Põllumajandussektorile makstakse erakorralist toetust

Põllumajandussektorile eraldatakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahjude leevendamiseks  3,4 miljonit eurot. Pool sellest summast on Euroopa Komisjoni erakorraline toetus ning teine pool kaetakse riigieelarvest.

„Kevadised ja varasuvised ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid põllumajandussektorile palju kahju. Nüüdne rahaline eraldis suunatakse toidujulgeoleku tagamiseks ning põllumajandustootjate majandusliku elujõulisuse säilitamiseks,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Euroopa Komisjon eraldas Eestile 1 722 597 eurot, millele oli võimalik lisada kuni 200 protsenti Eesti riigieelarvest . „Oleme leidnud komisjoni toetusele lisa 100 protsendi ulatuses, kuid teeme tööd selle nimel, et leida lisaraha omaosaluse suurendamiseks,“ sõnas Kallas.

Raha suunatakse ilmastikuoludest enim mõjutatud ettevõtjatele aianduses ja loomakasvatuses. Aianduses kannatasid kõige enam õuna- ja sõstrakasvatus juuni alguse tugevate öökülmade tõttu. Peamiselt püsirohumaadel põhinevates loomakasvatussektoristes mõjutas põud sööda varumist lihaveiste, lammaste, kitsede ja väikestes karjades piimalehmade kasvatamisega tegelevates ettevõtetes.

Täpsemad taotlemise tingimused sätestatakse ministri määrusega. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. jaanuariks 2024.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.09.2023

Madis Kallas: loomakaitse valdkonnas oleks riigil koostöös vabaühendustega võimalik rohkem saavutada

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.09.2023

 

 Madis Kallas: loomakaitse valdkonnas oleks riigil koostöös vabaühendustega võimalik rohkem saavutada

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) iga-aastane vihjete statistika näitab, et loomade heaolu läheb inimestele üha enam korda. Loomade heaolu valdkonnas oleks riigil ja loomakaitseorganisatsioonidel võimalik koos palju enamat saavutada, tõdeti tänasel ministeeriumi, PTA ning Eesti Loomakaitse Liidu ühisel kohtumisel.

“Eesti loomakaitsjad on aastaid teinud tänuväärset tööd ning panustanud loomade heaolu tagamisse. Ühiskonnas on selge ootus riigile olla loomade väärkohtlemise vastases võitluses senisest oluliselt jõulisem,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Meie jaoks on oluline ajakohastada loomakaitse valdkonda, et see vastaks tänapäevastele oludele ja vajadustele. Riigil on plaanis üle vaadata ja ajakohastada seadusandlus, lisaks leppisime täna kokku riigi ja loomakaitsjate vahelise regulaarse suhtluse tihendamises. Lõpuks töötame kõik sama eesmärgi – loomade heaolu – nimel.”

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi sõnul on võtmekohaks ka ressursside oskuslik kasutamine. „Hindame ja tunnustame kodanikuorganisatsioonide rolli ja leiame, et see võiks isegi kasvada. Näeme aasta-aastalt, et saabunud vihjete hulk aina tõuseb ja inimestele läheb loomaheaolu üha enam korda. Otsime võimalusi, kuidas ametina paremini ootustele vastata ning efektiivsemalt reageerida, näiteks on plaanis tõsta väärteomenetluste tegemise võimekust. Samas teame, et loomade heaolu ei ole ainus valdkond riigis, kus võiks rohkem raha ja inimesi olla. Sellepärast peame nägema ja kasutama võimalusi, et ilma täiendavate vahenditeta sihini jõuda. Loomade heaolu valdkonnas saavad loomakaitseorganisatsioonid kindlasti jagada väärtuslikku nõu pidajatele ja pakkuda rasketel hetkedel abi nii loomapidajale aga ka loomale, kellegi huve kahjustamata. Meie oleme valmis koostööks ,“ ütles Kirtsi.

Regionaalminister, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Eestimaa Loomakaitse Liit on plaaninud järgmise samasisulise kokkusaamise selle aasta lõppu.

Algab metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.09.2023

 

Algab metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

18.09-24.09 toimub Venemaaga piirnevatel aladel, Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul on eesmärgiks ennetada marutaudi taaslevimist Eestisse. „Amet viib kaks korda aastas läbi marutaudi vastast vaktsineerimist metsloomadel. Selleks külvatakse väikelennukilt vaktsiinisööta,“ selgitas Toomvap.

Sööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja spetsiifilise kalalõhnaga. Toomvap lisas veel, et kindlasti välditakse vaktsineerimise käigus asustatud alasi. „Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt. Kuna peibutussööt on mõeldud ennekõike rebastele ja kährikutele, siis palume koerad ja kassid hoida vaktsineerimisperioodil sisehoovides.“

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala varjatumasse kohta ümber paigutada, kasutades kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Lisaks metsloomade vaktsineerimisele on oluline, et ka kõik koerad ja kassid oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud, see on loomaomaniku kohustus. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
12. september 2023

 

PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

6. septembril lõppes PRIAs maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetes taotleb toetust 303 ettevõtjat kokku summas üle 20,4 miljoni euro. Kliendid said uue teenusena kasutada juhendamist, mida vastuvõtu ajal kasutas 85 huvilist. 

PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Piret Kljutšivski ütleb, et rõõm on tõdeda, et huvi PRIA uue juhendamisteenuse vastu oli suur. „Uus teenus võimaldab lisaks kliendi otsestele taotlusega seotud küsimustele pöörata tähelepanu ka konkreetse toetusega seotud kitsaskohtadele, mis on PRIAle selgunud eelnevate aastate kogemuste põhjal. Näiteks, kui klient mingil põhjusel konkreetse toetuse taotlejaks ei sobi, siis saame talle tutvustada PRIA poolt pakutavaid teisi toetusi. Mitmekesistamise toetuse vastuvõtuperioodil selgus, et paljudele klientidele sobiks hoopis LEADER skeem. Alternatiivsete võimaluste pakkumine ongi juhendamisteenuse üks suurimatest lisaväärtustest. Järgmine toetusskeem, kus juhendamist pakume, ongi just LEADER,“ lisab Kljutšivski.

Kokku laekus põllumajandusettevõtetelt 69 taotlust 4 400 863 euro saamiseks ja mittepõllumajandusettevõtetelt 234 taotlust 16 043 037 euro saamiseks.

Ettevõtjad said taotleda investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada ja arendada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist ning läbi selle luua maapiirkondades eeldused uute töökohtade tekkeks. Lõppenud voorus taotletakse toetust näiteks metalli- ja puidutöötlemise seadmetele, remonditöökoja ehitamiseks ning remonditöökoja seadmete soetamiseks, pesumaja seadmete soetamiseks jne.

Järgnevas tabelis on toodud taotlejate ning taotletud summade jagunemine maakondade lõikes:

 

Maakond Taotletud toetuse summa (€) Esitatud taotluste arv
HARJUMAA 2 848 489 31
HIIUMAA 33 728 2
IDA-VIRUMAA 359 733 7
JÕGEVAMAA 736 321 15
JÄRVAMAA 384 042 8
LÄÄNEMAA 1 035 683 11
LÄÄNE-VIRUMAA 1 230 766 25
PÕLVAMAA 1 479 427 25
PÄRNUMAA 2 848 877 39
RAPLAMAA 746 589 13
SAAREMAA 989 640 20
TARTUMAA 3 327 377 40
VALGAMAA 1 051 714 19
VILJANDIMAA 1 952 200 24
VÕRUMAA 1 419 314 24
Kokku 20 443 900 303

2023. aasta taotlusvooruks on eraldatud 14 miljonit eurot, millest põllumajandusettevõtjatele on mõeldud 5,6 miljonit ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 8,4 miljonit eurot.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab paremusjärjestused. Toetused määratakse paremusjärjestuse alusel taotlustele, mis vastavad nõuetele, on saanud vähemalt minimaalsed hindepunktid ning mahuvad taotlusvooruks eraldatud eelarvesse.

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 13. detsembril 2023, projektide elluviimisega võivad ettevõtjad alustada taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Toetuse saaja peab toetatava tegevuse elluviimisega alustama ja PRIAle esimese maksetaotluse esitama kuue kuu jooksul alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Algas Eesti toidu kuu

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
31.08.2023

 

Algas Eesti toidu kuu

Eile sai avalöögi juba üheksandat korda toimuv Eesti toidu kuu, mille raames korraldatakse septembris üle Eesti arvukalt toidufestivale, laatu ja muid üritusi. Kuu programmi koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eesmärgiga väärtustada kohalikku tootmist ja siinset toidukultuuri. Lisaks juhitakse tarbijate tähelepanu läbimõeldud ja säästlikule tarbimisele.

Fotod avasündmuselt. Fotograaf Karli Saul.

„Peame oluliseks kohaliku toidutootmise säilimist ning väärtustame tööd ja maaelu, mille kaudu toit meie lauale jõuab. Järgneva kuu jooksul kutsun kõiki eestimaalasi osalema erinevatel toiduga seotud üritustel, kus saab soetada sügissaaduseid ning maitsta eri toidupiirkondade ja toidutootjate traditsioonilisi ja uuenduslikke tooteid,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Ürituste programm on Eesti toidu kuule omaselt mitmekesine ning viib põnevale üle-eestilisele maitserännakule. Septembri viimane nädal on pühendatud toidutööstustele ja selle raames tutvustatakse tarbijatele tööstuste igapäevatööd, pöörates erilist tähelepanu toidu tootmist kestlikumaks muutvatele tegevustele.

Kuu jooksul juhitakse tarbijate tähelepanu ka teadlikule ja läbimõeldud tarbimisele eesmärgiga vähendada toidu raiskamist. Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes iga inimese kohta keskmiselt 61 kg toidujäätmeid, millest toidukadu ehk raisatud toit moodustab 26 kilogrammi.

Toidu raiskamise vähendamiseks kodudes pani Fotografiska peakokk ja Eesti maitsete eestkõneleja Peeter Pihel kokku nullkulumenüü kogu perele, mille eesmärk on innustada Eesti inimesi kokkama ilma toorainet raiskamata ja üleliigseid jäätmeid tekitamata. Muu hulgas jagas Pihel üritusel kasulikke nõuandeid, kuidas igast toiduainest maksimum võtta, ning esitas kahe lapse emale Anni Rahulale väljakutse kokata paar päeva kodus vaid nullkulu põhimõtteid järgides.

„Teemakuu raames tahame juhtida tähelepanu teadliku ja läbimõeldud tarbimise tähtsusele. Kui meist igaüks mõtleb läbi oma tarbimisharjumused ja teeb selle tulemusel kasvõi väikese muudatuse oma käitumises, siis oleme sellega astunud suure sammu keskkonna ning toidusektori hüvanguks, “ ütles Eesti toidu kuu eestvedaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidu müügiedendamise valdkonna juht Kerli Nõges.

Eesti toidu kuu programmi, Peeter Piheli nullkulumenüü ja toidukadude vähendamise nippe leiab veebilehelt www.eestitoit.ee ning teemakuu ja ministeeriumi kontodelt Facebookis ja Instagramis.

KUTSE: “Maa tuleb linna” suurele talutoidulaadale sellel laupäeval 2.09 Põhjala tehases

Sellel laupäeval toimub “Maa tuleb linna” suur talutoidulaat, mis toob Tallinna Põhjala tehasesse Eesti maaelu ja talutoidu eheda elamuse. Kohal on üle 70 talutootja üle Eesti.

Ootame sind laupäeval, 2. septembril 10.00-16.00 Tallinna Põhjala tehasesse, kus toimub “Maa tuleb linna” talutoidulaat. See on sündmus, mis toob maapiirkonna elu linnaelanikele lähemale, võimaldades osta värsket talutoitu otse talunikelt ja toidutootjatelt. Ürituse kaudu saab toetada kohalikke toidutootjaid ja Eesti põllumajandustootjate jätkusuutlikkust.

Avakõne teevad Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.
Kuulutatakse välja “Parim talu” ja “Parim talutoit” võitjad. Sõna saab Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Esineb Marek Sadam ja Martin Trudnikov. Päeva juhib Emil Rutiku.

Meediaalal toimuvad mitmed huvitavad vestlusringid, kus arutatakse olulistel teemadel metsahoiust kohaliku toidu kõrgete hindadeni. Meest maa ja armastuseni.

  • Mõtteid oma raamatu teemal  “Maa ja armastus” jagab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja kirjanik Ants Aaman.
  • Vestlusringi “Kas Eesti toit on kallis, ja kui, siis miks, ning milliseid positiivseid väärtuseid kannab endas kohalik toit?” korraldab ja viib läbi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Osalevad Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ning lihaveisekasvataja ja Liivimaa Lihaveise tegevjuht Marko Hiiemäe. Vestlust modereerib Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht ja lihaveisekasvataja Jane Mättik.
  • Vestlusringi “Naised ja metsahoid” viib läbi Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige, EENA klubi ettevõtlikusele suunatud tegevuste vedaja ja kaasalööja Liina Helstein. Osalevd EMÜ kommunikatsioonijuht, raiesportlane Karina Riive ja metsandusnoor, ülemaailmset metsaüliõpilaste konverentsi korraldanud Mari Teesalu.
  • “Miks Eesti mesi?” Meemeistrite perenaine Kristi Terep harutab ja arutab koos valdkonna ekspertidega lahti Eesti meetootjate valupunktid.

Külastajatele avatud taluloomade ala, mis lisab sündmusele maalähedast atmosfääri.
Sissepääs talutoidulaadale ja kontserdile on kõikidele huvilistele TASUTA.

* Üritus „Maa tuleb linna“ toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Ajakava:

10:00 – Avatakse uksed, talutoidulaat alustab. Kohal on ligi 70 talutootjat üle Eesti

11:00 – Ametlik laada avamine, kõned

11.30 -12.15 Mõtteid oma raamatu teemal  “Maa ja armastus” jagab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja kirjanik Ants Aaman.

12:00 – Eesti Disain. Moeloojad Emmaroos ja Pehmus tutvustavad oma loomingut

12.30 – 13.15 Vestlusring “Kas Eesti toit on kallis, ja kui, siis miks, ning milliseid positiivseid väärtuseid kannab endas kohalik toit?”,  mida korraldab ja viib läbi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Osalevad Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ning lihaveisekasvataja ja Liivimaa Lihaveise tegevjuht Marko Hiiemäe. Vestlust modereerib Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht ja lihaveisekasvataja Jane Mättik

13.15 – 14.00 Vestlusringi “Naised ja metsahoid” viib läbi Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige, EENA klubi ettevõtlikusele suunatud tegevuste vedaja ja kaasalööja Liina Helstein. Osalevd EMÜ kommunikatsioonijuht, raiesportlane Karina Riive ja metsandusnoor, ülemaailmset metsaüliõpilaste konverentsi korraldanud Mari Teesalu.

14:00 – “Parim talutoit 2023” ja “Parim talu 2023” väljakuulutamine, esinevad Marek Sadam ja Martin Trudnikov

15.00 – 15.45 “Miks Eesti mesi?” Meemeistrite perenaine Kristi Terep harutab ja arutab koos valdkonna ekspertidega lahti Eesti meetootjate valupunktid

16:00 – Laada lõpp

OOTAME SIND!

https://www.taluliit.ee/maa-tuleb-linna-2023/

Lisainfo:
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

www.taluliit.ee
www.talutoit.ee
www.agroturism.ee

Valminud on taimekatsevahendi jääkide aruanne 2022

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.08.2023

 

Valminud on taimekatsevahendi jääkide aruanne 2022

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) analüüsib igal aastal taimekaitsevahendite jääke. Kokku võeti 349 proovi, millest seitsme puhul tuvastati rikkumine.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul näitab üldine arengusuund seda, et Eesti ja lähiriikide toiduained sisaldavad taimekaitsevahendi jääke vähem. „Näiteks lähistroopilisest või troopilisest kliimavöötmest pärinevad toiduained sisaldavad eestimaisetest märgatavalt rohkem ja märksa erinevamaid taimekaitsevahendite jääke,“ kirjeldas Orgusaar.

Nõuetele mittevastavus tuvastati 2%-l analüüsitud toodetes, mis näitab, et olukord oli parem kui 2021. aastal.

Euroopa Liidus keelatud taimekaitsevahendi jääke tuvastati eelmisel aastal kuuest EL-i päritolu tootest: Itaalia ja Poola päritolu õuntest, ühest Hispaania päritolu maasikast ja kahest Itaalia päritolu spinatist ehk 1,7% kõikidest analüüsitud tavatoodetest. Lisaks tuvastati kahest Itaalia päritolu spinatist ja ühest Türgi päritolu greibist piirnormi ületus. Taimekaitsevahendi jääkide proove võeti nii hulgiladudest, jaemüügist kui ka esmatootjate juurest.

Mahepõllumajanduslike esmatootjate juures võeti samuti proove ning ühes proovis tuvastati taimekaitsevahendi jälg. Kohe alustati uurimist, kuid ei suudetud tuvastada taimekaitsevahendi sihipärast kasutamist.

Kõige vähem tuvastati taimekaitsevahendi jääke peedist, kartulist, kurgist, kaerast, nisust ja peakapsast, kus taimekaitsevahendi jääke või jälgi ei leitud peaaegu ühestki analüüsitud tootest. Kõige rohkem erinevaid TKV toimeaine jääke ühe proovi kohta tuvastas PTA greibi (14 jääki), viinamarjaveini (12 jääki) ja maasika (9 jääki) proovidest.

Orgusaar lisas, et Eesti toidu puhtus on veel üks argument, kinnitamaks, et Eesti toidutootjad on olulised Eesti toidu varustuskindluse ja toidujulgeoleku tagamisel.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab teavitamist, kui tuvastatakse taimekaitsevahendi jäägi piirmäära ületus.

Aruandega on võimalik tutvuda siin.

 

Regionaalminister: Narva sobimatud tänavanimed asendatakse uutega

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
24. august 2023

 

Regionaalminister: Narva sobimatud tänavanimed asendatakse uutega

Regionaalminister Madis Kallas kinnitas Narva Linnavalitsusele saadetud kirjas, et ministeerium läheb linna sobimatute kohanimede vahetamise protsessiga edasi ning palus alustada linnavalitsusel ettevalmistustega uute tänavanimede siltide tellimise ja paigaldamisega.

„Tänaseks on uute tänavanimede kohta tagasiside andmise tähtaeg möödas ning põhjendatud ettepanekuid tänavanimede muutmata jätmiseks ei laekunud. Seega lähme me plaanipäraselt edasi Narva sobimatute kohanimede muutmisega,“ kinnitas regionaalminister Madis Kallas. „Jutt käib nendest tänavanimedest, mis on Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatud kohanimed ning mida ei ole seni ära muudetud.“

Minister tegi Narva linnale 29. märtsil ettepaneku muuta sobimatud kohanimed kahe kuu jooksul ehk hiljemalt juuni alguseks. „Paraku otsustas Narva Linnavolikogu 17. augusti istungil säilitada kehtivad tänavanimed ning seetõttu tuleb seadusega vastuolus olevate nimede muutmisega tegeleda riigil,“ selgitas regionaalminister Kallas. „Riik hüvitab linnale sellega kaasnevad kulud.“

Enne sobimatute kohanimede muutmist küsiti nende kohta kohaliku omavalitsuse arvamust ja avalikustati uue kohanime määramise eelnõu, mille kohta said linnaelanikud oma ettepanekuid esitada.

Regionaalministrile annab õiguse kohanimesid muuta märtsi keskel jõustunud kohanimeseaduse muudatus. Seadus nägi ka enne muudatust ette, et kui ilmneb kohanime sobimatus Eesti aja- ja kultuurilooga ning pühendusnimele esitatavate nõuetega, on omavalitsus kohustatud algatama taolise seadusevastase kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul. Küll aga ei sätestanud senini kehtinud seadus tagajärge, mis saab siis, kui omavalitsus ei ole ministri ettepanekust hoolimata uut kohanime määranud. Tänavu muudetud kohanimeseadusega anti riigile konkreetsemad hoovad selgelt sobimatute tänavanimede vahetamiseks juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole valmis seda ise tegema. Taoliseks juhtumiks on  näiteks olukord, kui kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite või sündmustega.

Täna allkirjastatud regionaalministri määrusega „Narva linna aadressikohtade uute kohanimede määramine“ asendatakse alates 1. septembrist Narva linnas kohanimeseaduse nõuetega vastuolus olevad ehk Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatud järgmised tänavanimed:

  • „Aleksei Juhhanovi tänav“ asendatakse kohanimega „Väike-Rakvere tänav“;
  • „Arsenti Bastrakovi tänav“ asendatakse kohanimega „Masina tänav“;
  • „Igor Grafovi tänav“ asendatakse kohanimega „Madise tänav“;
  • „Mihhail Gorbatši tänav“ asendatakse kohanimega „Seedri tänav“;
  • „26. juuli tänav“ asendatakse kohanimega „Juuli tänav“.

Põllumajandus- ja Toiduamet: mesilaste hukkumise põhjustas tõenäoliselt sipelgatõrjevahend

Põllumajandus- ja Toiduamet
Eesti Mesinike Liit
PRESSITEADE
23.08.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: mesilaste hukkumise põhjustas tõenäoliselt sipelgatõrjevahend

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) sai möödunud nädala alguses teate, et Harjumaal, Muuga aedlinnas asuvas registreeritud mesilas tuvastas mesinik mitme mesilaspere mesilaste hukkumise. Hukkunud mesilastest võetud proovist tuvastati toimeaine fiproniil, mida leidub näiteks sipelgatõrjevahendites.

„Võtsime mesilast proovi, mille tulemuste põhjal tuvastasime, et mesilaste hukkumise põhjuseks on proovist leitud fiproniil,“ kommenteerib PTA taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Mirjam Potter, kelle sõnul ei ole fiproniili kasutamine taimekaitsevahendina lubatud ning selle toimeainega ei ole registreeritud ühtegi taimekaitsevahendit. „Fiproniil on lubatud kasutamiseks biotsiidi toimeainena ja seda kasutatakse eelkõige näiteks sipelgatõrjevahendites, aga ka veterinaarravimites lemmikloomade parasiitide tõrjeks,“ lisab ta. Mesiniku sõnul ei ole mesilas sipelgatõrjet tehtud. Kokkupuudet fiproniiliga ei tuvastatud ka lähedal asuvates aiandusettevõtetes tehtud kontrollide käigus.

„Praeguseks hetkeks oleme teavitanud kõiki mesinikke, kes on oma tegevusest teavitanud PRIA loomade registrit ja asuvad sündmuskohast 5 km raadiusel,“ kinnitab loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Kärt Jaarma.

Põllumajandus- ja Toiduamet paneb inimestele südamele – sõltumata sellest, kas kemikaali kasutatakse majandus- ja kutsetegevuses või oma koduses majapidamises –, et kemikaalide (sh taimekaitsevahendite ja biotsiidide) kasutamisel tuleb olla väga ettevaatlik ja lugeda hoolikalt toote infolehte. Kasutustingimuste täpne järgimine tagab selle, et kemikaali kasutamisega ei kaasne lubamatut ohtu inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale.

Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimehe Aleksander Kilgi sõnul on nad teadlikud ja tunnevad muret mesilaste sellise hukkumise pärast, mis on juhtunud tõenäoliselt fiproniili väärkasutamise tõttu. „Vajalik on leida mürgistuse allikas, et tulevikus selliseid mürgistusjuhtumeid vältida,“ sõnab Kilk, lisades, et kõikide kemikaalide kasutamise korral tuleb esmajärjekorras hoida tähelepanu all keskkonna hoidu ja ohutust kasulike putukate, eelkõige mesilaste ja teiste tolmeldajate suhtes ning neid kui keskkonna tasakaalu hoidjaid tuleb väärtustada ja kaitsta.

Regionaalminister alustas omavalitsustega konsultatsioone tulubaasi täiendavateks muudatusteks

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
17.08.2023

 

Regionaalminister alustas omavalitsustega konsultatsioone tulubaasi täiendavateks muudatusteks

Regionaalminister Madis Kallase kutsel arutasid kohalike omavalitsuste juhid koos ministeeriumi ekspertidega, milliseid muudatusi linnad ja vallad oma tulude kujunemiseks vajaksid, et pakkuda kõikjal üle Eesti kvaliteetseid ja kättesaadavaid kohalikke teenuseid. Eesti Linnade ja Valdade Liit lubas saata omavalitsuste ettepanekud 5. septembriks ministeeriumile.

“Eestimaa on tervik suurematest ja väiksematest linnadest ning asulatest. Kõikjal neis elavad meie inimesed, kes väärivad häid avalikke teenuseid nagu lasteaiad, koolid või seda, et inimesed oleksid hästi hoitud ning et neil oleks hea elukeskkond,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Selle pakkumiseks vajavad kõik omavalitsused raha, olenemata nende asukohast või kaugusest pealinnast. Me peame senisest jõulisemalt kaasa aitama regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning leidma uued jätkusuutlikumad viisid, kuidas omavalitsuste tulubaasi korraldada nii, et raha jätkuks elementaarsete teenuste pakkumiseks nii jõukamatel kui ka vähem jõukamatel omavalitsustel,” sõnas minister Kallas.

Järgmiseks, 2024. aastaks, on esimesed sammud selleks astutud: uuest aastast muudetakse omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Suurendatake riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 2,5%-le ning vähendatakse samal ajal muult tulult arvestatud üksikisiku tulumaksumäära 11,89%-le. “See tähendab seda, et jõukamate omavalitsuste tulubaas kasvab mõnevõrra vähem ning selle arvelt saavad leevendust need linnad ja vallad, kus tööealisi elanikke on jäänud vähemaks,” selgitas minister Kallas. “Mõistagi ei ole see ideaalne ega kõiki omavalitsusi rahuldav lahendus. Ent see oli kiireim abi, mida saame 2024. aastaks paljude omavalitsuste väga kriitilise seisu parandamiseks ellu viia, sest riigieelarve kehva olukorra tõttu ei ole realistlik omavalitsuste tulubaasi suurendada. Ülejärgmiseks, 2025. aastaks, saame juba rohkemat ära teha ning seda üheskoos kohalike omavalitsuste endiga, kellelt palume Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu ettepanekuid, kuidas muuta omavalitsuste rahastamist kaasaegsemaks.”

Pikemaajaliste lahenduste otsimiseks 14. augustil kogunenud omavalitsuste ja ministeeriumi esindajad nentisid, et tulubaasi arvestusse on muutusi vaja. “Meie jaoks on siin võtmetähtsusega omavalitsuste endi sisend, mille põhjal saame koostöös leida jätkusuutlikemaid lahendusi. Selge on see, et omavalitsustel on juba ainuüksi nende asukohast tulenevalt väga erinevad väljakutsed – kes peab leidma raha järjest uute lasteaedade ehitamiseks, kes peab leidma viise senistegi töös hoidmiseks. Seetõttu me ootamegi omavalitsuste endi tunnetust, kuidas nende hinnangul saaks muuta rahastamissüsteemi paremaks,” lausu Kallas.

Ühe lahendusettepanekuga oli laual omavalitsuste finantsautonoomia suurendamine, mis annaks linna- ja vallajuhtidele paindlikumad võimalused oma tulude kasvatamiseks, sh seda läbi uute kohalike maksude kehtestamise. “Arutletud on näiteks turismimaksu üle. Sellest võidaksid ennekõike omavalitsused, kus puhkusteperioodil kasvab hüppeliselt avalikke teenuste kasutajate hulk,” tõi minister Kallas näite.

,,Eesti Linnade ja Valdade Liidu jaoks on omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamine ja kohalikele omavalitsustele suurema finantsautonoomia tagamine väga oluliseks küsimuseks ja prioriteediks töölaual,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. „Tunnustame regionaalministri initsiatiivi avada arutelu omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamiseks. Kindlasti vajab omavalitsuste rahastusmudel kaasajastamist ja lisavõimalusi omavalitsuste tulude suurendamiseks. Olgu selleks näiteks üksikisiku pensionitulult tulumaksuosa suurendamine, osa juriidilise isiku tulumaksust andmine töökohtade arvu alusel omavalitsustele, võimaluse andmine omavalitsustele kohalike maksude kehtestamiseks või toetusfondi toetuste andmine tulubaasi,“ lisas Trei.

Eesti Linnade ja Valdade Liit arutab omavalitsustega läbi liidupoolsed ettepanekud omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamiseks. „Kaasame aruteludesse kohalikud omavalitsused, samuti korraldame liidu siseseid arutelusid rahanduse ja maksupoliitika riigieelarve läbirääkimise töörühmas. Samuti kujundame liidu seisukohad juhatuses ja esitame sejärel liidupoolsed ettepanekud regionaalministrile,“ rääkis Trei. „Liidu ootus keskvalitsusele on igal aastal olnud, et riik tõstaks üksikisiku tulumaksu protsendi määra ja suurendaks seeläbi omavalitsuste tulubaasi, milles eest saavad kohalikud omavalitsused arendada elukeskkonda, pakkuda avalikke teenuseid ning korraldada avalikke investeeringuid infrastruktuuri,“ lisas Trei.

Sügise esimeses pooles kohtuvad regionaalminister Kallas ja omavalitsusjuhid uuesti, arutamaks üheskoos, milliste esitatud ettepanekutega edasi minnakse ja millises ajaraamis seda plaanitakse teha.