Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

14.05.2019

 14. – 16. mail toimub rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsiini külvamine Põlva- ja Võrumaal 

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ja mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus pole ohtlik.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ega veekogude kohal. Välditakse ka vaktsiini külvamist karjamaadele, kus vaktsineerimise ajal viibivad koduloomad. Lennuk lendab madalalt, et tagada vaktsineeritava ala piisav nähtavus.

Vaktsiinsöötasid külvatakse nn puhvertsoonis aladel, mis vahetult külgnevad Vene Föderatsiooniga. Puhvertsooni laius on 50 km Venemaa maismaapiirist ning 30 km Narva jõest.

Kui leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Kui esineb oht, et laps või koduloom võib leida vaktsiinipala, tuleb see kummikindaid kandes ümber paigutada. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiabsiit.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2019

Uuendatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava keskendub riskide vähendamisele

10. mail kinnitas Maaeluministeerium uuendatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019‒2023, mille põhieesmärk on taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate tervise- ja keskkonnariskide vähendamine.

Tegevuskavas on rõhk pandud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. „See tähendab eelkõige ennetustööd ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,“ rääkis toiduohutuse ja teaduse asekantsler Toomas Kevvai.

Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Lisaks professionaalsetele kasutajatele on senisest enam plaanis teavitada ka neid, kes kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Nii nähakse ette teavitusmaterjalide koostamine kemikaalivabade tõrjemeetodite kohta, mis oleksid ohutud, praktilised ja tõhusad koduaias kasutamiseks, aga ka samme selles suunas, et koduaias kasutatavad tooted oleksid võimalikult lihtsalt ja riskivabalt doseeritavad ning kasutatavad.

Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

Taust

• Uuendatud tegevuskava koostati lähtuvalt taimekaitseseadusest ning mitmete osapoolte, sh sektori esindusorganisatsioonide ja teadusasutuste koostööna. Tegevuskavas on kirjas taimekaitsevahenditega hoolivalt ümberkäimiseks vajalikud tegevused.
• Tegevuskava aitab seniseid õiguslikult reguleeritud tegevusi paremini rakendada ning edasi arendada. Hetkeolukorra kirjeldustes väljatoodud kitsaskohtade, uuringute kokkuvõtete ja eelmise perioodi tegevuskava tulemuste analüüsi põhjal jätkatakse vajadusel eelnevate tegevustega ning plaanitakse uusi tegevusi.
• Eesti esimene taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava koondas kokku valdkonnaülesed olulisemad kitsaskohad ning tegevused taimekaitsevahendite säästva kasutamise edendamiseks ja riskide vähendamiseks.  Eelmise perioodi tegevuskava aruanne on kättesaadav siin.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.05.2019

Maaeluministeeriumis on ette valmistamisel määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ muudatus, mille tulemusel ei pea hekseldatud niidet kokku koguma.

Muudatuse järgi on ka edaspidi toetusõiguslikud rohumaad, mida hooldatakse niite hekseldamise abil. Samuti ei rakendu sellest aastast heksli kokku kogumise kohustus.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on põllumajandustootjate jaoks oluline toetustingimuste stabiilne rakendamine. „Jätkuma peab 2017. ja 2018. aastal kehtinud võimalus jätta hekseldatud rohi kokku kogumata. Ehkki rohumaade kasutamine loomasööda varumiseks on väga oluline, ei peaks põllumajandustootjad kokku koguma söödaväärtuseta niidet. Rohu hekseldamine just seda võimalust pakubki. Kutsun kõiki põllumajandustootjaid, kes oma maad on siiani hooldanud ja plaanivad seda edasi teha, PRIA-le pindalatoetuse taotlust esitama,“ ütles minister Järvik.

Taotlusi on võimalik esitada kuni 21. maini elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu. Kui taotlusi ei ole selleks ajaks võimalik esitada, siis hilinenud taotlusi võetakse vastu kuni 17. juunini. Täpsemad juhised toetuste taotlemiseks leiab PRIA kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.05.2019 

Esmakordselt seati tööstuslike transrasvhapete sisaldusele piirnorm

Euroopa Komisjon võttis vastu tööstuslikke transrasvhappeid reguleeriva määruse, millega esmakordselt kehtestatakse tööstuslikele transrasvhapetele piirnorm.Tarbija muretsema ei pea, tööstustele antakse ligi kaheaastane üleminekuaeg transrasvhapete sisalduse vähendamiseks.

„Transrasvhapete tarbimine suures koguses pikema aja vältel avaldab tervisele negatiivset mõju, eriti suureneb just südameveresoonkonna haigustesse haigestumise risk, mistõttu on oluline nende sisaldust toidus reguleerida,“ ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

Minjajev jätkas: „Haigestumiste vältimiseks on nii Euroopa toiduohutusamet kui ka Eesti toitumissoovitused soovitanud hoida toiduga saadavad transrasvhapete kogused nii väiksena kui võimalik, säilitades sealjuures mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist. Ka maailma terviseorganisatsioon on välja töötanud juhendi, kus erinevate tegevustega soovitatakse tööstuslikult tekkinud transrasvhapped toidust eemaldada.“

Määrusega 2019/649:

• sätestatakse tööstuslike transrasvhapete piirnormiks 2 g/100 g rasva kohta lõpptootes;
• lubatakse lõpptoote tootjatel toidurasvu vahendavatelt ettevõtetelt küsida teavet transrasvhapete sisalduse kohta rasvas;
• antakse tööstusele kuni 1. aprillini 2021. a üleminekuaeg, mille jooksul saavad nad üle vaadata retseptid ja uuendada varud.

Transrasvhappeid leidub looduslikult vähesel määral mõnedes toitudes (nt punases lihas ja piimatoodetes), samuti võivad need tekkida rasvade tööstuslikul tootmisel. Tööstuslikult tekivad need eelkõige taimsete rasvade ja õlide osalise hüdrogeenimise käigus. 20. sajandi alguses kasutusele võetud tööstusliku hüdrogeenimise protsess on suurendanud rasvade tootmist ja kasutamist kogu maailmas.

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
08.05.2019

Põlumajandusamet: Taimekaitsetöödel peavad kõik kasutajad järgima ohutusnõudeid

Taimekaitse kõrghooaeg on alanud ja Põllumajandusamet tuletab meelde, et ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi infolehele, kus on täpsustatud kasutustingimusi. Näiteks glüfosaati sisaldavatele preparaatidele on kehtestatud kasutamiskeeld koolialadel, laste mänguväljakutel ja tervishoiuasutuste vahetus läheduses ning saagi koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks.

Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid.

Majandus- ja kutsetegevuses  tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

Ootamatuste vältimiseks kontrollige enne töödega alustamist oma taimekaitsetunnistuse kehtivust siin.

Koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel võib kasutada vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid kõikide õitsvate taimede, sealhulgas ka umbrohtude pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00–05.00).

Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.

Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, on oluline kinni pidada kõigist veekaitsevööndi ning teistest kasutuspiirangutest.

Eestis turule lubatud taimekaitsevahenditele seatud kasutuspiirangutega saab tutvuda siin.

Taimekaitsevahendite register

Taimekaitsetunnistuse kehtivuse päring

Lähem info:
Riina Pärtel
peaspetsialist
Põllumajandusamet
Tel  671 2615
riina.partel@pma.agri.ee

Lugupeetud tootjad!

Eestimaa Talupidajate Keskliidult saavad Ehtsa Talutoidu kaubamärgi kandjad tellida tasuta triipkoode oma toodetele, mis ootavad kauplustesse pääsemist.

Triipkoodide tellimiseks palun täita ära ankeet: https://forms.gle/3W5AnUMqo1diYRAbA

Valmis koodid saadame Teile meilile.

 

Küsimuste korral helistage tel: +372 5656 8558 või e-mail:andra@taluliit.ee

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
06.05.2019

Põllumajandusamet pöörab suurendatud tähelepanu rapsipõldudele

Taimede õitsemise ja taimekaitse kõrghooajal kontrollib Põllumajandusamet teravdatud tähelepanuga taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses. Eksimused rapsipõldude taimekaitsetöödel on suur oht kõikidele tolmeldajatele. Rapsi kasvuaegne kontroll hõlmab ka proovivõtmisi taimikust.

Kontrollide käigus on tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige nende vale kasutamine. Peamiseks mesilaste surmade põhjuseks läbi aastate on olnud dimetoaati sisaldav taimekaitsevahend Danadim 40 EC, mida on kasutanud rapsikasvatajad. Tegu on süsteemse toime, laia tõrjespektriga ja väga tõhusa putukatõrjevahendiga, mis on Eestis registreeritud kasutamiseks teraviljadel, köögiviljadel ja dekoratiivtaimedel, aga on keelatud kasutada rapsikasvatuses või mujal. Põllumajandusamet tuvastas ka 2018. aastal Danadim 40 EC väärkasutamisi.

Proove on tänavu võimalik võtta oluliselt suuremas mahus ja seda ennekõike kasvavast taimikust, et analüüsidega välja selgitada taimekaitsevahendite tegelik kasutamine. Analüüsitulemused võimaldavad jälgida põlluraamatu seaduspärast täitmist, kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamist ning lisaks ka seda, kas kasutatud on lubatud vahendit ja õigel kultuuril.

Põllumajandustootja peab teadma, et kasutada võib üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Tuleb jälgida, et vahendit kasutatakse ainult lubatud kultuuridel, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Samuti peab taimekaitsetöödel arvestama sobilike ilmastikuoludega.

Tasub meeles pidada, et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks kehtib endiselt õitsvate taimede, sealhulgas õitsvate umbrohtude, pritsimise keeld. See tähendab, et kui põllukultuur või umbrohi põllul õitseb, on keelatud mistahes taimekaitsevahendiga pritsida. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge ning sellisel juhul tuleb taimekaitsetöid läbi viia ajavahemikus 22.00-05.00.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
6.05.2019

Kannabidiooli sisaldavate toodete turustamine toiduna ei ole lubatud

Viimasel ajal on Eestis hakanud laialt levima kannabidiooli (CBD) sisaldavad tooted, sealhulgas õlid, mille müük ei ole Eestis lubatud.

„Hariliku kanepi ekstraheerimisel saadud kannabidioole sisaldavad tooted kuuluvad keelatud uuendtoitude alla ja seetõttu ei ole nende turustamine Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis lubatud,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Airika Salumets. „Uuendtoiduks loetakse nii sünteetilist CBD-d kui ka kanepist saadud ekstrakte, mis sisaldavad CBD-d.“

Harilikku kanepit kasutatakse erineval otstarbel, näiteks ehitusmaterjalina, riiete ja kosmeetikatoodete valmistamiseks või toiduna. Kanepit, mis sisaldab alla 0,2% tetrahüdrokannabinooli (THC) nimetatakse ka tööstuslikuks kanepiks. Erinevalt THC-st ei ole CBD-l psühhotroopset mõju. Paljud CBD-le omistatud kasulikud, peamiselt meditsiinilised omadused, ei ole teaduslikku kinnitust leidnud.

Uuendtoitude all mõistetakse toite, mida ei ole Euroopa Liidus varasemalt toiduna olulisel määral kasutatud ja mille ohutust inimeste tervisele ei ole piisavalt hinnatud. Ohutuks tunnistatud toodetele annab loa Euroopa Komisjon.

Amet on teavitanud CBD-d sisaldavaid tooteid turustavaid ettevõtteid ning lubanud olemasolevaid tootevarusid müüa kuni käesoleva aasta 31. maini.

Rohkem infot kanepi ja kannabidiooli sisaldavate toodete kohta leiate Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.05.2019

2019. aasta toidupiirkonna roogadel on uma mekk

Täna avati Võrus pidulikult Vana-Võromaa maitsete aasta. Avaüritusel  andis maaeluminister Mart Järvik üle maitsete aasta rändkahvli Vana-Võromaa maitsete aasta esindajatele.

„Võime rõõmuga öelda, et tänu toidupiirkonna projektile on kõikides senistes piirkondades sündinud uued algatused, tooted ja traditsioonid. See toob kasu nii kohalikele ettevõtetele kui ka piirkonnale laiemalt. Loodame, et ka Vana-Võromaa jätkab samasugusel kursil. Maaeluministeeriumile on suur rõõm, kui oleme saanud anda oma panuse, et toetada piirkonna arengut ja koostööd,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik oma tervituskõnes.

Minister Järvik jätkas: „Suur tänu Pärnumaale, kelle maitsete aasta möödus väga edukalt ning pakkus eestlastele nii palju erilisi maitseelamusi, näidates muuhulgas, et ka umbrohuks peetavaid taimi saab edukalt toiduvalmistamisel kasutada. Loodan, et teie hea töö jätkub samasuguse innuga!“

Esta Frosch, Vana-Võromaa toiduvõrgustiku koordinaator, kutsus kõiki Vana-Võromaale: „Oma ja kordumatu mekk on võrokeste saunasuitsulihal. Liha suitsutamine saunas on Vana-Võromaal elujõus komme, mis on suitsusaunakombestiku osana UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas.  Kuidas maitsevad paksu kapsta, uatamp, jahheruug, kesväkarask või rüäjahuvatt, saate teada, kui tulete Vana-Võromaa maitsete aasta ettevõtmistest osa saama.“

Vana-Võromaa koosseisus on Võrumaa, osa Põlvamaast, Valgamaast, lõunaosa Tartumaast ja Setomaa. Piirkonna toidulauda iseloomustavad tooted on näiteks suitsusauna sink, Vana-Võromaa sõir, karask, hapendatud kasemahl. Piirkond on teinud pikka aega süsteemset tööd oma toidukultuuri arendamiseks ning välja töötanud oma kaubamärgi UMA MEKK.

Maitsete aasta jooksul korraldab piirkond mitmeid oma toidukultuuri tutvustavaid üritusi, mille kohta leiab rohkem teavet Eesti toidu või Uma Meki kodulehelt. Üks esimesi sündmusi on 8. mail toimuv UMA MEKK II Kevadlaat Võru Kesklinna pargis.

Fotogalerii (Maaeluministeerium)