Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlejad ning tootjad saavad taotleda müügikäibe vähenemise hüvitist 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.02.2021

 

Tänasest kuni 25. veebruarini saavad kõik kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlejad ning vesiviljelustoodete tootjad taotleda COVID-19 puhangust tingitud müügikäibe vähenemise hüvitamist. Toetuse taotlused tuleb esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA).

Nii kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega kui ka vesiviljelustoodete tootmisega tegelevale ettevõtjale saab hüvitada koroonakriisist tingitud müügikäibe vähenemisest saamata jäänud tulu, mis tekkis ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2020. aastal.

Vesiviljelussektori ettevõtjate müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetuse eelarve on 4 250 050 eurot. Vesiviljelusettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetuse eelarve on 965 720 eurot.

Toetust antakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 vahenditest. Sellest 75 protsenti makstakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Täpsem info toetuse taotlemise kohta on PRIA kodulehel www.pria.ee.

Maaeluminister kutsus kokku kohtumise välistööjõu teema arutamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.02.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsus põllumajandussektori esindusorganisatsioonide ja Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti esindajad kohtumisele, arutamaks hooajalise välistööjõuga seotud teemasid põllumajanduses ja toidutootmises. 

„Vältimaks eelmisel aastal saadud õppetunde, soovin sel nädalal kokku kutsuda kohtumise seotud osapooltega, et ühiselt läbi arutada erinevad hooajalise välistööjõuga seotud teemad – olgu selleks siis riigis viibimine, piiriülene liikumine või tööjõuvajadus valdkonniti,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.  „Selleks, et põllumajandus- ja toiduainesektor saaks aegsasti sel aastal oma töid planeerida, on oluline, et kõigil seotud osapooltel oleks ühtne ja selge arusaam tööjõu kasutamise ja liikumisega seotud võimalustest. Kindlasti ei loo me kunstlikke takistusi välistööjõule.“

Ministri sõnul kasutatakse põllumajandus- ja toiduainesektoris tulenevalt sektori spetsiifikast ja hooajalisusest palju välistööjõudu. Eelmise aasta kogemus näitas, et olukorras, kus välistööjõud ei saanud Eestisse ning tööjõupuuduse leevendamine kohaliku tööjõu baasil ei õnnestunud, sattusid mitmed sektorid ja ettevõtted raskustesse.

„Põllumajandus- ja toiduainesektor on riigi jaoks strateegiline valdkond. On oluline, et hoole ja vaevaga kasvatatud saak ei jääks põllule, seetõttu vajame lahendusi,“ tõdes Urmas Kruuse. „Teised riigid suutsid mullu lisatööjõudu ka kõige keerulisemal ajal sisse tuua. Meil oleks sama vajadus – kuidas seda turvaliselt teha, see eeldab kõikide osapoolte koostööd ja tahet.“

Välistööjõu teemaline kohtumine toimub reedel, 19. veebruaril.

 

Eestis tuvastati lindude gripp

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.02.2021

 

 Tallinnast Kopli poolsaarelt leitud kühmnokkluigel tuvastati eriti ohtlik lindude gripi viiruse tüvi H5N8. Antud viirustüvi inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab majanduslikku kahju.Põllumajandus- ja Toiduamet palub kõikide kodanike kaasabi.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on tegemist esimese sellelaadse leiuga Eestis. „Amet uurib igal aastal nii kodu- kui ka mets- ja veelinde ning seni lindude grippi tuvastatud pole.“ Kõrge patogeensusega lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suurt suremust.

„Kuna selle haiguse vastu puudub vaktsineerimise võimalus ja ravi, siis tuleb nakatumisest hoidumiseks oma kodulinde hoida sisetingimustes. Haigestumise korral tuleb viiruse leviku vältimiseks linnud hukata ning sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võivad olla viirusega saastunud, nõuetekohaselt töödelda või hävitada. Kogu eeltoodud tegevus toimub Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalveametniku kontrolli all. Uued linnud saab ruumidesse tuua peale täielikku puhastust ja desinfektsiooni,“ selgitas Kalda.

Linnugripi peamised sümptomid:

–          harja, lokutite ja näopiirkonna turse;

–          isutus, uimasus kõhulahtisus;

–          linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;

–          munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:

–          hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;

–          ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;

–          enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.

–          juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.

–          välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:

–          Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767.  

–          Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude grippi on tuvastatud 27s Euroopa riigis ning haiguse tõttu on sellel aastal hukatud või hukkunud ligi 3,5 miljonit kodulindu.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Lindude gripi leviku riskialad:

Maaelu arengukava muudatus toob üleminekuaastateks ligi 260 miljonit euroraha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.02.2021

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldaks kinnitada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud, et lisada arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu rahastust ning muuta meetmete võtmise tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Kuna Euroopa Liidu tasemel pole veel praeguseks kokku lepitud uue eelarveperioodi, aastate 2021–2027 ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise kõigis elementides, siis tuleb üleminekuaastatel maaelu arengu toetusi jagada senise arengukava kaudu, kasutades selleks uue eelarveperioodi vahendeid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegemist on lahendusega vältimaks tõrkeid ja pause Euroopa Liidu toetusrahade kiirel ja tulemuslikul kasutusevõtul põllumajanduse ja maaelu edendamiseks ning toidutööstuse võimaluste parandamiseks. Üleminekuperioodil jätkuvad nii senised otsetoetused kui ka maaelu arendamise toetused.“

Ministri sõnul aitab arengukava muutmine senisest paremini ellu viia maaelu arengu poliitika eesmärke ja peamisi tegevusi, nähes senistele meetmetele programmiperioodi ülejäänud aastateks ette lisarahastuse, arvestades seejuures meie põllumajandussektori, toidutööstuse ning maaelu ees lähiaastatel seisvaid katsumusi.

Uued vahendid on kavas suunata arengukava praegustesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse, Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antavateks kasvu- ja investeerimislaenudeks.

Eelnõu kohaselt on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid.

Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. jaanuari seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 883,2 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 752,3 miljoni euro ulatuses.

Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate Eesti riigi vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Maaeluministeerium kutsub Eesti inimesi üles rohkem kala sööma

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.02.2021

 

Maaeluministeerium tutvustas täna Kultuurikatlas kaheaastast mahukat kampaaniat “Kala kõlab hästi”, mille eesmärgiks on julgustada Eesti inimesi sööma rohkem kalatooteid. Praegu süüakse ühe Eesti elaniku kohta veidi üle 15 kg kala aastas.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul soovib ministeerium alanud kampaaniaga kasvatada isu kala järele. „Eesti on mereriik, mida kinnitab ka meie kalaga isevarustatuse kõrge tase – me püüame kala kordades rohkem, kui tarbime. Ausa mereriigi maine hoidmiseks on aeg tuua kala kui toidulaua valikute rikastaja jälle au sisse. Oluline pole see, kas tarbija valikuks on kohalik kilu, rahvuskala räim või hoopis aasta kalaks valitud haug, vaid see, et kala oleks tal alati nii meelel kui keelel. Selle nimel me järgmised kaks aastat kindlasti pingutame,” ütles maaeluminister kampaaniat avades.

Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann märkis, et ühe Eesti elaniku kohta tarbitakse praegu aastas ligi 10 kg vähem kala kui Euroopa Liidus keskmiselt.

„Soovime kampaaniaga „Kala kõlab hästi” suunata inimesi senisest rohkem kala sööma. Võrreldes teiste mereriikidega on meie kalatarbimine tagasihoidlik – ligi 15 kilogrammi inimese kohta aastas, mida on näiteks viis korda vähem kui Islandil. Koos kalanduse ja toidu valdkonnas tegutsejate ning teiste partneritega soovime näidata, et tervislik ja keskkonnasõbralik kala on taskukohane, lihtne valmistada ja isuäratav. Teame, et inimesed eelistavad oma toidulaual värsket kala, mistõttu arvestame oma tegevustes kalapüügi ja kalakasvatuse hooajalisusega,” ütles ta.

Kalaliikidest püütakse Eestis merest enamjaolt kilu ja räime, siseveekogudest koha ja ahvenat ning kasvatatakse peamiselt vikerforelli. Ministeeriumi ellu kutsutud kampaania on aga suunatud nii Eestist kui ka mujalt püütud kalaliikide tarbimise edendamiseks, arvestades inimeste enda eelistusi.

Kampaania korraldamiseks kuulutas Maaeluministeerium möödunud aasta juunis välja 1,6 miljoni euro suuruse hanke. Kampaania idee valiti välja rahvusvahelise ideekonkursi ja laiapõhjalise žürii hindamise tulemusel. 10-liikmelisse žüriisse kuulusid Eesti Kalaliidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Kalanduse Teabekeskuse, Tervise Arengu Instituudi, Turundajate Liidu ja Tallinna Ülikooli pädevad esindajad. Kaheksa konkursile laekunud idee hulgast tunnistati parimaks loovagentuuri Division pakutud loovlahendus, mis valmis ühistöös MIXD Meediaga.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 vahenditest.

Sellelt lingilt leiad kalakampaania avaürituse pilte http://bit.ly/Kala_1102.

Avaürituse ettekandeid saad järele vaadata siit

Lindude gripp on Eestist sajakonna kilomeetri kaugusel

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.02.2021

 

Nädala alguses tuvastati Helsingi lähistel ja nüüd Lätis Riia lähistel hukkunud veelindudel väga nakkav lindude gripi viiruse tüvi H5N8, mis põhjustab lindude ,sh kodulindude, suurt suremust. Antud tüvi inimestele ohtu ei kujuta. Haiguse puhkemisel kodulindudel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Haiguse peamisteks kandjateks on veelinnud ning seetõttu peaksid eriti tähelepanelikud olema Põhja-, Lääne-Eesti, Võrtsjärve ja Peipsijärve äärsed linnupidajad.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Eestis selle viirusega nakatunud linde hetkel tuvastatud pole. Võimalikult varase avastamise ja valmisoleku tagamise eesmärgil uuritakse juba pikemat aega nii mets- ja veelinde viiruse esinemisele.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on olukord murettekitav. „Kõrge patogeensusega viiruse poolt põhjustatud lindude gripp on tuvastatud Soomes ja Rootsis nii mets- kui kodulindudel ning nüüd ka Lätis, kus gripp tuvastati Riias kahel veelinnul. Rootsis on sellel aastal gripi tõttu hukatud juba ligi kaks miljonit munakana,“ selgitas Kalda.

Siinkohal palub Põllumajandus- ja Toiduamet kõikide kodanike kaasabi. Juhul, kui leiate veelindude (haned, luiged) värskeid korjuseid, hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. 

Selleks, et kaitsta oma kodulinde peab linnupidaja võimalusel pidama linde laudas ning vältima igasugust kokkupuudet metslindudega. Kindlasti ei tohi lindude juurde lasta kõrvalisi isikuid. Enne lindude toitmist tuleb pesta käed ning vahetada riided ja jalanõud. Juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti. Välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Eelmisel aastal hukkus või hukati lindude gripi tõttu Euroopas ligi üheksa miljonit kodulindu. Lindude gripp on levinud Belgiasse, Poola, Lätti, Leetu, Saksamaale, Austriasse, Šveitsi, Hollandisse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Tšehhi, Ühendkuningriiki, Iirimaale, Põhja-Iirimaale, Taani, Soome, Norra, Rootsi, Ungarisse, Sloveeniasse, Rumeeniasse, Slovakkiasse, Horvaatiasse, Bulgaariasse ja Ukrainasse.

Lindude gripi leviku riskialad:

 

Põllumeestele ja loomapidajatele on 2020. aasta keskkonnatoetused määratud

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. veebruar 2021

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) lõpetas 2020. aastal taotletud keskkonnatoetuste määramised. Kümnekonna toetuse raames määrati loomapidajatele, põllumeestele ja poollooduslike koosluste hooldajatele kokku ligi 56 miljonit eurot. Enamus toetustest on klientidele juba ka välja makstud.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Kes teeb, see jõuab! Esimeste 2020. aasta keskkonnatoetuste maksetega sai alustatud juba kuu aega enne tavapärast tähtaega. Nüüdseks on määramised tehtud ning lähipäevadel jõuavad viimased väljamaksed klientideni.“

Keskkonnatoetused 2020

Taotlejad näevad enda oodatavate toetuste laekumise infot e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Info kõnealuste toetuste määramise kohta avaldab PRIA pärast otsuste kinnitamist kodulehe Toetuse saajate lehel ja konkreetse toetuse leheküljel.

  1. aasta keskkonnatoetuste maksimaalsed ühikumäärad leiab PRIA kodulehelt.

Kohapüük Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel peatatakse

Pressiteade
Maaeluministeerium
9. veebruar 2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas täna, 9. veebruaril käskkirja esimese poolaasta kohapüügi peatamiseks Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel.

„Kohapüük tuleb peatada, kuna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel selle aasta esimeseks poolaastaks  lubatud kohasaak on aasta esimese kuuga praktiliselt välja püütud,“ selgitas minister.

Kohapüügi peatamise käskkiri jõustub homsest 10. veebruarist 2021.

„Tegemist on teise järjestikuse aastaga, mil lubatud kohasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva nn võidupüügi režiimil praktiliselt kuuga välja püüti. Seepärast tuleb meil kohapüügis kuni juuli alguseni teha paus,“ tõdes Kruuse.

Püügipiirangu kehtestamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määrus nr  89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, mille kohaselt on esimese poolaasta lubatud kohasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 283 tonni.

Jätkub põllumassiivide ja säilitatavate maastikuelementide andmete uuendamine uute ortofotode alusel

­­Eelmisel aastal tegi Maa-amet uued ortofotod Eesti põhjapoolsema osa kohta. Nende alusel vaatab PRIA põllumassiivide ja maastikuelementide piirid üle ning uuendab neid, kui looduses on toimunud muudatused. Piiride uuendamine kestab aprilli alguseni. Uuendatud andmed jõuavad jooksvalt põllumassiivide veebikaardile ja e-PRIA teenusesse „Põllumassiivide muudatused“ (e-PRIA –> Valdused –> Põllumassiivide muudatused). Veebruari alguse seisuga on uuendatud üle 60% põllumassiividest.

Kuna PRIA pärast muudatuste tegemist eraldi teavitust ei tee, siis on taotlejatel oluline põllumassiivide veebikaardil või e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“ ise oma põllumassiividel silma peal hoida. „Põllumassiivide muudatused“ teenuses saab vaadata endaga seotud põllumassiivide registri seisu ühtses nimekirjas. Seejuures on näha, millal on massiiv viimati üle vaadatud ja piire muudetud ning kus ja kui suur on pindalaline muudatus. Samuti saab jälgida, kas põllumassiiv on ülevaatamisel või on see registrimuudatuste täpsustamiseks välikontrolli suunatud.

Kui taotleja leiab, et tehtud muudatus ei vasta tegelikule olukorrale looduses, siis tuleb tal sellest PRIAle teada anda. Selleks tuleb e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“ esitada uus piir koos selgitustega selle kohta, mis on muutunud. Põhja-Eesti idapoolsest ja keskosast on valdav enamus juba uuendatud. Hiiumaa ja Läänemaa põllumassiivid uuendatakse kõige hiljem. Seetõttu on need kaks maakonda tervikuna praegu veel „Kinnitatud“ staatuses ja viimane uuendamise kuupäev jääb varasemasse aega.

Õige aeg planeerida uute maade kasutusele võtmist 2021 ja PRIA teavitamist piirimuudatustest

Tuletame maakasutajatele meelde, et neil, kel on plaanis alanud aastal uusi maid kasutusse võtta ja sinna pindalapõhiseid toetusi taotleda, tuleks sellest PRIAle võimalikult varakult teada anda. Uutest maadest ja olemasolevate põllumassiivide ning säilitatavate maastikuelementide piiride muudatustest saab PRIAt kõige mugavamalt teavitada e-PRIA teenuse „Põllumassiivide muudatused“ (e-PRIA –> Valdused –> Põllumassiivide muudatused) kaudu.

Varajane teavitamine tagab kevadel sujuvama taotlemise!

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium hakkab koordineerima toiduohutuse riskide hindamisttoidutarneahelas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2021

Tänasest, 1. veebruarist muutub Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi põhimäärus ning asutusse luuakse riskihindamise osakond.

Laboratooriumi tegevusvaldkonda lisandub toiduohutuse ja loomatervise valdkonna riskide hindamine, riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine järelevalveametkonnale ning poliitikakujundajatele.

Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saroni sõnul on määruse rakendamisel oluline mõju toiduohutuse valdkonnas läbiviidava riskianalüüsi tugevdamisele. „Toidu ja söödaga seotud õigusnormide eesmärk on vähendada või vältida terviseriske ning rakendatavad meetmed peavad üldjuhul rajanema riskianalüüsil,“ ütles Saron.

„Uus riskihindamise osakond võimaldab tugevdada sõltumatut ja läbipaistvat riskide hindamise ja teavitamise senist süsteemi, tagades, et riigi poolt tehtavad otsused toetuks veelgi tugevamalt teadusandmetele. Oluliselt rohkem pööratakse tähelepanu toiduohutuse riskidega seotud teabe vahetamisele järelevalveametnike, teadlaste, poliitikakujundajate, käitlejate ning tarbijate vahel,“ selgitas kantsler. „Samuti on tõhus riskihindamise süsteem eelduseks Eesti põllumajandus- ning toidutoodete ekspordile.“

Osakonna komplekteerimine, uute töötajate koolitamine ja koostöö käivitamine on plaanitud lõpule viia selle aasta jooksul. Üleminekuajal jätkab teaduspõhiste hinnangute andmisega Eesti Maaülikool, et see tegevus riiklikul tasemel ei katkeks. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi koostööpartnerid riskide hindamisel saavad edaspidi olema teadlased maaülikoolist ja teistest Eesti teadusasutustest.

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium jätkab riikliku järelevalve vajadusest, riiklikust loomatauditõrjeprogrammist ja toiduohutuse seireprogrammidest tulenevate laboratoorsete analüüside ning uuringute tegemist, samuti sektori ettevõtetele ja eraisikutele laboriteenuse pakkumist.