9.–15. maini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kagu-Eesti aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul aitab metsloomade vaktsineerimine ennetada haiguse võimalikku levikut. „Marutaud on väga levinud meie naaberriigis Venemaal. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Kalda.

Vaktsineeritava ala laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Taust

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

  1. aasta aprillist alates on Eesti Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (OIE) deklaratsiooni kohaselt ametlikult marutaudivaba riik. Haigusvabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses – kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal.

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seemne oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas.
Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed. Taimekahjustajate määramiseks analüüsitakse mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulite partiidele tehakse kvaliteedi kontroll.

Seemnetootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimise taotluste esitamise tähtaegasid pikendatud.
Talirapsi ja -rüpsi põldude andmete sertifitseerimise taotlusi on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.
„Taotluste õigeaegne esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Piia Puusepp.
Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali kaudu.
Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.

Mahetootmisega jätkata soovijad peavad esitama uue taotluse 17. juuniks

Mai alguse seisuga on Eestis omale mahepõllumajandusliku märgise saanud 2043 mahetootjat. Ettevõtjad, kes soovivad mahepõllumajandusliku tootmisega jätkata ka uuel hooajal peavad vastava sisulise teate Põllumajandus- ja Toiduametile esitama käesoleva aasta 17. juuniks.

Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Lauri sõnul on taotluse esitamise võimalusi mitmeid. Taotluse saab ära teha:

  1. Maaeluministeeriumi kliendiportaalis aadressil https://portaal.agri.ee/epm-portal-ng/esileht.html
  2. Saata digitaalselt allkirjastatult Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) vastava regiooni peaspetsialisti e-posti aadressile, mille leiab PTA kodulehelt.
  3. Saata või tuua paberkandjal PTA regioonide esindustesse. Füüsiliselt kohale tulemiseks palume eelnevalt aeg kokku leppida.

„Kui ettevõtja taotleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (edaspidi PRIA) mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetust ja esitab toetuse saamiseks põldude andmed otse PRIAle, siis PTAle põldude andmeid enam topelt esitama ei pea,“ selgitab Laur ja lisab, et sel juhul tuleb lihtsalt oma taotlusele teha juurde märge „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“.

Laur juhib tähelepanu, et mahepõllumajanduse toetuse taotlusi saab e-PRIAs esitada ajavahemikul 2.-23. mai. „Taotleja peab kõik enda kasutuses olevad põllud, millele ta soovib PTA-lt mahetunnustust saada, lisama taotlusele hiljemalt 17. juunil (k.a),“ ütles Laur.

Ettevõtjad, kes PRIAst mahepõllumajanduse toetust ei taotle, peavad hiljemalt 17. juunil (k.a) PTAle esitama kõik põldude andmed, k.a andmed poollooduslike koosluste ja mittepõllumajanduslikul maal karjatamise kohta. Laur rõhutab, et pärast 17. juunit lisatud põllud või kasutusele võetud maad käesoleval aastal mahepõllumajanduslikku tunnust ei saa.

Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide vormid on kätte saadavad PTA kodulehel

Laur kordab üle, et riigilõiv tuleb tasuda igal aastal koos ettevõtte jätkamise taotluse esitamisega ning tuletab meelde riigilõivude summad:

Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse ning mesindusega tegeleva isiku riigilõiv koosneb kahest osast:

  1. püsiosa 62 eurot;
  2. muutuvosa, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. See on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või 0,24 eurot hektari kohta korjeala puhul.

Riigilõivu maksimaalne summa on 5000 eurot.  Selle summa ületamise korral riigilõivu juurde tasuma ei pea.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne või vegetatiivse paljundusmaterjali (nt kapsa- või tomatiistikud)  ettevalmistamise ja turule viimisega, tuleb tasuda riigilõiv 120 eurot.

Riigilõivu tasumise juhend

Riigilõivu  saaja RAHANDUSMINISTEERIUM
Arveldusarve numbrid SEB Pank  EE891010220034796011  (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank  EE932200221023778606  (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
Luminor Bank  EE701700017001577198  (BIC/SWIFT: NDEAEE2X)
Viitenumber* 2900082265

* Viitenumber näitab, millist riigilõivu soovitakse tasuda.

Kui riigilõivu tasutakse kolmanda isiku eest, siis tuleb selgitusse märkida isiku või ettevõtte nimi, kelle eest riigilõivu tasutakse.

Lisateavet riigilõivude kohta saab PTA kodulehelt ning mahepõllumajanduse ja seemne osakonnast.

Mahepõllumajanduse valdkonnaga seotud teemad leiab PTA kodulehelt

PTA juhib tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2022 kohaldus uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007“. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Täiendavat infot leiab PTA kodulehelt

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.05.2022

Alanud on PRIA kõige suurema taotlejate arvuga toetuste vastuvõtt

Alanud on PRIA kõige suurema taotlejate arvuga toetuste vastuvõtt

2. mail alustas PRIA pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste vastuvõttu. Taotlema on oodata kuni 15 000 klienti. Taotluse esitamine toimub ainult elektrooniliselt e-PRIA vahendusel. Esimest aastat toimub pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt uues e-PRIAs. Pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2022. aasta eelarves kokku üle 251 miljoni euro.

PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive ütleb: „Käesoleval aastal toimub pindalatoetuste taotluste esitamine esmakordselt uues värskelt valminud e-teenuses. Võrreldes varasemaga on tegemist oluliselt kaasaegsema ja kasutajamugavama teenusega, mille edasiarendamine toimub jätkuvalt. Loodame, et uue e-teenuse kasutuselevõtt sujub viperusteta ning taotlused saavad kiiresti ja mugavalt esitatud. Vigade või probleemide esinemisel palume julgelt PRIA klienditeenindusega ühendust võtta.“

Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga ei rakendata erandkorras 2022. aastal toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil. Taotlusi saab esitada 17. juunini, aga palume taotlused esitada siiski võimalikult varakult.

Milliseid toetusi saab käesoleval aastal taotleda?

Otsetoetused:

Maaelu arengukava 2014-2020 toetused

  1. Keskkonna- ja kliimameede ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus:
  1. Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH).
  2. Loomade heaolu toetus (LHT).
  3. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT).

Palume kõigil taotlejatel tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning „Abiks taotlejale“ juhenditest, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee.

Kui taotleja soovib taotlust esitama tulla PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, siis palume enne teenindusbüroosse tulemist kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.

Avatud kalasadamate päeva külastas rekordarv kalasõpru

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.04.2022

 

Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised. Üle Eesti tehti sadamatesse esialgsetel andmetel ligi 35 000 külastust.

„Ilus ilm ja värske kala kutsus sadamatesse rekordarv inimesi. Esialgsetel andmetel tehti 24 sadamasse kokku ligi 35 000 külastust,“ ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik.

Enim külastati Japsi kalasadamat (5000 külastust), järgnesid Dirhami (ligi 3500) ja Lindi (ligi 3000). Palju huvilisi oli ka Pärnu Fishing Village Kalurikülas, Varnjas ja Kolkjas (2500).

Esindusüritusel Võsul tervitas rahvast maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti on kalariik, aga võrreldes Euroopa Liidu keskmisega süüakse meil kala põhjendamatult vähe. Kodumaist toitu väärtustav avatud kalasadamate päev andis hea võimaluse saada värsket kohalikku kala otse kaluri paadist ja loodame, et inimesed leiavad tee kaluriteni ka pärast üritust. Kala kõlab ju hästi!“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

„Tänan korraldajate nimel kõiki osalenud sadamaid ja tõelisi kalasõpru, kes kalanduse pidupäeval käisid,” lisas Armulik.

Avatud kalasadamate päeval sai külastada 24 kalasadamat üle Eesti. Harjumaa kalanduspiirkonnast osalesid avatud kalasadamate päeval Hara ja Tilgu sadam ning Tallinna kalasadam; Hiiumaalt Haldi, Kõrgessaare ja Roograhu sadam; Läänemaalt Dirhami, Puise ja Sviby; Pärnumaalt Japsi, Virtsu, Lindi ja Võiste sadam ning Pärnu Fishing Village; Peipsiäärest Kolkja, Räpina ja Varnja Sadam; Saaremaalt Nasva jõesadam ja Turja sadam; Virumaalt Eisma, Toila ja Võsu sadam ning Võrtsjärvelt Limnoloogiakeskuse ja Valma sadam.

Sadamates olid kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal sai osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutasid paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.

2019. aastal külastas üritust 28 000 inimest, 2018. aastal 25 000 ja 2017. aastal 6000. Avatud kalasadamate päeva korraldasid Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ja seda rahastati Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Galerii. Fotod: Martti Sepp

1.-16. maini saab PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamiseks

Pressiteade
29. aprill 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Alates pühapäevast, 1. maist saab taas taotleda mesilaspere toetust. Taotlusi võetakse e-PRIA kaudu vastu kuni 16. maini.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Käesoleval aastal on muutunud mesilate ning mesilasperede registreerimise tähtajad. Palume taotlejatel väga tähelepanelikult jälgida, et mesilad ning mesilaspered oleksid põllumajandusloomade registrile teavitatud õigeaegselt. Sel juhul kulgeb taotluse esitamine kiiresti ning probleemideta.“

Mesila, milles asuvate mesilasperede kohta toetust taotletakse, peab olema põllumajandusloomade registris registreeritud hiljemalt käesoleva aasta 30. aprillil. Toetust saab taotleda mesilaspere kohta, keda taotleja 30. aprilli 2022. a seisuga registri andmetel pidas ning kelle pidamisest ta teavitab registrit hiljemalt 5. maiks 2022. a. Kui mesilasperede arv on registrile teada antud 31.12.2021 või hiljem ja see ei ole vahepeal muutunud, siis arvu uuesti teavitama ei pea.

Kui mesila ning mesilaspered on registrisse kantud, tuleb kindlasti esitada ka mesilaspere toetuse taotlus. Taotlusi võetakse vastu 16. maini. Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.

2022. aastal on riigieelarvest makstava toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 737 7679.

Avatud talude registreerumine pikeneb 10. maini

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.04.2022

 

 Maaeluministeerium pikendab kaheksandale üle-eestilisele avatud talude päevale talude registreerimist 10. maini, et kõik soovijad jõuaksid end kirja panna. Avatud talude päev toimub tänavu 23.–24. juulil.

„Otsustasime ka sellel aastal pikendada registreerimistähtaega avatud talude päevale. See annab ettevõtetele aega kaaluda oma võimalusi ning hinnata valmisolekut uksed suvel avada,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Kutsun kõiki huvitatud maapiirkonna ettevõtteid ja põllumajandustootjaid üritusel osalema. See on suurepärane šanss oma toodete-teenuste pakkumiseks ja tutvustamiseks. Ettevõtmise laiem eesmärk on tutvustada, kust tuleb Eesti toit.“

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on märgata, et uusi tulijaid on tänavu vähem, aga on ka täiesti uuendusliku lähenemise ja ideedega esmaseid proovijaid. „Sarnaselt varasematele aastatele on tegevusvaldkondade valik väga lai ning näitab jätkuvalt maaelu mitmekesisust: on loomi, joogi- ja söögitootmist, ilu- ja maitsetaimeaedu, kunsti ja käsitööd, muuseume ja põnevaid tegelusi,“ lisas Reve Lambur. „Loodame, et talusid tuleb veel juurde, sest külastushuvi on püsinud aasta-aastalt kõrge. Iga aasta on toonud uue külastusrekordi.“

Avatud talude päeval esimest korda osalevatel ettevõtetel soovitame vaadata järele 30. märtsil toimunud infopäeva. Ettekanded ja infopäeva videosalvestised on avaldatud maaeluvõrgustiku veebilehel.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see kohe ei õnnestu, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatust talu avalikule veebilehele ilmumiseks, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle. Kui registreerimine mingil põhjusel ei õnnestu, siis võtke ühendust Reve Lamburiga meiliaadressil reve.lambur@pmk.agri.ee.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel. Registreerimine lõpeb 10. mail. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 24. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

  1. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu ja ettevõtet, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegu oli uue avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium koostöös Põllumajandusuuringute Keskusega. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Laupäeval toimub avatud kalasadamate päev

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.04.2022


Laupäeval, 30. aprillil toimub neljas üle-eestiline avatud kalasadamate päev. 24 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu.

„ÜRO on kuulutanud tänavuse aasta rahvusvaheliseks rannakalanduse ja vesiviljeluse aastaks. Seega on igati paslik pöörata tähelepanu traditsioonilise rannakalandusega tegelevate inimeste igapäevatoimetustele, mille abil värske kala jõuab meie toidulauale – selleks annab avatud kalasadamate päev hea võimaluse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

„Avatud kalasadamate päev on koguperepäev! Kindlasti tulge koos lastega, sest paljud tegevused on mõeldud just nooremale publikule. Tasub aga meeles pidada, et meri on meri, ja uurida enne tulekut ilmateadet,” ütles avatud kalasadamate programmide koordinaator Toomas Armulik.

Külastajad saavad üritusel kaasa osta ja maitsta värsket kala ja kalatooteid ning osa võtta meelelahutuslikust kogupereüritusest. Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased ja kalakokad; osaleda saab käsitöö- ja õpitubades ning käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad ja õngekoolitused.

Avatud kalasadamate päeva esindusüritus toimub Lääne-Virumaal Võsu sadamas. Ürituse ametlik osa toimub kell 12, mil külalisi tervitavad korraldajate ja Maaeluministeeriumi esindajad ning kuulutatakse välja aasta kalandustegu. Kohal on kalakokk Vladislav Koržets, esineb Singer Vinger ja toimub palju muud põnevat.

Harjumaa kalanduspiirkonnast osalevad avatud kalasadamate päeval Hara ja Tilgu sadam ning Tallinna kalasadam; Hiiumaalt Haldi, Kõrgessaare ja Roograhu sadam; Läänemaalt Dirhami, Puise, Sviby ja Virtsu kalasadam; Pärnumaalt Japsi, Lindi ja Võiste sadam ning Pärnu Fishing Village; Peipsiäärest Kolkja, Räpina ja Varnja Sadam; Saaremaalt Nasva jõesadam ja Turja sadam; Virumaalt Eisma, Toila ja Võsu sadam ning Võrtsjärvelt Limnoloogiakeskuse ja Valma sadam.

Lisainfo: www.avatudsadamad.ee.

Avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ning seda rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Rohestamise toetuse erisused 2022. aastal

Maaeluministeerium annab teada, et seoses keerulise olukorraga Euroopa võimaldas Euroopa Komisjon rakendusotsusega (EU) nr 2022/484 2022. aastal liikmesriikidel rakendada kliima ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse nõuetes 3 erisust, millest Eesti on teinud järgnevad valikud:

  • Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise erisust Eesti ei rakenda põhjusel, et see nõuab PRIA-lt suuremaid IT-arendusi, samuti ei ole rakendamise (tehnilised) üksikasjad piisavalt selged. Kuna mitmekesistamise nõue on seotud ka KSM meetmega, milles rakendatakse samu reegleid, võib see pigem kaas tuua täiendava keerukuse ja täiendava IT-arenduse vajaduse. Ka ei ole mitmekesistamise nõude täitmine olnud siiani problemaatiline ehk nõuet ei ole keeruline täita.

 

  • Lubame erandina ökoalana määratud kesal tegeleda taotlusaasta jooksul põllumajandusliku tegevusega. Lubatud on niitmine, karjatamine ja põllumajanduskultuuri kasvatamine. Teisisõnu on lubatud nendel aladel varuda loomasööta, kasvatada ja toota põllumajanduskultuure (nt teraviljade ja köögiviljade kasvatamine). Jätkuvalt jääb kehtima hekseldamise piirang, mis ei ole lubatud kuni taotluse aasta esitamise 01. augustini. Täpsem info on kättesaadav infomaterjalist Abiks taotlejale.

 

  • Erandina on lubatud ökokesal  kasutada  taimekaitsevahendeid. Erand kehtib vaid ökokesale ning ei laiene lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualadele, kus endiselt on lubatud tootmine ning  jätkuvalt jääb kehtima taimekaitsevahendite kasutamise piirang.

 

Niisamuti jäävad kehtima ülejäänud rohestamise toetuse nõuded. Esimesel võimalusel alustatakse maaeluministri määruse nr 32 muutmist (ÜPT määrus) ning teavitatakse taotlejaid läbi erinevate kanalite (infomaterjalid, PRIA koduleht jne).

Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik külastas Eestit

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.04.2022

 

Täna, 25. aprillil külastas Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski Maaeluministeeriumi, kohtudes ministeeriumi ja põllumajandussektori esindajatega. Kohtumiste keskmes oli turuolukord ja toiduga kindlustatus seoses sõjaga Ukrainas ning ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava.

Kohtumistel tõdeti, et sõjal Ukrainas on laiahaardeline mõju globaalsele toidujulgeolekule. „Ukraina toidutootmine on saanud oluliselt kahjustada ning see omakorda mõjutab ka põllumajandustoodete ja põllumajandustootmiseks vajalike toorainete ülemaailmseid turge,” sõnas Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron.

„Kuigi hetkel ei ole Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis toidust puudus, siis maailmaturgudel kerkivad probleemid avaldavad meile kahtlemata mõju. On väga oluline tagada vabakaubanduse tõrgeteta toimimine,” lisas kantsler.

Saron avaldas volinikule tänu Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud abimeetme paketi eest. „ELi põllumeestele suunatud erakorralised toetused on olulised – vajalik on kompenseerida tõusnud sööda, väetiste ja kütusekulusid, et stabiliseerida toiduainete hindu ning säilitada põllumeeste konkurentsivõime.”

„Samas tuleks kaaluda ka paindlikku lähenemist erinevate toidu tootmist piiravate rohenõuete osas, mis võivad mõjutada toidujulgeolekut. Toidutootmise suurendamiseks võiks ajutist paindlikkust lubada ka püsirohumaade kasutamise puhul,” märkis kantsler.

„Soovime Euroopa Liidu algatuste puhul võtta paremini arvesse liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone,“ kinnitas põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski.

Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann tunnustas komisjoniga koostööd Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava koostamisel. Komisjoni 2018. a juunis avaldatud uue perioodi ÜPP reformipaketi eesmärke realiseeritakse läbi riiklike ÜPP strateegiakavade.

„Sõda on toonud senisest teravamalt esile Euroopa isevarustatuse olulisuse. Ka ÜPP strateegiakava koostamisel on oluline leida hea tasakaal toidutootmise ja keskkonnahoiuga seotud eesmärkide vahel. Rohkem tähelepanu peaks pöörama näiteks valgukultuuridele,” märkis asekantsler.

„Kõige ajamahukam on siiani olnud strateegiakava keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsess ning lähiajal on planeeritud komisjoniga veel mitu kohtumist, et anda Eesti strateegiakavale viimane lihv,” lisas Tiidemann.

Eestis visiidil viibiv põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski külastas lisaks Maaeluministeeriumile ka Kiltsimäe mahetalu ja Crocus OÜ-d.

Fotod: https://cloud.agri.ee/s/cT6ZngdDHMBNTSs