Põllumajandus- ja Toiduametit on teavitatud ca 330 sõjapõgenikega kaasas olnud lemmikloomast

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.03.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduametit on teavitatud nii koertest kui ka kassidest, kes on saabunud sõjapõgenikega Eestisse. Enim loomadest on tulnud Tallinna.

Sõjapõgenikega kaasas olevad lemmikloomad võivad Euroopa Liitu tulla ka siis, kui mõni tavaolukorras kehtiv veterinaarnõue on täitmata. Seetõttu tuleb Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul kõikidest Ukraina sõjapõgenikega kaasas olevatest koertest ja kassidest teavitada. „Oluline on, et kõikidest sõjapõgenikega kaasas olevatest koertest ja kassidest teavitatakse PTAd. Pärast teavitust võtab amet sõjapõgenikuga ühendust ja esimesel võimalusel tehakse kõik vajalik, mis võimaldab looma vaba liikumist nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna,“ selgitas Kalda.

Vajadusel loom kiibitakse, vaktsineeritakse marutaudi vastu ja lemmikule antakse pass. Kuna loomade hulk on suur, siis palume varuda kannatust. Kõigi loomade omanikega võetakse ühendust ja teostatakse kõik toimingud. Väga suur roll õigeaegsel teavitusel on koostöö erinevate organisatsioonidega ja veterinaararstidega, kes on andnud olulise panuse teavituste jõudmisel PTAsse.

Kõige rohkem lemmikloomi on jõudnud Tallinnasse. „Ametit on teavitatud 234 lemmikust, kes asuvad Tallinnas. Loomad asuvad üle Eesti, kuid ametile teadaolevalt on Tartusse on jõudnud 21, Pärnusse 19, Saaremaale 13 lemmiklooma. Kõikide nende loomade ülevaatusega amet jõudumööda tegeleb,“ kinnitas Kalda.

Kõik sõjapõgenikega kaasas olevad loomad Eestisse ei jää. „Eestit kasutakse transiitriigina, mis tähendab seda, et siit reisitakse edasi, nt Soome. Sellisel juhul tuleb samuti lemmikust teada anda ning PTA teavitab looma saabumisest sihtriigi pädevat asutust,“ kirjeldas Kalda.

Rohkem infot lemmikloomade teavitamise ja isolatsiooninõuete kohta leiab ameti kodulehelt.

Eesti jaekauplustes pole kõik temperatuurinõuded tagatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
TalTech
PRESSITEADE
25.03.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet ning TalTech korraldasid täna suuremate kaubanduskettidega ja liitudega ümarlaua, et arutada, mida teha, et jaekauplustes oleks temperatuurinõuded alati tagatud ning tarbijani jõuaks ohutu toit.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning TalTechi eestvedamisel korraldati täna „Toidu säilitustemperatuuride teemaline ümarlaud“, mille eesmärgiks oli tutvustada nii TalTechi kui ka PTA mõõtmistulemusi jaekaubanduskettide külmikutes. Kuna jaekaubanduses pole temperatuuride olukord  võrreldes varasema aastaga oluliselt paranenud, siis kohtuti taas, et tutvustada tulemusi ning arutati, milliseid meetmeid veel kasutusele võtta.

TalTechi keemia ja biotehnoloogia vanemlektori Ivar Järvingu kinnitusel ei ole võrreldes eelmise aastaga toidu säilitamise tingimused kauplustes oluliselt muutunud paremaks. Ta lisab: „Pigem on kerge muutus halvemuse suunas. Näen siin lahendusena kaupmeeste intensiivset teavitamist, sest toidu tervislik säilitamine on just nende kätes. Meie tootjad valmistavad suurepärase kvaliteediga toite, aga et see kvaliteet jõuaks ka tarbijate lauale, on vajalik jälgida säilitustemperatuuri ja aega. Toon siin näiteks kartulisalati. Meie ülikooli teadlaste hiljutine uurimus näitab, et tuntud poeketi kartulisalat säilib hästi kui järgida tootja poolt soovitatud temperatuuri ja aega. Säilitusaega on võimalik oluliselt pikendada säilitades toodet 0 °C juures, näiteks jääl. Iga lisanduv plusskraad alates +6 °C vähendab toidu kvaliteedi säilivusaega.“

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialisti Jaana Oona sõnul teostas amet temperatuuri mõõtmisi kokku 838 jaekaupluses. „Kokku esines üle Eesti 22% jaekauplustes temperatuuride puhul puuduseid. Enim rikkumisi tuvastati hakkliha, liha, lihavalmististe ja kala puhul. Tegemist on aga toodetega, mille puhul on toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute risk kõige suurem,“ selgitas Oona.

Suuremate jaekaubanduskettide Selveri, Rimi, Maxima, OG Elektra, Prisma Peremarketi ja COOP kauplusi kontrolliti 681 korral. „Temperatuuri mõõdeti neis kokku 381 kaupluses, millest 24% jaekauplustest esines puuduseid, mis näitab selgelt, et temperatuurinõuete tagamisega on probleeme,“ kirjeldas Oona.

Põllumajandus- ja Toiduamet ning TalTech korraldasid antud kohtumist kaubanduskettide ja liitudega juba teist aastat, et otsida probleemile lahendusi. Jaekaubandusketid mõistavad probleemi ning teevad omalt poolt erinevaid parendustegevusi, muuhulgas hõlmab see töötajate koolitamist, paremat koostööd toidutootjatega, külmkappide vahetamist jms.

Sealihakäitlejad saavad taotleda eraladustamise toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.03.2022

 

Alates 25. märtsist on võimalik taotleda sealiha eraladustamise abi seitsme erineva tootekategooria puhul. Sõltuvalt ladustamisperioodist ja tootekategooriast on abisumma täna Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusakti kohaselt 157–423 eurot tonni kohta.

„Sealiha tootmist on viimastel aastatel mõjutanud mitmed negatiivsed arengud. Koroonaviiruse levikust tingitud piirangud, Aafrika seakatku levik mitmesse Euroopa Liidu liikmesriiki ja sealiha eksportimise aeglustumine Hiina turule ning Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud tõsiseid turuhäireid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Eraladustamise meetme avamisega püütakse vähendada tasakaalu puudumist nõudluse ja pakkumise vahel. Sealiha eraladustamise rakendamine on esimene liidu tasandil rakendatav meede toidutootjate keerulise olukorra leevendamiseks.“

„Sarnaselt teiste liikmeriikidega on Eesti juba toetanud oma sealihasektorit erakorralise toetusega. Oleme Eestis sealihatootjatele viimase enam kui poole aasta jooksul maksnud erakorralist toetust kahel korral,“ ütles Urmas Kruuse.

Tegemist on Euroopa Liidu turukorraldusmeetmega, mille raames hüvitatakse taotlejale osaliselt ladustamiskulud. Nõuetele vastav sealihakogus peab olema vähemalt 10 tonni konditustatud toodete ja 15 tonni muude toodete puhul. Toode, millele eraladustamise toetust taotletakse, ei tohi olla eelnevalt ladustatud. Taotlused peavad hõlmama 60-, 90-, 120- või 150- päevast ladustamise aega ühe tootekategooria kohta. Toetuse taotlejal tuleb tasuda tagatis – 20% vastava kategooria toodetele makstavast toetusest.

Homsest avatud taotlusvoor toimub vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele2022/470

Eraladustamise toetust menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Euroopa põllumajandusministrite kohtumise keskmesse tõusis Ukraina sõda ja erakorraline abipakett

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osales täna, 21. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus olulisima päevakorrapunktina arutati sõjaolukorda Ukrainas ja sellest tingituna Euroopa Liidu toidutootjate erakorralist toetamist. Kohtumisel osales ka Ukraina põllumajandusminister Roman Leštšenko.

Ministrite ees esinenud Roman Leštšenko tuletas meelde, et käimasolev sõda ei ohusta ainult Ukrainat. „See on rünnak ühiste väärtuste, demokraatia ja toiduga varustatuse vastu kogu Euroopale.“ Meie inimeste võimalused toidule juurdepääsuks ahenevad, humanitaarabi raames on üha keerulisem jõuda kõikide abivajajateni“ tunnistas Leštšenko.

Kruuse sõnul on Venemaa agressioonil laiemad majanduslikud tagajärjed kogu toidutootmisele ja tarneahelate toimimisele. „Ühelt poolt on kõik liikmesriigid valmis abistama Ukrainat katastroofilises humanitaarolukorras, aga teisalt vajab uues olukorras hakkama saamiseks abi kogu Euroopa Liidu põllumajandus- ja toidusektor. Kaaluda tuleb kõikide toidutootmist piiravate meetmete ülevaatamist, et tagada toidujulgeolek,“ sõnas Kruuse.

Euroopa Komisjon tuli täna välja abipaketiga, mis aitab toime tulla kuludega, mille puhul kiire hinnatõus ei ole jätkusuutlik. „Abipakett võimaldab liikmesriikidel toetada kõige enam mõjutatud sektoreid. Arvestades, et tänase kriisi mõjud väljenduvad eelkõige kasvavates sisendihindades, siis näeme, et abipaketi liikmesriikide vahelisel jaotamisel arvestataks enam kuludega, mida toodangu tootmiseks tehakse. Komisjoni ettepaneku kohaselt on Eesti osa 500 miljoni euro suurusest abipaketist 2,5 miljonit eurot,“  vahendas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministrite ees esinenud Euroopa Komisjoni volinik Janusz Wojciechowski toonitas, et Ukraina kaitseb täna Euroopa piire ja meie kohus on neid aidata.

Ukraina põllumajandusminister kutsus kindlasti abi andma kütusetarnete osas, et kevadtöödega oleks võimalik algust teha. Samuti kutsus ta liikmesriike aitama kaasa sõja eest põgenenud inimeste haridustee jätkamisel, sh põllumajanduse valdkonnas. „Praegu oleme sõjas, aga selle lõppedes vajame spetsialiste, kes meil riiki uuesti üles ehitada aitavad,“ ütles Leštšenko.

Tänasel kohtumisel kohal olnud ministrid said ülevaate liidu ühise põllumajanduspoliitika riiklike strateegiakavade ettevalmistuse seisust. Eesti on oma strateegiakava esitanud ja juhtinud komisjoni tähelepanu vajadusele, et strateegiakavade koostamisel tuleb jätta liikmesriikidele teatav paindlikkus, mis lubaks arvestada riiklike eripäradega.

„Leiame, et roheüleminek on jätkuvalt oluline ja pakub põllumeestele stiimuleid, kuidas toidutootmist senisest jätkusuutlikumaks ja erinevatest sisenditest sõltumatumaks muuta. Samas on uus olukord tõstnud meie julgeolekus kesksele kohale toidu varustuskindluse, mis võib nõuda muudatuste tegemist olemasolevates poliitikates ja nendega arvestamist ka strateegiakavade koostamisel,“ juhtis Kruuse tähelepanu oma sõnavõtus.

Maaeluminister Urmas Kruuset saatsid täna toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja välissuhete osakonna juhataja Peeter Seestrand

Kalandusettevõtjatele luuakse võimalusi roheenergia kasutuselevõtuks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse saatis kooskõlastusringile määruste muutmise eelnõu, millega võimaldatakse kalandusettevõtjatele üleminekut rohelisematele energiaalikatele.

Kooskõlastusringile saadetud määruste muudatuste eelnõu panustab ettevõtjate kulutuste vähenemisele tootmisprotsessis, mis aitab tagada kalandus- ja vesiviljelussektori elujõudu ja konkurentsivõimet.

„Muudatustega täiendatakse loetelu abikõlblikest kuludest, millega toetatakse Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete struktuurset üleminekut energia- ja keskkonnasäästlikumatele transpordivahenditele. Nõnda saab sektor lisaks töötlemisele muuta tarneahelas keskkonnasäästlikumaks ka logistika, millega tooted tarbijateni jõuavad. Vesiviljelusettevõtjatele muutub lihtsamaks taastuva energiaallika – päikeseenergia – tootmiseks kasutatava seadme toetuse taotlemine,“ sõnas Kruuse.

Muutmisele lähevad järgmised „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” meetme määrused: maaeluministri 2017. a 15. mai määrus nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus“, maaeluministri 2018. a 31. mai määrus nr 35 „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“, maaeluministri 2022. a 18. jaanuari a määrus nr 4 „2022. aastal toetatavate „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020“ meetmete ja tegevuste liigid“.

Meetme ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus“ rakendamiseks on Euroopa Liidu eelarvest eraldatud 2022. aastaks 4 896 855 eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 1 632 285 eurot. Kokku on meetme tegevust elluviimiseks planeeritud 6 529 140 eurot.

Meetme „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“ rakendamiseks on Euroopa Liidu eelarvest eraldatud 2022. aastaks 455 000 eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 195 000 eurot. Kokku on meetme tegevust elluviimiseks planeeritud 650 000 eurot.

Toetust antakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 vahenditest. Sellest 75 protsenti makstakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Määruste muutmise eelnõu

Euroopa Liidu põllumajandusministrid tegutsevad toidutootmise kestlikkuse tagamise nimel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb esmaspäeval, 21. märtsil Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus peatähelepanu koondub toidutootmise kestlikkuse tagamisele Ukrainas toimuva sõja tingimustes.

„Sõda Ukrainas avaldab tugevat survet toidukaupade hinnatõusule, mis ühelt poolt on tingitud sisendite kõrgetest hindadest ja teisalt tavapäraste tarneahelate katkemisest. Sellest tulenevalt plaanib Euroopa Liit avada kriisireservi liikmesriikide raskustesse sattunud sektorite toetamiseks ja toidutootmise kestlikkuse tagamiseks,“  ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Lisaks saavad liikmesriigid õiguse kasutada riigiabi, mis Eesti seisukoha järgi võiks olla sarnane koroonakriisist tingitud meetmetega,“ vahendas Kruuse.

Esmaspäevasel kohtumisel saavad ministrid põllumajandusturgude hetkeolukorra kõrval ülevaate sellest, mis seisus on liidu ühise põllumajanduspoliitika riiklike strateegiakavade ettevalmistus.

„Eesti esitas oma strateegiakava tähtaegselt. Kõige keerulisemaks ja ajamahukamaks on osutunud keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mis prognooside kohaselt peaks lõpule jõudma aprillis. Meie jaoks on oluline teatava paindlikkuse lubamine, mis võimaldaks riiklike eripäradega arvestamist,“ sõnas minister Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuset saadavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja välissuhete osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Taaskehtestati kohustuslik marutaudivastane vaktsineerimine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.03.2022

 

18. märtsil jõustus määrus, millega taaskehtestati kohustuslik marutaudivastane vaktsineerimine koertele ja kassidele. 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on Eesti olnud juba aastaid marutaudivaba, aga oht haiguse taaslevimiseks on siiski olemas. „Kuna Eesti naaberriigis Venemaal on marutaudi esinemissagedus kõrge, siis on reaalne oht, et sealt võib metsloomade liikumisega levida marutaud Eestisse,” sõnas minister.

Marutaudioht on suurenenud ka seoses loomade sissetoomistingimuste ajutise leevendusega, mille tõttu võib jõuda Eestisse teadmata tervisestaatusega lemmikloomi Ukrainast.

Loom tuleb vaktsineerida hiljemalt tema 21. elunädalaks. Marutaudile immuunvastuse säilitamiseks tuleb kass ja koer korduvvaktsineerida vaktsiiniga kaasas oleva infolehe kohaselt, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole.

„Panen kõigile loomaomanikele südamele vaktsineerida oma lemmikloom, kui seda veel tehtud pole – nii saame kaitsta oma lemmikuid ja ka iseennast marutaudiohu eest,” lisas Kruuse.

Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis pole ravitav ja lõpeb 2–10 päeva jooksul haigestunu surmaga.

Eestis on kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik alates 1953. aastast. Seoses uue veterinaarseaduse jõustumisega kaotas kehtivuse eelmine määrus, mis reguleeris marutaudiviiruse tõrjet. Seal kehtinud põhimõtted on uuesti kehtestatud täna jõustunud määrusega.

Määruses sätestatakse koera ja kassi marutaudivastase vaktsineerimise kohustus, täpsemad ennetamis- ja tõrjemeetmed metsloomadel, meetmed imetajatest metsloomade tehistingimustesse toomisel, täpsemad meetmed marutaudikahtluse puhul koeral või kassil ning nõuded marutaudis või marutaudikahtlase looma hukkamiseks ja uurimismaterjali võtmiseks.

Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas. Rohkem infot lemmikloomade vaktsineerimise ja marutaudi kohta leiab lehelt marutaud.ee.

PRIAs jätkub loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
17. märts 2022

 

2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Praeguseks on PRIAle laekunud 820 taotlust. Peale 21. märtsi saab piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuste taotlusi hilinenult esitada veel 18. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Sarnaselt eelmisele aastale saab 2022. aastal taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust.

Taotluste vastuvõtt toimub ainult elektrooniliselt e-PRIAs. e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida ka PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid, aga selleks tuleb eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab siit. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt. Jooksvalt on loomakasvatuse otsetoetuste taotluste esitamise statistika eelmise päeva seisuga näha PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2022 ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023.

Maaeluminister kuulas ära toidutootjate mured seoses Ukraina kriisiga

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kokku kutsutud ümarlaual arutleti Ukraina kriisi mõjude üle toidutootmisele ning anti ülevaade põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmissektorile Euroopa Komisjoni kaalutavatest turuolukorra stabiliseerimise ja toidu varustuskindluse tagamise meetmetest.

Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud suure surve alla ülemaailmse toidutootmise ja selleks vajalike toorainete turu. Kohtumisel tõdeti, et toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on tänases olukorras oluline osa meie julgeolekust. Ukraina ja Venemaa on maailma teravilja- ja õliseemneturul olulised osalised. Venemaa on ELi jaoks olnud ka oluline kütuse-, gaasi- ja väetisetarnija. Sisendihindade kõrval valmistavad nii põllumeestele kui ka toiduainetööstustele muret mitmesuguste sisendite, näiteks pakendite kättesaadavus. Lisaks on Ukraina olnud oluline turg meie kalatoodetele.

„Sõda Ukrainas mõjutab otseselt kogu maailma toidutootmissektorit ning sellest ei jää puutumata ka siinsed ettevõtted – küsimus on pigem selle mõju ulatuses toidu varustuskindlusele,“ ütles Urmas Kruuse. „Euroopa Liidu tasandil on kaalumisel erinevad abimeetmed toidutootjate olukorra leevendamiseks. Suurem selgus nende asjus peaks saabuma järgmise nädala alguses, kui omavahel kohtuvad liikmesriikide põllumajandusministrid. Samas on esialgne ülevaade kaalumisele tulevatest ELi abimeetmetest meil olemas. “

Urmas Kruuse sõnul on kaalumisel erakorralise abi maksmine kriisireservist, kuid liikmesriikidevahelise jaotuse põhimõtted pole veel otsustatud. Samuti on oodata turukorraldusmeetmena eraladustamist sealihale, kus teatud perioodiks eemaldatakse hinnasurve vähendamiseks turult osa sealihast.

Minister lausus, et lisaks on kaalumisel võimalused vaadata üle tootmist piiravad meetmed ja lubada ökoaladel karjatamist ja valgurikaste põllukultuuride kasvatamist, samuti põllumajandustootjatele otsetoetuste ning pindala- ja loomadega seotud maaelu toetuste ettemaksete suurendamist ja maksmist alates oktoobrist 2022.

„Samuti konsulteeritakse liikmesriikidega uue ajutise riigiabi kriisiraamistiku loomise vajaduse ja ulatuse üle. Algse eelnõu kohaselt on võimalik anda laene ja tagatisi ning kompenseerida elektri- ja gaasihinna tõusu,“ märkis Urmas Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsus kolmapäeval kokku kohtumise, et arutada Ukraina kriisi mõjusid ja võimalikke lahendusi siinsele põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmissektorile. Ümarlaual osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu ning samuti suuremate tooraine- ja toidutootjate esindajad.

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemine tehakse lihtsamaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määruse muudatuse, mille tulemusel muutub toetuse taotlemine lihtsamaks ja kiiremaks.

Alates 2022. aastast võetakse pindalatoetuste taotlusi vastu uues e-PRIAs ja loobutakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse kooskõlastamisest Keskkonnaametiga. Kogu kooskõlastamisega seotud teabe ning info kooslustest, millele on võimalik poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotleda, edastab Keskkonnaamet juba enne taotluste vastuvõtmise algust PRIAle.

Taotlusperioodi alguseks on taotlejal e-PRIAs olemas Keskkonnaameti antud teave poolloodusliku koosluse tüübi, numbri, pindala, piiri, hooldamise kuupäeva ja hooldamise viisi kohta, samuti info igale konkreetsele alale kehtivatest lisa- ja eritingimustest. Kui poolloodusliku koosluse hooldamise viisina on lubatud nii karjatamine kui ka niitmine, siis otsustab taotleja ise, kumma viisi ta valib.

Taotleja jaoks muutub taotluse esitamine lihtsamaks ja kiiremaks, kuna ta ei pea enam ootama taotluse Keskkonnaameti kooskõlastust ega taotluse esitamiseks ameti nõusolekut. Muudatus puudutab ligi 850 poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlejat.

PRIA ja Keskkonnaameti jaoks on tegu töökorraldusliku muudatusega. Keskkonnaamet saab oma tööd paremini planeerida, kuna töökoormus ei koondu enam lühikesele perioodile, vaid jaotub ühtlasemalt pikema aja peale.