi ettevõtted potentsiaali olla eestkõnelejad, aidates tõsta inimeste teadlikkust jätkusuutlikust ja kvaliteetsest toidutootmisest ning toitumisest. Äsjaloodud koja esimehe Imre Heinsaare sõnul on esimese sammuna vaja teha tarbijale selgeks, mis on agroturism. „Meil tuleb teha selgitustööd, et tegemist pole turismitaluga, vaid teenusega, kus põllumajandusettevõtte laseb tarbija oma tootmisesse.“ Oluline on tarbijate teadlikkuse tõstmine. „Selleks ongi oluline tulla taludesse kohale ja näha oma silmaga tootmist. Teadlikkus viib teadliku ja targa tarbimiseni,“ ütleb Imre Heinsaar.

Järgmine agroturismi tutvustav üritus toimub 11. novembril kui leiab aset rahvusvaheline agroturismi seminar, kuhu on kaasatud ka Itaalia ja Poola selle valdkonna eksperdid. Täpsema info leiab aadressil www.agroturism.ee

Asutamiskoosolekul osalesid: Tiit Niilo (Nopri talu), Kermo Rannamäe (Andri-Peedo kitsefarm), Imre Heinsaar (Wile Alpaca farm), Karin Sepp (Maamehe Golfi talu), Kaisa Tähe ning Priit Tähe (Männiku Piimalambad), Külli Eller (Piesta Kuusikaru Talu), Annemari Polikarpus (Viinamärdi Talu), Kerli Ats (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Tarmo Pihelgas (Eestimaa Talupidajate Keskliit).

 

Taust:

  • Agroturism loodi 2018 aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt.
  • Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism on maaturismi oluline tugiharu. Agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine
  • Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetuleku võimalust ning seejuures ka luua uusi turustamiskanaleid. Agroturismil on oluline roll põllumajanduse tutvustamisel ja populariseerimisel.
  • Agroturismi märki saavad taotleda viad  need talud, kelle tegevused vastavad agroturismi statuudile ning agroturismi märki kandvatele taludele kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eesti Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660

E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Maaeluministeerium: Eriolukorras kuludega toimetulek näitab põllumajanduse strateegilist olulisust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.10.2020

 

Maaeluministeeriumis valminud tänavuse esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et eriolukord ei mõjutanud sel perioodil oluliselt põllumajandustootjate kuludega toimetulekut, ettevõtted suutsid investeerida ning Eesti kaupade eksport suurenes. 

„Tänavuse esimese poolaasta tulemused olid terve sektori vaates küllaltki head, paljuski oli veel tunda edukalt lõppenud 2019. aasta tuge. Hoolimata eriolukorrast suutsid põllumehed üldiselt hästi hakkama saada,“ tõdes maaeluminister Arvo Aller. „Samas võib arvata, et teine poolaasta võib tuua tagasilööke, kui turgudel süvenevad negatiivsed trendid.“

Ministri sõnul on juba praegu näha, kus ettevõtete kulud on kohati suuremad tuludest: „Erinevatel toetustel on jätkuvalt oluline roll sektori sissetulekutes, muu hulgas on MESi COVID-meetmed aidanud kuludega toime tulla ja läbi investeeringute kulusid vähendada. Samas on tulevikuvaates oluline, kuidas rohkem tulu turult teenida.“

Kuigi I poolaasta numbrites see veel ei kajastu, siis tänaseks on tulenevalt hindade langusest keerulises olukorras juba mitmed sektorid, seal hulgas piimatootmine ja seakasvatus, tõdes minister.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel oli 2020. aasta I poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 320 miljonit eurot (+3,6% võrreldes eelneva aasta sama ajaga), kogukulud suurenesid samal ajal 4% ja olid 405 miljonit eurot (sh tööjõukulud 71,1 miljonit eurot). Põllumajandussektori ettevõtted on jätkanud investeeringutega suuremas mahus kui varasematel aastatel.

Toiduainetööstused müüsid esimese poolaastaga toodangut 1 011,9 miljoni euro eest ehk 0,5% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Ettevõtted suurendasid 2020. aasta esimesel poolel eksporti 6% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Toiduainetööstuse I poolaasta kogukasum oli 34 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga samas vähenes viiendiku võrra.

Soodsad ilmastikutingimused ning teravilja suurem kasvupind loovad eeldused heaks saagiks 2020. aastal. Teravilja kasvupind suurenes aastaga 1,5%. Teravilja kasvatatakse 2020. aastal 369 879 hektaril, millest 55% on suviteravili ja 45% taliteravili. Kartuli kasvupind võrreldes eelmise aastaga ei muutunud. Kartulit kasvatatakse 2020. aastal 5306 hektaril.

Esimese poolaasta kaubavahetuses kajastusid 2019. aasta soodsa saagiaasta mõjud – köögivilja impordimahud vähenesid ja eksport suurenes. Statistikaameti andmetel kasvatatakse 2020. aastal avamaaköögivilja kokku 3092 hektaril, mida oli aastases võrdluses 2% vähem. Katmikalal kasvatatakse köögivilja kokku 235 hektaril. Viljapuu- ja marjaaedade kogupind oli 7108 hektarit (sh maasikaid 764 ha). Aastaga ei ole puuvilja- ja marjaaedade kogupind oluliselt muutunud.

Liha kogutoodang I poolaastal oli viimaste aastate suurim. Eestis toodeti tänavu esimesel poolaastal liha 38 731 tonni, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5% võrra rohkem. Lihatööstusemüügitulu oli I poolaastal 182,8 miljonit eurot, mida oli 8% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kogukulud olid 183,4 miljonit eurot ning suurenesid aastaga 9,3%.

Eestis toodeti tänavu I poolaastal 424 400 tonni piima, mis ületas eelmise aasta kogust 3,2% võrra. Tööstused müüsid toodangut 213,9 miljoni euro väärtuses ehk 1,7% enam võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Piimatööstuste esimese poolaasta kulud olid 208,2 miljonit eurot ehk 1,6% suuremad kui eelmisel aastal samal ajal.

Vaatamata Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutele kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu aasta esimesel poolel 7%. Põllumajandussaadusi ja toidukaupu eksporditi Eestist 2020. aasta esimesel poolaastal jooksevhindades 625,3 miljoni euro väärtuses (+5,6%) ning imporditi 783,6 miljoni euro eest (-1,4%).

Kokku on 2020. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti eelarvest põllumajandusele, kalandusele ning maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligikaudu 367 miljonit eurot, millest I poolaastal maksti välja 28% ehk 101 mln eurot. Kogu toetuste eelarvest 50% ehk 158 miljonit eurot moodustavad otsetoetused, mille väljamaksed tehakse peamiselt detsembris.

 

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. a I poolaasta ülevaatega saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

TALUPÄEVA KONVERENTS: Käbi ei kuku kännust kaugele –  või siiski?

Talupäev on Eestimaa Talupidajate Keskliidu traditsiooniline üritus, mis sel aastal toimuks juba 29nd korda. Kahjuks on tekkinud olukord, kus me talupäeva planeeritult korraldada ei saanud, kuna olukord oli ebastabiilne ning risk suure avaliku ürituse korraldamiseks oli liiga suur. Siiski on oluline traditsioone jätkata ning selleks korraldame Talupäeva konverentsi, kuhu ootame Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeid ja koostööpartnereid.

Toimumiskoht: Pärnus Estonia SPA konverentsikeskuses
Toimumisaeg: 13. november 2020 kell 11-17

Konverentsil on osalejate arv piiratud, kuid osaleda on võimalik ka veebi vahendusel.

 

Moderaator: Neeme Raud

PÄEVAKAVA

11:00 – 11:30 Tervituskohvi ja registreerimine
11:30 – 11:45 Tervitussõnavõtud

ETKLi nõukogu esimees Kalle Hamburg
Pärnumaa Talupidajate Liidu esindaja Olavy Sülla
 

I Sessioon

11:45 – 12:05 “Mis täna tehtud, see homme hooleta.” – Põlvkondade vahetuse soodustamine ÜPP meetmete abil. Hetkeolukord ja vaade tulevikku – Marko Gorban, Maaeluministeerium

12:05 – 12:25  “Kuidas lükkad, nõnda tõmbad” – põlvkondade vahetus põllumajandustootmises – Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool

12:25 – 12:45 “Kas jagajale jäävad näpud”- põlvkondade vahetuse toetamine finantsinstrumentidega – Madis Reinup, Maaelu Edendamise SA

12:45 – 13:05  “Appi, ma vajan maad?” – Võimaluste loomine uutele generatsioonile põllumajanduses – Evelin Jürgenson, Eesti Maaülikool

13:05 – 13:35  ARUTELU:  “Kas julge pealehakkamine on pool võitu?” – Marko Gorban (Maaeluministeerium), Ants-Hannes Viira (Eesti Maaülikool), Madis Reinup (Maaelu Edendamise SA), Evelin Jürgenson (Eesti Maaülikool)

13:35-14:25 LÕUNA

II Sessioon

14:25 – 14:30 Tervitama saabub Maaeluminister härra Arvo Aller

14:30 – 14:50 “Oma põld, oma põrsas” – põllumajandustootmise ülevõtmine – protsess ja väljakutsed – Ragnar Viikoja, Varisoo talu noorperemees

14:50 – 15:10 “Esält poja kätte” – Kuidas kaks põlvkonda koos talu juhivad – Ivar Rosenberg, Roosu talu noorperemees

15:10 – 15:30 “Tasa sõuad, kaugele jõuad” – Põllult toidulauale – talutoidu tootmise võimalused ja väljakutsed – Kaisa Tähe, Männiku Piimalambad

15:30 – 15:50 “Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea” – Põlvkondade vahetus köögiviljatalus, võimalused ja väljakutsed – Jüri Laur, Raudepere OÜ noorperemees

15:50 – 16:10  “Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga” – põllumajandustootjate nõuandesüsteem ja põlvkondade vahetus – Eva Tuusis, Sänna Põllumees OÜ esindaja

16:10 – 16:40 ARUTELU: “Kas muna on ikka targem kui kana?” – Ragnar Viikoja (Varisoo Talu), Ivar Rosenberg (Roosu talu), Kaisa Tähe (Männiku Piimalambad), Jüri Laur (Raudepere talu), Eva Tuusis (Sänna Põllumees OÜ)

16:40 Konverentsi kokkuvõtted ja lõpetamine

Konverentsi korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Pärnumaa Talupidajate Liidu ja Maaeluministeeriumiga

Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, mida palume teha hiljemalt 10. novembriks.

Kui te ei tunne end hästi või kahtlete oma tervises siis osalege konverentsil veebivahendusel!

REGISTREERU SIIN