Taluliidu tegevjuht toetab meesegude läbipaistvuse suurendamist ELi direktiivide uuendamisel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, kes on olnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige alates 2020. aasta sügisest, esitas eelmisel nädalal Komitee täiskogu istungil arvamuse, mille raportöör ta oli.

Arvamus keskendub ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamisele, käsitledes nelja direktiivi, mis puudutavad olulisi toiduaineid meie hommikusöögilaual:

– direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta;
– direktiiv 2001/112/EÜ puuvilja- ja marjamahlade kohta;
– direktiiv 2001/113/EÜ puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide kohta;
– direktiiv 2001/114/EÜ piimakonservide kohta.

Arvamuses tunnustatakse komisjoni ettepanekut nende direktiivide läbivaatamiseks, millest paljud on kehtinud üle 20 aasta. Eriti rõhutatakse meesegude päritolumärgistuse olulisust, et suurendada läbipaistvust Euroopa mesinike jaoks.

Arvamuses toetatakse komisjoni ettepanekut meesegude kohustusliku päritolumärgistuse kohta. Euroopa mesinikud on mures meesegude päritolu läbipaistvuse pärast. Nad sõltuvad suuresti meetootmisest sissetuleku saamiseks ja seisavad silmitsi keeruliste turutingimustega. Selleks, et parandada olukorda ja suurendada läbipaistvust, oleme selles arvamuses läinud sammukese võrra kaugemale, nõudes ka iga päritolu protsendimäära. Samuti on rõhutatud vajadust leida usaldusväärne analüüsimeetod meesegude märgistamiseks. Lisaks rõhutame arvamuse mee tarneahela jälgitavuse tähtsust, soovitades kasutada plokiahelatehnoloogiat ja identifitseerimiskoode, mis võimaldaks jälgida meetootjat.

Kokkuvõtvalt: Euroopa mesinikud soovivad suurendada meesegude läbipaistvust ja kaitset pettuste eest, nõudes rangemaid märgistus- ja kontrollimeetmeid.

Selleks, et parandada tarbijate teadlikkust, soovime arvamuses nektaritootjatele märget „sisaldab lisatud suhkrut“ ja järk-järgult kaotada märge „ilma lisatud suhkruta“ nii nektarite kui ka mahlade puhul. See suurendab toodete läbipaistvust ja aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid toitumise osas. Mesoovitame komisjoni pakutulevastupidistlähenemisviisi, kusmärgistus “sisaldablisatudsuhkruid”on kohustuslik kõikide jookidepuhul, kuiseeonnii,

Komitee ei poolda ekstra džemmide puuviljasisalduse suurendamist üle praeguse 450 g/kg, kuna see ei too kaasa tervislikumat toodet ja võib negatiivselt mõjutada džemmi kvaliteeti ning kulutada rohkem energiat. Siiski toetab komitee tavalistes džemmides puuviljasisalduse suurendamist 400 g/kg-ni, mis võib olla tervislikum valik teatud elanikkonnarühmadele.

Lõpetuseks sooviksin väljendada, et ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamine on ülioluline nii tarbijate kui ka tootjate jaoks. Arvestades tarbijate kasvavat huvi toidu päritolu ja koostise vastu, on läbipaistvus ja märgistus kesksel kohal. Me oleme selles arvamuses püüdnud leida tasakaalu innovatsiooni, tarbijakaitse ja tootjate vajaduste vahel.

Me näeme, et komisjon on püüdnud moderniseerida olemasolevaid direktiive, ja toetame ettepanekuid, mis suurendavad läbipaistvust ja tarbijate teadlikkust, eriti meesegude ja puuviljamahlade osas.

Tutvu arvamuse terviktekstiga: Revision of EU marketing standards for agricultural products

Põllumajandussektorile makstakse erakorralist toetust

Põllumajandussektorile eraldatakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahjude leevendamiseks  3,4 miljonit eurot. Pool sellest summast on Euroopa Komisjoni erakorraline toetus ning teine pool kaetakse riigieelarvest.

„Kevadised ja varasuvised ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid põllumajandussektorile palju kahju. Nüüdne rahaline eraldis suunatakse toidujulgeoleku tagamiseks ning põllumajandustootjate majandusliku elujõulisuse säilitamiseks,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Euroopa Komisjon eraldas Eestile 1 722 597 eurot, millele oli võimalik lisada kuni 200 protsenti Eesti riigieelarvest . „Oleme leidnud komisjoni toetusele lisa 100 protsendi ulatuses, kuid teeme tööd selle nimel, et leida lisaraha omaosaluse suurendamiseks,“ sõnas Kallas.

Raha suunatakse ilmastikuoludest enim mõjutatud ettevõtjatele aianduses ja loomakasvatuses. Aianduses kannatasid kõige enam õuna- ja sõstrakasvatus juuni alguse tugevate öökülmade tõttu. Peamiselt püsirohumaadel põhinevates loomakasvatussektoristes mõjutas põud sööda varumist lihaveiste, lammaste, kitsede ja väikestes karjades piimalehmade kasvatamisega tegelevates ettevõtetes.

Täpsemad taotlemise tingimused sätestatakse ministri määrusega. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. jaanuariks 2024.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.09.2023

Taluliit esitas tagasiside ÜPP strateegiakava muudatusettepanekutele

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ andis tagasisidet Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava (ÜPP SK) aastateks 2023–2027 muudatusettepanekute kohta. Keskliit tervitas võimalust anda sisendit ja nentis, et kuigi paljusid muudatusi peetakse vajalikeks, on mõned punktid tekitanud muret.

Peamise murekohana tõid talupidajad esile sekkumise “Nõuandetoetus”. Muudatused toetuse taotleja määratluses võivad kaasa tuua suuremaid riske kui potentsiaalseid eeliseid. Samuti on kerkimas küsimusi seoses toetuse struktuuri ja PRIA järelevalvega, mis võib osutuda konsulentidele liiga piiravaks.

Minimaalse talvise taimkatte nõue on samuti tekitanud küsimusi. Kuigi uus erisus, mis välistab väiketootjatele selle nõude, on positiivne, on Keskliidu arvates 1-hektarine piirmäär liiga piirav. Nad soovitavad kaaluda selle tõstmist 5 hektarile.

Märg- ja turbaalade kaitses on samuti küsimusi tekitavaid punkte, mida paluti tagasisides täpsustada. Praegune lähenemine, kus künda ja freesida tuleb kombineeritult, tundub ebamõistlik. Taluliit kutsub üles mullaharimise meetodite osas selgemate juhiste rakendamisele.

Keskliit rõhutas, et ÜPP strateegiakava mõjutab põllumajandustootjate igapäevatööd ning seetõttu on oluline tagasiside ja koostöö.

Koostatud põhjal: Tagasiside Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) täiendavad muudatusettepanekutele

 

Taluliit: Mis saab põllumajandustootjate nõuandeteenusest?

Taluliit edastas reedel, 15. septembril Regionaal- ja põllumajandusministrile pöördumise, kus väljendadas oma sügavat muret põllumajandustootjate nõuandeteenuste tuleviku suhtes. Taluliit on veendunud, et nõuandeteenu on olnud oluliseks sillaks teaduse ja praktika vahel, võimaldades põllumajandustootjatel ligipääsu uuendustele ning aidates neil toime tulla keeruliste regulatsioonidega. Kogu põllumajandussektor tunnustab selle teenuste väärtust, eriti keskkonnahoidlikkuse, jätkusuutlike põllumajandustavade ning riskijuhtimise kontekstis, arvestades kliimamuutusi ja turu kõikumisi. Nõustamisteenuste säilimine tagab põllumajandussektori tugevuse ja jätkusuutlikkuse, mõjutades positiivselt mitte ainult põllumajandustootjaid, vaid kogu ühiskonda ja keskkonda.

Käesoleva pöördumise aluseks oli hiljuti toimunud konsulentide infopäev, kus arutati järgmise perioodi nõustamistoetuse määruse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) muudatused. Meie peamine mure on seotud toetuse taotleja määratluse ja nõuandetoetuse tingimuste muutustega.

Pöördumises tõi organisatsioon välja lisaks muule selle, et  põllumajandustootjate esindusorganisatsioonina soovime aktiivselt osaleda nõuandekeskuse tuleviku kujundamisel, arvestades meie kontakti ja teadmisi põllumajandustootjatega.

Rõhutasime, et põllumajandustootjate nõuandekeskused on olulised nii praeguste tootjate toetamisel kui ka sektori tuleviku ja järelkasvu tagamisel, eriti noortalunike jaoks.

Taluliit ootab konstruktiivset dialoogi ministeeriumiga ning on valmis leidma ühiseid lahendusi, et tagada nõuandekeskuse tulevik ja põllumajandussektori jätkusuutlikkus.

Lisainfo ja küsimuste korral võtke palun ühendust:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee

Taluliit esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta

Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta. Liit tõi oma seisukohadokumendis välja, et terved mullad on põllumajanduse ja kogu ühiskonna jaoks üliolulised, sest muld on põllumajandustootjate tegevuse keskmes, tagades ohutu ja tervisliku toidu ning sööda tootmise ning olles samal ajal keskseks liitlaseks kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Pöördumises tõis Taluliit välja alljärgnevad seisukohad:

  • Taluliit tunnustab vajadust Euroopa muldade parema jälgimise järele, eriti põllumajanduse ja metsanduse sektorites.
  •  Taluliit leiab, et direktiivi eesmärgid on asjakohased ja ajakohased, hõlmates koordineeritud mulla jälgimissüsteemi loomist liikmesriikide vahel ning potentsiaalselt saastunud alade tuvastamist ja haldamist ning toetades jätkusuutlikku mullakasutust.
  •  Taluliit rõhutab oma seisukohtades, et senised jõupingutused muldade seisundi parandamiseks ei ole olnud piisavalt tõhusad ning vajatakse ühtset Euroopa mullaseadusandlust.
  • Liit tõi välja, et halb mullatervis toob kaasa suured majanduskulud ja ohustab keskkonda ning inimeste tervist ning mullal on oluline roll nii põllumajanduses kui ka ökosüsteemiteenuste osutamisel.
  • Lisaks rõhutab väärtusliku põllumaa kaitse tähtsust ELi tasandil ning toetab meetmeid maa hõivamise piiramiseks infrastruktuuri arendamise eesmärgil.
  • Taluliit toetab algatust, kuid väljendab muret konkreetsete kriteeriumide delegeerimise osas liikmesriikide otsustada.
  • Olulise punktina väljendas Taluliit muret rahastamise puudumise pärast ning kutsub üles leidma täiendavaid rahastusallikaid direktiivi tõhusaks rakendamiseks, sest liidu hinnangul liikmesriikide strateegiakavadest (MAK) sellest ei piisa.

Kokkuvõttes toetab ETKL mullaseire direktiivi eesmärke, rõhutades samas vajadust arvestada põllumajandustootjate ja keskkonnakaitse tasakaalustamisega ning leida täiendavat rahastust direktiivi tõhusaks rakendamiseks.

Terviktekst: ETKL_mullaseire_18.09.2023

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee 

Madis Kallas: loomakaitse valdkonnas oleks riigil koostöös vabaühendustega võimalik rohkem saavutada

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.09.2023

 

 Madis Kallas: loomakaitse valdkonnas oleks riigil koostöös vabaühendustega võimalik rohkem saavutada

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) iga-aastane vihjete statistika näitab, et loomade heaolu läheb inimestele üha enam korda. Loomade heaolu valdkonnas oleks riigil ja loomakaitseorganisatsioonidel võimalik koos palju enamat saavutada, tõdeti tänasel ministeeriumi, PTA ning Eesti Loomakaitse Liidu ühisel kohtumisel.

“Eesti loomakaitsjad on aastaid teinud tänuväärset tööd ning panustanud loomade heaolu tagamisse. Ühiskonnas on selge ootus riigile olla loomade väärkohtlemise vastases võitluses senisest oluliselt jõulisem,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Meie jaoks on oluline ajakohastada loomakaitse valdkonda, et see vastaks tänapäevastele oludele ja vajadustele. Riigil on plaanis üle vaadata ja ajakohastada seadusandlus, lisaks leppisime täna kokku riigi ja loomakaitsjate vahelise regulaarse suhtluse tihendamises. Lõpuks töötame kõik sama eesmärgi – loomade heaolu – nimel.”

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi sõnul on võtmekohaks ka ressursside oskuslik kasutamine. „Hindame ja tunnustame kodanikuorganisatsioonide rolli ja leiame, et see võiks isegi kasvada. Näeme aasta-aastalt, et saabunud vihjete hulk aina tõuseb ja inimestele läheb loomaheaolu üha enam korda. Otsime võimalusi, kuidas ametina paremini ootustele vastata ning efektiivsemalt reageerida, näiteks on plaanis tõsta väärteomenetluste tegemise võimekust. Samas teame, et loomade heaolu ei ole ainus valdkond riigis, kus võiks rohkem raha ja inimesi olla. Sellepärast peame nägema ja kasutama võimalusi, et ilma täiendavate vahenditeta sihini jõuda. Loomade heaolu valdkonnas saavad loomakaitseorganisatsioonid kindlasti jagada väärtuslikku nõu pidajatele ja pakkuda rasketel hetkedel abi nii loomapidajale aga ka loomale, kellegi huve kahjustamata. Meie oleme valmis koostööks ,“ ütles Kirtsi.

Regionaalminister, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Eestimaa Loomakaitse Liit on plaaninud järgmise samasisulise kokkusaamise selle aasta lõppu.

Algab metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.09.2023

 

Algab metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

18.09-24.09 toimub Venemaaga piirnevatel aladel, Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul on eesmärgiks ennetada marutaudi taaslevimist Eestisse. „Amet viib kaks korda aastas läbi marutaudi vastast vaktsineerimist metsloomadel. Selleks külvatakse väikelennukilt vaktsiinisööta,“ selgitas Toomvap.

Sööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja spetsiifilise kalalõhnaga. Toomvap lisas veel, et kindlasti välditakse vaktsineerimise käigus asustatud alasi. „Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt. Kuna peibutussööt on mõeldud ennekõike rebastele ja kährikutele, siis palume koerad ja kassid hoida vaktsineerimisperioodil sisehoovides.“

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala varjatumasse kohta ümber paigutada, kasutades kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Lisaks metsloomade vaktsineerimisele on oluline, et ka kõik koerad ja kassid oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud, see on loomaomaniku kohustus. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
12. september 2023

 

PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

6. septembril lõppes PRIAs maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetes taotleb toetust 303 ettevõtjat kokku summas üle 20,4 miljoni euro. Kliendid said uue teenusena kasutada juhendamist, mida vastuvõtu ajal kasutas 85 huvilist. 

PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Piret Kljutšivski ütleb, et rõõm on tõdeda, et huvi PRIA uue juhendamisteenuse vastu oli suur. „Uus teenus võimaldab lisaks kliendi otsestele taotlusega seotud küsimustele pöörata tähelepanu ka konkreetse toetusega seotud kitsaskohtadele, mis on PRIAle selgunud eelnevate aastate kogemuste põhjal. Näiteks, kui klient mingil põhjusel konkreetse toetuse taotlejaks ei sobi, siis saame talle tutvustada PRIA poolt pakutavaid teisi toetusi. Mitmekesistamise toetuse vastuvõtuperioodil selgus, et paljudele klientidele sobiks hoopis LEADER skeem. Alternatiivsete võimaluste pakkumine ongi juhendamisteenuse üks suurimatest lisaväärtustest. Järgmine toetusskeem, kus juhendamist pakume, ongi just LEADER,“ lisab Kljutšivski.

Kokku laekus põllumajandusettevõtetelt 69 taotlust 4 400 863 euro saamiseks ja mittepõllumajandusettevõtetelt 234 taotlust 16 043 037 euro saamiseks.

Ettevõtjad said taotleda investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada ja arendada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist ning läbi selle luua maapiirkondades eeldused uute töökohtade tekkeks. Lõppenud voorus taotletakse toetust näiteks metalli- ja puidutöötlemise seadmetele, remonditöökoja ehitamiseks ning remonditöökoja seadmete soetamiseks, pesumaja seadmete soetamiseks jne.

Järgnevas tabelis on toodud taotlejate ning taotletud summade jagunemine maakondade lõikes:

 

Maakond Taotletud toetuse summa (€) Esitatud taotluste arv
HARJUMAA 2 848 489 31
HIIUMAA 33 728 2
IDA-VIRUMAA 359 733 7
JÕGEVAMAA 736 321 15
JÄRVAMAA 384 042 8
LÄÄNEMAA 1 035 683 11
LÄÄNE-VIRUMAA 1 230 766 25
PÕLVAMAA 1 479 427 25
PÄRNUMAA 2 848 877 39
RAPLAMAA 746 589 13
SAAREMAA 989 640 20
TARTUMAA 3 327 377 40
VALGAMAA 1 051 714 19
VILJANDIMAA 1 952 200 24
VÕRUMAA 1 419 314 24
Kokku 20 443 900 303

2023. aasta taotlusvooruks on eraldatud 14 miljonit eurot, millest põllumajandusettevõtjatele on mõeldud 5,6 miljonit ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 8,4 miljonit eurot.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab paremusjärjestused. Toetused määratakse paremusjärjestuse alusel taotlustele, mis vastavad nõuetele, on saanud vähemalt minimaalsed hindepunktid ning mahuvad taotlusvooruks eraldatud eelarvesse.

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 13. detsembril 2023, projektide elluviimisega võivad ettevõtjad alustada taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Toetuse saaja peab toetatava tegevuse elluviimisega alustama ja PRIAle esimese maksetaotluse esitama kuue kuu jooksul alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Taluliit esitas tagasiside keskkonnatasude ja metsaseaduse muutmise eelnõule, kus viitas selgelt vajadusele kaitsta ka viljakaid mullakihte

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 7. septembril seisukohad Kliimaministeeriumi algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõuga, mille eesmärgiks on juurutada raadamisõiguse tasu.

Taluliit tunnustab ettepanekut kasutada raadamisõiguse tasust saadavat tulu sihtotstarbeliselt maakasutussektori süsinikuvaru suurendamiseks ning süsinikusidumise parandamiseks. Samuti nähakse vajadust metsaseaduse muudatuste järele, mis reguleerivad sihtotstarbelist kasutust.

Organisatsioon toetab kliima- ja elurikkuse eesmärkide nimel metsamaa raadamise piiramist ja kompensatsioonimehhanismide loomist. Taluliidu sõnul tuleb aga tagada, et maksustamine hõlmaks nii puude kui ka mulla kaitsmist. Taluliit toob välja pöördumises mure, et kui keskendutakse ainult metsamaa raadamise maksustamisele, võivad uusarendused levida põllumaadele, mis mõjutab otseselt linnade nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu lähialasid.

Lisaks esitab Taluliit ettepaneku kaaluda erisust raadamisõiguse tasumääras, mis on suunatud looduskaitselistele eesmärkidele.

Eestimaa Talupidajate Keskliit loodab, et tagasisidet ja ettepanekuid arvestatakse, rõhutades vajadust tasakaalustatud regulatsioonide järele, mis kaitsevad metsa- ja põllumaad ning keskkonda tervikuna. Keskliit on avatud igasugusele edasisele dialoogile ja küsimustele.

Kontakt:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee

Algas Eesti toidu kuu

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
31.08.2023

 

Algas Eesti toidu kuu

Eile sai avalöögi juba üheksandat korda toimuv Eesti toidu kuu, mille raames korraldatakse septembris üle Eesti arvukalt toidufestivale, laatu ja muid üritusi. Kuu programmi koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eesmärgiga väärtustada kohalikku tootmist ja siinset toidukultuuri. Lisaks juhitakse tarbijate tähelepanu läbimõeldud ja säästlikule tarbimisele.

Fotod avasündmuselt. Fotograaf Karli Saul.

„Peame oluliseks kohaliku toidutootmise säilimist ning väärtustame tööd ja maaelu, mille kaudu toit meie lauale jõuab. Järgneva kuu jooksul kutsun kõiki eestimaalasi osalema erinevatel toiduga seotud üritustel, kus saab soetada sügissaaduseid ning maitsta eri toidupiirkondade ja toidutootjate traditsioonilisi ja uuenduslikke tooteid,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Ürituste programm on Eesti toidu kuule omaselt mitmekesine ning viib põnevale üle-eestilisele maitserännakule. Septembri viimane nädal on pühendatud toidutööstustele ja selle raames tutvustatakse tarbijatele tööstuste igapäevatööd, pöörates erilist tähelepanu toidu tootmist kestlikumaks muutvatele tegevustele.

Kuu jooksul juhitakse tarbijate tähelepanu ka teadlikule ja läbimõeldud tarbimisele eesmärgiga vähendada toidu raiskamist. Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes iga inimese kohta keskmiselt 61 kg toidujäätmeid, millest toidukadu ehk raisatud toit moodustab 26 kilogrammi.

Toidu raiskamise vähendamiseks kodudes pani Fotografiska peakokk ja Eesti maitsete eestkõneleja Peeter Pihel kokku nullkulumenüü kogu perele, mille eesmärk on innustada Eesti inimesi kokkama ilma toorainet raiskamata ja üleliigseid jäätmeid tekitamata. Muu hulgas jagas Pihel üritusel kasulikke nõuandeid, kuidas igast toiduainest maksimum võtta, ning esitas kahe lapse emale Anni Rahulale väljakutse kokata paar päeva kodus vaid nullkulu põhimõtteid järgides.

„Teemakuu raames tahame juhtida tähelepanu teadliku ja läbimõeldud tarbimise tähtsusele. Kui meist igaüks mõtleb läbi oma tarbimisharjumused ja teeb selle tulemusel kasvõi väikese muudatuse oma käitumises, siis oleme sellega astunud suure sammu keskkonna ning toidusektori hüvanguks, “ ütles Eesti toidu kuu eestvedaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidu müügiedendamise valdkonna juht Kerli Nõges.

Eesti toidu kuu programmi, Peeter Piheli nullkulumenüü ja toidukadude vähendamise nippe leiab veebilehelt www.eestitoit.ee ning teemakuu ja ministeeriumi kontodelt Facebookis ja Instagramis.