Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI NOORTALUNIKUD

Pressiteade
30.10.2020

 

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

 

Põllumajandustootjad saatsid maaeluminister Arvo Allerile pöördumise, milles küsitakse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. Pöördumisele on alla kirjutanud kolm üleriigilist põllumajanduse esindusorganisatsiooni Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud.

“Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud ka põllumajandussektorit ja -turgusid, eelkõige on negatiivsed mõjud avaldunud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Madalast turuhinnast tekkinud tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

“Nii nagu teistegi riikide põllumajandustootjatel on ka Eesti ettevõtjate probleemide allikaks langenud turuhind, turustamisraskused ja liikumispiirangutest tingitud tööjõunappusest tekkinud saagikadu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Oluline on silmas pidada, et Eesti põllumajandustootjad konkureerivad oma toodangu müümisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega, eelkõige meie lähinaabritega. Meie jaoks oluline konkurent Läti on Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel toetanud oma põllumajandust, kalandust ja  toidutootmist kahe paketi raames kokku 37 miljoni euro ulatuses. Seejuures said näiteks Läti põllumajandustootjad iga piimalehma eest 86 eurot ja lihaveise eest 137 eurot toetust,“ rääkis Sõrmus.

Tema sõnul on Leedu sama raamistiku alusel Euroopa Komisjonilt saanud loa põllumajandus-, toidu-, metsandus-, kalandus- ja maaelusektori toetamiseks juba viiel korral. Leedu poolt sellel aastal kavandatud abi kogumaht nendele sektoritele ulatub kokku 189 miljoni euroni. Ainuüksi piimasektorit on Leedu valitsus tänavu täiendavalt toetanud juba kokku 38 miljoni euro ulatuses.

“Ebakindlus majanduses püsib, mistõttu peame valmis olema olukorraks, kus turuolukord kiiresti ei parane,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt. „Tunnustame valitsuse ja Riigikogu kevadisi otsuseid, mille tulemusel on probleemide leevendamiseks eraldatud põllumajandussektorile vahendeid laenude ja käenduste andmiseks, kuid praegune turuolukord nõuab ka riigi erakorralist sekkumist siseriiklike toetuste kaudu,“ rõhutas ta.

Põllumajandussektori toetamise vajadust ja olulisust on tunnetanud ka Euroopa Komisjon, kes on majanduse toetamiseks kehtestanud ajutise riigiabi raamistiku. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid. Ajutine riigiabi raamistik kehtis algselt kuni 31. detsembrini 2020, kuid Euroopa Komisjon on seda pikendanud kuni 30. juunini 2021, mis võimaldab ka Eesti järgmise aasta riigieelarvest finantseeritavaid võimalikke siseriiklikke põllumajandustoetusi anda selle raamistiku alusel.

Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda siin: 2020-10-29 erakorraline toetus ETKL_EPKK_ENT

 

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel. +372 56475660
E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Roomet Sõrmus
Tel. +372 520 5857
E-post: roomet.sormus@epkk.ee
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Kaja Piirfeldt
Tel. +372 5665 7952
E-post: kajapiirfeldt@gmail.com
Eesti Noortalunikud

 

Maaeluministeerium: Eriolukorras kuludega toimetulek näitab põllumajanduse strateegilist olulisust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.10.2020

 

Maaeluministeeriumis valminud tänavuse esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et eriolukord ei mõjutanud sel perioodil oluliselt põllumajandustootjate kuludega toimetulekut, ettevõtted suutsid investeerida ning Eesti kaupade eksport suurenes. 

„Tänavuse esimese poolaasta tulemused olid terve sektori vaates küllaltki head, paljuski oli veel tunda edukalt lõppenud 2019. aasta tuge. Hoolimata eriolukorrast suutsid põllumehed üldiselt hästi hakkama saada,“ tõdes maaeluminister Arvo Aller. „Samas võib arvata, et teine poolaasta võib tuua tagasilööke, kui turgudel süvenevad negatiivsed trendid.“

Ministri sõnul on juba praegu näha, kus ettevõtete kulud on kohati suuremad tuludest: „Erinevatel toetustel on jätkuvalt oluline roll sektori sissetulekutes, muu hulgas on MESi COVID-meetmed aidanud kuludega toime tulla ja läbi investeeringute kulusid vähendada. Samas on tulevikuvaates oluline, kuidas rohkem tulu turult teenida.“

Kuigi I poolaasta numbrites see veel ei kajastu, siis tänaseks on tulenevalt hindade langusest keerulises olukorras juba mitmed sektorid, seal hulgas piimatootmine ja seakasvatus, tõdes minister.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel oli 2020. aasta I poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 320 miljonit eurot (+3,6% võrreldes eelneva aasta sama ajaga), kogukulud suurenesid samal ajal 4% ja olid 405 miljonit eurot (sh tööjõukulud 71,1 miljonit eurot). Põllumajandussektori ettevõtted on jätkanud investeeringutega suuremas mahus kui varasematel aastatel.

Toiduainetööstused müüsid esimese poolaastaga toodangut 1 011,9 miljoni euro eest ehk 0,5% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Ettevõtted suurendasid 2020. aasta esimesel poolel eksporti 6% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Toiduainetööstuse I poolaasta kogukasum oli 34 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga samas vähenes viiendiku võrra.

Soodsad ilmastikutingimused ning teravilja suurem kasvupind loovad eeldused heaks saagiks 2020. aastal. Teravilja kasvupind suurenes aastaga 1,5%. Teravilja kasvatatakse 2020. aastal 369 879 hektaril, millest 55% on suviteravili ja 45% taliteravili. Kartuli kasvupind võrreldes eelmise aastaga ei muutunud. Kartulit kasvatatakse 2020. aastal 5306 hektaril.

Esimese poolaasta kaubavahetuses kajastusid 2019. aasta soodsa saagiaasta mõjud – köögivilja impordimahud vähenesid ja eksport suurenes. Statistikaameti andmetel kasvatatakse 2020. aastal avamaaköögivilja kokku 3092 hektaril, mida oli aastases võrdluses 2% vähem. Katmikalal kasvatatakse köögivilja kokku 235 hektaril. Viljapuu- ja marjaaedade kogupind oli 7108 hektarit (sh maasikaid 764 ha). Aastaga ei ole puuvilja- ja marjaaedade kogupind oluliselt muutunud.

Liha kogutoodang I poolaastal oli viimaste aastate suurim. Eestis toodeti tänavu esimesel poolaastal liha 38 731 tonni, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5% võrra rohkem. Lihatööstusemüügitulu oli I poolaastal 182,8 miljonit eurot, mida oli 8% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kogukulud olid 183,4 miljonit eurot ning suurenesid aastaga 9,3%.

Eestis toodeti tänavu I poolaastal 424 400 tonni piima, mis ületas eelmise aasta kogust 3,2% võrra. Tööstused müüsid toodangut 213,9 miljoni euro väärtuses ehk 1,7% enam võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Piimatööstuste esimese poolaasta kulud olid 208,2 miljonit eurot ehk 1,6% suuremad kui eelmisel aastal samal ajal.

Vaatamata Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutele kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu aasta esimesel poolel 7%. Põllumajandussaadusi ja toidukaupu eksporditi Eestist 2020. aasta esimesel poolaastal jooksevhindades 625,3 miljoni euro väärtuses (+5,6%) ning imporditi 783,6 miljoni euro eest (-1,4%).

Kokku on 2020. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti eelarvest põllumajandusele, kalandusele ning maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligikaudu 367 miljonit eurot, millest I poolaastal maksti välja 28% ehk 101 mln eurot. Kogu toetuste eelarvest 50% ehk 158 miljonit eurot moodustavad otsetoetused, mille väljamaksed tehakse peamiselt detsembris.

 

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. a I poolaasta ülevaatega saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.