Maaelu arengukava kohandatakse üleminekuaastateks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2021

 

22. jaanuaril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus koos majandus- ja sotsiaalpartneritega arutati arengukava muudatusettepanekuid.

Peamised arengukava muudatused seisnevad täiendavate Euroopa Liidu vahendite jagamises arengukava meetmete vahel (kogusummas 258,5 miljonit eurot) ning meetmete rakendamise tingimuste muutmises üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Euroopa Liidu uue eelarveperioodi pikaajalise eelarve läbirääkimised venisid ja ka järgmise, 2023. aastal algava perioodi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised ei ole veel lõppenud,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller. „Seetõttu tuleb aastatel 2021 ja 2022 maaelu arengu toetusi anda veel praeguse perioodi maaelu arengukavade kaudu, kasutades selleks uue ühise põllumajanduspoliitika esimese kahe aasta vahendeid.“

Uued vahendid on kavas suunata arengukava olemasolevatesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse.

„Kuigi üleminekuaastatel saab jätkata senise poliitika elluviimist ja meetmete võtmist,  on arengukava rakendamisel ilmnenud, et mitme meetme tingimused vajavad siiski muutmist,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Näiteks on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on jällegi kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid.“

Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. detsembri seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 833,2 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 705,6 miljoni euro ulatuses.

Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve peaaegu 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Maailma suurim toidumess Grüne Woche toimub erakordsetes tingimustes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2021

 

Maailma suurim ja vanim rahvusvaheline põllumajandus- ja toidumess Internationale Grüne Woche ehk rahvusvaheline roheline nädal Berliinis on tänavu mitmes mõttes erakordne. 95. korda toimuv mess toimub esimest korda virtuaalselt.

Virtuaalne on ka messiga paralleelselt toimuv globaalne põllumajandus- ja toidufoorum ning selle raames peetav põllumajandusministrite tippkohtumine, millel osalevate riikide arv ligineb sajale. See teeb üritusest suurima registreeritud osalevate riikide arvuga ministrite tippkohtumise läbi ajaloo.

Täna toimuva tippkohtumise teema on „Kuidas toita maailma pandeemiate ja kliimamuutuse ajal?“.

„Kohtumisel arutlusele tulevad teemad on väga olulised, sest maailm ei saa lubada tervisekriisi muutumist toidukriisiks. Riikidel tuleb siin tegutseda koos, nii nagu nad on koos tegutsenud ka pandeemiaga toimetulekul,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Tippkohtumise märksõnadeks on seekord jätkuv ja reeglitest kinni pidav rahvusvaheline toidukaubandus, koostöö tugevdamine tervishoiu-, põllumajandus-, veterinaaria- ja keskkonnasektori vahel, kliimamuutuste leevendamine, toidukadude vähendamine ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ehk uuenduslikkus põllumajanduses.

„Maailm toimetab praegu olukorras, kus nälg on üha süvenev probleem. Hinnanguliselt kahel miljardil inimesel puudub regulaarne ligipääs piisavale toidule ning kolm miljardit inimest ei saa endale lubada isegi kõige odavamat  tervislikku toitumist. Samal ajal sagenevad ülekaalulisus ning toitumisega seotud haigused. Need on praegu meie ees seisvad suurimad probleemid, mis vajavad kestva pandeemia ja pikaajaliste kliimamuutuste valguses lahendamiseks laiapõhjalist ühiskondlikku pühendumist,“ tõdes Aller.

Tänase ministrite kohtumise tulemused liidetakse ÜRO toidusüsteeme käsitlevatesse aruteludesse ja septembris toimuvale ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisele.

Ministrite tippkohtumisele salvestas minister Arvo Aller videopöördumise,  mis on üles laaditud foorumi kodulehele. Samal lehel on avaldatud ka osalevate ministrite nimekiri ja nende pöördumised tähestikulises järjekorras: https://www.gffa-berlin.de/en/agrarministerkonferenz-gffa-2021/

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2020

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, kus on kirjas, kuidas plaanitakse anda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust põllumajandustootjatele.

 

„Taas on läbitud üks oluline etapp, et COVID-19 toetus võimalikult ruttu abivajavate põllumeesteni jõuaks. Erakorralise toetuse tingimused jõudsid täna eelnõude infosüsteemis kõigile huvigruppidele kooskõlastusringile,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Põllumajandussektorile suunatud 12 miljoni euro suurune erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

Ministri sõnul võib toetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkonnas, mida COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on negatiivselt mõjutanud ja toetusega hüvitatakse osaliselt tekkinud majanduslik kahju.

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) hektari kohta. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja hektari kohta.

Maaeluministeerium taotles põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt eelmise aasta lõpus ning luba peaks lähiajal saabuma. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.

 

Talupidajate ootused uuele valitsusele: Ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga!

Eestimaa Talupidajate Keskliit ootab valituselt põllumajandussektoriga konstruktiivset koostööd, et koos arendada Eesti toidutootmist.

Välja tooksime järgnevad olulised fookusteemad:

  • Kriisiabi jaotusskeemi kiire otsustamine ja kriisiabi kiire väljamaksmine.
  • Põllumajandusettevõtetele suunatud toetuste rakendamine, et leevendada COVID-19 tekkinud
  • Põllumajanduse jätkuv siseriiklik toetamine, aga mitte ebaõiglaste nn top-upi toetustena, vaid õiglaste skeemide alusel. Ootame, et Maaeluministeerium taotleks Euroopa Komisjonilt top-upi iganenud referentsaastate muutmist või teiste õiglaste siseriiklike toetusskeemide võimaldamist.
  • Põllumeeste esindusorganisatsioonide jätkuvat sisulist kaasamist EL järgmise finantsperioodi põllumajanduspoliitika väljatöötamisel.
  • Valitsuse senisest aktiivsemat tegutsemist Euroopa Liidu tasemel otsetoetuste võrdsustamiseks. Tegevusi, mis aitavad tagada õiglasema ja sihipärase toetussüsteemi ja vähendada sissetulekute erinevusi väikese- ja keskmisesuurusega ja suurte põllumajandustootjate vahel. Selleks tuleks rakendada nn lagede seadmine otsetoetustele ning otsetoetuste ümberjagamine tegelikele põllumajandustootjatele. Loodame, et valitsus rakendab meetmeid peretalude jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Ebaausate kauplemistavade vastase seaduse vastuvõtmine selliselt, et seadusega keelustatakse kõik ebaausad kauplemistavad Eestis sõltumata ettevõtete suurusest.
  • Põllumajandustootjate tugistruktuuride arendamine – põllumajandusteaduase stabiilne finantseerime järjepidevuse tagamiseks, et põllumajandustootjatel oleks teadus millele tuginedes ratsionaalseid otsuseid langetada. Lisaks on oluline tugevdada põllumajandustootjate nõustamissüsteemi, et tagada tuleviku eesmärkide täitmine. Nõuandesüsteemil, teadusel ja innovatsioonil on oluline roll, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla tulevaste väljakutsetega.
  • Üleminekuperioodil ootame investeerimistoetuste jätkumist, et põllumajandustootjatel, et tagada põllumajandussektori areng.
  • Mahepõllumajandussektori arengu osas seisukoha kujundamine ning meetmed, mis tagasid sektori jätkusuuliku arengu.
  • Aktsiisisoodustused – COVID-19 kriisi ajal on suureks toetuseks olnud aktsiisimäärade langetamine, eriti diiselkütuse aktsiisimäära langetamine. Põllumajandustootjate toodangu hinnad on COVID-19 kriisist ja muudest asjaoludest tingituna langenud, kuid paraku on sisendihinnad säilitanud oma kõrge taseme, mis on väga selgelt mõjutanud põllumajandustootjate sissetulekuid. Ellu viidud maksusoodustused on aidanud seda olukorda leevendada.
  • Otsuste langetamisel, tuleb tugineda teadusele, sekkumised peavad olema teaduslikult põhjendatud ning, mis tagaksid põllumajandussektori jätkusuutliku arengu.
  • Kohalike toorme väärindamiseks sobilike meetmete rakendamine, mis aitaks parandada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas.
  • Ringmajanduse arendamisel väike- ja keskmisesuurusega põllumajandusettevõtetele võimaluste loomine läbi ühistegevuse arendamise.

Tänases ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga ning sellest lähtuvalt peab tagama kodumaise kvaliteetse ja puhta toidu tootmise jätkusuutlikkuse.

 

Uuel aastal jõustuvad mitmed õigusaktid, millega muudetakse järelevalvetasusid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.12.2020

2021. aasta alguses hakkavad kehtima mitmed õigusaktid, mis toovad tootjatele kaasa järelevalvetasude ja riigilõivu muutusi.

Taimetervise valdkonnas hakkavad 1. jaanuarist kehtima taimetervise järelevalvetoimingute eest tasud ametlikele kontrollidele, mis on vajalikud, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud. Makstava tasu määr 2021. aastal on 70,36 eurot. Lisaks kehtestatakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise tasude määrad. 2021. aastal väheneb võrreldes senisega tunnitasu 1,51 eurot 17,88 eurole tunnis.

Muutuvad ka riigilõivud mahepõllumajanduse seaduse alusel tehtavate toimingute eest. Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega tegeleva isiku riigilõiv koosneb edaspidi kahest komponendist – püsiosa 62 eurot ja muutuvosa, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Riigilõivu muutuvosa on edaspidi 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või 0,24 eurot hektari kohta korjeala puhul ning võib ulatuda kokku kuni 5000 euroni aastas. Mahetoodete ettevalmistamise ja turuleviimisega tegeleva isiku riigilõiv on edaspidi 120 eurot ja importija riigilõiv 300 eurot aastas.

Uuest aastast on mahepõllumajanduse valdkonna kontrolliasutus Põllumajandus- ja Toiduamet, kelle koodnumber, mis kantakse toodete märgistusele, on EE-ÖKO-03. Ettevõtjad võivad vanade koodidega pakkematerjali ära kasutada, kuni varude lõppemiseni ning juba turul olevad tooted ära müüa.

Lisateavet riigilõivude muudatuste kohta saab Põllumajandusameti kodulehelt või ameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonnast.

Toiduohutuse valdkonnas 1. jaanuaril jõustuv määrus toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu kohta 2021. aastaks jätab tasumäärad võrreldes 2020. kehtinuga samaks.

Maaeluministeerium taotleb põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.12.2020

 

Maaeluministeerium edastas Euroopa Komisjonile riigiabi loataotluse põllumajandustootjatele seoses COVID-19 levikuga eraldatud erakorralise 12 miljoni euro suuruse toetuse maksmiseks.

 

„Töötame aktiivselt selle nimel, et COVID-19 toetus jõuaks nii kiirelt kui võimalik abivajavate põllumeesteni,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Praeguseks on riigiabi loataotlus ette valmistatud ning sel nädalal sai see Euroopa Komisjonile edastatud. Senine praktika COVID-19ga seotud riigiabi meetmetega on näidanud, et loataotluste menetlemine Euroopa Komisjonis võtab mõne nädala aega.“

 

Ministri sõnul on pärast erakorralise toetuse jaotuskava tutvustamist sektori esindusorganisatsioonidele detsembrikuu esimeses pooles ja nendega toetustingimuste arutamist praeguseks valmimas ka vajalikud õigusaktid toetuse jagamiseks. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.„Praegune valitsus peab põllumajandus- ja toiduainesektorit strateegiliselt oluliseks sektoriks. COVID-19 mõjudega toime tulemiseks oleme sektorit toetanud MESi erakorraliste meetmetega, maaelu arengukava kaudu toidutööstustele antud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise ajutise abiga ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisilangetusega,“ lisas minister.

 

„Toetatavate sektorite valikul oleme lähtunud just sektori enda ettepanekutest. Erakorralise toetuse tingimuste väljatöötamisel lähtume põhimõttest, et ühest küljest peab see jõudma turule tootvate ettevõtjateni, teisest küljest aga tagama meie tootmise elujõu ja järjepidevuse,“ sõnas Arvo Aller.

 

Põllumajandussektorile suunatud erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

 

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) vähemalt 1 hektaril. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja pinna kohta.

Maaeluminister kutsub Ukraina kolleegi uuendama riikidevahelist koostööd

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

14.12.2020

 

Maaeluminister Arvo Aller kohtub täna (15. detsember) Ukraina majandusministri Igor Petrashkoga, et rääkida läbi kahe riigi vahel sõlmitud tegevuskava prioriteedid 2021. aastaks ning kutsuda Ukraina osalema 2021. aastale kavandatud idapartnerite kohtumisele, mille eestvedajaks on Eesti.

 

2023. aastani kehtiva tegevuskava raames on kahe riigi vahel tehtud tõhusat koostööd. Ukraina Kalaamet on saanud abi kalanduse infosüsteemi ülesehitamisel, Eesti Maaülikool on panustanud põllumajandushariduse kaasaajamistele Ukrainas.

 

„Kahe riigi koostöö on teadmiste vahendamise kõrval olnud Eesti jaoks oluline ka ekspordipartnerluse võtmes. Nii on Ukrainasse olnud alati oodatud meie kalatooted,“ märkis Arvo Aller. “Potentsiaali on kahel riigil aga palju laiemaks koostööks, millele soovimegi kohtumisel keskenduda. Plaan on panna paika prioriteedid uueks aastaks,“ lisas Aller.

 

Kohtumise käigus leiab eraldi käsitlemist Eesti kavatsus korraldada 2021. aastal Idapartnerite ja Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandusministrite kohtumine omavaheliste kontaktide ja kogemuste vahetamiseks. „Küsime sellele kavale Ukraina toetust ja valmisolekut kohtumisel osalemiseks,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

 

Maaeluminister Arvo Alleri ja Ukraina majandusministri Igor Petrashko tänane kohtumine toimub Zoomi vahendusel.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtust hoidsid tänavu langemast suurenenud tootmismahud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.12.2020

 

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal 981 miljonit eurot, mis on 2% võrra väiksem võrreldes mulluse näitajaga – nii selgub täna avaldatud Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgsest hinnangust. Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab sellest ligi 48%, loomakasvatustoodangu väärtus 42% ja teenuste ning lahutamatute kõrvaltegevuste väärtus 10%.

 

„Põllumajanduse kogutoodangu väärtus on endiselt suur tänu väga heale teraviljasaagile ja tootjate initsiatiivile hinnalangust kompenseerida mahtude suurendamisega,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller. „2020. aasta esialgsetes tulemustes ei kajastu veel kevadel alanud langus tootjahindades, mis ka aasta teisel poolel püsivad mõnes tootmissuunas tootmiskuludest  madalalamal tasemel. Ette ei ole näha turuolukorra kiiret paranemist, mistõttu sellise olukorra kestmine avaldab tugevat survet tootjate sissetulekutele lähitulevikus.“

 

Teraviljade kasvamisele kriis negatiivset mõju ei avaldanud, ilm aga oli 2020. aastal soodne; põldudel kogutud rekordsaagilähedane teraviljakogus on läinud turule 2019. aasta hinnast keskmiselt kõrgema hinnaga. Esialgse hinnangu järgi toodeti tänavu 1,55 miljonit tonni teravilja ja rapsi- ja rüpsiseemet. Samas on aiandussaaduste toodang mullusest väiksema mahuga ja odavam ning kartuli hinnad väga madalal tasemel. Nii  väheneb taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus eeldatavalt 7%.

 

Piima aastaseks toodanguks hindame esialgsetel andmetel 849 000 tonni. Eeldame kodulindude, sigade, lammaste ja kitsede arvu suurenemist võrdluses aasta algusega, kuid veiste arvu väikest langust. Loomakasvatuses on olnud tugev hinnalangus alates teisest kvartalist, kuid tootmismahud on suurenenud, mistõttu kujuneb loomakasvatustoodangu väärtus vaid 1% väiksemaks kui 2019. aastal. Samas on näha keerulise turuolukorra jätkumist ja kiiret taastumist oodata ei ole.

 

„Oluline osa 2021. aasta esimeses pooles põllumajandussektorile suunatavast 12 miljoni euro suurusest toetusest on mõeldud peamiselt loomakasvatuses keerulise turuolukorraga toimetulekuks,“ nentis Arvo Aller.

 

Toodangu tootmisega seonduvate kulude kasv ei ole märkimisväärne, v.a tööjõukulu, mille suurenemiseks hindame umbes 5%. Tootmissisenditele tehtavad kulutused jäävad esialgse hinnangu alusel 2019. aasta tasemele, kuid brutolisandväärtusena jääb tootjatele arenduse, maa ja tööjõuga seonduvateks kuludeks alla kolmandiku ehk 27% toodangu väärtusest. Esialgse hinnangu järgi jääb tööjõudu põllumajanduses vähemaks umbes 6%. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusi, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, suunatakse põllumajandusse 2020. aastal ligemale 234 miljonit eurot.

 

Rohkem informatsiooni: Statistikaamet, https://andmed.stat.ee/et/stat

Metoodikast

Põllumajanduse majandusliku arvepidamisega mõõdetakse põllumajandustootmisega seotud tulu, mis katab kogu põllumajandussektori. Arvestuse struktuur vastab üsna täpselt rahvamajanduse arvepidamise struktuurile, võttes arvesse põllumajanduse eripära. Põllumajandustoodangu väärtuses kajastuvad ka toodetega otseselt seotud tootetoetused. Põllumajandustoetused, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, kajastuvad netolisandväärtuses faktorhinnas. Esialgse hinnangu koostavad Maaeluministeeriumi eksperdid koostöös Statistikaametiga, tuginedes esialgsetele saagiprognoosidele, kolme kvartali põllumajandusloomade ning 10 kuu hinna- ja kokkuostustatistikale, võttes arvesse ka varasemate aastate suundumusi.

PRIA kinnitas 2020. aasta otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
30. november 2020

 

Täna, 30. novembril kinnitas PRIA kuue tänavu makstava otsetoetuse ja kahe üleminekutoetuse ühikumäärad. Otsused koostab PRIA hiljemalt 10. detsembriks ja kõik toetused makstakse välja pärast otsuse kinnitamist paari nädala jooksul. Käesoleval aastal on otsetoetuste jaoks eelarves 169 miljonit eurot.

 

Otsetoetused on märkimisväärne osa PRIA vahendatavatest toetustest. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast 25 miljonit eurot suurem. Kõige enam kasvas käesoleval aastal ühtse pindalatoetuse ühikumäär, mis on 17,38 eurot hektari kohta suurem kui eelmisel aastal.

 

  1. aastal on kinnitatud ühikumäärad järgnevad:

 

Ühtne pindalatoetus – 114,95 eurot/ha

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 52,65 eurot/ha

Noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 57,47 eurot/ha

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 276,98 eurot/ha

Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 201,24 eurot/loom

Piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 245,58 eurot/loom

 

Samuti kinnitas PRIA kahe üleminekutoetuse ühikumäärad, mille jaoks on eelarves 2,6 miljonit eurot:

 

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 4,22 eurot/ühiku kohta

Heinaseemne üleminekutoetus – 5,20 eurot/ühiku kohta

 

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

 

Kõiki otsetoetusi rahastab Euroopa Liit ja üleminekutoetused tulevad Eesti riigieelarvest.

 

Palume klientidel arvestada, et iga liiki toetus laekub eraldi maksena ning raha võib arvelduskontole jõuda mitmel erineval kuupäeval. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused ja tasaarveldused ning füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks.

 

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

 

PMK: Eesti põllumajanduse konsulendid on tasemel!

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
27.11.2020

25. novembril anti Eestis teistkordselt välja põllumajanduse konsulendi kõrgema taseme kutsetunnistus. Loomakasvatuse konsulent Marika Oeselg sai 7. taseme kutsetunnistuse veisekasvatuse valdkonnas ja sellel suvel omistati 7. taseme taimekasvatuse konsulendi kutse Lilia Kullile.

„Konsulendi kutseoskusi peab vähemalt iga viie aasta tagant hindamiskomisjoni eest taastõendama, seekord taotlesin aste kõrgemat kvalifikatsiooni,“ on Marika Oeselg oma tööalase eduga rahul. „Konsulendi 7. taseme kutsetunnistuse taotlemise protsess ei olnud kerge, aga võimaldas endale oma arengut tõestada! Tulemus annab kindlust juurde nõustamistöö tegemisel.“

Marika Oeselg on loomakasvatuse konsulent alates 1994. aastat ja loomakasvatuse kutseõpetaja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis aastast 1999. Marika Oeselg valiti 2019. aastal Aasta konsulendiks.

„Soovin, et kliendid oleks minuga rahul ja nende nimel on oluline ka ennast arendada,“ räägib taimekasvatuse konsulentLilia Kulli. „Konsulendi 7. taseme kutsekvalifikatsiooni peab taastõendama kaheksa aasta pärast, tavapärase viie aastase perioodi asemel. See annab suurema kindluse klientidele ja tõstab ka enesehinnangut!“

Lilia Kulli on taimekasvatuse konsulent üle 20 aasta, lisaks nõustab ta põllumajandustootjaid ka töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. 2017. aastal omistati Lilia Kullile Maaeluministeeriumi hõbedane teenetemärk. Lilia Kulli on kahel korral valitud ka aasta parimaks konsulendiks.

„Marika Oeselg ja Lilia Kulli on väga kogenud konsulendid ning läbi aastate põllumeestele suurt tuge pakkunud,“ rõhutabKerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige. „Konsulendi roll tulevikus kindlasti suureneb, sest ees seisab Euroopa roheleppe ja ÜPP strateegiakava 2021-2027 elluviimine. Kõrgete kompetentsidega konsulendid on ka edaspidi väga nõutud!“

Taustaks:

Konsulent on põllu-, metsa- või maamajanduse valdkonna nõustaja. Konsulendi kutse on üheks eeltingimuseks, et töötada riiklikus nõuandesüsteemis.

Konsulendi kutset saab taotleda tasemele 5, 6 ja 7. Iga taseme raames on võimalik valida erinevad spetsialiseerimised, näiteks maamajandus, metsandus, taimekasvatus, aiandus, kogukonna areng, hobuse-, kitse-, lamba-, linnu-, mittetraditiooniliste loomade või lindude, sea- või veisekasvatus.

Hetkeseisuga on Eestis 109 kutsetunnistusega konsulenti, neist 41 on metsandusvaldkonna konsulendid, 27 maamajanduse, 12 taimekasvatuse ja 6 veisekasvatuse valdkonna konsulendid.

Konsulendi kutsetunnistuse andmist korraldab Põllumajandusuuringute Keskus.

Rohkem infot:https://pmk.agri.ee/et/kutsetunnistuse-andmine

Fotod:

Marika Oeselja (erakogu)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lilia Kulli : (erakogu)