Taluliidu tegevjuht toetab meesegude läbipaistvuse suurendamist ELi direktiivide uuendamisel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, kes on olnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige alates 2020. aasta sügisest, esitas eelmisel nädalal Komitee täiskogu istungil arvamuse, mille raportöör ta oli.

Arvamus keskendub ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamisele, käsitledes nelja direktiivi, mis puudutavad olulisi toiduaineid meie hommikusöögilaual:

– direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta;
– direktiiv 2001/112/EÜ puuvilja- ja marjamahlade kohta;
– direktiiv 2001/113/EÜ puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide kohta;
– direktiiv 2001/114/EÜ piimakonservide kohta.

Arvamuses tunnustatakse komisjoni ettepanekut nende direktiivide läbivaatamiseks, millest paljud on kehtinud üle 20 aasta. Eriti rõhutatakse meesegude päritolumärgistuse olulisust, et suurendada läbipaistvust Euroopa mesinike jaoks.

Arvamuses toetatakse komisjoni ettepanekut meesegude kohustusliku päritolumärgistuse kohta. Euroopa mesinikud on mures meesegude päritolu läbipaistvuse pärast. Nad sõltuvad suuresti meetootmisest sissetuleku saamiseks ja seisavad silmitsi keeruliste turutingimustega. Selleks, et parandada olukorda ja suurendada läbipaistvust, oleme selles arvamuses läinud sammukese võrra kaugemale, nõudes ka iga päritolu protsendimäära. Samuti on rõhutatud vajadust leida usaldusväärne analüüsimeetod meesegude märgistamiseks. Lisaks rõhutame arvamuse mee tarneahela jälgitavuse tähtsust, soovitades kasutada plokiahelatehnoloogiat ja identifitseerimiskoode, mis võimaldaks jälgida meetootjat.

Kokkuvõtvalt: Euroopa mesinikud soovivad suurendada meesegude läbipaistvust ja kaitset pettuste eest, nõudes rangemaid märgistus- ja kontrollimeetmeid.

Selleks, et parandada tarbijate teadlikkust, soovime arvamuses nektaritootjatele märget „sisaldab lisatud suhkrut“ ja järk-järgult kaotada märge „ilma lisatud suhkruta“ nii nektarite kui ka mahlade puhul. See suurendab toodete läbipaistvust ja aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid toitumise osas. Mesoovitame komisjoni pakutulevastupidistlähenemisviisi, kusmärgistus “sisaldablisatudsuhkruid”on kohustuslik kõikide jookidepuhul, kuiseeonnii,

Komitee ei poolda ekstra džemmide puuviljasisalduse suurendamist üle praeguse 450 g/kg, kuna see ei too kaasa tervislikumat toodet ja võib negatiivselt mõjutada džemmi kvaliteeti ning kulutada rohkem energiat. Siiski toetab komitee tavalistes džemmides puuviljasisalduse suurendamist 400 g/kg-ni, mis võib olla tervislikum valik teatud elanikkonnarühmadele.

Lõpetuseks sooviksin väljendada, et ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamine on ülioluline nii tarbijate kui ka tootjate jaoks. Arvestades tarbijate kasvavat huvi toidu päritolu ja koostise vastu, on läbipaistvus ja märgistus kesksel kohal. Me oleme selles arvamuses püüdnud leida tasakaalu innovatsiooni, tarbijakaitse ja tootjate vajaduste vahel.

Me näeme, et komisjon on püüdnud moderniseerida olemasolevaid direktiive, ja toetame ettepanekuid, mis suurendavad läbipaistvust ja tarbijate teadlikkust, eriti meesegude ja puuviljamahlade osas.

Tutvu arvamuse terviktekstiga: Revision of EU marketing standards for agricultural products

Põllumajandussektorile makstakse erakorralist toetust

Põllumajandussektorile eraldatakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahjude leevendamiseks  3,4 miljonit eurot. Pool sellest summast on Euroopa Komisjoni erakorraline toetus ning teine pool kaetakse riigieelarvest.

„Kevadised ja varasuvised ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid põllumajandussektorile palju kahju. Nüüdne rahaline eraldis suunatakse toidujulgeoleku tagamiseks ning põllumajandustootjate majandusliku elujõulisuse säilitamiseks,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Euroopa Komisjon eraldas Eestile 1 722 597 eurot, millele oli võimalik lisada kuni 200 protsenti Eesti riigieelarvest . „Oleme leidnud komisjoni toetusele lisa 100 protsendi ulatuses, kuid teeme tööd selle nimel, et leida lisaraha omaosaluse suurendamiseks,“ sõnas Kallas.

Raha suunatakse ilmastikuoludest enim mõjutatud ettevõtjatele aianduses ja loomakasvatuses. Aianduses kannatasid kõige enam õuna- ja sõstrakasvatus juuni alguse tugevate öökülmade tõttu. Peamiselt püsirohumaadel põhinevates loomakasvatussektoristes mõjutas põud sööda varumist lihaveiste, lammaste, kitsede ja väikestes karjades piimalehmade kasvatamisega tegelevates ettevõtetes.

Täpsemad taotlemise tingimused sätestatakse ministri määrusega. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. jaanuariks 2024.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.09.2023

Taluliit esitas tagasiside ÜPP strateegiakava muudatusettepanekutele

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ andis tagasisidet Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava (ÜPP SK) aastateks 2023–2027 muudatusettepanekute kohta. Keskliit tervitas võimalust anda sisendit ja nentis, et kuigi paljusid muudatusi peetakse vajalikeks, on mõned punktid tekitanud muret.

Peamise murekohana tõid talupidajad esile sekkumise “Nõuandetoetus”. Muudatused toetuse taotleja määratluses võivad kaasa tuua suuremaid riske kui potentsiaalseid eeliseid. Samuti on kerkimas küsimusi seoses toetuse struktuuri ja PRIA järelevalvega, mis võib osutuda konsulentidele liiga piiravaks.

Minimaalse talvise taimkatte nõue on samuti tekitanud küsimusi. Kuigi uus erisus, mis välistab väiketootjatele selle nõude, on positiivne, on Keskliidu arvates 1-hektarine piirmäär liiga piirav. Nad soovitavad kaaluda selle tõstmist 5 hektarile.

Märg- ja turbaalade kaitses on samuti küsimusi tekitavaid punkte, mida paluti tagasisides täpsustada. Praegune lähenemine, kus künda ja freesida tuleb kombineeritult, tundub ebamõistlik. Taluliit kutsub üles mullaharimise meetodite osas selgemate juhiste rakendamisele.

Keskliit rõhutas, et ÜPP strateegiakava mõjutab põllumajandustootjate igapäevatööd ning seetõttu on oluline tagasiside ja koostöö.

Koostatud põhjal: Tagasiside Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) täiendavad muudatusettepanekutele

 

Taluliit: Mis saab põllumajandustootjate nõuandeteenusest?

Taluliit edastas reedel, 15. septembril Regionaal- ja põllumajandusministrile pöördumise, kus väljendadas oma sügavat muret põllumajandustootjate nõuandeteenuste tuleviku suhtes. Taluliit on veendunud, et nõuandeteenu on olnud oluliseks sillaks teaduse ja praktika vahel, võimaldades põllumajandustootjatel ligipääsu uuendustele ning aidates neil toime tulla keeruliste regulatsioonidega. Kogu põllumajandussektor tunnustab selle teenuste väärtust, eriti keskkonnahoidlikkuse, jätkusuutlike põllumajandustavade ning riskijuhtimise kontekstis, arvestades kliimamuutusi ja turu kõikumisi. Nõustamisteenuste säilimine tagab põllumajandussektori tugevuse ja jätkusuutlikkuse, mõjutades positiivselt mitte ainult põllumajandustootjaid, vaid kogu ühiskonda ja keskkonda.

Käesoleva pöördumise aluseks oli hiljuti toimunud konsulentide infopäev, kus arutati järgmise perioodi nõustamistoetuse määruse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) muudatused. Meie peamine mure on seotud toetuse taotleja määratluse ja nõuandetoetuse tingimuste muutustega.

Pöördumises tõi organisatsioon välja lisaks muule selle, et  põllumajandustootjate esindusorganisatsioonina soovime aktiivselt osaleda nõuandekeskuse tuleviku kujundamisel, arvestades meie kontakti ja teadmisi põllumajandustootjatega.

Rõhutasime, et põllumajandustootjate nõuandekeskused on olulised nii praeguste tootjate toetamisel kui ka sektori tuleviku ja järelkasvu tagamisel, eriti noortalunike jaoks.

Taluliit ootab konstruktiivset dialoogi ministeeriumiga ning on valmis leidma ühiseid lahendusi, et tagada nõuandekeskuse tulevik ja põllumajandussektori jätkusuutlikkus.

Lisainfo ja küsimuste korral võtke palun ühendust:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee

Taluliit esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta

Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta. Liit tõi oma seisukohadokumendis välja, et terved mullad on põllumajanduse ja kogu ühiskonna jaoks üliolulised, sest muld on põllumajandustootjate tegevuse keskmes, tagades ohutu ja tervisliku toidu ning sööda tootmise ning olles samal ajal keskseks liitlaseks kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Pöördumises tõis Taluliit välja alljärgnevad seisukohad:

  • Taluliit tunnustab vajadust Euroopa muldade parema jälgimise järele, eriti põllumajanduse ja metsanduse sektorites.
  •  Taluliit leiab, et direktiivi eesmärgid on asjakohased ja ajakohased, hõlmates koordineeritud mulla jälgimissüsteemi loomist liikmesriikide vahel ning potentsiaalselt saastunud alade tuvastamist ja haldamist ning toetades jätkusuutlikku mullakasutust.
  •  Taluliit rõhutab oma seisukohtades, et senised jõupingutused muldade seisundi parandamiseks ei ole olnud piisavalt tõhusad ning vajatakse ühtset Euroopa mullaseadusandlust.
  • Liit tõi välja, et halb mullatervis toob kaasa suured majanduskulud ja ohustab keskkonda ning inimeste tervist ning mullal on oluline roll nii põllumajanduses kui ka ökosüsteemiteenuste osutamisel.
  • Lisaks rõhutab väärtusliku põllumaa kaitse tähtsust ELi tasandil ning toetab meetmeid maa hõivamise piiramiseks infrastruktuuri arendamise eesmärgil.
  • Taluliit toetab algatust, kuid väljendab muret konkreetsete kriteeriumide delegeerimise osas liikmesriikide otsustada.
  • Olulise punktina väljendas Taluliit muret rahastamise puudumise pärast ning kutsub üles leidma täiendavaid rahastusallikaid direktiivi tõhusaks rakendamiseks, sest liidu hinnangul liikmesriikide strateegiakavadest (MAK) sellest ei piisa.

Kokkuvõttes toetab ETKL mullaseire direktiivi eesmärke, rõhutades samas vajadust arvestada põllumajandustootjate ja keskkonnakaitse tasakaalustamisega ning leida täiendavat rahastust direktiivi tõhusaks rakendamiseks.

Terviktekst: ETKL_mullaseire_18.09.2023

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee 

Oluline teave Keskkonnasõbraliku Majandamise Toetuse (KSM) taotlejatele!

Keskkonnasõbraliku Majandamise Toetuse (KSM) eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutamist ja jätkuvat rakendamist põllumajanduses. Lisaks elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse suurendamisele on KSM toetus suunatud ka põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse tõstmisele.

Üks toetuse nõudeid: Koolitus keskkonnasõbraliku majandamise alal

KSM toetuse taotlejatel on oluline tähele panna, et üheks toetuse nõudeks on osalemine keskkonnasõbraliku majandamise teemalises koolitusel. Selleks peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega, osalema vähemalt ühel keskkonnasõbraliku majandamise alasel koolitusel. Koolitus peab olema läbitud kohustuseaasta 1. detsembriks ning see korraldatakse strateegiakava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames.

2023. ja 2024. aastal aktsepteeritakse ka teadmussiirde pikaajaliste programmide koolitusi, mis on läbitud “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” raames.

Kõik läbitud koolitused on nähtavad taotleja e-PRIA menüüpunktis “Pindalateenused” valikul “Pindalatoetuste lisateenused”.

Ära unusta! Koolitus tuleb läbida igal KSM toetuse taotlemise aastal

Pane tähele, et koolituse läbimine on vajalik igal aastal, kui kavatsed taotleda Keskkonnasõbraliku Majandamise Toetust (KSM). See tagab, et oled alati kursis uusimate keskkonnasõbraliku majandamise meetodite ja praktikatega.

Mida loetakse sobivaks koolituseks?

Sobivad koolitused hõlmavad infopäevi, konverentse ja esitlustegevusi, mis keskenduvad keskkonnasõbraliku majandamise teemadele. Rohkem infot koolituste kohta leiad veebilehelt www.pikk.ee

Jälgige märke ürituste juures!

KSM toetusega seotud sobivad koolitused on selgelt märgistatud. Nii saavad taotlejad hõlpsasti eristada, millised koolitused vastavad antud nõudele ning tagavad teie KSM toetuse taotluse õigeaegse ja eduka läbivaatamise.

Taluliit pöördus Copa-Cogeca poole, juhtides tähelepanu Eesti loomakasvatussektori kriisile

TEADE
24. juuli 2023

Eestimaa Talupidajate Keskliit tõstis täna saadetud pöördumises murelikult esile meie loomakasvatuse sektori keerulise olukorra, mis on tekkinud eelkõige ekstreemsete ilmastikutingimuste tõttu. Pöördumises tunnustas organisatsioon Copa-Cogeca rolli Euroopa põllumajandustootjate kaitsmisel ja julgustas neid jätkama oma tööd praegustes väljakutsetes. Pöördumise ajendiks oli asjaolu, et Euroopa põllumajandustootjate katuseorganisatsioon on oma viimastes tegevustes ja kommuniaktsioonis pannud tugevat rõhku teraviljakasvatus sektorile, mida mõjutab negatiivselt lisaks ilmastikuoludele ka geopoliitilised arengud, aga nüüd tuleb tõsiselt tegeleda ka loomakasvatajate probleemide lahendamisega. Oluline on täna kiire info vahetus, et organisatsioonide vahelist koostööd tõhusalt juhtida, mis aitab kaasa olukorra leevendamisele tootjate jaoks.

Oma pöördumises rõhutas Taluliit, et Eesti põllumajandustootjad on seoses põuaoludega silmitsi tohutute väljakutsetega, mis on mõjutatud söödaturul toimuvast. Prognoosid näitavad, et kogutud on vaid neljandik vajaminevast söödakogusest, mille tõttu on ka langenud loomade kokkuostuhinnad ja plahvatuslikult kasvanud loomade realiseerimise tapamajadesse. Lisaks on söödahinnad (hein ja silo) hüppeliselt tõusnud, mis muudab tootmise majanduslikult ebaefektiivseks.

Selline olukord seab ohtu Eesti põllumajandustootmise mitmekesisuse, mõjutades eriti väiketootjad ja peretalusid. Tähtis on märkida, et mõjutatud sektorid hõlmavad ka lihaveise- ja lambakasvatajaid, kes on ekstensiivselt kasvatades olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja keskkonnakaitse tagamisel, hoolades väärtuslikke rohumaid, niite ja püsirohumaid.

Seetõttu on oluline teha koostööd sellise keerulise olukorra lahendamiseks, et tagada väiketootjate jätkusuutlikkus ja säilitada põllumajanduse mitmekesisus. Eesti põllumajandussektor usub, et sarnased probleemid võivad mõjutada ka paljusid teisi EL-i liikmesriike, ja kutsub Copa-Cogeca üles tegema koostööd, et leida adekvaatseid lahendusi.

Pöördumise täistektiga saab tutvuda: Letter for Copa-Cogeca_24.07.2023

PRIA info: 11. juulil on viimane päev, kui põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad saavad esitada taotlusi erakorralise toetuse saamiseks

PRIA tuletav meelde, et homme, 11. juulil lõpeb e-PRIAs põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele mõeldud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt.

Erakorralist toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ühes järgmistest tegevusvaldkondadest:

  • seakasvatus;
  • linnukasvatus;
  • kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatus avamaal;
  • köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatus köetavas kasvuhoones.

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 4,9 miljonit eurot. Täpsemalt saab toetuse nõuetega tutvuda PRIA kodulehel.

Maaelu arengukava kasutamata raha suunatakse käimasolevatesse meetmetesse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2023

 

Maaelu arengukava kasutamata raha suunatakse käimasolevatesse meetmetesse

 Maaelu arengukava muudatus võimaldab suunata arengukava kasutamata eelarvest põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjatele 11,5 miljonit eurot.

 Muudatusega suurenevad käimasolevate meetmete eelarved ja tagatud on arengukava võimaluste maksimaalne kasutamine. „Arengukava mitme meetme rakendamine on jõudnud lõpusirgele. Seetõttu on mõistlik suunata nendes kasutamata jäänud või eeldatavalt kasutamata jäävad vahendid toetustesse, mille andmiseks on veel tänavu kavas korraldada taotlusvoore ning mille puhul on taotlejate huvi toetuse saamise vastu püsivalt kõrge,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Lisaks tõusevad põllumajandustootmise ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuste maksimumsummad. „Lisaraha abil suurendame maksimumsummasid investeeringutoetustes, et vajalikud investeeringud ei jääks tõusnud hindade tõttu tegemata,“ sõnas minister Kruuse.

Lisaraha saavad nii põllumajandustootmise kui ka põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetused (vastavalt 1,6 ja 2,7 miljonit), noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise (6,5 miljonit), nõustamisteenuste osutamise (0,6 miljonit) ning kvaliteedikavade (100 000 eurot) toetused. Maaelu arengukava eelarve on 1,3 miljardit eurot, millest on toetuse saajatele välja makstud enam kui 1 miljard eurot (ligikaudu 80%), raha on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Muudatused esitatakse heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.

Taluliidu tegevjuht osales ECVC kõrgetasemelisel üritusel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats osales 7. märtsil Brüsselis toimunud ECVC (European Coordination Via Campesina) kõrgetasemelisel kohtumisel “Rohkem põllumajandustootjaid kogu Euroopas: TEGEVUSKAVA EUROOPA TOIDUSÜSTEEMIDE TAASTERRITORIAALSEKS MUUTMISEKS”, kus osales ka Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski. 

Kõrgetasemelisel üritusel käsitletavate teemade põhifookuses oli Euroopa väiketalude elujõulisuse küsimus. Olulise teemana käsitleti põllumajandusmaa konsenteerumiset ning kõrgetasemelise kohtumise raames anti Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule üle ECVC koostatud dokument “Ettepanek võtta vastu ELi direktiiv põllumajandusmaa kohta”. ECVC avaldatud dokumendis kirjeldatakse, kuidas ELi institutsioonid saavad rakendada õiglast, demokraatlikku ja kestlikku maapoliitikat, et võidelda majandus-, ökoloogiliste ja kliimakriisidega ning tagada toiduainetega varustamise sõltumatus, kuna ilma maale juurdepääsuta ei saa põllumajandustootjad toota elanikkonnale kvaliteetset toitu. Dokumendiga saab tutvuda veebilehel www.eurovia.org

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht osales üritusel ettekandega, mille põhifookuses oli lühkieste tarneahelate arendamine ja jätkusuutlikud toidusüsteemid. Oma sõnavõtus rõhutas ta lisaks alljärgnevaid punkte:

  • Õiglasedtoiduhinnad (mis kajastavad tegelikke tootmiskulusid keskkonnale ja ühiskonnale) on ainus viis kestlike toidusüsteemide saavutamiseks pikas perspektiivis. EL ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid tagamaks, et tootjahinnad jääksid tootmiskuludest kõrgemale ja et tervislik toitumine muutuks kergemini kättesaadavaks.
  • Lühised tarneahelad suurendavad väikeste põllumajandusettevõtete lisandväärtust ja kasumlikkust, võimaldades neil müüa tarbijatele kindlaksmääratud tooteid, millel onoma lugu rääkida, ning luua maapiirkondades kogukondlikku aktiivsust ja sotsiaalseid sidemeid. Toiduainete tootmise kvaliteedi ja turustuskanalite parandamine paneb tarbijatele vastutuse seoses toidu väärtuse ja jäätmetega ning aitab seega vähendada toidu mõju kliimamuutustele.
  • On olemas hulgaliselt lühikese tarneahela algatusi, mis põhinevad sotsiaalsel, organisatsioonilisel ja piirkondlikul innovatsioonil ning mida alles luuakse. Paljud uuringud rõhutavad kohalikku mõõdet ja kollektiivset identiteeti kui pikaajalise jätkusuutlikkuse võtmetegureid. Seega on väljakutseks anda ettevõtjatele võimalus luua kohalikke toidusüsteeme, mis põhinevad neid ettevõtjaid esindaval kohalikul juhtimisel.

* ECVC on väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate ning põllumajandustöötajate ametiühingute ja organisatsioonide konföderatsioon Euroopas. Organisatsioon koosneb 31 riiklikust ja piirkondlikust  põllumajandustootjate organisatsioonist 21 Euroopa riigist. Loe lähemalt www.eurovia.org