EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI JAHIMEESTE SELTS
EESTI ERAMETSALIIT

PRESSITEADE
16. VEEBRUAR 2018

15. veebruaril toimus Eesti Jahimeeste Seltsis (EJS) riigi olulisemate maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlaud, kus arutati tasakaalu leidmist keskkonnahoius ja looduskaitses. See on võimalik vaid kõigi osapoolte koostöös ühiseid väärtusi kaitstes, leidsid ümalaual osalejad.

Muuhulgas arutati ka eelmisel aastal Eesti Ornitoloogiaühingu algatatud petitsiooni „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!“ ettepanekuid jahiseaduse muutmiseks. Kahetsusväärselt tugines petitsioon osaliselt infole, mis ei vasta tegelikkusele ning petitsiooni algatajad olid jätnud avalikkusele palju olulist infot edastamata. Osalise teabe emotsionaalne esitamine sisuliselt eksitas avalikkust, leidsid Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oma eelmises avalikus pöördumises. Pärast petitsiooni riigikogule esitamist toimus eelmise aasta detsembris keskkonnakomisjoni istung, kus ei toetatud ornitoloogide ettepanekuid. 2018. aasta algusest alates on maaomanike katusorganisatsioonid ja EJS korraldanud mitu kohtumist, kus linnujahi temaatikat on ausalt, igakülgselt ja faktipõhiselt arutatud. Jahimeeste ettepanek on olnud ka korraldada välismaistele jahikülalistele spetsiaalseid koolitusi, et tutvustada meie seadusi ja tavasid.

Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Linki arvates peab kehtiv õiguskord kindlustama põhimõtted, millega välditaks liigsete kahjustuste tekitamist maaomanikele või nende ilmnemisel kahjustusi hüvitatama, milleks muuhulgas on ka maaomaniku õigus väikeulukijahti korraldada. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et jahiseaduse muutmine üksikute osade kaupa ei ole kooskõlas viis aastat tagasi osapoolte vahel saavutatud kompromissiga ja see tooks kaasa kogu seaduse ülevaatamise uue kokkuleppe saavutamiseks,“ selgitas Link.

Ümarlaual pakkusid põllumehed kevadiste põllukahjude vältimiseks ka rändlindude heidutusjahi ideed. Põllumeeste tegevusest sõltub suuresti Eestimaa keskkonnaseisund.

Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehe Olav Kreeni sõnul mõjutab põllumeeste tegevust järjest enam igakevadine haneliste kevadrände ajal tekitatud põllukahju. „Aasta-aastalt on suurenenud rändel olevate haneliste arv ja nende poolt põllukultuuridele ning ka rohumaadele tekitatav kahju.”. „Riigi poolt reguleeritud heidutusjaht täiendava meetmena on hädavajalik, et saavutada tasakaal looduse ja toidu tootmise vahel,” lisas Kreen.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk ütles, et kevadise heidutusjahi korraldamise lubamine maaomanikele vähendaks maksumaksja koormust tasuda sadadesse tuhandetesse ulatuvad põllukahjud. „Veelgi enam, heidutusjahi lubamine vabastaks riigikahjude maksmisest,“ lisas Värk.

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on jahimehed vajadusel nõus põllumeestele igati vastu tulema ja aitama heidutusjahti läbi viia, kui maaomanik pole ise jahimees. „Kaasaegne jahipidamine on suures osas ühiskondliku tellimuse täitmine,” selgitas Puust. „Veelgi enam, kaasaegne jahindus on looduskaitse, mis on ka meie 2018. teema aasta nimetus,” lisas Puust.

Lisainfo:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen, tel 514 2124
Eesti Jahimeeste Seltsi president Tõnis Korts, tel 511 8673
Eesti Erametsaliit juhatuse esimees Mikk Link, tel 5345 3698
Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk, tel 505 3035

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.02.2018

Täna, 15. veebruaril koguneb Maaeluministeeriumis Eesti põllumajandusühistute esindajatest koosnev ümarlaud. See on esimene kokkusaamine kohtumiste sarjast, mille eesmärk on kujundada põllumajandusliku ühistegevuse arendamisele suunatud poliitikainstrumendid, võttes arvesse iga sektori eripära ja vajadusi.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul tuleb ühistegevuse edasisel arendamisel arvesse võtta, et erinevates põllumajandussektorites on ühistegevus erinevas arenguastmes, mistõttu tuleb sekkumisloogikaid senisest oluliselt enam varieerida. „Selleks, et põllumeeste konkurentsivõime tarneahelas paraneks oleme juba sel perioodil erinevate meetmete raames ühistegevusele ja erinevatele koostöövormidele erilist tähelepanu pööranud, rakendades nii otseselt (nt tootjarühmade loomine, ühistulised investeeringud) kui ka kaudselt sellele suunatud meetmeid (eelistused kõrgemate toetusmäärade, toetatavate tegevuste või projektide hindamise osas),“ lisas Gorban.

Ümarlaual antakse osalejatele ülevaade plaanitavatest tegevustest, sh tutvustatakse Maaülikooli tehtavat uuringut, mis analüüsib põllumajandusühistute majandustegevust, juhtimisstruktuuri ja liikmeid. Uuringule järgneb sektoripõhiste töögruppide moodustamine, mille töö tulemusena kaardistatakse peamised probleemid, mis takistavad sektoris ühistute arengut, ning otsitakse ühiselt lahendusi koostöö edasiseks arendamiseks.  Töögruppides tehtud ettepanekuid võetakse arvesse tulevikus ühistegevuse arendamisele suunatud poliitikameetmete kujundamisel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.02.2018

Eile, 14. veebruaril sai kokku maaeluminister Tarmo Tamme juhitud töörühm, et arutada, kuidas senisest jõulisemalt toetuspettuste vastu astuda. Töörühma kuuluvad Maaeluministeeriumi ja PRIA esindajad.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on üks suurimaid murekohti kolme hinnapakkumusega hanked. Toetuse saamiseks peavad taotlejad esitama elluviidava investeeringu kohta vähemalt kolm hinnapakkumust, mis on saadud läbipaistval viisil konkureerivatelt teenuse pakkujatelt eesmärgiga tagada kulude mõistlikkus investeeringu elluviimisel.

„Kahjuks näitavad aga PRIA riskianalüüsid, et võitnud pakkumustest vähemalt 18% on eelneva kokkuleppe riskiga. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus toetuse taotleja on hanke võitjaga sõlminud eelneva kokkuleppe taotlejale kasulikul, kuid maksumaksjale kahjulikul viisil. Kui kolm hinnapakkumust ei ole võetud ausa konkurentsi tingimustes, toob see endaga sageli kaasa hindade paisutamise ning omafinantseeringu n-ö peitmise toetussumma sisse. See tähendab, et taotleja, kes peab omaosalusena tasuma poole objekti maksumusest, paisutab objekti maksumuse paberil fiktiivselt nii suureks, et PRIA toetus katab kõik kulud ja omaosalust ei tasuta,“ sõnas Tarmo Tamm.

„Samuti on probleemsed variettevõtete tunnustega pakkujad, kes ilmselgelt pole konkursil osalenud võitmise kavatsustega. Taoline olukord on väga taunitav ning nõuab toetussüsteemide ülevaatamist ning vajadusel muutmist,“ rõhutas maaeluminister Tamm. Arutluse all on nii muudatused PRIA toetuste menetlemise praktikas ja toetusmääruste tasandil (nt hinnapakkumuste, -pakkujate ja hankekeskkonna osas nõuete täiendamine, indikatiivhindade sätestamine jne) kui ka avaliku elektroonilise hankekeskkonna kasutamise kohustuslikuks tegemine.

„Meie eesmärk on tagada avaliku raha õiglane ja läbipaistev kasutamine. Seepärast on oluline luua pettuste ennetamiseks efektiivne süsteem,“ lisas minister Tamm lõpetuseks.

Link PRIA uudiskirjale

 

Maeluminister Tarmo Tamm allkirjastas esmaspäeval käskkirja muudatuse, millega suurendatakse mahepõllumajanduse toetuse eelarvet kahe miljoni euro võrra. Toetused hakkavad taotlejateni jõudma uue nädala alguses.

Eelarvet suurendatakse keskkonnasõbraliku majandamise meetmest üle jäävatest vahenditest. Selleks aastaks on lahendus leitud ja mahepõllumajanduse toetust vähendatakse oluliselt väiksemal määral, kui esialgu plaanitud. Toetused peaksid taotlejatele hakkama kohale jõudma uue nädala alguses ja järgmise nädala lõpuks peaks olema toetus kõigi taotlejateni jõudnud.

„Keskkonnasõbraliku majandamise meetme ülejääki kasutades saime üle poole puudujäägist kaetud, mis vähendab oluliselt planeeritud toetuse vähendamise määra,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Nii mahepõllumajanduse meetme kui ka keskkonnasõbraliku majandamise meetme eesmärk on parandada elurikkust, veemajandust ning mulla majandamist; see andis võimaluse suurendada mahetoetuse eelarvet sama eesmärki täitvate vabade vahendite ümber tõstmise teel,“ lisas Tamm.

Maaeluministeerium plaanib kevadel kokku kutsuda teemast huvitatud pooled. „Mahepõllumajanduse kiire areng toob paratamatult kaasa olukorra, kus piiratud eelarvevahendite tõttu tuleb arvestada toetuse vähendamise võimalusega. Seega tuleb ühiselt läbi arutada mahepõllumajanduse vajadused ja rahastamise võimalused ning vajadusel muuta uute kohustuste võtmist või toetuse määrasid,“ sõnas Tamm.

Eelmisel nädalal alustas Maaeluministeerium konsultatsioone põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida Eesti maaelu arengukava (MAK) keskkonnavahendite raames mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavaid vahendeid, mis aitaksid toetusmäärade vähendamist minimeerida. Kogu puudujääk oli 3,7 miljonit eurot. Pärast täiendavate vahendite leidmist summas 2 miljonit eurot jäi siiski veel puudujääk 1,7 miljonit. Seega on toetuste vähendamine ikkagi vajalik, kuid see ei ole enam nii ulatuslik. Puudujääk tekkis seetõttu, et oluliselt suurenesid toetuse taotlejate arv ning mahepõllumajandusmaa pindala, mille kohta toetust taotleti.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) oleks algselt pidanud sel aastal vähendama mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäärasid 14% ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäärasid 32%. Tänu eelarve suurendamisele vähendatakse mõlemat toetust 14%. Lisaks tuleks toetust tulevikus arvatavasti vähendada veelgi suuremal määral.

Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 1888 mahetootjat, kellel on kokku ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad; see tähendab, et ligi 20% Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslik.

Lisainfo

Asendustalunik allub piirkonna töödejuhatajale, kes koordineerib tema liikumist talust tallu. Ühel asendustalunikul on teenindada 6-10 talu. Asendustaluniku töö on liikuv. Teenindatakse talusid nii oma elukohajärgses piirkonnas kui üle Eesti. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal.

Kandideerimiseks palume saata CV aadressile info@taluliit.ee.

Hei maanoor vanuses 18 – 26 aastat!

Elad maal?! Oskad inglise või saksa keelt? Suvi tundub taas tulevat samasugune nagu eelmine? Sul on võimalus seda kõike muuta!

Tule kandideeri IFYE-ks!!!

Kes on IFYE?

Aktiivne noor, kes soovib veeta fantastilise suve mõnes välisriigis, et saada kogemust elades seal riigis peredes. See annab võimaluse järgi proovida teises kultuuris elamise ja selles keeles suhtlemise. Tagasi koju tulles on noor kindlasti mitme kogemuse võrra rikkam ja avatum uutele võimalustele! Tunned huvi??? Loe aga edasi.

Kuidas saada IFYE-ks?

• Sa pead olema vähemalt 18. aastane, oskama kas inglise või saksa keelt suhtlustasandil
• Olema avatud uutele ja vahvatele kogemustele
• Olema usaldusväärne
• Kohusetundlik ja tolerantne teiste rahvuste suhte
• Olema maapiirkonnas elav noor
• Oled valmis panustama vabatahtlikult välisriigis pere tegemisest ja toimetustes (olgu need siis põllutööd või perekondlikud üritused)

Mis tegema peab?

Et osaleda IFYE programmis tuleb täita ankeet ja kirjutada lühike motivatsiooni kiri, mille kohta lisainfot Eesti 4H kodulehelt (www.eesti4h.ee). Ankeet ja motivatsioonikiri tuleb saata hiljemalt 28. veebruariks aadressile ifye@eesti4h.ee. Peale ankeedi saatmist, saad kutse tulla vestlusele, mis toimub Pärnus, Eesti 4H peakontoris. Vestlus toimub inglise ja eesti keeles. Vestluse käigus selgub, kas sind ootab ees suve suurim seiklus või ei. Läbinud intervjuu edukalt, osaled kahel 1 päevasel ettevalmistaval koolitusel.

Millised kulutused kaasnevad IFYE programmis osalemisega?

• sõidukulud valitud riiki
• tervisekindlustus
• väike taskuraha
• Elamiskulud katab pere, kus IFYE elab (ühes peres 2-3 nädalat ning seejärel vahetab peret).

Kuhu on võimalik minna IFYE-ks?

Šveits, Austria, USA ja Soome

Kui on veel küsimusi, kirjuta ifye@eesti4h.ee

Kontaktandmed:

Tel: 51 48 068
e-mail: ifye@eesti4h.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.02.2018

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega muudetakse ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetuse tingimusi. Tänu muudatusele on edaspidi antud toetuse raames abikõlblikud ka enne taotluse esitamist tehtud kulud.

„Kui kehtiva määruse alusel on abikõlblikud vaid pärast toetuse taotluse esitamist tehtud kulud, siis muudatuse järgselt on abikõlblikud kulud, mis on tehtud alates eriti ohtliku loomataudi diagnoosimise või ohtliku taimekahjustaja kindlakstegemise päevale järgnevast päevast,“ sõnas maaeluministerTarmo Tamm. Samuti seatakse määruse muudatusega maksimaalne antava toetuse suurus ühe toetuse saaja kohta.  Tarmo Tamme sõnul võimaldab see toetusega rohkemate taotlejateni jõuda ja  aitab tagada toetusraha sihipärast ja mõistlikku kasutust ning eelarvevahendite paremat planeerimist. Lisaks määratletakse muudatusega tootmise potentsiaali kahjustumise kindlaks tegemise alused taotlejal, kes peab kodulinde ja täiendatakse taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu.

Toetust makstakse  Eesti maaelu arengukava  2014–2020 meetmest 5.2 „Ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste korral kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine”. Meetme eelarve on 2 miljonit eurot ning selle raames on toimunud üks taotlusvoor, millega määrati toetust kolmele ettevõtjale kogumahuga 882 825 eurot.

Meetme raames saab üks toetuse saaja programmiperioodi (2014–2020) jooksul toetust taotleda sama taimekahjustaja või sama loomataudi esinemise korral maksimaalselt 250 000 euro ulatuses. Toetuse raames ei ole omaosaluse kasutamine nõutud.

Toetuse teine taotlusvoor plaanitakse  avada ajavahemikus 5.–9. märts 2018 ning selle eelarve on 500 000 eurot.

Määruse sisu ja tingimusi tutvustavad 14. veebruaril kell 11 Pärnumaa Kutsehariduskeskuses toimuval infopäeval Maaeluministeeriumi maaeluarengu osakonna maaettevõtluse büroo juhataja Elar Neito ja peaspetsialist Vahur Vider.

Määruse eelnõu

 

Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ korraldab infopäeva 13. veebruar 2018 algusega kell 10 00 Viljandis, Tallina tn 24 ,  hotellis Centrum ( roheline saal).

Teema:” Sõnnikumajandus kehtivate seaduste ja määruste valguses”

Lektoriteks Olavy Sülla ja Hillar Lilleste

Millest räägime?

1. Sõnniku käitlemist reguleerivad seadused ja määrused. Veeseadus ja seadusest tulenevad määrused.
2. Tutvustame programmi, mille abil on võimalik arvutada sõnniku kogused ja sõnnikuhoidla vajalikud mahud.
3. Näitame võimalust kuidas arvutada karjamaale jäetavat sõnnikut.

Vajalik eelregistreerimine sellel lingil

Infopäeva läbiviimist toetab EU ja on tasuta.  viitenumber 612017740431
Eelregistreerimine kohustuslik ja osalejate arv on piiratud.

Kestvuseks on planeeritud 4 tundi.
Kiirustage. !!!!!

NB Ei keskendu kompleksloaga seonduvale.

Soovitame kõigile loomakasvatajatele , kes ei pea kompleksluba taotlema.

Ilmus Põllumehe Teataja jaanuarinumber!

–          Persoon: parim taimekasvataja 2017 on perekond Ajaots, kes end nullist tippu kasvatas
–         Ühistulise piimatööstuse ehitamise idee küpseb: E-Piim kutsub piimatootjad kokku
–         Vajad abikäsi? Appi tuleb asendustalunik
–         Piimanduse eksport taas tõusuteel: kallim hind suurendas väärtust
–          Tehnika: metsaveohaagis teeb väljaveotraktorile silmad ette
–          Tööjõupuudus põllumajanduses. Mida järeldada OSKA uuringust?
–          Keskkond: fookuses veekaitse ning uued nõuded viljakuivatite omanikele
–          Metsaomanikud möödunud aastat taga ei igatse
–          Kindlustus: ohutusseadmed ja õnnetused

Head uudistamist!

Kliki lingil ja loe lähemalt:

https://issuu.com/meediapilt/docs/pollumehe_teataja_2018_jaanuar