Täna valmis Võru linna sünnipäevaks Eesti suurim sõir

Täna, 13. augustil valmis Võrumaa Talupidajate Liidu ja kaubamärgi UMA MEKK eestvedamisel ning Vana-Võromaa juustutootjate koostöös ilmselt senini suurim sõir maailmas, kindlasti suurim ja pikim sõir Eestis. Sõir on Võrumaa talunike kingitus Võru linnarahvale linna 235. sünnipäevaks.
Sõir kaalub 106 kg (235 naela, nagu Võru linnal iga) ja on 4+1,5 meetrit pikk. Sõira valmistamiseks kulus 120 kg kohupiima, lisaks munad, või ja köömned, nagu korralikule sõirale kohane. 
Sõir valmis Nopri talu meiereis Nopri, Kõrgemäe, Kriguli ja Metsavenna talu ning OÜ Juustupoisid osalusel. 
Eesti pikimat sõira saab näha ja maitsta 16 augustil, mil kl 16 kannab rongkäik sõira Võru linna keskväljakule ja seal lõigatakse sõir lahti linnarahvale ja külalistele mekkimiseks. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti OTT alustasid koostööd Biomarketiga, et parandada talutoidu kättesaadavust poodides

Kuigi mahetoodete tarbimine kasvab jätkuvalt, alustas Eesti juhtiv ökotoodete jae- ja hulgimüüja Biomarket suve hakul koostööd Eestimaa Talupidajate Keskliidu  ja võrgustikuga Otse Tootjalt Tarbijale (OTT), et lisaks ökotoodetele suurendada talutoodete kättesaadavust.
Biomarketitest leiab “Ehtne Talutoit” kaubamärki kandvaid tooteid.

Loe lisaks Maa Elus ilmunud artiklist aadressil https://maaelu.postimees.ee/6748233/biomarket-suurendab-eesti-talukauba-kattesaadavust 

Algas registeerimine 27. augustil toimuvale kohaliku toidu tarnemudelit tutvustavale seminarile

Maaeluministeerium, MTÜ Eesti Maaturism ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad Teid 27. augustil 2019. a kohaliku toidu tarnemudelit tutvustavale seminarile.

Seminar toimub Ööbiku Gastronoomiatalus Raplamaal, kus arutletakse kohaliku toidu pakkumisega seotud teemadel:

–          Tutvustatakse rahvusvahelise koostööprojekti „Baltic Sea Food“ raames valminud toidu tarnemudelit;
–          Plaanidest tarnemudeli rakendamisel räägivad projekti pilootpiirkondade esindajad Lii Kirves (OÜ Saarte Sahver) ja Merle Vall (TÜ Taluturg);
–          Antakse ülevaade e-platvormide kasutamise võimalustest toidu pakkumisel Rootsi platvormi www.stockfiller.com näitel;
–          Ootustest kohaliku toidu tarnijatele kõneleb Ants Uustalu Ööbiku Gastronoomiatalust;
–          Oma lugu kohaliku toidu ja joogi pakkumisest räägib vastavatud Eesti Veini Kambri eestvedaja Tuuli Klementa.

Seminarile ootame osalema Eestis tegutsevaid toiduvõrgustikke, kohalikku toitu kasutavaid toidupakkujaid, toidutootjate ning talupoodide ja -turgude esindajaid.

Suur tänu kõigile, kes on juba osalemisest teavitanud, ent palume kõigil huvilistel oma osalemine kinnitada hiljemalt 19.08.2019 lingil: https://forms.gle/Yhz4BHg7i3PPvXBK8

Seminari kava: Seminari kava 27.08.2019[1]

Seminar toimub rahvusvahelise koostööprojekti “Baltic Sea Food” raames.

 

 

Põllumeestel peab säilima paindlik juurdepääs eriotstarbelisele diiselkütusele

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

Pressiteade
8. august 2019

Põllumeestel peab säilima paindlik juurdepääs eriotstarbelisele diiselkütusele

Põllumajandustootmiseks mõeldud erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse lõpetamiseks tuleb sisse seada õigustatud isikute register. Märgistatud kütuse müümine ainult vastavat õigust omavatele põllumajandustootjatele annab ühtlasi võimaluse eriotstarbelise kütuse aktsiisi langetamiseks, leiavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit täna valitsuskabinetis toimuva arutelu eel.

„Erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi­soodustus on põllu­majan­dus­sektori konkurentsivõime hoidmisel väga oluline meede. Peame tähtsaks, et soodusmääraga kütus oleks põllumajandustootjatele ka edaspidi kättesaadav vastavalt tootmise tegelikele vajadustele. Õigustatud isikute registri loomine aitab kontrollida eriotstarbelise kütuse müüki ning kütuse värvimine vähendada väärkasutuse riske,“ ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Kütuse müügi hetkel väärkasutuse takistamisel oleks võimalik kokku hoida ligi viis miljonit eurot, mida saaks täiendavalt suunata põllumajandussektorisse – näiteks eriotstarbelise kütuse aktsiisi määra langetamise kaudu. Soovime, et säiliks süsteem, mis on põllumajandustootjatele lihtsasti kasutatav ja minimaalse halduskoormusega,“ selgitas talupidajate keskliidu juht Kerli Ats.

Põllumeeste kaks suuremat esindusorganisatsiooni ei toeta süsteemi sellist muutmist, kus aktsiisivahe kompenseerimine hakkaks toimuma tagantjärgi, sest see suurendaks ettevõtete likviidsusprobleeme. Samuti ei toeta liidud hektari ja loomühiku põhiste limiitide kehtestamist, sest see on keeruline ja paratamatult ei suudetaks limiitide seadmisel arvestada erinevate ettevõtete eripärade ja muutuvate ilmastikuoludega, mis oluliselt mõjutab kütuse tarvet.

Esindusorganisatsioonide hinnangul tuleks eriotstarbelise diiselkütuse kasutamist lubada ka vedelsõnniku veol. See muudaks majanduslikult otstarbekamaks läga vedamise laudast kaugemal asuvatele põldudele, millel oleks omakorda väga suur keskkonnakasu – vedelsõnnikuga väetamise koormus jaguneks põldude vahel ühtlasemalt ja vähendada saaks ka mineraalväetiste kasutamist.

Taust:

Koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud vaadatakse üle. Valitsuskabinet peaks täna arutama muudatusi seoses eriotstarbelise põllumajanduskütuse müügiga.

2018. aastal lubati Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel tarbimisse kokku 83 miljonit liitrit eriotstarbelist kütust, nende hinnangul oli eriotstarbelise kütuse väärkasutuse riskiga müük möödunud aastal 13,2 miljonit liitrit ja tekkinud kahju hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot.

Euroopa Liidu reeglite kohaselt on põllumajanduskütuse madalaim nõutud maksustamise tase 21 eurot, kuid Eestis rakendatakse erimärgistatud diiselkütuse puhul aktsiisimäära 133 eurot 1000 liitri kohta.

Lisainfo:

Roomet Sõrmus, EPKK, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee;
Kerli Ats, ETKL, tel 5647 5660, kerli@taluliit.ee

 

Talutoidu karavan läheb liikvele juba 27. augustil

Nii nagu läinud aastal, võtab ka selle suve lõpus 27-31. augustil üks seltskond rattad alla ja sõidab läbi ajaloo teise Talutoidu Karavani.
Sel korral viib Karavani teekond läbi Võru, Tartu, Tabasalu, Viljandi, Haapsalu, Muhu, Kuressaare, ning lõpetab suurel Talutoidu Pidupäeval Karalas, Saaremaal. Seal toimub uhke Talust Taldrikuni õhtusöök mis on valmistatud üksnes kohalikust toorainest tippkokkade poolt Eestist ja Norrast.
Kutsume kõiki kaasa lööma pop-up laatadel ja meiega soovikorral kaasa sõitma, kas tervet etappi või osasid sellest.

INFO TOIMUVA KOHTA:

Osalen pop-up laatadel ja Talust Taldrikuni õhtusöögil.
27.08 VÕRUS, kell 10.00-14.00 Võru linna Keskväljaku turg
Info pop-up laatade toimumisaegade ja kohtade kohta leiate siit registreerimisvormist:
https://forms.gle/r85j6B4dVwHvvqzE8
Kasutades seda vormi, saate kõike lihtsamini ennast kirja panna toimuvatele laadatele ja õhtusöögile. Juba registreerunud saavad  täpsemat lisainfot, selleks märkige registreerimisvormil kindlasti täpselt oma kontaktandmed.

MIDA KARAVAN TEEB?

Karavani seltskond teeb intervjuusid ja pilte laatade ajal, kutsume kohale ka ajakirjandust. Ülesvõtteid  veavad Sirkka ja Emil.  Eelmisel aastal filmis näiteks Maahommik pikalt Rakveres üht uut ja toredat salatitalu, kellele tekkis tänu meediakajastusele väga uhke reklaam riigitelevisioonis. Seega lähtuge neil laatadel osaledes nähes ses rohkem turundusvõimalust. Iseennast kõige paremini iseloomustavad rõivad ja rõõmus meel teevad kõik pildid imeilusaks!
KOHTUME TALUTOIDU KARAVANIL!

Põllumajandusamet: Eestis leiti ohtlik taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletik

Põllumajandusamet tuvastas Plantex AS (Juhani puukool) toodetud õunapuu sordil ’Tiina’ (2019 a. partii) ja turustataval pirnipuu  sordil ’Pepi’  (toodetud Leedus, 2019. a. partii) ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora). Leid pärineb Rakvere Bauhofi kauplusest. Praegu toimub kahjustaja päritolu ja võimaliku leviku väljaselgitamine ning tõrjemeetmete rakendamine, saastunud ja saastumiskahtlased taimed kuuluvad hävitamisele. 

Kõigil, kes on käesoleval aastal ostnud AS Plantex poolt turustatud eelpool nimetatud  õuna-ja pirnipuu sortide istikuid ning märkavad nendel haiguse tunnuseid, palume võtta ühendust Plantex ASiga ja seejärel saab tagastada haigustunnustega istikuid lähimasse Juhani puukooli istikuärisse.

Plantex AS taimede edasimüüjad on lisaks Juhani puukooli istikuäridele Bauhof AS, K-Rauta ja Decora kauplused, samuti Võrus asuv kauplus Roheline Aed.

Viljapuu bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigus, mille peamisteks peremeestaimedeks on õuna-, pirni-, viir- ja tuhkpuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas, astelpihlakas, küdoonia, tuliastel, Davidi fotiinia ja villpööris. Haiguse kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega, taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Iseloomulik on ka haigestunud taimeosadest bakterlima eritumine, eriti niiske ilmaga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.

Viljapuu-bakterpõletikuga saastunud ja saastumiskahtlased taimed kuuluvad hävitamisele.

Tegemist on bakterhaiguse teistkordse leiuga Eestis. 2012. a. tuvastati haigus esimest korda, tänu tõrjemeetmete rakendamisele õnnestus Eestis haiguskolded likvideerida ja säilis viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond. See on Euroopa Komisjoni poolt selleks tunnistatud piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllu- ja metsakultuuride tõttu. Sarnast staatust omavad ka meie naaberriigid Soome, Läti ja osaliselt Leedu, mujal Euroopas on haigus laialt levinud.

Maaeluministeerium tagab viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise toetuse maksmise vastavalt kehtestatud korrale. Toetus võimaldab hüvitada tekkinud kulud isikule, kes on nõuetekohaselt rakendanud kohustuslikke tõrjemeetmeid ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks.

Lisateavet viljapuu-bakterpõletiku kohta saab Põllumajandusameti  kodulehelt siin

Täiendav info:

Birger Ilau
taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist
birger.ilau@pma.agri.ee

Ljudmila Kerge
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
ljudmila.kerge@pma.agri.ee

Lüheneb aastate 2007–2013 Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskava investeeringutoetuste sihipärase kasutamise perioodi pikkus

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
29.07.2019 

Lüheneb aastate 2007–2013 Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskava investeeringutoetuste sihipärase kasutamise perioodi pikkus

Euroopa Kohus on oma värskes eelotsuses asunud seisukohale, et finantsperioodi 2007‒2013 investeeringutoetuste puhul algas toetuse abil soetatud asjade või ehitatud objektide sihipärase kasutamise periood toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, mitte viimase toetusosa maksmisest.

Euroopa Kohtu otsus puudutab taotlejaid, kes said perioodil 2007‒2013 investeeringutoetust ning mille puhul investeeringuobjekti sihipärase kasutamise periood on veel käimas. Kõige enam projekte, millel pole finantsperioodil 2007‒2013 saadud investeeringutoetuse sihipärase kasutamise periood veel lõppenud, on maaelu arengukava Leader-meetmes ning Euroopa Kalandusfondi rakenduskava kalanduspiirkondade säästva arengu meetmes.

„Olen andnud ülesande vaadata edasilükkamatult läbi kõik asjakohased siseriiklikud õigusaktid ning viia need kooskõlla Euroopa Kohtu äsjase otsusega“ ütles maaeluminister Mart Järvik. Taotlejate jaoks on tegemist soodsa muudatusega, kuivõrd lüheneb periood, mille jooksul peab investeeringuobjekti kasutamisel järgima seotud toetusmeetme nõudeid. Kõik varasemad toetuse sihipärase kasutamise perioodi pikkuse nõudest lähtuvalt tehtud otsused analüüsitakse läbi ning vajadusel võetakse toetuse saajatega PRIA poolt ühendust.

Euroopa Kohtu otsus C-580/17

 

Teate edastas
Anne-Liisi Mändmets
nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium

 

PRIA vaatab üle rohkem kui sada 2007-2013 programmperioodi Maaelu arengukava ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskava tagasinõude otsust

Pressiteade
29. juuli 2019

Seoses Euroopa Kohtu otsusega, mis juhtis tähelepanu vastuolule Eesti ja Euroopa õiguses sätestatud toetusnõuete vahel, viib Maaeluministeerium asjakohased õigusaktid kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega. PRIA vaatab üle rohkem kui sada 2007-2013 programmperioodi Maaelu arengukava ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskava tagasinõude otsust. Maaeluministri Mart Järviku sõnul on taotlejate jaoks tegemist soodsa muudatusega.

 Kõigi investeeringutoetuste üheks nõudeks on kasutada investeeringut toetuse saamise tingimustes fikseeritud aja jooksul ja eesmärgil. Seda perioodi nimetatakse sihtotstarbelise kasutamise perioodiks. Eesti siseriiklikes määrustes on sihtotstarbelise kasutamise perioodi alguseks viimase toetusosa väljamaksmise kuupäev.

Kohtuasjas C-580/17 andis Euroopa Kohus hinnangu Eesti riigisisestele õigusnormidele, mis sätestavad sihtotstarbelise kasutamise perioodi pikkuse. Kohus leidis, et Eesti õigus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ning asus seisukohale, et sihtotstarbelise kasutamise perioodi pikkust peab arvestama alates määramise otsusest ja mitte viimase väljamakse otsusest nagu seni on Eestis tehtud. Sel põhjusel on PRIA kohustatud ümber hindama 2007-2013 perioodil tehtud 120 investeeringutoetuste tagasinõude otsust.

PRIA vaatab eraldi üle kõik investeeringutoetuse taotlused, millele on tehtud tagasinõude otsused pärast sihtotstarbelise kasutamise perioodi lõppu ning teavitab kõiki kliente, kelle otsused lähevad üle vaatamisele, hiljemalt 15. augustiks.  PRIA poolne otsuste uuesti üle vaatamine ei tähenda veel, et otsused oleks õigustühised, sest iga otsuse sisuks võivad olla erinevad asjaolud ning mitte üksnes sihipärase kasutamise nõude rikkumine.

Lisaks muudetakse ka 2007-2013 investeeringutoetuste sihtotstarbelise kasutamise perioodide pikkusi viies need kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega.

Euroopa Kohtu otsus ei puuduta perioodi 2014-2020 sihtotstarbelise kasutamise perioodi arvestamise alguskuupäeva määratlust. Käimasoleval perioodil sätestavad juba ka Euroopa õigusaktid sihtotstarbelise kasutamise perioodi algusena viimase väljamakse kuupäeva.

PRIA on Eesti Vabariigi Maaeluministeeriumi valitsemisalas olev rakendusüksus, mille ülesanne on Euroopa Liidu põllumajanduse, maaelu ja kalandussektori arengutoetuste, riiklike ning turukorralduslike toetuste andmise korraldamine. PRIAl on üle 52 000 kliendi ja teenindusbürood igas maakonnas.

Sigade Aafrika katku oht püsib jätkuvalt

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab Euroopa Liidu liikmesriikides sagenenud sigade Aafrika katku (SAK) juhtumite taustal seakasvatajatele meelde, et katkuoht püsib endiselt ja tähelepanelik suhtumine bioohutusmeetmete rakendamisse on ülioluline.

„Kuigi viimane katkuleid Eesti koduseafarmis oli 2017. aasta septembris, siis üksikud haigusleiud metssigade hulgas näitavad ikkagi seda, et sigade Aafrika katk on mingil määral endiselt ringlemas ja seetõttu ei tohi valvsust kaotada,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian.

Jätkuvalt on Kristiani sõnul oluline, et seakasvatusettevõtted ja kodumajapidamised täidaksid hoolsalt bioohutusnõudeid. Seda enam, et suvi on katku levikuks soodsaim aeg. Ta tuletas meelde, et suvisest ajast hoolimata on endiselt keelatud sigade väljas pidamine ning sigadele värske rohu söötmine.

Viimastel nädalatel on mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides sagenenud sigade Aafrika katku (SAK) puhangud kodusigadel. Poolas on sellel aastal nakatunud juba 29, Leedus 12 ja Lätis üks seafarm. Samuti levib taud Rumeenias, kus nakatunud farmide arv on kasvanud üle viiesaja. Bulgaarias on nakatunud 22 farmi. Nendest viimases oli üle 36 000 sea, mis on tänase seisuga suurim SAKi nakatunud seakasvatuse ettevõte. 25. juulil teatati esimesest haiguspuhangust Slovakkias.

Kõige suurem majanduslik kahju on sel aastal seakasvatusele olnud Bulgaarias, Poolas ja Rumeenias, kus Bulgaarias on hukatud üle 82 000 sea, Poolas 27 401 siga ja Rumeenias 26 385 siga. Leedus ja Lätis on nakatunud peamiselt väikesed seafarmid.

Esimesest SAK leiust Eesti seafarmis möödus 21. juulil neli aastat. Viirus levis aastatel 2015 – 2017 kokku 27 farmi, milles taudi tõttu suri või hukati 42 583 siga.

Käesoleval aastal on 30. juuni seisuga Eestis kokku uuritud 3046 kodusiga, kellest ühelgi pole SAK-i tuvastatud. Metssigu on uuritud 2471 korral. Viimane viirust kandev metssiga leiti selle aasta veebruaris Läänemaalt. Jaanuaris leiti üks viirusesse nakatunud metssiga Saaremaalt ja viis Ida-Virumaalt. Maist alates on leitud ainult SAK antikehadega metssigu, mis tähendab, et sead on pärast haiguse läbipõdemist elama jäänud. Need metssead on väliselt terved, kuid neil on olnud kokkupuude SAK viirusega ja ka neid sigu peetakse nakkuse leviku seisukohalt ohtlikuks.

Põllumajandusamet: Eesti tunnistab kehtetuks kahe dimetoaati sisaldava taimekaitsevahendi loa

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
24.07.2019

Põllumajandusamet: Eesti tunnistab kehtetuks kahe dimetoaati sisaldava taimekaitsevahendi loa

Toodete Danadim 40 EC ja Perfekthion Top lubade kehtivus lõppeb 31. juulil 2019, kuna toimeaine dimetoaadi heakskiidu perioodi Euroopa Komisjon ei pikendanud.

„Euroopa Liidus hinnatakse toimeaineid teaduspõhise lähenemise põhimõttel ning peamisteks märksõnadeks on tervise- ja keskkonnaohutus. Uutele uuringutulemustele tuginedes on dimetoaadi keelustamise põhjuseks kõrge terviserisk nii tarbijale kui ka toimeainega kokkupuutuvatele käitlejatele, töötajatele ja kõrvalistele isikutele. Samuti tuvastati riskihindamise käigus, et dimetoaadi kasutamisel esineb risk imetajatele, lindudele, mesilastele ning mittesihtmärk lülijalgsetele,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Ajapikendus toodete turustamiseks ning kasutamiseks võimaldatakse vastavalt Euroopa Liidu määrusele, mis seab ühtsed tähtajad kõikidele liikmesriikidele. Turustamiseks kehtib 6-kuuline ajapikendus ning tooteid on võimalik müüa ja levitada 1. veebruarini 2019. Ajapikendus olemasolevate toodete varude kasutamiseks kehtib 17. juulini 2020.

Dimetoaat on laia tõrjespektriga kontaktse ja süsteemse toimega insektitsiid ja akaritsiid. Seda sisaldavad taimekaitsevahendid on Eestis praegu turule lubatud teraviljadel, köögiviljadel ning dekoratiivtaimedel kasutamiseks.

Dimetoaadi keelustamise kavatsusi ning selle põhjuseid arutati põllumajandusorganisatsioonide ja teadlaste esindajatega 22. veebruaril Maaeluministeeriumis Taimekaitse Nõukogus.

Lähem info:

Maris Raudsepp
taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja
e-post Maris.Raudsepp@pma.agri.ee
tel 5669 8823