Jätkub põllumassiivide ja säilitatavate maastikuelementide andmete uuendamine uute ortofotode alusel

­­Eelmisel aastal tegi Maa-amet uued ortofotod Eesti põhjapoolsema osa kohta. Nende alusel vaatab PRIA põllumassiivide ja maastikuelementide piirid üle ning uuendab neid, kui looduses on toimunud muudatused. Piiride uuendamine kestab aprilli alguseni. Uuendatud andmed jõuavad jooksvalt põllumassiivide veebikaardile ja e-PRIA teenusesse „Põllumassiivide muudatused“ (e-PRIA –> Valdused –> Põllumassiivide muudatused). Veebruari alguse seisuga on uuendatud üle 60% põllumassiividest.

Kuna PRIA pärast muudatuste tegemist eraldi teavitust ei tee, siis on taotlejatel oluline põllumassiivide veebikaardil või e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“ ise oma põllumassiividel silma peal hoida. „Põllumassiivide muudatused“ teenuses saab vaadata endaga seotud põllumassiivide registri seisu ühtses nimekirjas. Seejuures on näha, millal on massiiv viimati üle vaadatud ja piire muudetud ning kus ja kui suur on pindalaline muudatus. Samuti saab jälgida, kas põllumassiiv on ülevaatamisel või on see registrimuudatuste täpsustamiseks välikontrolli suunatud.

Kui taotleja leiab, et tehtud muudatus ei vasta tegelikule olukorrale looduses, siis tuleb tal sellest PRIAle teada anda. Selleks tuleb e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“ esitada uus piir koos selgitustega selle kohta, mis on muutunud. Põhja-Eesti idapoolsest ja keskosast on valdav enamus juba uuendatud. Hiiumaa ja Läänemaa põllumassiivid uuendatakse kõige hiljem. Seetõttu on need kaks maakonda tervikuna praegu veel „Kinnitatud“ staatuses ja viimane uuendamise kuupäev jääb varasemasse aega.

Õige aeg planeerida uute maade kasutusele võtmist 2021 ja PRIA teavitamist piirimuudatustest

Tuletame maakasutajatele meelde, et neil, kel on plaanis alanud aastal uusi maid kasutusse võtta ja sinna pindalapõhiseid toetusi taotleda, tuleks sellest PRIAle võimalikult varakult teada anda. Uutest maadest ja olemasolevate põllumassiivide ning säilitatavate maastikuelementide piiride muudatustest saab PRIAt kõige mugavamalt teavitada e-PRIA teenuse „Põllumassiivide muudatused“ (e-PRIA –> Valdused –> Põllumassiivide muudatused) kaudu.

Varajane teavitamine tagab kevadel sujuvama taotlemise!

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium hakkab koordineerima toiduohutuse riskide hindamisttoidutarneahelas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2021

Tänasest, 1. veebruarist muutub Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi põhimäärus ning asutusse luuakse riskihindamise osakond.

Laboratooriumi tegevusvaldkonda lisandub toiduohutuse ja loomatervise valdkonna riskide hindamine, riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine järelevalveametkonnale ning poliitikakujundajatele.

Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saroni sõnul on määruse rakendamisel oluline mõju toiduohutuse valdkonnas läbiviidava riskianalüüsi tugevdamisele. „Toidu ja söödaga seotud õigusnormide eesmärk on vähendada või vältida terviseriske ning rakendatavad meetmed peavad üldjuhul rajanema riskianalüüsil,“ ütles Saron.

„Uus riskihindamise osakond võimaldab tugevdada sõltumatut ja läbipaistvat riskide hindamise ja teavitamise senist süsteemi, tagades, et riigi poolt tehtavad otsused toetuks veelgi tugevamalt teadusandmetele. Oluliselt rohkem pööratakse tähelepanu toiduohutuse riskidega seotud teabe vahetamisele järelevalveametnike, teadlaste, poliitikakujundajate, käitlejate ning tarbijate vahel,“ selgitas kantsler. „Samuti on tõhus riskihindamise süsteem eelduseks Eesti põllumajandus- ning toidutoodete ekspordile.“

Osakonna komplekteerimine, uute töötajate koolitamine ja koostöö käivitamine on plaanitud lõpule viia selle aasta jooksul. Üleminekuajal jätkab teaduspõhiste hinnangute andmisega Eesti Maaülikool, et see tegevus riiklikul tasemel ei katkeks. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi koostööpartnerid riskide hindamisel saavad edaspidi olema teadlased maaülikoolist ja teistest Eesti teadusasutustest.

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium jätkab riikliku järelevalve vajadusest, riiklikust loomatauditõrjeprogrammist ja toiduohutuse seireprogrammidest tulenevate laboratoorsete analüüside ning uuringute tegemist, samuti sektori ettevõtetele ja eraisikutele laboriteenuse pakkumist.

Maaeluminister suurendas tänavust turuarendustoetuse summat enam kui poole võrra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2021

 

Maaeluminister allkirjastas jaanuari lõpus käskkirja, millega suurendatakse 2021. aasta turuarendustoetuse algset eelarvet 200 000 euro võrra ehk 550 000 euroni. Tänavuse turuarendustoetuse taotlusvoor algab 1. veebruaril. 

„Kohaliku toidu tarbimise soodustamine siseturul ning ekspordi edendamine on vabariigi valitsuse üks prioriteete, mistõttu suurendasime ka turuarendustoetuse algset eelarvet 200 000 euro võrra,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Praeguse pandeemia olukorras on paljude ettevõtjate jaoks välisturgudel tegutsemine raskendatud või on turud sootuks kadunud. Riik saab neil aidata turunduskulusid katta, et Eesti toodete tuntus paraneks ning ekspordivõimaluste taastamise nimel saaks tööd jätkata.“

Turuarendustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, millega saab suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja tõsta põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet.

  1. aasta taotlusvoorus on toetust võimalik tegevuste kaupa taotleda järgmises mahus:
  • välisriigis või rahvusvahelisel virtuaalselt toimuval messil osalemise korraldamine – 275 000 eurot;
  • põllumajandustoote ja sellest töödeldud toote teavituskampaania korraldamine – 200 000 eurot;
  • välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva turundusürituse korraldamine – 15 000 eurot;
  • välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva messi külastamine – 10 000 eurot;
  • välisturgu käsitleva turu-uuringu tegemine, Eestis toimuval messil osalemise korraldamine või Eestis kohapeal või virtuaalselt toimuva messi korraldamine – 50 000 eurot.

Turuarendustoetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu, infot toetuse kohta saab ameti veebilehelt. Taotlusi saab esitada 1. veebruarist kuni 15. veebruarini 2021.

Turuarendustoetust võib taotleda mittetulundusühing, kes on taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat ning kelle põhikirjaline eesmärk on nimetatud aja jooksul olnud toiduainetööstuse või põllumajandustoodete tootmise valdkonna edendamine. Samuti võib toetust taotleda ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjarühm.

Osa putukaliikide inimtoiduks kasvatamisele ja käitlemisele enam takistusi pole

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.01.2021

 

Täna, 29. jaanuaril toimus Maaeluministeeriumis infotund toidusektorile, kus anti ülevaade toiduohutuse valdkonnas toimunud arengutest. Uue võimalusena tohib Eestis nüüdsest kasvatada ja turustada inimestele toiduks mõeldud osa putukaliike. 

Kui praegu kehtiv Euroopa Liidu uuendtoidu määrus loeb putukaid uuendtoiduks, siis kuni 2018. aastani kehtinud määruse kohaselt oli putukate staatust uuendtoiduna võimalik tõlgendada erinevalt. Eestis ja enamikus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides peeti putukaid uuendtoiduks, mille turustamiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba. Samas mõned liikmesriigid lubasid osa putukaliike oma riigi territooriumil kasvatada ja turustada.

Õigusselguse tõi Euroopa Liidu kohtu mullu sügisel tehtud otsus, mille järgi ei olnud varasema määruse kohaselt terved putukad mitte uuendtoit, vaid tavatoit. See tähendab, et jätkuvalt võib turule viia terveid putukaid ja neist valmistatud tooteid putukaliikide puhul, mis olid mõne ELi liikmesriigi turul enne 1. jaanuari 2018. a. Seejuures kehtivad üleminekumeetmed, mille järgi võib putukaid turustada seni, kuni võetakse vastu otsus viimase konkreetse putukaliigi uuendtoiduna turustamise taotluse kohta.

Putukaid võib turustada ja kasutada nii tervena kui ka jahvatatult, küll aga pole lubatud turustada putukatest saadud ekstrakte. Putukate toiduna käitlemisest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.

Rohkem infot putukate turustamise ja kasvatamise kohta saab värskest Maablogi postitusest ning Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt.

Lisaks putukatega seotud arengutele anti toidusektori infotunnis ülevaade ka teiste aktuaalsete teemade kohta. Päevakorras olid muu hulgas toiduga kokkupuutuvate materjalide, akrüülamiidide ja toidu rikastamise määrusega seotud teemad.

Talunike asendusteenistus püstitas koroona-aastal rekordi

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
27.01.2021.a.
PRESSITEADE

 

Taluliidu poolt opereeritav talunike asendusteenistus püstitas eelmisel aastal teenuste osutamise rekordi, kuna koroonakriisist tingituna kasvas oluliselt nõudlus talunike asendamise järgi.

„Kuna asendusteenistus on talunikele kriisiolukorras äärmiselt oluliseks tugiteenuseks, tehti ka selles osas muudatusi ning teenust pakuti lisaks loomakasvatusettevõtetele samadel tingimustel esmakordselt ka taimekasvatuse ettevõtetele,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

„See on väga oluline tugiteenus haiguste ja puhkuste korral talunike asendamisel. Finantsiliselt võib öelda, et mullu müüdi asendusteenus sajaprotsendiliselt välja ehk eelarves olemasolev raha läks täies ulatuses kasutusse.“ selgitas Ats. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit osutab talunikele asendamise teenust riigi toetusel ja teenuse tellimine eeldab ka tellija omaosalust. Möödunud aastal suurendas riik koroonakriisist tingituna oma toetust asendusteenusele 530 000 eurolt 715 000 euroni.

Eestimaa Talupidajate Keksliidu poolt opereeritav talunike asendusteenus on  tööjõuvahendusteenus talunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral. Taluliit on asendusteenust opereerinud juba 12 aastat.

Eelmisel aastal osutati asendust teenust umbes 200-le Eesti talule kokku üle 46 000 asendustunni ulatuses. Kuna koroonast tingitud olukord ei ole paranenud, siis on ka sel aastal oodata suurt nõudlust talunike asendusteenuse järgi.

 

Lisainfo: 
Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Mahepõllumajandusliku toodangu andmed tuleb esitada 1. veebruariks

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
25.01.2021

 

Mahepõllumajanduse valdkonnas tegelevatel ettevõtjatel tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada 2020. aasta andmed 1. veebruariks.

Mahetootjatel tuleb esitada üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal ehk mahepõllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuride, seente ja katmikkultuuride saagi kogused, mitteharitavalt alalt korjatud taimede ja seente kogused, üleminekuaja läbinud loomadelt ning lindudelt saadud looma- ja linnukasvatussaaduste kogused ning mesilasperedelt saadud mesindussaaduste kogused 2020. aasta kohta. Samuti tuleb esitada ettevõttes peetud üleminekuaja läbinud loomade ning lindude arvud liikide ja vanusegruppide kaupa ning mesilasperede arvud eelmise aasta 31. detsembri seisuga. Üleminekuajal olevate põldude ning loomade, lindude ja mesilasperede andmeid esitada ei ole vaja.

Mahetoodete ettevalmistajad (mahetoidu valmistamine, pakendamine või märgistamine ning mahesööda tootmine turuleviimiseks) peavad esitama eelmise aasta toodangu mahud tootegruppide kaupa.

Ettevõtted, kes tegelevad üksnes mahetoodete turuleviimise, ladustamise ning importimisega, peavad esitama ettevõttes eelmisel aastal turule viidud ja imporditud mahetoodete tootegrupid.

Seoses ametite ühinemisega on Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduslike toodete uus koodnumber EE-ÖKO-03. Varasemaid koodnumbreid EE-ÖKO-01 ja EE-ÖKO-02 võib toodetel kasutada kuni sellise märgistusega pakkematerjali või toodete lõppemiseni.

Andmed saab esitada:

  • Maaeluministeeriumi kliendiportaalis https://portaal.agri.ee
  • Digitaalselt allkirjastatult vastava maakonna peaspetsialisti e-postile.
  • Paberkandjal maakonna esindusse (palume eelnevalt aeg kokku leppida).

Rohkem infot mahepõllumajanduse kohta https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/mahepollumajandus
Riigilõivude info https://pta.agri.ee/riigiloivude-tasumine-mahepollumajanduslikes-ettevotetes

SEEMNELIIT: väiketootja suuruse määratluse muudatusest

2020.aasta kevadel kerkis päevakorda, et oleks vaja ajakohastada väiketootja suurust sordikaitse seadusandluses. Vastav muudatus Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses võetigi 2020 suvel Riigikogus vastu. Sellega ühtlustati väiketootja mõiste Eesti seadusandluses Euroopa Nõukogu määruses kasutatavaga ja edaspidi loetakse väiketootjaks põllumajandusettevõtjat, kellel on haritavat maad kokku kuni 92 tonni teravilja tootmiseks või kuni 185 tonni kartuli tootmiseks.

Selle määratluse alusel tehakse kindlaks, kas tegemist on väiketootjaga sordikaitse kontekstis (mujal võib selle väljendi tähendus teine olla). Sordikaitse erandina on väiketootjad vabastatud OTS-tasu maksmisest kaitsealuse sordi kasutamise korral nii Eesti kui EL sordikaitse puhul. Aga sordiomaniku/-esindaja teavitamiskohustus OTS-seemne kasutamisest säilib ka väiketootjatel – kasutatud seemne koguse peab teavitama, aga arvet selle eest ei järgne.

Muudatus seisneb selles, et varasemalt oli Eesti seaduses kirjas konkreetne pindala hektarites, mis kehtis aastate viisi samamoodi. Seadusemuudatusega ei sätestata detailselt, kuidas uue määratluse järgi väiketootja suurust arvutada, kuid ministeeriumi soovitusel ja teiste riikide praktika järgi on hea selle aluseks võtta avalik riiklik info. Eesti Statistikaamet avaldab eelmise aasta põllumajandusnäitajad tavaliselt jaanuaris. Seega on võimalik meil väiketootja suurust täpsustada enne kevadet, kui algab uus OTS-hooaeg.

OTS-seemne kasutamise kohta info kogumine jätkub Seemneliidu poolt kuni uue hooaja alguseni (2021 kevadkülvideni). Seemneliit mõistab, et paljud infopäringu saajatest polegi OTS-seemet kasutanud – sel juhul palub Seemneliit saata infopäringule eitav vastus.

Aller kinnitas põllumajanduskultuuride mitmekesisuse säilitamise edendamist toetava programmi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.01.2021

 

Maaeluminister Arvo Aller kinnitas põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumist, säilitamist ja kasutamist edendava programmi aastateks 2021–2027. Põllumajanduskultuuride geneetilisel ressursil on oluline osa elurikkuse ja kultuuripärandi säilitamises.

Järgneva seitsme aasta jooksul on kavas suuremat tähelepanu pöörata geneetilist ressurssi puudutavale teavitustegevustele ja vanade sortide kasutamise laiendamisele. Uue tegevussuunana lisandub programmi kava järgi kultuurtaimede metsikute sugulasliikide säilitamine ja uurimine.

„Eesti põllumajanduskultuuride vanade sortide ja kultuurtaimede looduslike sugulasliikide säilitamine ja uurimine on oluline, kuna selle kaudu panustame elurikkuse hoidmisse ning kindlustame võimalus taastada põllumajandustootmine ka siis, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärjel peaks tekkima olulised kahjud,“ ütles programmi allkirjastanud maaeluminister Arvo Aller. „Geneetilise ressursi kasutamise laiendamine aitab kaasa toidulaua mitmekesistamisele, toiduga kindlustatusele, sordiaretusele ja meie kultuuripärandi säilimisele. Tänu programmi tegevustele on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss hoiul ka Teravmägede seemnepangas,“ lisas Aller.

Programmi täitjateks on põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamisega tegelevad teadusasutused: Eesti Taimekasvatuse Instituut, kus säilitatakse ja uuritakse tera- ja kaunviljade, õlikultuuride, heintaimede ning köögiviljade geneetilist ressurssi, Eesti Maaülikool, kus on pühendutud puuvilja- ja marjakultuuridele ning Tartu Ülikooli botaanikaaed, fookusega maitse-, ravim- ja ilutaimede geneetilisele ressursile.

Programmiga saab tutvuda maaeluministeeriumi veebilehel

Maaelu arengukava kohandatakse üleminekuaastateks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2021

 

22. jaanuaril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus koos majandus- ja sotsiaalpartneritega arutati arengukava muudatusettepanekuid.

Peamised arengukava muudatused seisnevad täiendavate Euroopa Liidu vahendite jagamises arengukava meetmete vahel (kogusummas 258,5 miljonit eurot) ning meetmete rakendamise tingimuste muutmises üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Euroopa Liidu uue eelarveperioodi pikaajalise eelarve läbirääkimised venisid ja ka järgmise, 2023. aastal algava perioodi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised ei ole veel lõppenud,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller. „Seetõttu tuleb aastatel 2021 ja 2022 maaelu arengu toetusi anda veel praeguse perioodi maaelu arengukavade kaudu, kasutades selleks uue ühise põllumajanduspoliitika esimese kahe aasta vahendeid.“

Uued vahendid on kavas suunata arengukava olemasolevatesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse.

„Kuigi üleminekuaastatel saab jätkata senise poliitika elluviimist ja meetmete võtmist,  on arengukava rakendamisel ilmnenud, et mitme meetme tingimused vajavad siiski muutmist,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Näiteks on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on jällegi kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid.“

Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. detsembri seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 833,2 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 705,6 miljoni euro ulatuses.

Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve peaaegu 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Lindude gripp on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.01.2021

 

Soomes ja Leedus tuvastati lindude gripi viirusetüvi H5N8. Antud tüvi inimestele ohtu ei kujuta.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on viiruse levik suureks ohuks ka Eestile. „Lindude gripp on levinud 22 Euroopa riiki, millest lähimad Eestile on Soome, Rootsi, Leedu ja Poola. Seetõttu on suur oht, et haigus jõuab lindude rändega kevadel Eestisse,“ selgitas Kalda.

21. jaanuaril tuvastati lindude gripp looduses vabalt elavatel faasanitel Lõuna-Soomes Kanta-Hämes Janakkalas. Leedus tuvastati lindude gripp 8. jaanuaril nii farmis kui ka metslindudel. „Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse,“ kirjeldas Kalda. Lindude gripi tõttu on sel aastal Euroopas hukkunud või hukatud ligi 2 miljonit kodulindu.

Haiguse peamisteks kandjateks on veelinnud, kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud, nagu haned ja pardid. Eestis lindude grippi tuvastatud pole, kuid jätkuvalt uuritakse mets- ja veelinde lindude gripile.

Lindude gripp on levinud Belgiasse, Poola, Leetu, Saksamaale, Hollandisse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Tšehhi, Ühendkuningriiki, Iirimaale, Põhja-Iirimaale, Taani, Soome, Norra, Rootsi, Ungarisse, Sloveeniasse, Rumeeniasse, Slovakkiasse, Horvaatiasse ja Ukrainasse.

Ära hoidmaks raskeid tagajärgi nii endale kui sektorile laiemalt, saab linnupidaja oma linde kaitsta, rakendades bioturvalisuse meetmeid:

  • Võimalusel pea linde sisetingimustes. Juhul kui pead linde väljas, tuleb välistada nende kontakt uluklindudega kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • too välisriigist linde või haudemune vaid pädeva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi alusel;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnupidamishoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligipääsu kodu- ja uluklindudel;
  • haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti, eralda haiged linnud tervetest;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.