Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.08.2018

Mariboris arutati, kuidas tuua noori põllumajandusse

Eile, 24. augustil Sloveenias Mariboris toimunud ministrite konverentsil otsiti üheksa Euroopa riigi osavõtul lahendusi, kuidas suurendada maapiirkonnas tööhõive võimalusi, edendada kohalikku majandust, tõsta põllumajanduse tasuvust ning pidurdada rahvastiku vähenemist.

„Põlvkondade vahetus põllumajandussektoris on oluline väljakutse, arvestades, et vähem kui kümnendik Euroopa põllumeestest on nooremad kui 35 aastat ja ligikaudu kolmandik on vanemad kui 65 aastat. Eesti näitel saab öelda, et Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal on põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris olnud positiivne mõju ning noorte huvi erinevate toetusmeetmete abil põllumajandussektoris tegevust alustada on jätkuvalt suur,“ ütles konverentsil osalenud Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Konverentsil leiti, et erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaliseerimisele põllumajandussektoris. „Uued tehnoloogiad, innovatsioon ja digitaliseerimine on teemad, mis noori kõnetavad ja mille kaudu on võimalik põllumajandussektorit atraktiivsemaks muuta. Lisaks aitab see suurendada põllumajanduse tootlikkust, ressursitõhusust ja keskkonnahoidlikkust,“ sõnas Gorban.

„Põllumajandusega alustamine on suur ettevõtmine, kus eriti tähtis on koostöö ja põlvkondade järjepidevus. Et põllumajanduses edukas olla, tuleb pidevalt ajaga kaasas käia. Ettevõtjana tean, et maaelu seisukohast on oluline roll nii inimestel, taristul kui ka teenuste kättesaadavusel. Siin põllumajanduspoliitikast üksi ei piisa – maapiirkondade peale peavad mõtlema ka muud poliitikavaldkonnad,“ ütles konverentsil osalenud Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg.

Eile Sloveenias Mariboris toimunud konverentsil „Maapiirkonnad ja põllumajandus on võimalus noortele“ arutati noorte olukorra, noortele suunatud tegevuste ja meetmete üle, mis aitaks maapiirkonda ja põllumajandust noortele atraktiivsemaks muuta. Konverentsil osalejad leidsid, et Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal on oluline roll põlvkondade vahetusele ja maapiirkonna atraktiivsusele kaasa aitamisel ning selle väljakutsega tuleb tegeleda ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, tõhustades selleks olemasolevaid ja otsides uusi meetmeid.

Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon, mis on leitav http://www.mkgp.gov.si/en/.

Konverentsil osalesid Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg.

Pressiteade, 25. august 2018 

Täna pärjati Saaremaal XXVII üle-eestilisel Talupäeval konkursi „Parim talutoit 2018“ üldvõitjaks Männiku talu lambapiimajogurt. Lisaks üldvõitjale selgitati välja parim juust, jook, piimatoode, pagaritoode, tervisetoode, valgutoode, lisand ja maius. Tunnustusi jagati ka talunikele. „Parim talu 2018“ tiitliga pärjati Raplamaal asuvat Vainu talu. Lisaks autasustati selle aasta parimat noortalunikku, alternatiiv- ja tootmistalu.  

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul muutub parima talutoidu konkurss järjest populaarsemaks ja sel aastal oli võistlustules juba 16 talu. „Tänavu valisime parimat talutoitu juba kolmandat aastat järjest. Iga kord võtab võistlusest osa üha rohkem talutooteid ja talusid ning sellel aastal valisime parimatest parimaid juba kaheksas erinevas kategoorias,“ rõõmustas Kerli Ats. Konkursil osales ka väga palju uudistooteid ja põhjalikult tootearenduse läbinud tooteid. Silma jäid nii värvikirevad marineeritud vutimunad, mustasõstra-piparmündi sorbett kui ka mitu praejuustu.

Parima talutoidu tiitli võitnud Männiku talu lambapiimajogurt köitis žüriiliikmeid oma ootamatu maitsega. „Lambapiimajogurt üllatas meid kõiki väga positiivselt oma meeldivalt pehme tekstuuri ja maheda maitse poolest, tänu millele sobib see suurepäraselt nii soolaste ja magusate roogade kui ka hommikuhelveste juurde,“ selgitas žürii esimees Kaul Nurm. Otsustavaks said ka Männiku talu põhjalik äriplaan ja tulevikuplaanid.

Lisaks parima talutoidu üldvõitjale tunnustati kaheksa alagrupi võitjaid:

Parim valgutoode 2018 – suitsutatud vutimunad (Põhja-Eesti Vutifarm)
Parim jook 2018 – vürtsikas õunajook (Piesta Kuusikaru talu)
Parim juust 2018 – Andre Excellent 18 kuud (Andre juustufarm)
Parim piimatoode 2018 – lambapiimajogurt (Männiku piimalambad)
Parim pagaritoode 2018 – Luuri-Jüri rammupäts (Kaarli talukaup)
Parim tervisetoode 2018 – kooritud kanepiseemned (Tammejuure talu)
Parim maius 2018 – mustasõstra-piparmündi sorbett (Maias Viiking)
Parim lisand 2018 – vürtsikas lihamoos (Rebaseonu.ee)

Parima talutoidu konkursile esitatud tooteid hindas komisjon, kuhu kuulusid toidublogijad, toiduajakirjanikud, kokad, ettevõtjad ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja.

Parimat talu on Eestis valitud juba 25 aastat. „Parima talu väljaselgitamiseks külastati nii traditsioonilisi põllumajandustootmisega tegelevaid talusid kui ka nišitootmisi. Hea meel on tõdeda, et maapiirkondade talunikud on ettevõtlikud ja edukad ning suureks eeskujuks ka linnarahvale,“ kommenteeris konkurssi ETKLi tegevjuht Kerli Ats. Vainu talu kerkis esile just oma suure organiseerituse ja innukuse poolest, sest kogu Vainu perekond tegeleb kohaliku põllumajanduse edendamisega.

2018. aasta parima talu konkursi võitjad:

• Parim alternatiivtalu 2018 – Kolotsi talu, Võrumaa
• Parim noortalunik 2018 – Tõrvaaugu Mahe talu, Raplamaa
• Parim tootmistalu 2018 – Remmelgamaa talu, Harjumaa
• Parim talu 2018 – Vainu talu, Raplamaa

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal ja tänavu hinnati kokku 52 toodet. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindas professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutootjate tooteid eristab Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt 2014. aastal loodud spetsiaalne märk „Ehtne talutoit“, mida kasutab nüüdseks ligi 50 tootjat.

Parimat talu valiti sel aasta juba 25. korda. Konkursi eesmärk on tunnustada kõiki väikseid talunikke.

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel: 5647 5660
E-post:  kerli@taluliit.ee 

 

PRIAl on menetluses 30 245 taotlust, mille esitasid põllumajandustootjad tänavu ligi paarikümmet liiki hektari- ja loomapõhiste toetuste saamiseks. On mõistetav, et põua mõjude leevendamiseks soovitakse toetused kätte saada võimalikult varakult ja PRIA teeb omalt poolt kõik, et neid ootusi täita.

Samas on selle suve erakorralised ilmastikuolud takistanud  tootjatel ka mõne toetusega seotud nõude täitmist.

Takistustest palume PRIAle teatada

Paneme põllumehele südamele, et kui toetuste nõudeid ei ole võimalik täita vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu (nt keerulised ilmastikuolud, raske loodusõnnetus, taotleja pikaajaline haigestumine vms), tuleb sellest esimesel võimalusel PRIAle teada anda. Selleks palume saata vabas vormis kirjutatud teatise meiliaadressile info@pria.ee hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta PRIAle teavitus esitada.

Teatises palume kirjeldada põldude ja loomade kaupa, millist nõuet ei saa täita ning mis on põhjuseks. PRIA tegeleb teatistega juhtumipõhiselt, hinnates, kas nõude täitmist takistab vääramatu jõud või erandlik asjaolu, ning kontrollib vajadusel olukorda kohapeal. Tulemusest antakse kindlasti  teada ka taotlejale. Teatiste esitamine on vajalik selleks, et PRIA saaks vääramatu jõu või erandlike olukordade mõjusid kontrollide puhul ja toetuste maksmisel arvestada.

Kõikide toetustega seotud nõuete kohta on põhjalik info üleval PRIA kodulehel www.pria.ee iga toetuse tutvustuse juures. Küsimuste korral saab abi otsetoetuste infotelefonil 7377 679.

Ennetähtaegsest toetuse maksmisest

Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ei saa taotlejale kogu toetussummat määrata ja maksta enne, kui on lõppenud nii kohapealsed kui administratiivsed kontrollid. Tänavu on ainuüksi PRIA kohapealse kontrolli valimis 1205 taotlejat ning kohapealne kontroll tuleb teha vähemalt 272 410 hektaril.

PRIAs on põhjalikult kaalutud kõiki võimalusi toetuste tavapärasest varasemaks väljamaksmiseks nii, et see ei tooks kaasa selliseid puudujääke taotluste menetlemisel, mille tagajärjeks võib tulevikus olla Eestile trahvide määramine.

Kaaludes kõiki võimalusi, teeb PRIA tänavu väljamaksed järgmiselt:

Pressiteade
17.08.2018
Veterinaar- ja Toiduamet

Silo ja heina müümisel tuleb Veterinaar- ja Toiduametile esitada majandustegevusteade

Seoses silo ja heina hinnatõusuga ning müügiga välisturgudele tuletab Veterinaar- ja Toiduamet meelde, et taimse sööda esmatootmisest, mille alla kuulub ka heina kasvatamine ning sileerimine, on sööda tootmise ja turustamisega tegeleval isikul kohustus oma tegevusest teavitada. Enne tegevuse alustamist tuleb esitada teade majandustegevuse alustamise kohta, millega teavitatakse Veterinaar- ja Toiduametit oma tegevusest.

Majandustegevusteate saab VTA-le esitada füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb sööda käitlemisega. Majandustegevusteate alusel registreeritakse sööda käitleja riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Veterinaar- ja Toiduametile on võimalik majandustegevusteadet esitada läbi Eesti teabevärava eesti.ee või Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu. Lisaks saab teadet esitada digitaalallkirjastatult e-posti teel VTA söötade büroole, posti teel VTA asukohajärgsele veterinaarkeskusele ning notari kaudu.

Majandustegevusteate esitamiseks ning tegevusloa taotlemiseks on koostatud ühtne vorm, mis on leitav Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljel https://vet.agri.ee/?op=body&id=1260.

Vastavalt söödaseadusele teostavad Eestis sööda kontrolli Veterinaar- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet ning Tarbijakaitseamet. Sööda käitlemist reguleeriva söödaseadusega saab tutvuda VTA kodulehel https://vet.agri.ee/?op=body&id=398.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainfo:

Elen Kurvits
VTA pressiesindaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.08.2018

Maaelukomisjoni istungil tutvustati põuakahjude leevendamiseks võetud meetmeid

Täna, 14. augustil toimus Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis Riigikogu maaelukomisjoni väljasõiduistung, kus olid kõne all põua mõju põllumajandussektorile ja olukorra leevendamiseks kasutusele võetud meetmed.

„Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali suurendamine 20 miljoni euro võrra on olnud väga vajalik samm põllumeeste aitamiseks, et leevendada põuast tingitud käibevahendite puudust. Eile, 13. augustil kinnitas MES ka väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele suunatud käibekapitalilaenu tingimused,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Käibekapitalilaenu eesmärk on põllumajandustootjate ebasoodsatest ilmastikutingimustest ning kliima- ja loodusnähtustest  tingitud olukorra leevendamine ning sihtgrupp põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad. Laenusumma maksimaalne suurus on 100 000 eurot ning intressimäär minimaalselt 4%. Käibekapitalilaenu pikkus on maksimaalselt 3 aastat. Tagatis peab katma vähemalt 50% laenusummast. Täpsemate tingimustega on võimalik tutvuda MES-i veebilehel www.mes.ee.

„Võrreldes turutingimustel laenudega on käibekapitalilaenu eelised eelkõige paindlikum tagatis, madalam tagatise nõue, kuni 12-kuulise maksepuhkuse võimalus ning lepingu sõlmimise ja lepingu muutmise tasu puudumine. MES-il on võimekus alustada laenude andmist esimesel võimalusel pärast raha eraldamist,“ sõnas Tarmo Tamm.

„Samuti on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kinnitanud, et põllumeestele makstakse pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja. See on oluline, et põllumeestel oleks võimalik oma finantskohustusi õigeaegselt täita,“ rõhutas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Lisaks oleme riskide maandamiseks ette näinud mitmeid pikaajalisi meetmeid, nagu näiteks erinevad investeeringumeetmed, mille raames toetatakse muuhulgas investeeringuid niisutusse, ning põllumajanduskindlustustoetus,“ lisas maaeluminister Tamm.

Maaeluministeeriumist osalesid maaelukomisjoni istungil maaeluminister Tarmo Tamm ja Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.08.2018

Valitsus kinnitas 20 miljonit euro eraldamise põllumeeste abistamiseks

Vabariigi Valitsuse istungil kinnitati 20 miljoni euro eraldamine Maaelu Edendamise Sihtasutusele, et leevendada põuakahjustuste mõjusid.

„Mul on hea meel, et valitsus on operatiivselt teinud põllumeestele vajalikke otsuseid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Lühikese ajaga oleme suutnud luua põllumeestele võimalused soodsateks laenudeks, et leevendada põuast tingitud käibevahendite puudust ning toetada käendusi. Kinnitan, et jätkame ministeeriumis tööd selleks, et keerulist olukorda veelgi leevendada. Samaaegselt kogume ka andmeid põuakahjude ulatusest – seda hinnangut ootab Euroopa Komisjon meilt augusti lõpuks.“

Kuna selleaastane põud on mõjutanud ka mitme toetuse nõuete täitmist, siis peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada. PRIA hindab, kuivõrd on tegemist vääramatu jõu ja erakorralise asjaoluga, ning arvestab seda toetuste maksmisel.

„Samuti jätkame maaeluministeeriumis koostööd Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga,“ lisas Tamm. „Oleme nii Maaeluministeeriumi kui ka PRIA esindajatega korduvalt kohtunud ning täna saame lubada, et kõik põllumajandustoetused saavad käesoleval aastal välja makstud tavapärasest varem.“

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.08.2018

Maaeluminister: toetused makstakse sel aastal varem välja

Maaeluminister kohtus täna Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) ja põllumajandussektori esindajatega, et jätkata arutelusid põuakahjustustest tingitud probleemidele lahenduste leidmiseks.

„Käesoleval aastal on põllumeestel põua tõttu probleeme käibevahenditega. Vabariigi Valitsuse otsus suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali 20 miljoni euro võrra on oluline samm olukorra leevendamiseks. Koostöös PRIA ja põllumeestega arutasime täna võimalusi, kuidas mitmesugused toetused sel aastal varem välja saaksid makstud“, ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Täna saame kinnitada, et toetused saavad käesoleval aastal välja makstud tavapärasest varem.“

Kuna selleaastane põud on mõjutanud mitme toetuse nõuete täitmist, siis peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma PRIA poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada. PRIA hindab, kuivõrd on tegemist vääramatu jõu ja erakorralise asjaoluga, ning arvestab seda toetuste maksmisel.

„Julgustan jätkuvalt kõiki põllumehi PRIA poole pöörduma, kui esineb ükskõik milliseid probleeme toetuste nõuete täitmisel. Teeme kõik, et põuast tekkinud probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud,“ kordas minister juba eelmisel nädalal väljaöeldut.

Taust

Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2018

Toiduseaduse muutmise seadus lihtsustab olukorda toidukäitlejate jaoks

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastusringile toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu.

„Toiduseaduse muutmine aitab lahendada mitu murekohta,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Muudatuse peamine eesmärk on vähendada bürokraatiat, tagades samal ajal toiduohutuse kõrge tase. Suurim muudatus on seotud tegevusloa kohustuse kaotamisega mitmes toidukäitlemise valdkonnas. Lihtsustatult öeldes tähendab see, et toidukäitlemise alustamisest tuleb Veterinaar- ja Toiduametit tulevikus vaid teavitada. Seni võis toidukäitlemisega alustada alles pärast järelevalveametniku kontrolli toimumist.“

Sisuliselt jäävad käitlejatele kehtima kõik toiduohutusega seotud nõuded. Tegevusloa taotlemist peetakse aga praegu suureks koormaks ja takistuseks. Käitlejatele nõuete selgitamiseks ja järelevalve korralduse muutmiseks antakse muudatusele üleminekuaeg 2021. aasta 1. jaanuarini.

Teise suure muudatusena antakse ministrile volitus kehtestada ettevõtte ruumidele ja seadmetele erandid kehtivatest nõuetest. Kõige olulisemaks põhimõtteks jääb toidu ohutu käitlemine, kuid väikeettevõtetes, kus tooraine ja toodangu mahud ning töötajate arv on väiksem, võimaldab muudatus teha käitlemiseks vajalike ruumide ehitamisel või kohandamisel väiksemaid investeeringuid. Erandid võimaldavad ka väiksemahuliste tapamajade ehitamist. Lähiajal esitatakse kooskõlastusringile vastav ministri määruse eelnõu.

Kuna kõigi kõnealuse seaduse muudatusega seotud eelnõude puhul tuleb teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile jätta aega arvamuse avaldamiseks, siis võib praegu erandite jõustumiseks ette nähtud kuupäev, 2019. aasta 1. juuli, edasi nihkuda.

Toiduseaduse muutmise arutelud algasid koduköögis valmistatud loomse toidu turustamisel kehtivatest piirangutest. Praeguste nõuete järgi võib näiteks koduköögis valmistatud juustu ja vorsti turustada vaid otse tarbijale (turul, laadal jne). Soovides pakkuda neid müügiks poodi või restorani, tuleb taotleda koduköögile tegevusluba. Toiduseaduse muudatusega võimaldatakse jaekaubanduses juba kehtivat erandit rakendada ka koduköögis alates 2021. aasta 1. jaanuarist, mis tähendab, et koduköögis valmistatud loomset  toitu saab pakkuda teisele jaekaubandusettevõtjale, näiteks poodi ja restorani, majandustegevusteate alusel.

Eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS)