Rubriik: Üldine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.05.2018

Esmaspäeval, 14. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Eesti kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 20. maini. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

„Eesti on juba viis aastat ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,“ selgitas Veterinaar- ja Toiduameti  metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. „Selleks, et takistada haiguse taaslevimist Eestisse, viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimise. Samas on endiselt kohustuslik ning väga vajalik ka lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine.“

Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestist ning see jätkub piirialadel Ida-Virumaal. Kuna ka Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba riik ning suutnud selle staatuse säilitada, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel vaktsiini ei külvata, vaktsineerimine puudutab vaid riigipiiri Venemaaga.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale: 

• Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
• Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
• Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
• Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee ning veebilehelt www.marutaud.ee

Lisainformatsioon:
Enel Niin
projektijuht
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

 

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.05.2018

 

Toiduahela riskihindamist soovitakse muuta läbipaistvamaks

Euroopa Komisjon on algatanud seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele, mis hõlmab Euroopa Liidu toiduahela riskihindamise läbipaistvust ja jätkusuutlikkust. Määruse eelnõu peamine eesmärk on toiduahela riskihindamise läbipaistvuse suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine.

„Euroopa Komisjoni üheks olulisemaks ettepanekuks on riskihindamise protsessi senisest läbipaistvamaks muutmine läbi avalikkusele parema ligipääsu võimaldamise riskihinnangutes kasutatavatele andmetele,” ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Samuti rõhutatakse vajadust liikmesriikide teadlaste senisest suuremale kaasamisele riskide hindamisse, selle protsessi parema juhtimise ning riskikommunikatsiooni järele.”

Rohkem informatsiooni Euroopa Komisjoni kodulehelt

Taust:

• EL Toiduseadus (Määrus (EÜ) nr 178/2002; General Food Law) on kogu „põllult lauani” toiduahela ohutust reguleeriv oluline õigusakt, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted, sh 3 komponendist (riskihindamine, riskijuhtimine ja riskikommunikatsioon) koosnev riskianalüüsi põhimõte, ning asutati sõltumatu riskihindamisasutus ‒ Euroopa Toiduohutusamet.
• 2018. aasta 23. jaanuarist kuni 20. märtsini toimus avalik konsultatsioon, mis näitas, et avalikkus ja huvitatud osapooled tunnustavad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) riskihinnangu tegemisel kasutatavate tööstuse tehtud uuringute avalikustamise vajalikkust ning olulisust EL toiduahela riskihindamise usaldusväärsuse tagamisel.
• Komisjoni algatuse olulisemad ettepanekud:

1. Rohkem läbipaistvust, parem ligipääs andmetele.
2. Usaldusväärsemad ja sõltumatud uuringud.
3. Parem juhtimine.
4. Efektiivne riskikommunikatsioon.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
08.05.2018

Ka sel aastal on võimalik põllumajandustoetuste taotlemisel kasutada tasuta nõuannet

7. mail 2018 allkirjastasid Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) 1. juulil 2015. a sõlmitud käsunduslepingu nr 180 muutmise kokkulepe, et võimaldada kasutada põllumajandustootjatel/maa valdajatel kalendriaastas kaks tundi tasuta nõustamisteenust.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri Toomas Kevvai sõnul on kõigi ühine huvi, et toetuste taotlemine oleks sujuv ja taotlejatel oleks vajalik tugi, mis hoiaks ära uute teenuste kasutamisest tulenevad ebatäpsused. „Ministeeriumile on oluline, et võimalikult paljud toetuste taotlejad, aga ka teiste e-teenuste kasutajad saaksid nõu, kuidas neid teenuseid efektiivselt ja vigadeta kasutada,“ lisas Kevvai.

„PRIA on järjest üle minemas elektroonilisele toetuste taotlemisele. Põllumajandustootjad, kel pole elektrooniliste taotlustega veel piisavalt kogemusi, vajavad aga toetuse taotlemisel asjatundlikku abi. Seetõttu jätkab Maaeluministeerium MES-i nõuandeteenistuse kaudu selle võimaluse pakkumisega. Teenus on klientidele kalendriaastas kahe tunni ulatuses tasuta,“ märkis Toomas Kevvai.

Muutmise kokkulepe annab võimaluse hüvitada toetuse taotlemisega, sealhulgas elektrooniliste andmekogude kasutamise nõustamisega seotud nõustamisteenuse maksumus 100% ulatuses ühe kliendi kohta kuni kaks tundi kalendriaastas. Nõustamisteenust, mis ületab kahte tundi kalendriaastas, toetatakse 90% teenuse maksumusest. Seni oli toetuse taotlemise nõuandeteenuse toetusmäär 80% teenuse maksumusest. Toetust ei saa taotleda rohkem kui 1500 eurot teenuse kohta.

 

Eestimaa Talupidajate Keskliidul on hea meel teatada oma liikmetele uuest koostööpartnerist Niidustuudio OÜ, kelle juurest saavad meie liikmed kõik vajaliku aia- ning põllutöötehnika.

Niidustuudio OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb peamiselt Husqvarna®, Jonsered®, McCulloch®, Gardena®, Klippo® ja John Deere® kaubamärki kandvate aia- ning metsatööriistade müügi, hoolduse ning remondiga.

Niidustuudio OÜ pakub ETKL-i kliendikaardi omanikule püsivat soodustust -10% kõikidelt tavahinnaga toodetelt.  (Soodustus ei laiene kampaaniatoodetele)

Kuni juuni lõpuni kehtivad ETKL-i liikmetele eripakkumised:

1. Husqvarna 545FR universaalne rohulõikur – eripakkumishind 700.- EUR, tavahind 819.- EUR. Masinat näeb täpsemalt siit: http://niidustuudio.ee/tooted/rohuloikurid/husqvarna-345fr
2. 300-seeria AWD raideriga tasuta kaasa 112cm laiune niidukorpus. (Kuna masin tuleb tehasest ilma lõikekorpuseta ning sellele on võimalik juurde osta kas 94, 103 või 112cm laiune niidukorpus, siis on võimalik saada kõige laiem kingitusena raideriga kaasa.) Sellise niidukorpuse väärtus on 1349.- EUR. Kampaaniapakkumine kehtib mudelitele R320 AWD, R316T AWD, R316TS AWD ja R316TXS AWD. Pakutavate raiderite kohta saab lähemalt vaadata siit: https://www.husqvarna.com/ee/search/?searchText=raiderid ja pakutav lõikekorpus siin: https://www.husqvarna.com/ee/tarvikud/loikekorpused/loikekorpus-combi-112-cm/967188501/
   
3. Murutraktor Husqvarna TS238 erihinnaga 2280.- EUR. Pakutavat traktorit saab näha siit: http://niidustuudio.ee/tooted/murutraktorid/husqvarna-taktorid/husqvarna-ts238. Hetkel on traktoril kuni mai lõpuni tavahinnaga ostes kingitusena kaasas järelkäru. (Liikmele kehtib ainult soodushind. Kui mai kuus soovib liige ka järelkäru, siis lisandub soodushinnale 265.- EUR järelkäru maksumus ning kokku maksaks traktor koos järelkäruga 2545.- EUR.)

Külasta ka Niidustuudio OÜ veebilehekülge: http://www.niidustuudio.ee/et

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.05.2018

Mahepõllumajanduse jaoks leitakse ligi 10 miljonit eurot lisaraha

Riik ja Maaeluministeerium on koostöös leidnud võimaluse mahepõllumajandust toetada lisaks ligi 10 miljoni euroga. Sel aastal leiti 1,7 miljoni ulatuses täiendavaid vahendeid ning tootjatele makstakse toetused välja maksimaalses mahus. Riigi eelarvestrateegias kokkulepitu põhjal eraldatakse järgmisel neljal aastal mahepõllumajandusele kokku 8 miljonit eurot lisaraha.

„Mahemajanduse edendamine on üks valitsuse prioriteete,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist loome tingimused mahetoodete ekspordi edendamiseks, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti.” Mahetootmise soodustamiseks investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul täiendavalt üle kaheksa miljoni euro Eesti maaelu arengukava ja riigieelarvelisi vahendeid.

„Mul on hea meel, et oleme leidnud 1,7 miljoni euro ulatuses täiendavad vahendeid, et maksta veel sellel aastal tootjatele välja toetus maksimaalses mahus,“ lisas Tamm.

2017. aastal arenes mahepõllumajandussektor kiirelt edasi ning tekkis olukord, kus kõigi nõuetele vastavate mahepõllumajanduse toetuse taotluste rahastamise eelarvest jäi puudu 3,7 miljonit eurot. Kõigis maaelu arengu toetuste andmist reguleerivates õigusaktides, kaasa arvatud mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul, on ette nähtud võimalus toetuse ühikumäära vähendamiseks olukorras, kus kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab eelarveaastaks määratud eelarve. Maaeluministeerium otsis olukorrale parimat lahendust ning leidis mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavad vahendid maaelu arengukava sisemiste vahendite arvelt.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
07.05.2018

Toidutööstused kutsuvad taas külla

21.– 27. maini kutsuvad Eesti toiduainetööstused endale külla kodumaise toidu sõpru. Avatud toiduainetööstuste nädala raames saavad huvilised alates tänasest, 7. maist  registreeruda tööstustes toimuvatele ekskursioonidele.

„Eesti toiduainetööstused on väga mitmekülgsed ning tegelevad pidevalt uute ja põnevate toodete väljatöötamisega. Pole palju riike, kelle poelettidel nii rikkalik ja laialdane valik kodumaiseid tooteid. Avatud toiduainetööstuste nädal pakub tarbijatele hea võimaluse kodumaistele toiduettevõtetele külla minna, Eesti toidu meistritega tuttavaks saada ning oma silmaga näha, kuidas nii juba poelettidelt tuttavad kui ka uued ja huvitavad tooted valmivad,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluministeeriumi Eesti toidu projektijuht Kadi Raudsepp lisas: „Kui varem oleme avatud toiduainetööstuste nädalat korraldanud sügisel, mil pikemaid reise linnadest välja vähem ette võetakse, siis sel aastal on hea võimalus külastada Eestimaa erinevates piirkondades asuvaid toidutööstusi kevadisel ajal ning avastada uusi kohti ja ettevõtteid, kelle tooted veel nii tuttavad pole.“

„EV100 juubeliaasta valguses on oluline hinnata Eesti toidutootmise traditsiooni pikaajalisust, mis ulatub samuti vähemalt saja aasta tagusesse aega. Sellel, et saame täna katta oma toidulaua peaaegu täielikult vaid kodumaise toodanguga, on hindamatu väärtus. Tänu selle eest võlgneme aga tublidele Eesti toidutööstustele, keda soovin väga kiita. Just kohalikud tootjad seisavad hea kodumaise toidutootmise olemasolu, kvaliteetsuse ja jätkusuutlikkuse eest ning arvestavad seejuures alati ka tarbijate soovidega,“ kommenteeris Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„Eestis tegutseb ühtekokku ligi 450 toidutööstusettevõtet. Paljud tööstused on viimastel aastatel teinud läbi tohutu arengu, igal aastal pakutakse tarbijaile rohkesti uusi maitsvaid ja kvaliteetseid tooteid. Meie tööstustes toodetud toit on kvaliteetne, vastab kõrgetele toiduohutuse nõuetele ning Eesti toidutööstused on teinud olulisi investeeringuid oma hoonete ja seadmete uuendamiseks. Kvaliteetse toidu teekond algab hoolikalt valitud toorainest – olgu selleks siis värske ja antibiootikumivaba toorpiim, kvaliteetse kohaliku söödaga toidetud loomade liha või lähedal asuval põllul kasvav vili. Toidutootjad kannavad hoolt ka selle eest, et tooraine päritolu oleks võimalikult hästi tuvastatav,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

Kokku võõrustavad külalisi 27 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest. Oma uksed avavad huvilistele A. Le Coq, Andre Juustufarm, Balbiino, Balsnack INH, Breti (Luke meierei), Chocolala, Ecofarm, Esko talu, Jaanihanso, Kalev, Leibur, Lõuna Pagarid, Minna Sahver, Moe, Nopri Talumeierei, OG Elektra (pagari- ja vorstitsehh), Pajumäe talu, Põltsamaa Felix, Rakvere Lihatööstus,  Saaremaa Piimatööstus, Saku, Salvest, Santa Maria, Scanola (Olivia), Tallegg, Tamme Aiandustalu ja UVIC

Kohtade arv toidutööstuste külastamiseks on piiratud, seetõttu tuleb ekskursioonidel osalemiseks end eelnevalt registreerida veebilehel: http://eestitoit.ee/et/content/avatud-toidutoostuste-nadal-2018

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev. Avatud toidutööstuste nädalat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.

Avatud toidutööstuste nädal on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
04.05.2018

Euroopa Komisjon astus esimese sammu EL-i otsetoetuste ühtlustamise suunas.

2. mail esitas Euroopa Komisjon EL-i mitmeaastase finantsraamistiku eelnõu aastateks 2021–2027. Komisjoni ettepaneku kohaselt on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve 365 miljardit eurot, millest esimesse sambasse, mille alla kuuluvad otsetoetused ja turukorraldusmeetmed, on planeeritud 286 miljardit eurot ning teise sambasse, mille alla kuulub maaelu arengu poliitika, on kavandatud 79 miljardit. Võrreldes praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga väheneb ettepaneku kohaselt ÜPP eelarve 5% võrra.

Komisjon on teinud otsetoetuste puhul ettepaneku, et liikmesriikidel, kelle otsetoetuste tase jääb alla 90% Euroopa Liidu keskmisest, vähendatakse liikmesriigi 2020. aasta taseme ja EL-i keskmisest 90% taseme vahet 50% võrra. „See on samm õiges suunas, aga otsetoetuste ühtlustamisega tuleb edasi tegeleda,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.  „Eesti eesmärk on jõuda oma otsetoetuste tasemega Euroopa Liidu keskmiseni, sest Euroopa Liidu põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega. Seetõttu pole põhjendatud ka toetustasemete ebavõrdsus,“ lisas Tamm.

Ettepanekus rõhutas Euroopa Komisjon ka uue ÜPP rakendusmudeli ja strateegiaplaani kasutuselevõtu olulisust. Uue mudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud.

Uuel finantsperioodil on suure tähelepanu all kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide täitmine ja selleks peavad kõik Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad panustama vähemalt 25% oma eelarvest. Komisjonil on plaanis reformida ka ÜPP kriisireservi, et suurendada valmisolekut erinevateks kriisideks, mis põllumajandustootjaid võivad ohustada. Ettepaneku põhjal peavad liikmesriigid  strateegiakavades nägema ette ka riskijuhtimismeetmed, et saada juurdepääsu kriisireservile.

Ettepanek näeb ette suuremate põllumajandusettevõtete toetuste vähendamist. „Toetuste piiramist või nende ümberjagamist ei peaks kohustulikus korras reguleerima Euroopa Liidu tasandil. Nende meetmete rakendamine peaks olema iga liikmesriigi enda otsustada, et arvestada põllumajandussektori struktuuri erinevustega,“ märkis maaeluminister Tarmo Tamm. „Komisjoni ettepanekuga on küll toodud eelarve üldised raamid, kuid detailsemad ÜPP õigusaktide eelnõud esitab Euroopa Komisjon 29. mail ning läbirääkimiste protsess seisab alles ees,“ sõnas minister.

Ühine põllumajanduspoliitika on andnud olulise panuse Eesti põllumajanduse ja maaelu arendamisse. Näiteks on Eesti põllumajanduse ja maaelu toetamine Euroopa Liidu eelarvest aastate jooksul kasvanud ligi 3 korda. Kui 2004. aastal eraldati Eesti põllumajandusele 83 miljonit eurot, siis 2017 aastal 244 miljonit eurot.

Pärnumaa Talupidajate Liit korraldab õppereisi Edela-Prantsusmaale. Reis algab 22. juulil ja lõppeb 28. juulil 2018.a.

Reisiinfo:

• Lennureis ümberistumisega;
• Kahesed toad korralikes hotellides (mitte äärelinnas);
• Võimalus nautida rannamõnusid;
• Tutvutakse piirkonna tüüpilise põllumajandustootmisega;
• Külastatakse põllumajandusmuuseumi;

Pärnumaa Talupidajate Liit on oma liikmetele juba 17 aastat õppereise korraldanud ja kõik  reisid on olnud osalejatele huvitavad ning õpetlikud.

Reisihuvilised on oodatud kogu vabariigi põllumajandustootjate hulgast. Õppereis sobib nii FIE-dele kui ka ettevõtete töötajatele/omanikele. Pärnumaa Talupidajate Liit väljastab õppereisi kohta arve.

Õppereisi aeg on planeeritud arvestades, et augustis hakkab taimekasvatuses kibe tööaeg ning lisaks peaks selleks ajaks loomakasvatajatel söödad varutud olema.

Pärnumaa Talupidajate Liit korraldab õppereisi koostöös pikaaajalise koostööpartneri Tensi-Reisidega.

Reisiseltskonnaks on meeldivad ja lõbusad maainimesed.

Lisainfo ja täpsem info reisikava kohta:

Olavy Sülla
Tel. +372 5660 5964
E-post: olavy@nouanne.ee

 

PRESSITEADE

Tartu, 2. mai 2018

Algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

2. mai südaööl  avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks. Taotluste liike on kokku ligi paarkümmend, nende maksmiseks on eelarves üle 196 miljoni euro.

Tööpäeva alguseks oli kümmekond taotlust juba laekunud, eeldatavalt esitatakse neid tänavu kokku üle 14 500.

Esimest korda toimub taotluste vastuvõtt ainult e-PRIA vahendusel. Selle süsteemi abil saab põllumees lisaks taotlusvormide täitmisele joonistada oma põldude ja poollooduslike koosluste piirid, vaadata infot oma kohustuste ja toetusõiguste kohta, jälgida rohumaade vanust, rohestamise nõudeid, põldude pindalasid ja palju muud.

Juba 2017.a esitasid 92% pindalatoetuste soovijatest taotluse e-PRIAs. Selle kasutajaid abistavad nii elektroonilised juhendid ja abiinfo e-PRIAs kui ka PRIA teenindusbüroode töötajad. Maakondlikes teenindusbüroodes saab kasutada e-PRIA kliendiarvuteid. Abi saab küsida ka infotelefonil 7377 679. Konsulentide kontaktid leiate veebilehel www.pria.ee/et/ePRIA/kontakt .

Toetuste hulgas on põllumeestele varasematest aastatest tuttavad otsetoetused, maaelu arengukava (MAK) toetused keskkonnasõbralikuks ja mahepõllumajanduslikuks tootmiseks, kohalikku sorti taimede ja ohustatud tõugu loomade kasvatamiseks, poollooduslike koosluste ja Natura-alade hooldamiseks jne. Esmakordselt saab taotleda MAK piirkondliku veekaitse toetust, et hoida nitraaditundlikel aladel põllumaad rohumaana või talvise taimkatte all.

Erakorralist toetust võivad saada teraviljakasvatajad, kel jäi mullu sügisel rohkete sademete tõttu talivili külvamata või külvatud talivili hävines liigniiskuse tõttu.

Otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell soovitab toetustega seotud nõuetega põhjalikult tutvuda infomaterjalide abil, mis on kättesaadavad kodulehelt www.pria.ee . „Abiks taotlejatele on kõigi toetuste kohta koostatud põhjalikud juhendid, mida võib küsida ka maakondlikest teenindusbüroodest. Büroodes jagatakse trükiseid toetuste põhitõdede ja nõuetele vastavuse kohta. Mitme meetme reeglites on tänavu muudatusi, millele infomaterjalid tähelepanu juhivad.”

Taotluste esitamise põhiperiood kestab 21. maini, pärast seda saab taotlusi hilinenult esitada ja varem esitatud taotlustele põlde lisada kuni 15. juunini. Selleks kuupäevaks peab taotlejal olema taotlusaluse maa kohta kasutusõigus ning põllukultuurid peavad olema külvatud, istutatud või maha pandud.

Toetused aitavad tootjatel katta maaharimisega ning kultuuride ja loomade kasvatamisega seotud kulutusi. Samuti motiveeritakse toetustega keskkonnasäästlikku ja mahetootmist, pärandkoosluste ning loodusliku elurikkuse säilimist. Toetusi rahastatakse Euroopa Liidu ja Eesti riigi eelarvest.