Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2019

Muudetakse maaelu arengukava maaparanduse investeeringutoetuse tingimusi

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muutmise eelnõu, millega muudetakse maaparanduse investeeringutoetuse tingimusi.

„Pikendame tegevuste elluviimise tähtaega, et toetuse saajatel oleks võimalus oma tegevused lõpetada,“ ütles Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik. „Tähtaja pikendamisel oleme  arvestanud, et sobivaim aeg maaparandustööde tegemiseks on maikuust novembrikuuni, mil ei ole veel sügavalt külmunud pinnast ja lund.“

Muudatuse tulemusena saab maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse ja selle uuendamiseks vajalikud dokumendid esitada Põllumajandusametile ühel ajal ehk 1. augustil. Samuti pikendatakse määruse alusel teises taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate ja mittetulundusühingute toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kahe aasta ja üheksa kuuni. Pikendamise vajaduse tingisid halvad ilmastikuolud 2017. aastal.

Pikemat tegevuste elluviimise tähtaega on võimalik kasutada vaid neil toetuse saajatel, kes on ajaks, mil taotluse rahuldamise otsuse tegemisest möödub kaks aastat, viinud kavandatud tegevused olulises osas ellu. Tegevused on olulises osas ellu viidud, kui kavandatavast investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 45% kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest. Seoses 1. jaanuaril 2019 jõustunud uue maaparandusseadusega muudetakse maaparandusühistuid käsitlevaid sätteid.

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
PRESSITEADE
15. jaanuar 2019

Põllumeeste kannatus katkemas – kevadine heidutusjaht on viimane õlekõrs

Kuigi haneliste arvukuse kasvu tõttu põllumajandusele tekkivate kahjude osas valitseb Eestis üksmeel, siis üle kahe aasta toimunud avalik arutelu pole siiani viinud toimivate meetmete rakendamiseni linnukahjude vähendamiseks. Rändlindude poolt põldudele tekitatavate kahjude vähendamiseks tuleb ka Eestis hakata heidutusjahti korraldama, on põllumehed veendunud.

„Haneliste arvukuse pidevat suurenemist on kinnitanud lisaks põllumeestele ka riiklikud ametkonnad, rahvusvaheline koostööplatvorm AEWA ja eesti ornitoloogide esindajad. Ornitoloogiaühingu vastuseis haneliste kevadisele heidutusjahile on arusaadav, kuid ei ole kahjuks konstruktiivne. Ületatud on nii põllumeeste kui keskkonna taluvuse piir,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees ja teraviljakasvataja Olav Kreen.

Kreeni sõnul ei ole kevadine linnujaht loomulikult põllumeeste soov, kuid heidutusmeetmena on see kasutust ja praktilist tõendamist leidnud ka teistes riikides, näiteks meie lähiriigis Rootsis. „Kõige suurem rumalus on lihtsalt hädaldada ja mitte midagi teha,“ on ta tekkinud olukorra pärast nördinud.

„Nii põllumajanduse kui keskkonna valdkonna esindajad on üksmeelel, et praegune süsteem kahjude kompenseerimiseks ei ole lahendus, sest see ei lahenda tegelikku probleemi ega võimalda ka kompenseerida tegelikku kahjude mahtu. Oluliselt on vähenenud erinevate heidutusmeetmete mõju, kuna linnud tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil, kui jaht on keelatud,“ lisas Eestimaa Talupidajate Keskliidu jahindusnõunik Jaanus Põldmaa.

Samuti võib looduses ühe lindude grupi, kellel praktiliselt puudub looduslik vaenlane, populatsiooni hüppeline suurenemine olla ohuks looduse tasakaalule ning suurendab oluliselt looduses ka taudide riski.

„Ootame Eesti riigilt kiiret reageerimist, et enne järjekordse haneliste rände algust oleksid rakendatud seadustes sätestatud kahjustuste vältimiseks lubatud jahipidamise meetmed. Ornitoloogidelt ootame konstruktiivseid ettepanekuid haneliste järjest suureneva populatsiooni ohjamiseks,“ rõhutavad põllumajandusorganisatsioonid oma eile saadetud avalduses keskkonnaminister Siim Valmar Kiislerile, Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppartile ja Riigikogu Maaelukomisjoni esimees Aivar Kokale.

Lisainfo:

Eesti Põllumajandus-Kaubaduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen, tel 514 2124,

Eestimaa Talupidajate Keskliidu jahindusnõunik Jaanus Põldmaa, tel 506 2246

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2019

Vaatamata keerulistele ilmastikuoludele piimatoodang Eestis suurenes

Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta kolmanda kvartali ülevaatest selgub, et keerulised ilmastikuolud pakkusid väljakutseid, mis vajasid leidlikke lahendusi.

„Hea uudis on, et vaatamata põuaga kaasnevatele probleemidele piimatoodang Eestis suurenes. 2018. aasta 9 kuuga toodeti Eestis 610,6 tuhat tonni piima ehk 2,8% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Toodangu kasv tulenes suurenenud produktiivsusest, kuid tuleb silmas pidada, et ka piimalehmade arv oli 2018. aasta esimesel poolel suurem, kui aasta varem.“

Nii Eestis kui ka teistes EL liikmesriikides piima kokkuostuhinnad III kvartalis kerkisid, kuid jäid siiski madalamaks eelmise aasta sama perioodi hinnatasemest.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli põllukultuuride kasvupind kokku 668,9 tuhat hektarit, mis on eelmise aastaga võrreldes 3,9 tuhande hektari võrra suurem. Eestis oli 15. septembri seisuga koristatud 96% teravilja, 93% kaunvilja, 58% kartuli ning 85% rapsi ja rüpsi kasvupinnast.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2018. aasta 30. septembri seisuga 259 tuhat veist, 305 tuhat siga, 88 tuhat lammast ja kitse ning 2358 tuhat lindu. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kõige enam suurenenud lindude ja sigade arvukus vastavalt 9% ja 5%. Veiste arvus suuri muutusi ei toimunud (+1%). Samal ajal lammaste ja kitsede arv vähenes 6%.

2018. aasta lühiajastatistika alusel põllumajandusettevõtete müügitulu 2018. aasta III kvartalis kasvas 6%, kuid ei katnud kogukulusid, mistõttu puhastulu jäi madalamaks kui 2017. aasta III kvartalis.

Põllumajandussektori 2018. aasta III kvartali ülevaade

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.01.2019

Avatud talude päev toimub 21. juulil

Viies üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal 21. juulil, kuid mitmed talud võtavad külalisi vastu ka päev varem.

„Kõik huvilised võiksid juba varakult 21. juuli oma kalendrisse märkida, et taas Eesti maaeluga tutvuma minna. Kui varasemalt oleme näinud nii teatritalusid kui ka miniloomaaedu, siis ootan huviga, milliseid üllatusi 2019. aasta endaga kaasa toob,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Avatud talude päev on külastajatele hea võimalus kohalike väiketootjatega kontakti loomiseks, taimemüüjatega tehingute tegemiseks, põllumajandusmasinate uudistamiseks, loomade imetlemiseks ja maaelu mitmekesisuse avastamiseks. Sel aastal on mitmed talud avaldanud huvi oma uksed terveks nädalavahetuseks avada, seega saab läbi käia rohkem kohti ja nii ka rohkem näha ja kogeda. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on siiski pühapäev, 21. juuli ning vaid sel päeval on avatud kõik osalevad talud,“ sõnas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk Maaeluministeeriumist.

„Avatud talude päevast on saamas midagi sellist, mis on iseenesestmõistetav – enam ei küsita, kas see päev tuleb, vaid küsimus on, mis kuupäeval on Eestimaa talud avatud. Olen siiralt rõõmus, et sellest päevast on saanud nii suur ja oodatud sündmus! Jääb vaid loota, et meie taludel ja põllumajandustootmistel jagub energiat osaleda selle sündmuse korraldamisel ning pakkuda meile kõigile maaelu mitmekesisust,“ rõõmustas Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur.

Avatud talude päevale registreerumine taludele, maaettevõtetele ja põllumajandustootmistele algab jaanuari keskel ning peagi tuleb selle kohta ka lisainfot. Samuti toimub veebruari lõpus/märtsi alguses kaks piirkondlikku infopäeva huvilistele, kes oma talu sel päeval külastajatele avada soovivad. Infopäeval jagatakse taludele vajalikke infomaterjale ning nippe ja nõuandeid eelmiste aastate kogemustest.

2018. aastal külastati avatud talude päeva raames talusid, põllumajandustootmisi ja maaettevõtteid rohkem kui 160 000 korral. 2017. aasta rekord ületati 40 000 külastusega. Kokku avas oma uksed 296 talu, Saaremaa talud olid avatud kogu nädalavahetuse.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajatega koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Videomeenutus 2018. aasta avatud talude päevast Saaremaal

Avatud talude päev 2019 Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.01.2019

Maaelu arengukava investeeringumeetmetes pikendatakse investeeringute elluviimise tähtaegu

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muutmise eelnõu, millega pikendatakse investeeringute elluviimise tähtaega neljas maaelu arengukava investeeringutoetuse määruses.

„Viimased aastad on põllumajandussektorile olnud keerulised ja see on mõjutanud ka investeeringute elluviimist. Selleks, et toetuse saajad jõuaksid oma projektid ellu viia, pikendasime mitmes investeeringumeetmes investeeringute elluviimise tähtaega. Tänu muudatusele on toetuse saajatel võimalik kavandatud tegevused lõpetada ka siis, kui tegevuse elluviimise tähtaeg on saabunud, kuid kavandatud tegevused ei ole täielikult lõpetatud. Pikendame tähtaega, et toetuse saajad saaksid plaanitud tegevused lõpetada ja oma eesmärgid saavutada. Nii tagame ka toetusraha parema ja täielikuma ärakasutamise,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Muudatus tehakse järgmistes määrustes:

• maaeluministri 2015. a 8. mai määrus nr 58 „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“;
• maaeluministri 2015. a 18. septembri määrus nr 5 „Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“;
• maaeluministri 2015. a 30. septembri määrus nr 6 „Tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus“;
• maaeluministri 2017. a 26. juuni määrus nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus“.

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustes tehtav muudatus puudutab üksnes neid toetuse saajaid, kes taotlesid toetust 2016. aastal II taotlusvoorus ja kelle taotlused on rahuldatud. Nende puhul pikendatakse kavandatud tegevuste elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetuses tehtav muudatus puudutab toetuse saajaid, kes taotlesid toetust 2017. aastal I taotlusvoorus ja kelle taotlus on rahuldatud. Sellistel ettevõtjatel pikendatakse kavandatavate tegevuste elluviimise tähtaega seniselt ühelt aastalt kahe aastani.

Määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.01.2019

Jõustus uus maaparandusseadus

1. jaanuaril 2019 jõustus eelmise aasta maikuus vastu võetud maaparandusseadus, mis reguleerib maaparandussüsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist ning olemasolevate süsteemide hoidu ja toimimist.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti geograafilist asendit arvestades maaparandus möödapääsmatu: „Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks pool maatulundusmaast liigniiske ning selle sihtotstarbeline kasutamine seetõttu oluliselt raskendatud.“

Seadus kohustab maaomanikke maaparandussüsteeme korras hoidma, sest ühel süsteemi osal hoiu tegemata jätmine põhjustab paratamatult probleeme teistel süsteemi osadel ehk mõjutab teiste kinnisasjade omanikke. Maaparandussüsteemide toimimise ja hoiu tegemise tagamiseks kehtestati maaparandussüsteemide eesvooludele kaitsevöönd.

Seadusega muudeti maaparandusühistute kehandit, mistõttu tuleb senised mittetulundusühingud 2019. aasta jooksul eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks reorganiseerida. Seaduse rakendussätetes  kavandati paindlik õigusraamistik varem ehitatud maaparandussüsteemidele kasutusloa andmiseks ja maaparandussüsteemide registris registreerimiseks.

Uues seaduses on suurendatud maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate heaks töötavate spetsialistide vastutust. Nad teevad asjakohase erialase töö kas ise või peavad selle üle kontrollima, samuti peavad nad kinnitama oma õiguslikku seotust ettevõtjaga. Vastutavatele spetsialistidele on kehtestatud kohustus iga viie aasta tagant osaleda täienduskoolitusel.

Maaparandusseadus ja selle rakendusaktid Riigi Teatajas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.01.2019

Otsetoetuste saamiseks ei pea enam tõendama aktiivseks põllumajandustootjaks olemist

Maaeluminister allkirjastas „Maaeluministri määruste muutmise“ eelnõu, mille tulemusel ei pea enam tõendama enda aktiivseks põllumajandustootjaks olemist, et saada otsetoetusi, loomade heaolu toetust, mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust.

„Eesti kasutab Euroopa Liidu liikmesriigile antud valikuvabadust lihtsustada otsetoetuste ja nendega koos ka „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” asjakohaste toetuste saamiseks taotlejale esitatud nõudeid. Selle tulemusel ei pea taotlejad enam lisaandmeid esitama ja väheneb ka PRIA töökoormus nõuete täitmise kontrollimisel,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Otsetoetuste, loomade heaolu toetuse, mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks pidid välistavasse loetellu kuuluvatel tegevusaladel tegutsevad isikud kuni 2018. aastani tõendama, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad. Alates 2019. aastast jääb küll aktiivseks põllumajandustootjaks olemise nõue nimetatud toetuste taotlejatele kehtima, kuid taotlejad loetakse automaatselt aktiivseteks põllumajandustootjateks ilma, et nad peaksid seda eraldi tõendama.

Lisaks muudetakse sama määrusega ka kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava ja ökoalade tava nõuete tähtpäevi. Kui seni peeti Eestis kõige asjakohasemaks põllumajanduskultuuri viljelusperioodiks ajavahemikku 15. juunist kuni 15. augustini, siis alates 2019. aastast arvutatakse  põllumajanduskultuuri osakaal põllumaal ajavahemikus 15. juunist kuni 1. augustini kasvavate põllumajanduskultuuride kasvupinna alusel. Samuti peab ökoalade tava täitmiseks olema põllumajanduskultuur kasvukohal samal ajavahemikul ning ökoalana määratletud kesa tuleb hoida katkematult kesas vähemalt kuue kuu vältel vahetult enne taotluse esitamise aasta 1. augustit.

Põllulindude soodustamiseks võib otsetoetuste taotleja, kes taotleb nii keskkonnasõbraliku majandamise toetust kui ka piirkondlikku mullakaitse toetust, jätta lisaks püsirohumaale üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata teatud ulatuses ka piirkondliku mullakaitse toetusega hõlmatud põllumaa.

Eelnõuga muudeti maaeluministri määruseid nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus”, nr 56 „Loomade heaolu toetus” ning nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus”. Määruste muudatuse tingis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) muutmine, mistõttu muutuvad alates 2019. aastast ka otsetoetuse saamiseks taotlejale esitatavad nõuded.

Määrus Riigi Teatajas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.01.2019

2019. aastal on tootmiskohustusega seotud otsetoetuste eelarve üle 6 miljoni euro

Maaeluminister allkirjastas 2019. aastal antavate tootmiskohustusega seotud otsetoetuste ja väikepõllumajandustootja toetuse määruse. Tootmiskohustusega seotud otsetoetuse eelarve 2019. aastal on 6,142 miljonit eurot.

„Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuste peamine eesmärk on toetada majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaalastel põhjustel tähtsat sektorit, kus esineb teatud raskusi. Eestis toetatakse tootmiskohustusega seotud otsetoetusega puu- ja köögivilja- ning piimasektorit,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Väikepõllumajandustootja toetuse eesmärk on toetada väiketootjaid Eestis, kelle kasutada on hinnanguliselt kuni 10 hektarit põllumajandusmaad. Toetusega soovime muuta maapiirkondi  elujõulisemaks, panustada maapiirkondade tööhõivesse ja kultuuripärandisse,“ lisas minister Tamm.

Allkirjastatud määruse kohaselt on võimalik 2019. aastal taotleda kahte tootmiskohustusega seotud otsetoetust: piimalehma kasvatamise otsetoetus ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus. Samuti on võimalik jätkata väikepõllumajandustootjate kavas osalemist. Kõigi kolme toetuse puhul on tegemist selliste otsetoetustega, mis on liikmesriigile rakendamiseks vabatahtlikud.

Toetuste tingimused ning eelarved on samad nagu olid 2018. aastal. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi saab  Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) esitada 2. märtsist kuni 21. märtsini. Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust saab taotleda 2. maist kuni 21. maini. Väikepõllumajandustootjate kavas osalemine jätkub automaatselt, kuid kui taotleja ei soovi enam kavas osaleda, peab ta PRIA-le esitama selle kohta taotluse. Täpsemad toetuste ja taotlemise tingimused on sätestatud toetuste määrustes.

Kahe tootmiskohustusega seotud otsetoetuse eelarve on kokku 6,142 miljonit eurot, millest piimalehma kasvatamise otsetoetuse eelarve 5,598 miljonit eurot ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse eelarve on 544 400 eurot. Väikepõllumajandustootja toetuse eelarve tekib vastavalt taotletud otsetoetuste ühikumääradele, kuid summa taotleja kohta saab olla kuni 1250 eurot.

Link määrusele Riigi Teatajas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.12.2018

Tarmo Tamm: julgustan ettevõtjaid kootööd tegema

2018. aasta oli Maaeluministeeriumis väga töine – alustati põllumajanduse ja kalanduse arengukava koostamisega ning algasid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemalised arutelud.

„2018. aasta tõi põllumajanduse ja toidutootmise sektoris endaga kaasa häid  uudiseid ja õnnestumisi, aga samas tuli ette ka mitmeid katsumusi, näiteks suvine põud. Usun, et ka uus aasta tuleb kindlasti töine. Julgustan meie ettevõtjaid tegema rohkem koostööd ja osalema ühistulises tegevuses, sest vaid koos saame edukad olla,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm aastat kokku võttes.

„Peagi lõppeval aastal on Maaeluministeeriumis algatatud mitu suuremahulist ning tulevikku suunatud protsessi. Oleme käivitanud uue riikliku strateegiadokumendi „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa) elluviimise. Selle tulemusel valmib valdkonnaülene strateegiline arengudokument, kus on kirjas arengukava rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused. Täname kõiki, kes protsessis aktiivselt kaasa lõid ja ettepanekuid esitasid. Suuresti just tänu teile saame kokku tervikliku arengukava, kus on tasakaalukalt kajastatud ka sektori arvamus,“ lisas Tarmo Tamm.

Euroopa Liidu suunal jätkusid aktiivsed arutelud nii ÜPP kui ka kalandus- ja merendusfondi tuleviku teemal. „Tehtud on esimesed sammud, aga ootame endiselt otsetoetuste kiiret võrdustamist, et tagada Eesti põllumeestele õiglased konkurentsitingimused. Kasutame võimalust rakendada Eestile sobivaimaid valikuid, sest edaspidi on liikmesriikidel senisest rohkem vabadust otsustada, millistesse valdkondadesse raha suunata,“ ütles maaeluminister Tamm.

„Üks parimaid uudiseid 2018. aastast on see, et esimest korda pärast 2015. aastat ei tuvastatud Eestis kodusigade farmides sigade Aafrika katku, mistõttu oli võimalik kaotada arvestatav osa piirangutest ja sellega sektori konkurentsivõimet tõsta,“ rõõmustas minister Tamm.

2018. aastal saatis Maaeluministeeriumit ja Eesti ettevõtteid edu uute sihtturgude leidmisel ja valdkonna ekspordi soodustamisel. Erilise hoo sai Eesti ja Hiina majandus- ja kaubanduskoostöö. Novembris allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm Hiina Tolliameti asepeadirektori Hr Wang Lingjuniga linnulihaprotokolli, mis loob eeldused, et Eesti ettevõtted saavad hakata viima oma linnulihatooteid Hiina turule.

„Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. Selline edu näitab, et Eesti toit on maailmas hinnatud ja selle järele valitseb nii kodu- kui ka välisturgudel kõrge nõudlus, mis põhineb teadlikult kujundatud tugeval mainel. Meie toit on kontrollitud, kõrge kvaliteediga ning varutud puhtast keskkonnast,“ kommenteeris minister Tamm.

2018. aastal mõjutas saagikust suuresti põud. Saagid olid võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksemad, heina kasv oli kehv ja samuti sai tagasilöögi loomakasvatustoodang. Mahepõllumajanduses jäi põua tõttu loomasööta väheks, sest sööta ei saanud muu  söödaga asendada. Valitsus tegi juba augustis esimesed kiired otsused põua tõttu raskustesse sattunud põllumeeste aitamiseks ning otsis aktiivselt lahendusi olukorra leevendamiseks. Käibevahendite puuduse leevendamiseks eraldati raha Maaelu Edendamise Sihtasutusele käibelaenude väljastamiseks ning Eesti põllumehed said Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldas ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

Ühistu eesmärk on teenida tulu oma liikmetele, kuid kuidas seda saavutada?

Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut avaldas 2018. aasta viimastel päevadel kolm õpetlikku teost, mis juhendavad, kuidas luua ühistut ning kuidas saavutada ühistegevusega tulutoovaid lahendusi. Kõik kolm teost annavad palju nõuandeid nii teadlastelt kui ka praktikutelt.

Teostest kogukaim on “Ühistu loomise käsiraamat” (autorid: Tiina Pukk, Jaak Läänemets, Tõnu Post, Tanel-Taavi Bulitko, Märt Riisenberg, Annely Holm, Kadri Kask, Enre Oru, Kalev Karisalu, Toomas Lepplaan, Katrin Tasa, Vahur Tõnissoo, Rando Värnik, Ene Seidla).

Rando Värnik (Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor, ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi juht): “See raamat võiks olla heaks teejuhiks nii praktikule, ettevõtjale kui ka alles oma “teed” otsivale üliõpilasele. Paljud praktilised näited iseloomustavad erinevaid situatsioone ühistute loomisest kuni nende tänase tegevuseni.”

“Toodete eksport ja turustamine” (autorid: Rando Värnik, Tiiu Ohvril, Piret Kull, Jan Inno, Priit Hinto, Jaanus Murakas, Indrek Aigro) on teabematerjal, mis sobib nii maamaajandussektoris hõivatutele kui ka tudengitele. Teos on mõeldud neile, keda huvitab ühistuline majandustegevus ning kes alles mõtestavad enda jaoks lahti koostöö ja ühistegevuse sisu, märkis professor Rando Värnik.

Praktilise sisuga teabematerjali “Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse” autoriks on Kreeka professor Constantine Iliopoulos, kes peab oma ülesandeks luua koos inimeste, organisatsioonide ja kogukondadega uuenduslikke, tõhusaid ja kestlikke lahendusi, et tulla toime mitmesuguste probleemide ja sotsiaalsete vastuoludega, millega organisatsioonid silmitsi seisavad.

Trükised koostati ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames ning Maaeluministeeriumi ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel. Trükiste võrguväljaanded on kättesaadavad järgmiselt lingilt: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/

Ühistegevuse programmi üritustel on võimalus endale saada ka trükised paberkandjal. Rohkem infot: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/kalender/

Lisainformatsioon:

Liis Võlli
Programmi assistent
Eesti Maaülikool
Majandus- ja sotsiaalinstituut
liis.volli@emu.ee
+372 51 92 9840