Rubriik: Taluliit

Taastuvenergia suuremat tootmist ja laialdasemat kasutuselevõttu pooldavad kõik. Lisaks keskkonnahoiule on võimalik ise elektrit tootes hoida ka elektrihind stabiilsena. Lahku kipuvad arvamused minema siis, kui on vaja leida selleks kõige sobivamad asukohad. Viimastel aastatel on päikeseparke kerkinud üle Eesti ning suure tõenäosusega on suurem kasv veel ees. Tulemas on ka uus tuuleparkide laine.

Taastuvenergeetika on õige asi, mille suunas liikuda, aga kuidas maaettevõtja ja põllumees  saab siin kaasa lüüa? Kas kohalike elanike roll piirdubki vaid planeerimisteadete lugemisega? Kuidas tagada, et põllumajanduseks sobivad maad ei kattuks päikesepaneelidega, kui meil on piisavalt väheviljakaid jäätmaid, rääkimata katustest, mida taastuvenergia tootmiseks kasutada?

Just sellel eesmärgil, et kohalik kogukond saaks otsustada, millistes asukohtades elektrit toota, ning ka ise osaleda taastuvenergia tootmises, sai loodud Energiaühistu. Energiaühistu on grupp inimesi, kes tulid kokku, et ühistulises vormis ise osaleda taastuvenergiaparkide rajamises. Toome „teeme ise“ mentaliteedi ka energeetikasse. Meie liikmete seas on keskkonnakaitsjaid, ettevõtjaid, arhitekte, kunstnikke, energeetikuid, ametnikke – esindajaid kõigist eluvaldkondadest, kelle jaoks on oluline, et  kohalikku kogukonda kaasates ja keskkonda arvestades saaks ise taastuvenergiat toota. Meie mentaliteet on, et püüame alati uutes asjades näha uusi võimalusi.

Põllumeestele on ühistuline tegevusvorm tuttav ning vilja-, piima-, ja lihaühistud teenivad liikmete huvisid. Energiaühistu kaudu on võimalik samu eesmärke täita ka taastuvelektri tootmises – hoida hinda stabiilsena, kontrollida müüki ja ühiselt tegutsedes saavutada suuremad mahud ja läbirääkimisvõime.

Valdav osa kogukonna elanikest ei ole energeetikud. Peale avalikku koosolekut, kus räägitakse päikese- või tuuleparkidest, helistame nõu küsimiseks vanale tuttavale või proovime guugeldades leida kinnitust või vastuväidet kuuldule. Energiaühistu mõte on olla see vana hea tuttav, kes jagab enda liikmete teadmist ja kogemust teiste ühistu liikmetega. Nii saame liikuda kiiremini edasi ning igaüks omas nurgas ei pea kõike otsast peale tegema.

Ise omanikeringis olemine võtab madalamaks ka emotsionaalse fooni, mis on viimastel aegadel inimestel tuule- ja päikeseparkide osas tekkinud kui ettevõtjad on soovinud kellegi nii-öelda tagahoovis taastuvenergiat toota. Olles ise osanik “tagahoovi taastuvenergiapargis”, on väga selge ka ka kohalik kasu – ise toodan, ise kasutan, ise võidan. Mujal maailmas on väga levinud, et põllumees paneb oma maa kaks korda tööle – maa peal kasvatab kartuleid või maasikaid ning samal maal toodab tuulik üleval tuuleenergiat. Samuti on võimalik ka päikesepargid rajada nii, et paneelide alune pind jääb avatuks põllumajandusele ning pargi eluea lõppedes seadmed täielikult eemaldada.

Päikeseparkide rajamine on jõukohane juba ka majapidamise tasandil. Samas oleks majanduslikult mõttekam rajada suuremad pargid (paneelide ja ehitamise ühikulu langeb) kohtadesse, kus nad ei paista silma (vanad laudakompleksid, mis tuleks nagunii kokku lükata) ja kus osanikeks saavad tulla kõik kogukonna liikmed  (sh farmid, kel endal jäätmaid ei ole).  Sama kehtib tuuleparkide kohta. Miks mitte teha koostööd ja küsida kogukonna energiaühistule osalus valda rajatavas tuulepargis? Siis jääb igast toodetust kilovatt-tunnist kindel osa kogukonda. Riik on ette valmistamas „kohaliku kasu“ seadust, kuid keegi ei keela tegemast lisakokkuleppeid ning ettevõtlikel kogukondadel suurendada enda võimalusi. Tuuleparkides toodetava elektrienergia maht on juba niivõrd suur, et tuulepargi lähedusse planeeritud ettevõtlusaladel on võimalik otseliini kaudu võimalik pakkuda väga konkurentsivõimelist (loe soodsat) elektrihinda. Näiteks rajada sinna ühistulised viljakuivatid.

Kogukonna liige on ka kohalik omavalitsus ning praegu on ettevalmistamisel seaduse eelnõu, mis lubaks ka kohalikul omavalitsusel osaleda energiaühistus ning toota ise endale elektrienergiat. See oleks suurepärane võimalus kohalike inimeste ja omavalitsuse koostööks. Näiteks rajada üheskoos mõne ühiskondliku hoone katusele päikesepark – energiaühistu saab endale stabiilse elektrienergia tarbija ning omavalitsus ei pea investeerima enda piiratud rahalisi ressursse, vaid saab neid kasutada logopeedi või muusikaõpetaja palkamiseks.

Enamik valdasid on uuendamas üldplaneeringuid ja arengukavasid. Selles  valguses on kõige õigem aeg vaadata enda kodukohas ringi pilguga, kuhu meie kogukond võiks enda taastuvenergia pargi rajada. Julgustan arutlema naabritega ning täita ettepanekutega valla arengukava kogukonnaenergeetika peatükk.

Toon välja üheksa põhjust, mis energiaühistu loomine on väärt mõte:

1. Kohalik omand – taastuvenergia park kuulub kohalikele inimestele.
2. Omavahelise dialoogi teke – olles ise omanikud, on palju lihtsam leida koosmeelt kogukonna ühisele projektile.
3. Teadlikkus – ühistulises vormis kaasatakse ühtsesse inforuumi kõik osalised ning jagatakse teadmisi energeetika küsimustes.
4. Konfliktide ennetamine – ühistuline tegevus põhineb konsensusel ja koostööl, mis võimaldab ära hoida konfliktsete olukordade tekkimise.
5. Madalamad investeeringukulud – kuna kiire kasumi teenimine ei ole peamine eesmärk, siis on võimalik valida kohalikku keskkonda kõige sobivamad tehnoloogiad.
6. Madalamad võrgukulud – tarbides ise kohapeal toodetud elektrit, säästame võrgutasudelt.
7. Demokraatlik tegevusvorm – ühistuline tegevusvorm võimaldab kaasata kõik huvitatud kogukonna liikmed.
8. Säästva tarbimise lahenduste näitlikustamine – kohalik energiatootmine teeb säästva arengu lahendused mõistetavaks ja toob need koju kätte.
9. Osalemine – energiaühistus osalemine annab kogukonna liikmetele võimaluse ise otsustada ja kaasa lüüa kohalikus taastuvenergiatootmises.

Vaatame enda ümber ringi, kus võiks taastuvenergiat toota, mitte ärme lase endale öelda, kus seda peaks tegema. Energiaühistu on igati valmis jagama enda kogemust ja teadmisi kogukonnaparkide rajamisel.

Autor: Märt Helmja, Energiaühistu juht

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool”

Eesti maapiirkonnad vajavad liidreid!

Toimumise aeg:

20.-21. november 2021 – Kontaktõpe Tallinnas Kalev SPA & Konverentsikeskuses

27.-28. november 2021 – Virtuaalne

04.-05. detsember 2021 – Virtuaalne

Koolituse kirjeldus: Noorte põllumajandusjuhtide väljaõppe „Liidrite kool“ annab kiirkursuse formaadis põhjaliku ülevaate juhtimisest ja juhiks olemisest, organisatsiooni käitumisest, organisatsiooni sisekommunikatsioonist, võrgustikest ja nende eesmärkidest, esindusorganisatsioonide rollidest ja funktsioonidest. Lisaks toimub koolituse raames ühe päevane praktiline meediakoolitus.

Koolituse eesmärk:

Pakkuda tulevastele või juba tegutsevatele organisatsioonide juhtidele tuge juhi töö olemuse süsteemsel mõtestamisel läbi eestvedamise prisma, mis on vajalik MTÜ juhtimisel.

Koolituse eesmärgiks on koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonide esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Lisaks sobib koolitus ka põllumajandusettevõtjatele, kes soovivad oma teadmisi arendada organisatsiooni juhtimise vallas.

 

Koolituspäev I,  20. november 2021.a.

 Lektorid:

Hanna Tamsalu (MSc) on põllumajandusharidusega võrgustikuspetsialist. Töötanud avalikus sektoris, Maaeluministeeriumis ja Põllumajandusuuringute Keskuses. Läbinud mitmeid nõustamismetoodika ja innovatsioonimetoodika koolitusi ning tegeleb maaeluvõrgustikus innovatsiooniteemade hoidmisega. Aastatel 2021-2023 põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonna teadmussiirde programmi juht.

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020. aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

 

 

 

 

Koolituspäev II, 21. november 2021.a.

 Lektorid:

Koolituse põhiline läbiviija ja koordinaator on Hamburg ja Partnerite vanemkonsultant ning endine TV3 uudistejuht Marko Paloveer. Marko juhib korporatiiv- ja turunduskommunikatsiooniprojekte, veab tele- ja videoprojekte ning nõustab igapäevaselt mitmeid era- ja avaliku sektori kliente. Ta on töötanud meediavaldkonnas 2004. aastast reporteri, produtsendi ja sisutoimetajana, juhtinud TV3 uudistetoimetust. Marko on kaitsnud Tartu Ülikoolis magistrikraadi sotsiaalteadustes ja ajakirjanduses.

Vanemkonsultandina koolituse teoreetilise ja intervjuude analüüsi osa üheks läbiviijaks on Hamburg ja Partnerite asutajapartner ja vanemkonsultant Hannes Hamburg. Hannes nõustab strateegilise ja kriisikommunikatsiooni valdkonnas, teeb meediakoolitusi ja analüüse. Ta on nõustanud alates 1995. aastast enam kui sadat era- ja avaliku sektori organisatsiooni ning korraldanud meediakoolitusi ja konverentse. Hannes on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas ajakirjanduse eriala ja kõrvalerialana psühholoogia ning kaitsnud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooria magistrikraadi.

 

Koolitusepäev III,  27. november 2021.a.

 Lektor:

Ivar Raav on olnud juht u 60 juhile ning 2000 kolleegile üle 10 aasta (Swedbank, Omniva, If Kindlustus). Tal on Organisatsioonikäitumise magister ja lisaks on ta matemaatik – ühendatud on kandiline ja pehme juhtimine. Õpib holistiliseks regressiooniterapeudiks Holistika Insituudis, et terviklikku inimkäsitlust juhtimisse tuua. Tema kirg on juhtide eestvedamisoskuste arendamine ning soovib, et iga juht oleks läbi mõelnud, milline on tema juhtimisjalajälg.  Tema missioon on muuta juhtimistegevuse mainet ja olla osaline Eesti kui parima juhtimiskultuuriga riigi arendamisel.

 

Koolituspäev IV, 28. november 2021.a.

Lektor:

Piret Masso omab üle kahekümneaastast töökogemust rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui ka väljaspool, nõustades ja koolitades juhte nii kommunikatsiooni kui ka muutuste juhtimise valdkonnas ning vastutades organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside eest. Täna jagab ta oma teadmiseid ja kogemusi EBS-i  tudengitele, nii magistri- kui ka bakalauruseõppes,  õpetades organisatsioonide ja inimeste juhtimist ning personalijuhtimist.  Alates 2013. aastast tegutseb ta mentorina organisatsioonis Ewervise/ Torch, juhendades juhte üle maailma.  Alates 2018. aastast õpib EBS-s doktoriõppes, uurimisobjektiks on ettevõtete personalijuhtimise strateegiad ja praktikad, mis tagavad erinevatest vanusrühmadest töötajate kaasatuse organisatsioonis.

 

Koolitusepäev V, 4. detsember 2021.a.

 Lektor:

Olavy Sülla juhib täna edukalt Pärnumaa Talupidajate Liitu ning Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskust. Olavy on pikaaegne maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent, pakkudes talupidajatele olulisi tugiteenuseid. Ta on oluline partner Maaeluministeeriumi allasutustele – ta esindab talupidajaid PRIA ja PTA kliendinõuandvas kogus ning panustab läbi Eestimaa Talupidajate Keskliidu erinevatesse sektorit puudutavatesse töövormidesse.

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020.aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

 

 

Koolitusepäev VI, 5. detsember 2021.a.  

Lektor:

Piret Masso omab üle kahekümneaastast töökogemust rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui ka väljaspool, nõustades ja koolitades juhte nii kommunikatsiooni kui ka muutuste juhtimise valdkonnas ning vastutades organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside eest. Täna jagab ta oma teadmiseid ja kogemusi EBS-i  tudengitele, nii magistri- kui ka bakalauruseõppes,  õpetades organisatsioonide ja inimeste juhtimist ning personalijuhtimist.  Alates 2013. aastast tegutseb ta mentorina organisatsioonis Ewervise/ Torch, juhendades juhte üle maailma.  Alates 2018. aastast õpib EBS-s doktoriõppes, uurimisobjektiks on ettevõtete personalijuhtimise strateegiad ja praktikad, mis tagavad erinevatest vanusrühmadest töötajate kaasatuse organisatsioonis.

 

Infopäev toimub „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.10.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas taas sigade Aafrika katku (SAK) viiruspositiivsed metssead Võrumaal ja Lääne-Virumaal.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul tuvastati viirust Võrumaal, kus haigust ei ole viimase kolme aasta jooksul leitud. „Põhja-Eesti leidude põhjal saame öelda, et kindlasti ei jää Võrumaa leiud ainsateks, sest näeme tendentsi, kus haigus levib metssigade hulgas ja ohustab seetõttu ka koduseafarme, nii nagu juhtus Harjumaal. Seetõttu on oluline, et seapidajad oleksid hoolsad, et ennetada haiguse levikut farmi,“ selgitas Kalda.

Oktoobri alguses tuvastati SAK viirus Võrumaal kahel ja Lääne-Virumaal ühel metsseal. „Antud leiud näitavad, et SAK viirus levib metssigade populatsioonis nii Lõuna-Eestis kui ka Põhja-Eestis ning selline olukord on suureks ohuks meie seakasvatuse ettevõtetele. Selleks, et vähendada haiguse leviku riski metsast seafarmidesse, on väga oluline vähendada metssigade arvukust ja järgida jahipidamisel bioturvameetmeid“ kirjeldas Kalda. Seakasvatajad peavad samuti olema järjekindlad ja hoolsad bioturvalisuse meetmete rakendamisel.

Lisaks metssigade uurimisele SAKile kontrollib amet regulaarselt seakasvatuse ettevõtteid, et veenduda nende bioturvalisuse meetmetes. Oktoobri seisuga on Eestis 128 registreeritud loomapidamiskohta, kus peetakse kodusigu. Amet on sellel aastal teinud 218 bioohutusnõuete kontrolli, kus tuvastati 22 nõuetele mittevastavust kaheksa seapidaja juures. Põhiliselt olid nõuetele mittevastavused seotud teavitamis-, arvestus- ja jälgitavusnõuete täitmisega, kuid mõnel juhul tuvastati puudusi ka desoprotseduuride läbiviimisel ning mitmel juhul nõustati seapidajaid bioturvakava nõuetele vastavuse ja ajakohastamise osas. Üldiselt võib öelda, et Eesti seapidajad on SAK ennetamiseks vajalikest nõuetest teadlikud ning rakendavad neid hoolsalt. Samuti kontrollitakse sigalates surnud sigu haiguse varajaseks avastamiseks, mis võimaldab haiguse ilmnemisel operatiivselt reageerida.

Surnud metssea leidmisel palume teavitada SAK rakenduse kaudu https://seakatk.ee/teata, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab metssigade leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.

Metssiga tuleks jätta puutumatult sinna, kus ta leiti.

Tutvu rakendusega

Eestimaa Talupidajate Keskliit on tänaseks juba 28. aastat järjepidevalt valinud parimaid talusid, et läbi konkursi tunnustada ja tõsta esile peretalusid, näidata põllumajandustootmise mitmekesisust ning läbi inspireerivate talulugude ja noortalunike propageerida ja tutvustada põllumajandust. „Parim Talu 2021“ hindamiskomisjoni ringkäik toimus sel aastal augusti esimesel nädalal, mil viieliikmeline žürii külastas kolme päeva jooksul kaheksat eri talu kuues Eesti maakonnas.

 

Hõbemäe talu (Põlva maakond)

Hõbemäe talu sai alguse pererahva unistusest, mida hakati vaikselt ellu viima. Talu perenaine Sigrid Luige unistas loomapidamisest juba väiksest peale ning on tänaseks loomadega kokku puututud juba üle 20ne aasta. Kui Sigrid väike oli tahtis ta väga emaga lehmalauta kaasa minna ning tänaseks on Sigridil ette näidata magistrikraad loomakasvatuses.

Talus alustati loomapidamisega neli aastat tagasi. Kui alguses olid talus ainult kaks ammlehma koos kahe vasikaga, siis on tänaseks loomade arv tublisti kasvanud. Talus on 17 puhtatõulist Šarolee tõugu lihaveist, 2 lammast- Poisu ja Plika, 3 kassi, 9 parti, üle 200 mahekana, koer ja 4 hobust. Loomad on talus väga sõbralikud ning ei ütle ära hellitustest ja paist. Ei ole ebatavaline kui karjamaal veis sinult pai soovib või kui koplis hobune sind kallistama tuleb.

Talus olevad mahekanad munevad päevas kokku umbes 12 karpi mahemune päeva ning munad on viit eri värvi. Kliente on suuremates linnades, peamiselt Tartus, kuid kaupa viiakse ka Tallinnasse ja Pärnusse. Lisaks talupidamisele on perenaine endine võistlussportlane ning annab ratsutamistrenne lastele. Igakuiselt käib Sigridi juures trennis 5-6 last.

 

Tarmere (Valga maakond)

Tarmere on pereettevõte, mis asub Valgamaal Puka alevikus ning on turul tegutsenud juba üle 20 aasta.  Kui varasemalt oli pikalt peamiseks tegevusvaldkonnaks raamatupidamisteenuse pakkumine, siis alates 2015 aastast lisandus kanepitoodete tootmine ning aasta hiljem ka tatratoodete tootmine.

Ettevõtte süda ja hing perenaine Mari-Liis soovis leida viise kuidas säilitada maalähedast elustiili ja luua endale ja oma pereliikmetele töökohti, siis nii alustatigi tervislikke innovatiivsete toodete tootmisega. Perenaine Mari-Liis kasvatab seitsmel hektaril rendipinnal kanepit, tatart ning eelmisest aastast alates ka kinoad. Kuna põllud on eemal ja masinad puuduvad, siis ostetakse harimisteenus sisse, kuid demopõldu on võimalik näha Pukas, kus on ka tootmisruumid. Sel aastal pandi maha 3 hektarit kinoad ning peagi on välja tulemas ka  kinoa jahu ja makaronid. Hetkel tehakse kinoajahust näkileibasid.

Kokku teeb Tarmere mitmeid kanepi- ja tatratooteid: jahusid, helbeid, tangusid, seemneid, patju ja ka looduskosmeetikat. Lisaks toodetakse ka kanepiõli, tegeletakse pideva tootearendusega. Tarmere teeb koostööd Puka küla Printsimari MTÜ, kes õmbleb neile valmis head tatrapadjad. Tarmere tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.

 

Vahemetsa talu (Tartu maakond)

Rain Komlev ja Birgit Lõhmus-Komleva elavad Tartumaal Hellenurme külas Vahemetsa talus, kus 6 aastat tagasi asutati ettevõtte BirchLagoon OÜ. Birchlagoon OÜ kaubamärgi Birchlagoon all  tegeleb traditsiooniliste hapendatud kasemahlajookide tootmisega.

Esimene maitselisanditega kasemahlajook valmis 2016. aastal. Kuna perenaine Birgit  armastas piparmünditeed, aga peremees Rain kasemahla, siis sellest tekkis paaril mõte segada need kaks lemmikut kokku ning nii sai alguse mündimaitseline kasemahla jook. Praeguseks on Birchlagooni kasemahlajooke saadaval viie erineva maitsega. Kui senimaani valmisid kõik mahlajoogid kodus, siis aasta tagasi alustati tootmisega Hellenurme mõisa keldrikorrusel, mida renditakse vallalt. Tootmise kõrvalt tegeletakse mõisa keldrikorrusel ka ehitustöödega, et saada valmis kääritus- ja laagerdusruumid.

Peremees Rain ja perenaine Birgit koguvad kasemahla oma kinnistult Otepää looduspargist. Mahla korjatakse varakevadel, märtsis sinilillede õitsemise ajal, umbes 2–3 nädala jooksul. Korjeala on umbes neli hektarit ning puude vahel lookleb mitu kilomeetrit kogumisliini. Tänavu kevadel kogutud kümnest tonnist kasemahlast tehti üheksa tonni kasemahlast veiniks, sest peagi tullakse turule esimese 100% kasemahla veiniga. Birchlagoon tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist. 

 

Viinamärdi talu (Tartu maakond)

Tartumaal Nõo vallas asuv Viinamärdi talu on ligi 100 aastat vana, kuid talu ärkas uuesti ellu 2013 aastal, kui Denis ja Annemari soetasid Tartumaale vana taluhäärberi koos maaga. Maale kolimist toetas ka mõlema põllumajandusharidus ja tuline soov tegeleda loomadega.

2017. aasta kevadel saabus Prantsusmaalt Viinamärdi tallu Lacaune tõugu piimalambad, kes olid esimesed Eestis. Tänaseks on karjas kokku 150 lammast. Viinamärdi talu tootmishoone ja lambalaut rajati elumajast paarisajameetri kaugusele, kus alustati 2018. aastal ainulaadsete itaaliapäraste juustude valmistamist.

Tänaseks toodab Viinamärdi talu väga palju erinevate maitsetega lambapiima tooteid –jogurtid, itaaliapäraseid juustud ja ka imemaitsev gelato. Kogu tooraine tuleb töödelda ümber, sest eestlasel ei ole huvi lambapiima vastu.

Viinamärdi talul suuri laienemisplaane ei ole, kuid mõtted kõiguvad oma poe suunas millest tuntakse puudust. Sealt saaksid möödasõitjad talu toodangut osta ja süüa itaaliapärast gelatot, mida aasta tagasi valmistama hakati. Talu perenaine Annemari on Agroturismi nõuandvakoja liige ja Viinamärdi talu tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.

 

Jõeääre talu (Järva maakond)

Jõeääre talu asub Järvamaal ning seal elavad peremees Urmas ja perenaine Laivi Laks. Talu sai  perenaise sõnul alguse siis, kui kolhoos laiali läks, ning piirkonnas muud tööd saada ei olnud, vaid oma tarbeks köögiviljade kasvatamise hobi järsku tööks muutus. Kogu talupidamine on Lakside endi käe all üles ehitatud.

Täna kasvatatakse talus 4,7 hektaril karult ning kodus lähemal oleval kahel hektaril erinevaid köögivilju (porgand, nuikapsas, kõrvits, peet, sibul ja palju muud). Talus on kolm suurt kasvuhoonet, mille üldpind on umbes 500m2. Esimene kasvuhoone ehitati 2004. aastal ning esimesel aastal pandi maha 300 tomatitaime. Peale seda sai alguse tomatite, kurkide ja ka lillede kasvatamine. Toodangu säilitamiseks on ehitatud kartuli ja köögivilja hoidla, mis tehti laienemis eesmärgil sorteerimisliini jaoks. Toodangu realiseerimiseks on pererahval Paide turul oma müügipunkt, mis on avatud aastaringselt, lisaks osaletakse ka Türi OTTil ja müüakse saadusi otse talust.

Kogu suure põlluga tegelevad peremees Urmas ja perenaine Laivi kahekesi. Peremees ja perenaine loodavad, et üks poegadest võtab talu üle. Abiks käivad mõlemad lapsed nii palju, kui saavad.

 

Indriko talu (Pärnu maakond)

Indriko OÜ asub Pärnumaal, kus elab koos väga ühtehoidev pere. Talus elab kokku neli põlvkonda:  perenaine Aivi, tütred Pille ja Kadi koos elukaaslastega ning nende lapsed ja Aivi ema. Noorim tütar Margit käib koolis, ent on siiski talus igati abiks.

Peale pereisa ootamatut lahkumist, soovis perenaine Aivi koos tütardega talupidamise üle võtta ning jätkata isa tööga. Perenaine Aivi oli koos mehega talu üles ehitanud juba palju aastaid tagasi. Peretütar Pille, kes on talu peamine masinajuht, sündiski peaaegu traktoriroolis kuna pereema sai just kaks päeva enne sünnitust traktoriload tehtud. Pille on Olustveres õppinud taimekasvatust ning sama õpib praegu ka õde Kadi, kel on unistus talu juures mahedaid maitsetaimi kasvatama hakata. Koos naabritega majandatakse Pärnumaal kokku 400 hektaril ning kasvatatakse nisu, otra ja hernest.

Talvel käiakse vahel ka teed lumest lahti lükkamas kui vald abi vajab ning pererahva sõnul on talu avatud iga päev ning külalisi ära ei aeta.

 

Alpakafarm (Pärnu maakond)

Alpakafarm OÜ sai alguse pea 10 aastat tagasi kui Norrast pärit Kai ja Pärnust pärit Kaja ostsid endale Pärnumaal asuva Kännu talu. Algul oli paaril plaanis ehitada talu vaid suvekoduks, kuid kurva kogemuse kaudu saadi kiirelt aru, et Eestis ei saa kodu ilma valveta jätta. Mõttesse tuli, et võiks rajada turismitalu. Kuna taluga kaasnes ka neli hektarit maad, siis tuli mõelda kuidas saaks inimesi kohale meelitada. Lõpuks otsustati tuua tallu alpakad.

Esimesed alpakad jõudsid Inglismaalt Eestisse 2012. aasta mais. Esialgu toodi 14 isaslooma, sest emaseid ei saanud poegimise lähenemise tõttu transportida. Emased koos poegadega jõudsid järele Septembris. Tänaseks on talus kokku 140 looma,  keda kõiki teab pererahvas nimepidi. Lisaks armsatele alpakadele, saab talus tutvuda ka laamade ja guanakodega. Lisaks on kitsed, minilambad, Vallais’ mustnina lambad, merisead, küülikud ja väike Benneti känguru.

2015. aastal osteti ära ka naabertalu ning sellega saadi maad juurde – sel alal toimub praegu põhiline külastajate liikumine ning õuel on suur talupood kus leidub palju erinvaid alpakavillast tooteid. Alpakasid pügatakse ühe korra aastas ja seda teeb Kaja ise koos talitaja abiga.

 

Uustla talu (Saare maakond)

Saaremaal Uustla talus elab ja tegutseb Siim Sooäär koos oma elukaaslase Margiti ja kahe lapsega – kuueaastase tütre ja kõigest paarinädalase pojaga. Uustla talu sai alguse juba 1990ndatel aastatel mil Siimu ema Liia Sooäär alustas Eesti Maakarja tõugu lehmade kasvatamisega. Kaheksa aastat tagasi võttis Siim aga emalt talupidamise üle ning asusid koos kaasaga jätkama ema loodut. Hetkel kasvab Uustla talus Eesti Maatõugu veised, 19 lüpsilehma ja 20 noorlooma.

Noortel oli juba algusest peale mõte, et senise ainult ühistusse müümise asemel soovivad nad hakata piima ise väärindama. Kogu protsess võttis küll aega, kuid oma esimese grilljuustu said noored oma väikeses juustukojas  valmis sel kevadel. Kuna väiketootjal on oma tooteid saarelt mandrile natuke keeruline transportida, siis müüakse Uustla talu grilljuustu enamasti Saaremaa restoranides ja ka talupoodides. Kogu piima noored veel siiski ise ära ei väärinda, seega umbes pool läheb ühistule müügiks.

Talus on kokku kaks töötajat, loomatalitaja ja juustumeister. Üldiselt on tööjaotus selline, et Margiti rida on loomad ja juust, Siimul põllud ning kõrvalmajas elav ema on ka abiks.

 

Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu, lisaks kuulutatakse välja üldvõitja. Parimad talud kuulutatakse välja novembris toimuval talunike tänuüritusel.

Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Gelis Pihelgas (ETKL), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Maaleht ja Alexela.