Loomatervise valdkonna õigusaktid liidetakse veterinaarseaduseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.10.2020

Maaeluminister Arvo Aller saatis kooskõlastusringile veterinaarseaduse eelnõu, millega ajakohastatakse Eesti loomatervishoidu käsitlevaid õigusakte ning viiakse need vastavusse Euroopa Liidu uue loomatervise määruse nõuetega.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul eelnõu olulisi sisulisi muudatusi kaasa ei too. „Seaduse vastuvõtmisega veterinaaria ja loomatervishoiu üldised põhimõtted ei muutu. Kolm senist seadust liidetakse ühiseks veterinaarseaduseks, seega edaspidi saab kõik nõuded kätte ühest õigusaktist,“ selgitas Aller.

Loomatervishoidu reguleerivad praegu veterinaarkorralduse seadus, loomatauditõrje seadus ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus. Uus veterinaarseadus hõlmab kõigi kolme seaduse asjakohaseid sätteid. ELi vahetult kohalduvates õigusaktides sätestatut uues seaduses ei korrata.

Seadus jõustub kava kohaselt 21. aprillil 2021, ühel ajal ELi loomatervise määrusega. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Valitsus kinnitas Eesti seisukohad strateegiale „Talust taldrikule“ 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.10.2020

Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegiale.

Strateegia „Talust taldrikule“ on osa Euroopa Liidu roheleppest ja keskendub tarbijate, tootjate, kliima ja keskkonna seisukohast toimiva toidutarneahela ülesehitamisele. Strateegia laiem eesmärk on tagada kestlik toidusüsteem ja toiduga kindlustatus.

„Eesti vaatest on uus strateegia kahtlemata oluline. Sama oluline on aga jälgida, et lahendustega, mis strateegia eesmärkideni jõudmiseks välja töötatakse, ei kaasneks ettevõtetele ülemäärast haldus- ja kulukoormuse kasvu,“ tõi maaeluminister Arvo Aller välja.

Eesti jaoks on tähtis, et liikmesriikidele eesmärkide seadmisel arvestataks riikide praegust seisu ning seniseid edusamme. „Meie puhul näiteks ei saa taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist vähendada sama protsendi võrra, kui neis liikmesriikides, kus taimekaitsevahendeid ja väetisi kasutatakse praegu ELi keskmisest oluliselt rohkem. Me oleme juba teinud suuri edusamme mahepõllumajanduse arendamisel, samuti on meil pestitsiidide ja mineraalväetiste kasutamine hektari kohta ELi keskmisest väiksem,“ selgitas maaeluminister.

Mis puudutab toidutootmise kestlikkust, siis tuleks Alleri sõnul seda tagavate nõuete puhul kindlasti arvestada mõistliku üleminekuaja ja toetusmehhanismidega.

Strateegia „Talust taldrikule“ rakendamine peab tuginema uuringutele ja sellega peab kaasnema järjepidev tulemuste seire. „Eesti toetab tõenduspõhiseid algatusi, mis aitavad kaasa tasakaalustatud ja mitmekesisele toitumisele eesmärgiga muuta toit kestlikuks nii tervise kui ka keskkonna seisukohast,“ ütles Aller.

Eesti rõhutab oma seisukohas, et liikmesriikidel tuleb üheskoos tagada transpordi toimimine ja kaupade vaba liikumine ka kriiside tingimustes. „Toidu tarneahel peab olema tulevikus kriisidele vastupidav,“ toonitas maaeluminister Arvo Aller.

Strateegia „Talust taldrikule“ raames on Euroopa Komisjonil kavas esitada kokku 27 meedet ajavahemikus 2020–2024. Strateegias on olulisel kohal teadusuuringud ja innovatsioon kui peamised üleminekut kiirendavad tegurid. Strateegias käsitletakse kestlikke toidusüsteeme kooskõlas tervete inimeste, terve ühiskonna ja terve planeediga.

Põllumajandustootjatele tutvustati erimärgistatud diislikütuse ostuskeemi muudatusi ja 2021. aasta põllumajandustoetusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.10.2020

 

Selle nädala alguses toimus Maaeluministeeriumis tänavuse aasta kolmas põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus anti ülevaade erimärgistatud diislikütuse ostmise skeemi muudatustest ning tutvustati 2021. aasta põllumajandustootmisega seotud otsetoetusi.
„Kuna praegu on eriotstarbeline diislikütus lihtsasti kättesaadav, siis on see kaasa toonud ka kütuse väärkasutust. Kavas on luua nö õigustatud isikute register, mis peab tagama, et erimärgistatud diislikütust saaks kasutada ainult isikud, kellel on selleks õigus – põllumajandustootjad ja kutselised kalurid,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller.

Nõukogus arutati, milliste kriteeriumite alusel põllumajandustootjatele ostuõigus anda. „Rõhutan, et põllumajandustootjate jaoks püüame süsteemi hoida nii lihtsa kui võimalik – enamik neist saab ostuõiguse automaatselt, kasutades selleks PRIA registriandmeid,“ lisas minister. Muudatuste elluviimiseks tuleb muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust ning valmistada ette vajalikud registriarendused.

Põllumajandustootmisega seotud otsetoetuste teemal on põllumajandussektoriga toimunud mitu arutelu. Ministeeriumi ettepanek on jätkata 2021. aastal piimalehmadele kahe toetuskeemiga, millest mandril rakendatav hõlmaks suurusgruppe 1–150 ja 151–400 piimalehma ja saartel rakendatav hõlmaks kõikide karjade esimest 400 piimalehma. „Sellega hakkaks mandril kasutatav toetusskeem võtma senisest enam arvesse tehnoloogia eripärasid ning võrreldes tänavusega oleksid mandri ja saarte toetusskeemi tingimused ühtlasemad,“ selgitas minister.

„Hea uudis on mul teatada lamba- ja kitsekasvatajatele – järgmisest aastast on kavas taastada ute ja kitse kasvatamise otsetoetus,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuses muudatusi 2021. aastaks teha ei plaanita ning toetuse rakendamine jätkub praegustel alustel ja korras. Toetusõiguslikud kultuurid on porgand, söögipeet, kaalikas, sibul, kapsas, kurk, õunapuu, pirnipuu, kirsipuu, murelipuu, ploomipuu, kreegipuu, haraline ploomipuu, punane sõstar, valge sõstar, must sõstar, vaarikas ja karusmari.

Lisaks said nõukogul osalejad ülevaate muudatustest Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) riskihindamiseks taotluste ja andmete esitamisel ning samuti tutvustati toidu pakendi esikülje märgisüsteemi (FOP). Strateegias „Talust taldrikule“ nähakse ette ühe tegevusena kehtestada kohustuslik ELi-ülene pakendi esikülje märgisüsteem, mis võimaldaks tarbijal teha tervist toetavaid toiduvalikuid.

Veterinaar- ja Toiduamet palub teavitada surnud metsseast 

Maaeluministeerium
Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.10.2020

Veterinaar- ja Toiduamet palub kõigil metsas liikujatel, kes leiavad surnud metssea, sellest ametit teavitada.

 „Eesti metsades levib jätkuvalt sigade Aafrika katk ja seetõttu on oluline, et kõik metsas liikujad teavitaksid, kui nad leiavad surnud metssea. Selleks, et haigus ei leviks metssigade hulgas ega jõuaks koduseafarmidesse, on meie kõigi panus väga oluline,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Katrin Reili sõnas, et amet analüüsib regulaarselt nii kütitud kui ka surnuna leitud metssigu. „Laboris analüüsitakse kõiki kütitud metssigu ning ka neid, kes on auto alla jäänud või surnuna leitud. Augusti lõpus tuvastati Raplamaal metssigadel sigade Aafrika katku viiruse esinemine. Seetõttu on oluline, et saaksime analüüsida võimalikult palju metssigu, selleks et saada teavet haiguse leviku ulatuse kohta,“ kirjeldas Reili. „Kõigile, kes teavitavad Veterinaar- ja Toiduametit surnuna leitud metsseast, makstakse leiutasu.“

31. augusti seisuga on kokku uuritud 3767 metssiga, nendest 9 on surnud, 3747 on kütitud ja 11 on hukkunud või hukatud metssiga. Kokku on tuvastatud 41 metsseal sigade Aafrika katku antikehad ning kahel Raplamaa metsseal on tuvastatud viirus.

Teata leitud surnud metsseast telefonil 605 4767.

Justiitsministeerium jättis metsaomanike põhiõigusi riivava seaduseelnõu kooskõlastuseta

PRESSITEADE
Eesti Erametsaliit
Eesti Omanike Keskliit
30. september 2020

Justiitsministeerium jättis Rahandusministeeriumi koostatud planeerimisseaduse muutmise eelnõu kooskõlastamata, kuna selline põhiõiguste riive eeldab põhjalikumat mõjude analüüsi ja ka hüvitamise vajaduse kaalumist.

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Erametsaliit on korduvalt juhtinud tähelepanu, et Rahandusministeeriumis planeeritav planeerimisseaduse muutmine riivab metsaomanike põhiõigusi. Kui soovitakse anda omavalitsustele õigus metsaraiet piirates omandiõigust kitsendada, peab sellega kaasnema ka põhjalikum mõjude hinnang ja õiglane kompensatsioonimehhanism. Kuna Rahandusministeeriumi koostatud seletuskirjas puudub analüüs eelnõu sätete kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega, jättis ka Justiitsministeerium eelnõu kooskõlastamata.

Rahandusministeeriumile saadetud kirjas toob Justiitsministeerium välja, et metsaseaduse muudatusega riivatakse Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust. Eelnõu seletuskirja palutakse täiendada põhiseaduspärasuse analüüsiga, mille põhjal saaks hinnata, kas era- ja avalik huvi on tasakaalus. Justiitsministeerium ei vaidlusta kohalike omavalitsuste õigust seada planeerimismenetluses piiranguid, kuid teeb ettepaneku lisada seadusesse norm, mis kohustab kohaliku omavalitsuse üksust hindama omandiõiguse piirangu intensiivsust ja kaaluma, kas on põhjendatud hüvitise maksmine.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv on varasemalt nentinud, et selgete suunisteta omavalitsused piirangu proportsionaalsuse ja hüvitusküsimusega aga tegelema ei hakka. Näiteks on Saaremaal vald hetkel kehtivast seadusest mööda vaadanud ning ei ole eramaadele planeeritavatest piirangutest omanikke teavitanud. Erametsaliidule põhjendati omanike kaasamata jätmist viidates planeerimisseaduse muutmise eelnõule.

“Justiitsministeeriumi otsus selline metsaomanike huvidega mittearvestav seaduseelnõu kooskõlastamata jätta oli kindlasti väga oodatud. Kui eraomandile soovitakse seada piiranguid, peavad sellega kaasnema ka selged juhised, kuidas omanikke kaasatakse ja milline on kompenseerimismehhanism,” rääkis Talijärv ja tõi Saaremaa kõrvale ka Saue valla näite, kus otsustati kogukonnale oluline mets ära osta. “Sauel mõistetakse, et põhjendamatult ei saa eraomandi kasutamist pärssida, hüvesid ei saa võtta jõuga ja tasuta,” lisas ta.

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna kiidab justiitsministeeriumi eraomandi ja sellega kaasnevate põhiõiguste kaitsmise eest. “On kahetsusväärne, et Rahandusministeerium jätab planeerimisseaduse muutmisesse sisuliselt kaasamata ühe põhisihtgrupi, keda planeerimine otseselt puudutab – kinnisvaraomanikud. Meie tunnustus Justiitsministeeriumile, kus nüüd sellisele põhiõiguste riivele pidurit on tõmmatud,” rääkis ta.

Lisainfo:

Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht

andres.talijarv@erametsaliit.ee, tel 503 6212

Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees

omanikud@omanikud.ee, tel 506 5416

Kohapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peatatakse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2020 

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas  3. oktoobril käskkirja kohapüügi peatamiseks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste andmetel ei ole kohade eluvõimelisena vabastamine avaveevõrkudest võimalik, mistõttu peatatakse koha kui avaveevõrkude ühe peamise saakkala aastase lubatud saagi täitudes 4. oktoobrist 2020. a ka kogu avaveevõrkudega püük. Lisaks peatatakse 4. oktoobrist 2020. a kalapüük püüvõrkudega.

Püügipiirangu kehtestamise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse 1. novembri 2019. a määruse nr 85 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks“ § 13 punktist 3, millega kehtestati koha lubatud aastasaak, mis on nüüdseks vähemalt 90% ulatuses ammendunud.

Vaata, kuidas valmib Eesti toit – virtuaaltuurid toidutööstustes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.10.2020 

Tänasest kuni 18. oktoobrini on võimalik Eesti toidu veebilehel eestitoit.ee näha, kuidas valmivad meile kõigile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 18 ettevõtet. 

Avatud toidutööstuste nädal toimub juba viiendat aastat järjest ja kui seni said tööstused vastu võtta vaid piiratud arvu külalisi, siis seekord on võimalik toidutootmise köögipoolest osa saada kõigil huvilistel. Kuna toidutööstus on ühiskonna ellujäämise seisukohalt strateegiliselt olulise tähtsusega, siis on alates veebruarikuust rakendatud toidutööstustes väga rangeid hügieenireegleid ning ettevõtete territooriumile on võõraste sisenemine keelatud. Seetõttu valmistasid 18 ettevõtet oma tootmisest videoklipid, mida saab vaadata veebilehel eestitoit.ee kahe järgneva nädala vältel.

„Aasta alguses tutvustatud tarbijaeelistuste uuring kinnitas, et Eesti on maitsva ja kvaliteetse toidu maa ning kohalik toit on tarbijate silmis hinnatud. Mul on hea meel, et meie toidutootjad ei ole jäänud sellele teadmisele liugu laskma, vaid on valmis pingutama hea taseme hoidmise nimel. Veelgi enam, usaldusväärsuse suurendamiseks kutsuvad nad huvilised oma köögipoolega tutvuma. Loodan, et kutsel on väärilist vastukaja ja virtuaalkülastajate hulk suurendab kohaliku toidu armastajate armeed veelgi,“ avaldas arvamust maaeluminister Arvo Aller.

„Nii mõnelegi võib tulla üllatusena, et tööstustes valmib toit täpselt samamoodi nagu koduköögis, ainult kogused on meeletult suured ning hügieeninõuded kordades rangemad. Lisaks läbib nii tooraine kui ka valmistoodang karmi kontrolli laboritingimustes, et tagada toidu ohutus ja kvaliteet,“ ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

„Kuigi tänavu toimub avatud toidutööstuste nädal virtuaalselt, siis see annab tarbijatele isegi avaramad võimalused Eesti toidutootmise köögipoolega tutvumiseks. Lühikese ajaga saab pildi ette erinevatest tööstustest ja tootmissuundadest. Sööma peame iga päev, mistõttu kutsumegi kõiki üles oma silmaga uudistama, kuidas meie igapäevane toit toidulauale jõuab,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.

Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed Santa Maria, Dava Foods, Valio Eesti, Farmi Piimatööstus, Öun Drinks, Gustav Cafe, Eesti Leivatööstus, Saarioinen Eesti, Tartu Mill, Lunden Food, Chaga, Chocolala, Heimon Kala, Saidafarm, Saaremaa Lihatööstus, Salvest, Scanola Baltic ja Balbiino.

2019.aastal külastas avatud toidutööstusi pea 10 000 inimest ning oma uksed avas 28 tööstust. Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest.

Viiendat korda toimuvat avatud toiduainetööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koos Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.

 

Pärnumaa Talupidajate Liit kutsub seminarile

Pärnumaa Talupidajate Liit korraldab 13. oktoobril seminari, mille teemafookuses on tuleviku põllumajanduspoliitika. Seminaril räägitakse tuleviku perioodi keskkonnatoetustest, otsetoetustest ning investeeringutoetustest.

Seminar toimub Strand SPA & Konverentsihotellis Lahe saalis.

Päevakava:

10.30 – 11.00 – Tervituskohv
11.00 – 11.30 –  Maaeluministeeriumi tegevused uue toetusperioodi eel – Maaeluminister härra Arvo Aller 
11.30 –  12.30 –  EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava keskkonnatoetused ja Talust taldrikule – Martti  Mandel, Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroojuhataja
12.30 – 13.30 –  Otsetoetused uuel perioodil – Reno Paju, Maaeluminiseeriumi otsetoetuste büroojuhataja
13.30 – 14.00 – Investeeringutoetused uuel perioodil – Olavy Sülla, Pärnumaa Talupidajate Liidu juht

Osalema on oodatud kõik Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmed.
Seminarile saab registeerida kui 9. oktoobrini 2020.a. järgneval lingil – registreeri

 

Valminud saaste- ja lisaainete aruanded 2019

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE

Valminud saaste- ja lisaainete aruanded 2019

 Toidu lisaainete kasutamise kontrollimisel rikkumisi ei tuvastatud, kuid saasteainete proovide puhul esines piirnormiületusi.

Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialisti Kristi Kallipi sõnul analüüsib amet lisa- ja saasteaineid toidus igal aastal. „Toidus kasutatavate lisaainete kontrollimise eesmärgiks on toitu lisatavate lisaainete nõuetekohase kasutamise kontrollimine toidukäitleja poolt. Saasteainete seire eesmärgiks on kontrollida erinevate toidus sisalduvate saasteainete esinemist proovides,“ selgitas Kallip.

„Enim tekitavad muret akrüülamiidide võrdlusväärtuste ja polüaromaatsete süsivesinike (PAH) piirnormiületused, mis tekivad toidu valmistamise käigus. Akrüülamiidid tekivad toiduainete kuumutamisel kõrgetele temperatuuridel ning PAH-id võivad tekkida näiteks suitsutamise ja grillimise käigus,“ kirjeldas Kallip.

„PAH-ide ületusi leidus enim suitsukalas ja -lihas, mis näitab taaskord, et suitsutamisel on kasutatud valesid võtteid. Akrüülamiidide puhul oli ületusi näiteks krõpsude puhul, kus siis on valmistamisprotsessil toitu liialt kuumutatud,“ selgitas Kallip, kuidas piirnormiületused on otseselt seotud toidu valmistamisprotsessiga.

Eelmisel aastal võttis amet saasteainete määramiseks 485 proovi ning toitu lisatavate lisaainete koguseliseks määramiseks 73 proovi. Saasteainete puhul tuvastas amet 29 mittenõuetekohast proovi, kuid lisaainete puhul rikkumisi ei tuvastatud.

Taust

Toidu lisaained ehk E-ained on ained, mida lisatakse toidule kvaliteedi omaduste parandamiseks, näiteks säilivusaja pikendamiseks, värvi andmiseks või magustamiseks. Saasteainete puhul on tegemist ainetega, mis satuvad toitu keskkonnast, põllumajandusliku tootmise tõttu või siis toidu tootmise käigus.

Saasteaineete kontrolliprogramm on leitav siit ja toidu lisaainete seire tulemused on leitavad siit.

Maal Elamise päev innustas Eesti valdade tänaseid ja tulevasi elanikke

EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT
PRESSITEADE
28.09.2020

Maal Elamise päev innustas Eesti valdade tänaseid ja tulevasi elanikke

Laupäeval teistkordselt toimunud Maal elamise päeval külastas omavalitsuste asutusi, külamaju, ettevõtteid ja sündmusi üle 17 000 inimese, kelle seas olid nii valdade elanikud ise kui ka maale elama asumist kaaluvad linnainimesed üle Eesti.

„Oleme  loonud õige platvormi, mida näitab valdade tagasiside. Kasvanud on nende külastajate arv, kes tulid valla tegemisi uudistama just väljastpoolt. Mitmed äsja kolinud pered kasutasid päeva selleks, et tutvuda vallas pakutavate teenustega ja luua esmaseid kontakte kohalike elanikega,“ ütles peakorraldaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

Keskmiselt oli külastajate arv valla kohta ligi 1000 inimest, mis on 2 korda rohkem kui eelmisel aastal. Külastajate koguarv jäi eelmise aastaga võrreldes samasse suurusjärku. „Kindlasti oli siin ma osa koroonapuhangul, mis sundis mitut omavalitsust osalemisest loobuma,“ tõdes Habakukk.

Kokku avas tänavu külastajatele oma asutused 18 maaomavalitsust. Kohapealsetele eestvedajatele sõnul on sümpaatne algatuse laiapõhjalisus – omavalitsused ja kogukonnad koos ettevõtjatega kavandasid ja korraldasid selle päeva tegevused ühiselt.

Hiiumaal algas Maal elamise päev juba reede õhtul aruteluga, kus „uushiidlased, taashiidlased ja põlishiidlased“ arutasid, mis on Hiiumaale tulemise väljakutsed ja kuidas neid ületada. „Nüüd on uushiidlastel loomisel oma suhtlusring, et kõigil oleks mõnus Hiiumaa ellu sisse elada,“ rõõmustas valla kontaktisik Liina Siniveer.

Tartust mindi Maal elamise päeval teadlikult Nõo valda, et veeta seal üks tore päev. „Valda hiljuti elama asunud inimesed tulid tutvuma huvitegevuse võimalustega. Kohtasime ka üht sportlikku vanaema, kes oli tulnud väikeste lapselastega rongiga Nõkku ja liikus alevikust liinibussiga valla kaugematesse punktidesse, pidades heaks meie ühistranspordi võimalusi,“ teatas Nõo valla kontaktisik Liia Sirel.

Rakvere valla kontaktisik Siiri Saarmets ütles, et nende suurim üllatus oli huvi Sõmeru Põhikooli 1€ koolikohviku vastu, mida külastas registreerimislehtede järgi 435 inimest.

Maal Elamise päevast võitsid ka maaettevõtjad, kes laupäeval külastajatele oma tegemisi tutvustasid. Näiteks Kose vallas külastas Harmi mõisa üle 400 inimese ning Habaja viinavabrikut 250.

„Kui vallad ise koos kogukondadega on oma elu üle uhked, tõmbab see ka teisi kaasa. Inimene liigub sinna, kus teda päriselt oodatakse. Meie algatus ongi mõeldud seda sõnumit ja koostööst sündivat sünergiat võimendama,“ ütles Krista Habakukk Maal elamise päeva lõpetuseks. Maal Elamise päeva korraldustoimkond teeb põhjalikumad kokkuvõtted oktoobris. Uuesti saab valdadele külla tulla juba 2021. aasta septembris.

Maal elamise päeva korraldab Eesti Külaliikumine Kodukant koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Leader Liidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Maaeluvõrgustiku ja Navicup OÜga. Koostööpartneriteks on ka Eesti Linnade ja Valdade Liit ning maaelu kureerivad ministeeriumid.