Rubriik: Üldine

Veterinaar- ja Toiduamet

Põllumajandusamet

PRESSITEADE

25.05.2018

 

VTA ja PMA keskenduvad sel suvel puu- ja köögiviljade päritolu kontrollimisele

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) kontrollib koostöös Põllumajandusametiga (PMA) sel suvel suurendatud tähelepanuga müügikohtades puu- ja köögiviljade päritolu, hügieeninõuete täitmist ning kauba dokumentatsiooni korrektsust.

Värske puu- ja köögivilja müüja peab teadma, et toodete nimetus ja päritoluriik peavad müügikohas olema loetavalt ja selgelt nähtavalt kirjas kõikide toodete juures. Tuleb jälgida, et müüdavad puu- ja köögiviljad oleksid, terved, puhtad, taimekahjuriteta ning ilma võõra lõhna ja maitseta. Tarbimiseks kõlbmatute, mädanenud või riknenud toodete müümine on keelatud.

Lisaks peab müüja tagama isikliku hügieeni ning tal peab olema võimalus käte, müügileti ja töövahendite puhastamiseks. Kindlasti peab müüja olema terve, ta ei tohi põdeda viirus- ja nakkushaigusi.

Müüja peab olema võimeline tõestama, millisest ettevõttest (talust või laost) on pärit müüdav puu- ja köögivili.

Müüdava puu- ja köögivilja kohta peavad olema saatedokumendid (välja arvatud isikul, kes müüb enda kasvatatud aiasaadusi), millel peavad olema märgitud:

• dokumendi nimetus ja number
• koostamise kuupäev
• kauba nimetus
• päritoluriik
• kogus kilogrammides
• tehingu osapoolte nimed

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2018

 

Tamm: Toidukaod ja toiduraiskamine on meie kõigi ühine väljakutse

Maaeluminister Tarmo Tamm osales täna, 24. mail Leedus rahvusvahelisel põllumajandusmessil Agrobalt 2018, mille raames toimus Euroopa Liidu toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitise ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peadirektori  Jose Graziano Da Silva osalusel kõrgetasemeline foorum toidukadude ja toiduraiskamise teemal.

„Euroopa Komisjoni andmetel raisatakse Euroopa Liidus ligikaudu 175 kg toitu inimese kohta aastas ja veidi üle poole raisatud toidust tekib kodustes majapidamistes. Usun, et me kõik saame kaasa aidata leidmaks lahendusi, kuidas toidukao ja toiduraiskamise probleemi paremini käsitleda ja leida toimivaid lahendusi,“ ütles maaeluminister Tamm oma kõnes. „Efektiivne tootmine ja toiduga kindlustamine on oluline teema kogu maailmas. Minu arvates tuleks toiduainete kvaliteedistandardite väljatöötamisel paremini hinnata, kuidas nad avaldavad mõju toidukadudele ja toidu raiskamisele tulevikus. Samuti peaksime vältima õiguslike tõkete loomist, et võimalikult palju toidust oleks kasutatud inimtoiduks.“

Foorumil tõdeti, et tegemist on kompleksse teemaga, mis avaldab negatiivset mõju nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka keskkonnaga seonduvalt. Välja tuleb töötada ühtne lähenemine, millel oleks tarneahelat läbiv mõju. Parandada tuleb toidutootmissüsteemide jätkusuutlikkust, et paremini kokku tuua nõudlus ja pakkumine. Oluline on koguda adekvaatseid andmed ja ülevaadet toidukadudest ja -raiskamisest, et kavandada vajalikud meetmed, seadmata põllumeestele lisanõudeid ja -kohustusi.

Ühiselt jõuti järeldusele, et toidukadude ja -raiskamise teema on oluline ja üleilmse säästva arengu kava seisukohast tuleb vähendada ebaotstarbekat survet loodusressurssidele (sh keskkond, maa ja vesi), luua majanduslikke hüvesid põllumeestele, ettevõtetele ja majapidamistele ning tagada, et rohkem inimesi saab toidetud. Suuremat tähelepanu pööratakse innovatsiooni edendamisele põllumajanduses, mis aitaks kaasa nii kasvatamise, tootmise kui ka säilitamise etapis toidukadude vähendamisele.

Osalejad leppisid kokku, et säästva arengu eesmärkide saavutamiseks tehakse aktiivselt koostööd ning võetakse eesmärgiks vähendada 2030. aastaks poole võrra toidukadusid tarbija tasemel ja vähendada kadusid tootmis- ja pakkumisahelas, sealhulgas saagikoristuse etapis.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2018

Eesti hääletab dikvaadi keelustamise poolt

Euroopa Komisjon plaanib keelustada dikvaati sisaldavad taimekaitsevahendid. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) tõi oma aruandes välja, et toimeaine dikvaat ei ole inimese tervisele ohutu, ja tegi ettepaneku selle keelustamiseks. Hääletus dikvaadi kasutamise poolt või vastu toimub reedel, 25. mail.

„Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku toimeaine dikvaat heakskiitu mitte pikendada ning ka Eesti on otsustanud hääletada dikvaadi keelustamise poolt,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Tugineme otsuste tegemisel teaduspõhisusele ning kindlasti ei saa me teha järeleandmisi ei inimeste ega lindude-loomade tervise arvelt.“

EFSA aruandest selgub, et isegi kui arvestada kõiki võimalikke riskide maandamise võimalusi, pole võimalik välistada kõrget terviseriski, mis avaldub nii kasutajatele, kõrvalseisjatele kui ka elanikele. Samuti tuvastati riskihindamise käigus, et dikvaadi kasutamisel tekib risk ka lindude tervisele.

„Koristuseelseks umbrohtude närvutamiseks ja saagi ühtlase valmimise tagamiseks on Eestis praegu võimalik keemilise lahendusena kasutada üksnes dikvaadil põhinevaid desikante,“ lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Nende kasutamine on viimastel aastatel suurenenud, jäädes Eesti teraviljapõldudest siiski vaid u 10% piiridesse. Eelkõige on vaja desikante kasutada umbrohtunud põldudel, kus saagi koristus on raskendatud ja koristamise tootlikkus madalam. Seega esmane alternatiiv nende kastutamisele on õigete agrotehniliste lahenduste rakendamine ning integreeritud taimekaitse järgimine.“

Taust

Dikvaat on umbrohutõrjevahend ning desikant, mida praegu on lubatud kasutada kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks ning taimede koristuseelseks närvutamiseks. Desikantide kasutamise vajadus seisneb eelkõige taimede koristuseelses töötlemises selleks, et vähendada koristatava saagi niiskusesisaldust. Hetkel on Eestis turule lubatud neli desikanti sisaldavat toodet ning seejuures põhinevad need kõik ka toimeainel dikvaat.

Head liikmed ja koostööpartnerid!

Anname teile teada, et alates 15. maist asub Eestimaa Talupidajate Keskliit uuel aadressil. Taluliidu uus aadress on Üksnurmee tee 8, Saku, 75501 Harju maakond.

 

 

 

PRESSITEADE

Veterinaar- ja Toiduamet

21.05.2018

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine Venemaaga piirnevatel aladel

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas laupäeval kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel.

„Selleks, et vältida marutaudi taaslevimist Eestisse metsloomade rändega, külvasime väikelennukitelt marutaudivastast vaktsiini 6100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti projektijuht Enel Niin.

Vaktsiinsöötade külvamisega alustati Lõuna- ja Kagu-Eestist ning tööga jätkati Ida-Virumaal. Kokku kulus puhvertsoonis vaktsiinsöötade külvamiseks kuus päeva. Kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole küll ohtlik, kuid lemmikloomad tuleks puhvertsoonis hoida paar päeva sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinpalasid ära ei sööks.

Enel Niine sõnul ei tohi haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril on endiselt märkimisväärne, nakkus on endiselt levinud ka pajudes teistes riikides ning mitu riiki Euroopas on seeläbi taasnakatunud. „Ühtlasi on haiguse taastekke vältimiseks endiselt oluline ning seadusega kohustuslik lemmikloomade regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine,“ lisas Enel Niin.

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Kuna taud on jätkuvalt laialt levinud meie naaberriigis Venemaal ning viimasel ajal on nii juhtumite arv kui ka nakkuse leviala naaberriigis suurenenud, pole oht Eesti jaoks kadunud. Veterinaar- ja Toiduamet viib kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastaste vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2018 aasta sügisel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011-2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin

Veterinaar- ja Toiduameti projektijuht

tel. 50 99 836

e-post  enel.niin@vet.agri.ee

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
17.05.2018

Riigikogu võttis vastu uue maaparandusseaduse

Riigikogu võttis 79 poolthäälega vastu maaparandusseaduse, millega uuendatakse terviklikult maaparanduse regulatsiooni. Seadusega lahendatakse peamiselt praktikas tekkinud kitsaskohti.

„Seaduse uuendamise eesmärk oli luua ilmnenud vajadusi arvestav uuendatud ja kogu ehitamise valdkonda reguleeriva ehitusseadustikuga kooskõlas olev maaparandusseadus,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Arvestades Eesti geograafilist asendit, maapinna kõrgust ja mullastikku, on maaparandus möödapääsmatu. Kuna maaparandussüsteemid paiknevad 1,35 miljonil hektaril, on süsteemide kokkupuude muudes eluvaldkondades toimuvate tegevustega paratamatult väga suur,“ lisas Tamm. „Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.“

Olulisemad muudatused maaparandusseaduses:

• maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutuse suurendamine;
• maaparandushoiu tõhustamine;
• maaparandusühistute regulatsiooni täpsustamine;
• maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks vajalike regulatsioonide kehtestamine.

Eestis on maaparandussüsteemid praegu 640 000 hektaril põllumajandus- ja 720 000 hektaril metsamaal. Sellelt maalt tagab liigvee äravoolu 24 700 kilomeetrit eesvoole. Umbes 10 protsenti maaparandussüsteemide pindalast hoiavad korras ligi 200 maaparandusühistut.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019. aastal.

Maaparandusseaduse eelnõu Riigikogu kodulehel

Põllumajandusamet
PRESSITEADE
18.05.2018

 

PÕLLUMAJANDUSAMET: TAIMEKAITSETÖÖDEL PEAB JÄRGIMA KÕIKI OHUTUSNÕUDEID

Seoses taimekaitse kõrghooaja saabumisega tuletab Põllumajandusamet meelde nõuded taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks. Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja kõikide õitsvate taimede (sealhulgas ka umbrohtude) pritsimise keeld. Samuti on mesinikel ja taimekaitsetööde tegijatel omavaheline teavitamiskohustus.

Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ei lenda (kell 22.00 – 05.00). Põllumehel tuleb vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendi kasutamist teavitada kõiki mesinikke, kes on endast teada andnud ja kelle mesitarud asuvad 2 km raadiuses pritsitavatest põldudest.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Järgima peab kõiki kasutusjuhendi nõudeid, sealhulgas ka veekaitsevööndile kehtestatud piiranguid. Pritsimistöid ei tohi teha, kui tuule kiirus on suurem kui 4 m/s ja õhutemperatuur kõrgem kui 25°C, arvestada tuleb ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine. Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

Taimekaitsevahendeid tohib majandus- ja kutsetegevuses kasutada ainult  isik (professionaalne kasutaja), kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust.

Taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada hobiaednikud koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel.

Taimekaitsetöödel peab järgima kõiki ohutusnõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Ohutusnõuded on järgimiseks kõigile – põllumehed, hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ja teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Taimekaitsevahendite register

Taimekaitsetunnistuse kehtivuse päring

Lähem info:

Riina Pärtel

Taimekaitse peaspetsialist

Põllumajandusamet

Tel: 671 2615

riina.partel@pma.agri.ee

 

 

 

Teate edastas:

Tea Toom

Üldosakond

Põllumajandusamet

Tel: 5301 6505

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.05.2018

Riik hakkab mesilasperesid toetama

Riik plaanib 2019. aastast maksta mesilaspere toetust, mille suuruseks on järgneval neljal aasta kokku 2 miljonit eurot.

„Järgmisest aastast alates plaanib riik maksta mesilaspere toetust, mida mesinikud on juba aastaid valitsuselt soovinud. Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule. Olen mesinikega ise mitmeid kordi kohtunud ja lubanud nende muredega tegeleda – mul on hea meel, et saan oma lubadust täita,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Mesilaspere toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Samuti avaldab positiivset mõju mesilasperede registreerimisele ning seeläbi paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja õigeaegne mesilaste haiguste leviku tõkestamiseks võetud meetmete rakendamine.

„Mesilaspere pidamise toetus motiveeriks mesinikke mesilasperesid PRIA põllumajandusloomade registris registreerima ja aitaks osaliselt kompenseerida talvesööda kulusid. Mesilaspere registreerimine annab lisaks võimaluse mesinike ning taimekaitsetööde tegijate vahelisele paremale suhtlusele,” sõnas Tamm.

Riigieelarve läbirääkimistel on Vabariigi Valitsus kokku leppinud mesilaspere toetuse maksmise alates 2019. aastast. Käesoleva aasta teisel poolaastal alustab Maaeluministeerium toetuse tingimuste väljatöötamist, kuhu kaastakse mesindussektori esindajad. Lõplikult kinnitatakse toetuse maksmine 2019. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmisega.

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019‒2022, millega 2019. aastal eraldatakse põllumajandusele täiendavalt 7,4 miljonit eurot. Aastail 2018‒2020 investeeritakse põllumajandusse ja maaellu 482 miljonit eurot. Põllumajanduse üleminekutoetus tõuseb maksimaalse määrani: 2019. aastal kokku 16,9 miljonit eurot.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.05.2018

15. mail kinnitas valitsuse majandusarengu komisjon mahemajanduse tervikprogrammi pindalalise eesmärgi, mis näeb ette, et aastaks 2021 saab Eestis vähemalt 51 protsendil maismaast kasvatada või korjata mahetoodangut.

„Eesti eeliseks on nii suur mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaas kui ka ökoloogiliselt jätkusuutlikult majandatud metsamaade suur osakaal riigi maismaapindalas. Nende näitajate tervikuna käsitlemine aitab luua kuvandit Eestist kui maheriigist, tõstab Eesti tuntust ja aitab seeläbi kaasa mahetoodete ja -teenuste ekspordile,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Eestis oli 2017. aastal ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad, mis moodustab juba pea 20% kogu Eesti põllumajandusmaast, ning ligi kaks miljonit hektarit metsamaad, mida majandatakse viisil, mis võimaldab seda edaspidi registreerida mahepõllumajandussaaduste korjealaks. Praegu on registreeritud korjealasid juba ligi 260 000 hektarit.

Tervikprogrammi eesmärk on kasutada Eesti mahemajandust ja puhast keskkonda konkurentsieelisena välisturgudel Eestist kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel. Eesmärki aitavad saavutada alaeesmärgid, mille järgi on aastaks 2021 Eestis 250 000 hektarit mahepõllumajandusmaad ja kaks miljonit hektarit metsamaad, millelt saab korjata mahesaadusi pärast selle registreerimist mahepõllumajandusliku korjealana. Eesmärgi töötas välja Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning mahemajanduse tervikprogrammi nõukojaga.

Taust

• Eesmärk arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti on sõnastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016–2019, Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2019 järgmiselt: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti. See näitab, et riik on otsustanud mahevaldkondade ekspordi edendamisse senisest enam panustada.
• Mahemajanduse tervikprogrammi eesmärk on muuta mahemajanduse valdkond arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks, suurendada Eesti ettevõtete lisandväärtusega toodete eksporti ning luua eeldused uute töökohtade tekkimiseks. Programmi rakendamine aitab kaasa Eesti kui puhta keskkonnaga riigi tuntuse ja kuvandi loomisele ning hoidmisele, mistõttu on sellel kaudselt positiivne mõju kogu riigi ettevõtlusele ja majanduskasvule.