PRIA põldude haldamise teenuses saab nüüdsest pidada ka elektroonset põlluraamatut

1. aprillist lisandus e-PRIA põldude haldamise teenusesse uus funktsionaalsus, mis võimaldab põlluharijatel elektroonset põlluraamatut (e-põlluraamatut) pidada ka PRIA teenuses.

PRIA otsetoetuste osakonna põldude registri büroo juhtivspetsialisti Evely Veetsmanni sõnul annab uus teenus põlluharijatele, kes ei kasuta mõnda põlluraamatu pidamise teenust pakkuvat eratarkvara või soovivad keskkonda vahetada, võimaluse hakata põlluraamatut pidama PRIA tasuta teenuses. „Teenus võimaldab põlluharijal tegevusi sisestada ning uue hooaja põlde ette planeerida. Praeguseks on välja arendatud esmased põlluraamatu pidamiseks vajalikud funktsionaalsused, mida põlluharijal võib tarvis minna. Keerulisemaid lisafunktsionaalsusi planeerime arendada järgnevate aastate jooksul järk-järgult vastavalt sellele, milliste järele on suurim nõudlus. Seetõttu on meie jaoks väga oluline kõigi kasutajate tagasiside ja kogemused, et teenust vastavalt reaalsele vajadusele täiustada,“ lisab Veetsmann.

Teenuses on võimalik lisada põlde ja niite ning hallata nende geomeetriat ja andmeid, põldude ning niitude andmete faile saab eksportida ja importida. Teenuses saab kasutada ka kõiki PRIA kaardirakenduse tööriistu: eri kaardikihid, geomeetria kontrollid veekaitsevööndite, põllumassiivide, teiste põldude suhtes jms.

Eelkõige tuleb silmas pidada, et põlluraamatu teenus on (taotlus)hooaja põhine. Tänavuseks hooajaks on põldude haldamise teenuses, millele on lisatud ka põlluraamatu funktsionaalsus, vaikimisi kliendile ette antud 2023. hooaja viimane põldude seis. Klient peab andmed üle vaatama ja ajakohastama 2024. aasta olukorrale vastavaks. Samade põldude andmeid kasutatakse pindalatoetuste taotlusvormide täitmisel.

Kõigil elektroonse põlluraamatu pidamisest huvitatud põlluharijatel on hea võimalus PRIA osutatava teenusega tutvuda ning hinnata, kas see vastab tema vajadustele. Siiski tuleb meeles pidada, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejad peavad hiljemalt 15. juuliks tegema valiku, kas nad peavad elektroonset põlluraamatut PRIA poolt pakutavas põldude haldamise teenuses või mõnes eratarkvaras.

Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu kohta leiab rohkem infot PRIA kodulehelt. Teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes ning teenuse kasutusjuhendi leiab ka PRIA kodulehelt. Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu osas saab abi küsida, helistades PRIA põldude registri infotelefonil 737 7660.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse elektroonse põlluraamatu pidamise nõude tähtaeg lükatakse edasi 15. juulile

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks tuleb sellest aastast hakata põlluraamatut täitma elektroonselt. Elektroonse põlluraamatu (e-põlluraamatu) pidamise nõude algustähtaeg lükatakse hetkel kehtivalt 1. aprillilt 15. juulile. Andmeid tagasiulatuvalt sisse kanda ei ole tarvis.

1. aprillil avab PRIA põldude haldamise teenuses võimaluse pidada elektroonset  põlluraamatut. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks võib jätkuvalt pidada elektroonset põlluraamatut soovi korral ka eratarkvaras.

Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusliku tegevusega tegelevale isikule kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. E-põlluraamatu kasutamine  PRIA põldude haldamise teenuses võimaldab seda teha lihtsas ja tasuta elektroonses keskkonnas. PRIA e-põlluraamatut on oodatud kasutama ka need põllumehed, kes keskkonnasõbraliku majandamise toetust ei taotle. Lisaks on loomisel ka põllumajandusandmete varamu ehk uus andmekogu, kuhu erinevate e-põlluraamatute andmed hakkavad koonduma. See protsess toimub järk-järgult pikema ajaperioodi vältel.

„Põllumajandusandmete varamu koondab kokku andmed, mille põhjal on nii põllumajandusettevõtjatel kui ka riigil võimalik teha paremaid otsuseid põllumajanduse arengu ja kestlikkuse tagamiseks,“  selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Põllumajandusandmete varamusse kantud andmed võimaldavad pakkuda põllumajandusettevõtjatele andme- ja teaduspõhiseid teenuseid, näiteks väetamis-, lupjamis-, külvi- ja koristusaja soovitusi, mis aitavad põllumeestel keskkonnasäästlikult majandada ning enam kasumit teenida. Lisaks võimaldab keskselt kogutud andmestik tulevikus vähendada põllumeeste halduskoormust.

„Kutsume põllumehi e-põlluraamatut katsetama ning meile andma tagasisidet, mida võtame arvesse teenuse tuleviku arendustegevustes,“ rääkis Pärtel.

PRIA e-põlluraamatu juhend lisatakse aprilli alguseks PRIA kodulehele. Ühtlasi alustab aprillis tööd põldude registri infotelefon, millele helistades saab põlluraamatu kasutamise osas abi küsida. Infotelefoni avanemisest annab PRIA eraldi teada oma kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
28.03.2024

KUTSE INFOPÄEVALE: Pindala ja loomatoetused 2024

Pärnus toimub infopäev talupidajatele, kus jagatakse infot mida peab teadma 2024. aasta pindala ja loomatoetustest kohta.

9. aprillil 2024 korraldab Pärnumaa Talupidajate Liit Pärnus, aadressil Roheline tn 1 (Nooruse maja), põhjaliku infopäeva, mis keskendub 2024. aasta pindala- ja loomatoetustele. Üritus algab kell 10:00 ja kestab planeeritult kuni 14:00.

Infopäeval jagatakse talupidajatele teavet nii uute toetuste avanemise, tingimuslikkuse nõuete, otsetoetuste kui ka Maaelu MAK pindala- ja loomatoetuste kohta. Lisaks jagatakse kogemusi 2023. aasta taotlusperioodist, et õppida varasematest taotlemise ja järelevalve toimingutest.

Osalejad saavad võimaluse kuulata valdkonna ekspertide, Olavy Sülla ja Hillar Lilleste, nõuandeid ja kogemusi. Lisaks on ette nähtud väike kohvipaus, et osalejatel oleks võimalus omavahel suhelda ja kogemusi vahetada.

Infopäeva osalustasu on Pärnumaa Talupidajate Liidu liikmetele 30 eurot pluss käibemaks ja teistele osalejatele 50 eurot pluss käibemaks. Oluline on märkida, et osalemine on võimalik ainult eelregistreerimisega, millele järgneb arve väljastamine registreerimisaluse põhjal. Maksta on võimalik ainult ülekandega, kuna sularahas tasumise võimalus puudub.

Registreerimine on avatud SIIN

Lisainfot ürituse ja registreerimise kohta saab telefoninumbril 56605964.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid soovivad lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika rakendamist

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
01.03.2024

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid soovivad lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika rakendamist

Brüsselis toimunud kohtumisel tegid liikmesriigid ettepanekuid, kuidas vähendada põllumajandustootjate administratiivset koormust, mida uus ühine põllumajanduspoliitika on tekitanud. Lepiti kokku meetmetes, mida saab juba lähiajal bürokraatia vähendamiseks rakendada.

Eesti seisukohad kujundati tihedas koostöös sektoriga. „Tänan Eesti põllumehi ja nende esindajaid konstruktiivse dialoogi ning ettepanekute eest, mis võimaldasid mul Eesti seisukohti esitada põhjalike teadmistega põllumeeste ees seisvatest probleemidest,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Läbivalt jäi kohtumisel kõlama rahulolematus keerulise bürokraatiaga. „Arutelude käigus tuli välja, et Euroopa Liidu riikide põllumeestel on väga erinevad probleemid, mis on vahel tingitud ka riiklikest regulatsioonidest. Küll aga saab öelda, et bürokraatia lihtsustamine on ootus, mida jagavad kõikide EL-i liikmesriikide põllumajandusettevõtjad,“ selgitas innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel osalesid regionaalminister Madis Kallas, innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Eesti põllumajandustootjad: seisame silmitsi sügavaima kriisiga alates Euroopa Liiduga liitumisest 

PRESSITEADE

16.02.2024

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Noortalunikud

 

Eesti põllumajandustootjad: seisame silmitsi sügavaima kriisiga alates Euroopa Liiduga liitumisest 

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid pöördusid Valitsuse poole kiireks tegutsemiseks.

Eesti põllumajandussektor on sügavaimas kriisis alates Euroopa Liiduga liitumisest. Majanduskeskkonna ebastabiilsus, kliimamuutused, rohe eesmärkide elluviimine, toodangu omahinna tõus, sissetulekute langus – need koostöös on pannud toidutootmise ja maaettevõtlus keerulisse olukorda. Eesti Noortalunikud MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on teinud valitsusele üleskutse kiireteks ja otsustavateks tegevusteks.

Esindusorganisatsioonid toovad ühispöördumises välja, et Eesti põllumajandustootjad on langenud sügavasse kriisi, 2023. aasta tulemused näitavad sektori ettevõttetulu langust -72 miljoni euroni ja võlgnevusi tarnijatele 60-70 miljoni euro ulatuses, mis on halvim näitaja alates EL-iga liitumisest.

Nende kriitiliste asjaolude valguses  kutsuvad pöördumisega Eesti põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid Eesti Vabariigi Valitsust üles tegema kiireid ja otsustavaid samme, et:

  1. Parandada sektori likviidsust, kasutades MES-i põllumaakapitalirendi ja kriisilaenude võimalusi.
  2. Ümber hinnata Kliimaseadusest tulenevad eesmärgid, tagades nende realistlikkuse ja saavutatavuse.
  3. Rakendada majanduspoliitikat, mis toetab põllumajandussektori stabiilsust ja arengut praeguses kriisiolukorras.

Põllumajandustootjad puutuvad kliimamuutuste mõjudega kokku igapäevaselt, elavad ise samas keskkonnas kus nad majandavad ja on seega väga hästi kursis ja huvitatud negatiivsete kliimamõjude leevendamisest ja keskkonnahoiust. Toidutootmine on Eesti majanduse ja maaelu selgroog, tagades tuhandetele peredele maapiirkonnas toimetuleku ja meie kõigi toidulaua varustuskindluse. On ülioluline, et sektori väljakutsetele leitakse üheskoos lahendused.

Meie üleskutse väljendab tõsist muret ja on kutse kiirele tegutsemisele. Me ei otsi lahendusi üksnes praegustele probleemidele, vaid püüdleme põllumajandussektori tulevikukindluse poole. Me palume ja ootame valitsuselt toetavat hoiakut ja koostööd, et üheskoos Eesti põllumajandust tugevdada. On hädavajalik kaitsta meie toidutootjaid, tagamaks, et puhas ja kodumaine toit jääks meile kõigile kättesaadavaks ka edaspidi.

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Noortalunikud kutsuvad valitsust üles toetama esitatud ettepanekuid ja aktiivselt tegutsema Eesti põllumajandussektori toetuseks nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil, tagamaks toidutootmise jätkusuutlikkus ja maapiirkondade elujõulisus.

ENT_EPKK_ETKL_pöördumine VV_15.02.2024.docx2

Kontaktisikud: 

Ants Noot, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, +372 507 3971, ants.noot@epkk.ee

Ragnar Viikoja, Eesti Noortalunikud, +372 5344 8478, ragnar@epkk.ee

Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit, +372 5647 5660, kerli@taluliit.ee

Taluliit pöördus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole seoses noorte põllumajandustootja ümberjaotatava toetusega

Taluliit esitas 19. jaanuaril pöördumise regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallasele, käsitlemaks olulist küsimust, mis puudutab noorte põllumajandustootjate toetusi.

Pöördumises tõi Taluliit välja, et 2023. aastal on mitmed noored põllumajandustootjad jäänud ilma pindalapõhisest ümberjaotatavast toetusest uue määruse kitsendava sätte tõttu. See säte takistab toetuse saamist neile, kes omavad osalust või on liikmed teistes põllumajandusettevõtetes, näiteks põllumajandusühistutes.

Taluliit juhib tähelepanu sellele, et selline muudatus mõjutab noorte ettevõtjate jätkusuutlikkust põllumajandussektoris. Paljud noored on seotud põllumajandusega osaliselt või passiivselt, kuid nende väike osalus või liikmelisus teistes ettevõtetes ei pruugi kajastada nende aktiivset rolli põllumajandustootmises.

Liit rõhutab pöördumises noorte põllumajandustootjate olulisust põllumajandussektori arengus ja innovatsioonis, ning vajadust säilitada toetuste süsteemi läbipaistvus ja õiglus.

Taluliit teeb ettepaneku rakendada individuaalset lähenemist toetuste määramisel, arvestades iga taotleja konkreetset olukorda ja tegelikku rolli teistes ettevõtetes. Samuti soovitatakse tugevdada koostööd PRIA, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide vahel, et tagada toetusmeetmete efektiivne rakendamine vastavalt põllumajandustootjate vajadustele.

Eestimaa Talupidajate Keskliit jätkab aktiivselt oma liikmete huvide eest seismist ja põllumajandussektori arengu toetamist.

Küsimused: 
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.10.2023

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tutvustas ÜPP ja MAKi ühisele seirekomisjonile strateegiakava hindamiskava ja toetuste valikukriteeriumeid.

Istungil tutvustati ÜPP 2023-2031 aasta strateegiakava hindamiskava ja selle hindamiste korraldust. Hindamiskava tagab strateegiakava eduka tulemuse nii selle rakendamise jooksul kui ka pärast rakendamise lõppu. Hindamiste eesmärk on anda adekvaatne mõõde, kui hästi on strateegiakavas plaanitud tegevused ellu viidud võrreldes esialgsete ootustega.

„Hindamiskava on oluline alusdokument, mille põhjal hakkame mõõtma uue strateegiakava rakendamise edukust ja erieesmärkide täitmist. Käisime kõik tähtsad etapid läbi, et hoida seirekomisjoni kursis hindamiste ajakava ning korraldusega. See on vajalik, sest Euroopa Komisjon on uuel perioodil veelgi rohkem karmistanud liikmesriikide seatud eesmärkide põhjendamise kontrolli,“ sõnas maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron.

Lisaks tutvustati strateegiakava bioressursi väärindamise investeeringutoetust ja loomatauditõrje programmi rakendamise toetust, mida saab hakata taotlema järgmisel aastal. Selgitati nende toetuste eesmärke, sihtgruppe ja hindamiskriteeriume. Sel aastal on varem toimunud kaks istungit, kus seirekomisjonile anti ülevaate kümne sekkumise hindamiskriteeriumitest.

„Seirekomisjoni arvamus on ministeeriumile väga oluline. Peame kinni kaasamise heast tavast ja suhtleme sektoriga, et meie seatavate kriteeriumitega oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine ning raha tõhus kasutus,“ kinnitas Olavi Petron.

Taust

Toimus „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ ja „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ ühise seirekomisjoni. Strateegiakava seirekomisjoni kuuluvad põllumajandus- ja toidusektori, keskkonnaalased ning maaettevõtjate ja -kogukondade esindusorganisatsioonid, kes on kaasatud strateegiakava sekkumiste hindamiskriteeriumite, hindamiskava ja iga-aastaste tulemusaruannete kohta ettepanekute ning tagasiside saamiseks.

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav kava, mille raames toetatakse põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade ajakohastamist ning kestlikkust. Strateegiakava kaudu saavutatud tulemuste ja mõjude hindamiseks on loodud seire- ja hindamissüsteem, mis koosneb seirest, püsihindamisest ning eel-, vahe- ja järelhindamisest.

Strateegiakava ja selle hindamise ning seirekomisjoni istungite kohta saab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

 

Kliimaeesmärkide mõjudega kohanemiseks eraldatakse Ida-Virumaale 15 miljonit

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
25.10.2023
Kliimaeesmärkide mõjudega kohanemiseks eraldatakse Ida-Virumaale 15 miljonit
Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele avaneb peagi võimalus taotleda toetust investeeringuteks, mis on suunatud kohalike hoonete energiatõhusamaks muutmiseks või sotsiaalse taristu ajakohastamisele. Maksimaalne toetus omavalitsuse kohta on kuni viis miljonit, miinimum ühe projekti kohta on miljon eurot.
„Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi, et aastal 2050 me ei paiska kasvuhoonegaase õhku rohkem, kui loodus siduda jõuab. Üleminek keskkonnasõbralikumale majandusele avaldab mitmekülgset mõju ka Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Üks suurimaid muutusi saab olema fossiilsete kütuste, näiteks põlevkivi, kasutamise vähendamine. Sellel on oluline mõju ka kohalikule sotsiaalmajanduslikule olukorrale ning selleks vajab piirkond täiendavaid investeeringuid, et tulla paremini toime eesseisvate tööturu- ja sotsiaalmajanduslike muutustega.“
Seetõttu on Eesti Õiglase Ülemineku fondi kavas välja toodud, et kohaliku elanikkonna ning omavalitsuste eelarve vähenemise tõttu tuleb Ida-Virumaa omavalitsustele eraldada lisavahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust ning aidata täiendava survega nende pakutavate sotsiaalteenustele. Toetust saab taotleda investeeringuteks avalike hoonete energiatõhususe parandamiseks või avaliku taristu ümberkorraldamiseks, et hoida kokku energiakulusid. Samuti saab taotleda toetust investeeringuteks koolituskeskuste, lastehoiuasutuste või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse, vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste taristusse.
Toetusskeemi esimeses etapis koostatakse kohalike omavalitsuste projektiettepanekutest investeeringute kava. Voor investeeringute kavasse projektiettepanekute esitamiseks plaanitakse avada hiljemalt 6. novembriks 2023. Ettepanekute esitamise vooru avamisest ja selle tähtajast teavitab Riigi tugiteenuste Keskus.
Toetust rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

OLULINE INFO TALUNIKELE: Mullaproovide võtmise aeg on kätte jõudnud!

Oluline teave toetuste taotlejatele ja mullaproovide võtmise nõuetest:

  1.  Mullaproovi tulemused kehtivad viis aastat. Palume kõigil vaadata üle oma olemasolevad mullaproovide vastused.
  2.  2023. aasta nõuded:
    • KSM toetuse taotlejad (sh mahetootjad): Vajalik on 1 mullaproov iga 5 ha kohta. Vaadake oma taotluse KSM pinda, jagage see 5-ga ning võrrelge seda oma kehtivate mullaproovide arvuga. 2023. aastal on võimalik saada KSM toetust teatud tingimustel ka püsirohumaale.
    • Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus: Vaadake üle, mitu proovi peate võtma vastavalt oma toetuse hektararvule.
§ 9. Mullaproovid
(1) Taotleja korraldab kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium) hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks.
(2) Kui kohustusealuselt rohumaalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks.
(3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni 20 hektari turvasmullaga kohustusealuse rohumaa või iga kuni kahe hektari erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksiga kohustusealuse rohumaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning orgaanilise süsiniku sisaldus.
(4) Kui kohustusealust rohumaad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik.
    • Põhjavee kaitse toetus: Taotluselt leiate nõutava ha arvu.
§ 9. Mullaproovid
(1) Taotleja korraldab kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium) hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks.
(2) Kui kohustusealuselt rohumaalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks.
(3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari kohustusealuse rohumaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisaldus.
(4) Kui kohustusealust rohumaad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik.


Koolitusnõuded
: Sel aastal peavad kõik KSM taotlejad koolituse läbima. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse ning Põhjavee kaitse toetuste taotlejad peavad koolituse läbima hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks. Jälgige koolituste kuupäevi PIKK portaalis (www.pikk.ee)

OLULINE! Mahetootjad, kes ei taotle KSM-i, ei pea mullaproove võtma.

 

 

Taluliidu tegevjuht toetab meesegude läbipaistvuse suurendamist ELi direktiivide uuendamisel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, kes on olnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige alates 2020. aasta sügisest, esitas eelmisel nädalal Komitee täiskogu istungil arvamuse, mille raportöör ta oli.

Arvamus keskendub ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamisele, käsitledes nelja direktiivi, mis puudutavad olulisi toiduaineid meie hommikusöögilaual:

– direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta;
– direktiiv 2001/112/EÜ puuvilja- ja marjamahlade kohta;
– direktiiv 2001/113/EÜ puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide kohta;
– direktiiv 2001/114/EÜ piimakonservide kohta.

Arvamuses tunnustatakse komisjoni ettepanekut nende direktiivide läbivaatamiseks, millest paljud on kehtinud üle 20 aasta. Eriti rõhutatakse meesegude päritolumärgistuse olulisust, et suurendada läbipaistvust Euroopa mesinike jaoks.

Arvamuses toetatakse komisjoni ettepanekut meesegude kohustusliku päritolumärgistuse kohta. Euroopa mesinikud on mures meesegude päritolu läbipaistvuse pärast. Nad sõltuvad suuresti meetootmisest sissetuleku saamiseks ja seisavad silmitsi keeruliste turutingimustega. Selleks, et parandada olukorda ja suurendada läbipaistvust, oleme selles arvamuses läinud sammukese võrra kaugemale, nõudes ka iga päritolu protsendimäära. Samuti on rõhutatud vajadust leida usaldusväärne analüüsimeetod meesegude märgistamiseks. Lisaks rõhutame arvamuse mee tarneahela jälgitavuse tähtsust, soovitades kasutada plokiahelatehnoloogiat ja identifitseerimiskoode, mis võimaldaks jälgida meetootjat.

Kokkuvõtvalt: Euroopa mesinikud soovivad suurendada meesegude läbipaistvust ja kaitset pettuste eest, nõudes rangemaid märgistus- ja kontrollimeetmeid.

Selleks, et parandada tarbijate teadlikkust, soovime arvamuses nektaritootjatele märget „sisaldab lisatud suhkrut“ ja järk-järgult kaotada märge „ilma lisatud suhkruta“ nii nektarite kui ka mahlade puhul. See suurendab toodete läbipaistvust ja aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid toitumise osas. Mesoovitame komisjoni pakutulevastupidistlähenemisviisi, kusmärgistus “sisaldablisatudsuhkruid”on kohustuslik kõikide jookidepuhul, kuiseeonnii,

Komitee ei poolda ekstra džemmide puuviljasisalduse suurendamist üle praeguse 450 g/kg, kuna see ei too kaasa tervislikumat toodet ja võib negatiivselt mõjutada džemmi kvaliteeti ning kulutada rohkem energiat. Siiski toetab komitee tavalistes džemmides puuviljasisalduse suurendamist 400 g/kg-ni, mis võib olla tervislikum valik teatud elanikkonnarühmadele.

Lõpetuseks sooviksin väljendada, et ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamine on ülioluline nii tarbijate kui ka tootjate jaoks. Arvestades tarbijate kasvavat huvi toidu päritolu ja koostise vastu, on läbipaistvus ja märgistus kesksel kohal. Me oleme selles arvamuses püüdnud leida tasakaalu innovatsiooni, tarbijakaitse ja tootjate vajaduste vahel.

Me näeme, et komisjon on püüdnud moderniseerida olemasolevaid direktiive, ja toetame ettepanekuid, mis suurendavad läbipaistvust ja tarbijate teadlikkust, eriti meesegude ja puuviljamahlade osas.

Tutvu arvamuse terviktekstiga: Revision of EU marketing standards for agricultural products