Euroopa metsaomanikud ootavad Euroopa Metsastrateegialt piirangute asemel tuge metsade majandamisele

Eesti Erametsaliit
Pressiteade
7. oktoober 2021

 

Esmaspäeval kogunesid Austrias Viinis metsaomanike ja metsamajandajate esindajad üle Euroopa, et arutada suvel avaldatud Euroopa metsastrateegia üle aastani 2030. Metsaomanike hinnangul vajab strateegia uute piirangute asemel selgemaid eesmärke ja reaalselt teostatavaid tegevusi jätkusuutliku metsanduse edendamiseks.

Konverentsil osalejad väljendasid oma muresid seoses Euroopa Metsastrateegiaga aastani 2030, mis õõnestab Euroopa multifunktsionaalse metsanduse tänaseks saavutatud tasakaalu sotsiaalsete-, keskkonna- ja majandushuvide vahel. Jätkusuutliku metsamajanduse edendamise asemel keskendutakse strateegias hoopis uute piirangute loomisele. Eesti metsaomanikke esindasid Viinis toimunud konverentsil Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun ja juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp.

Jaanus Auna sõnul tõi ühine mure uue metsastrateegias seatud eesmärkide pärast Viini kokku nii rahvusvahelised metsaomanike- ja riigimetsamajandajate esindusorganisatsioonid kui ka kohalike metsaomanike esindajad Austriast, Horvaatiast, Tšehhist, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ungarist, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Rumeeniast, Sloveeniast, Hispaaniast ja Rootsist. Aun nendib, et õhkkond konverentsil oli väga üksmeelne kuid ootusärev, sest rahulolematust uues strateegias kirjapanduga tundsid kõik kohaletulnud. “Strateegia toon on pigem metsaomanike tegevust piirav, mitte metsade veelgi paremale majandamisele innustav. Metsakasvatuse hoogustamine on peaaegu täielikult puudu, kuigi vajame metsadest kõrgekvaliteedilist puitu, et kliimamuutuste leevendamiseks fossiilset päritolu materjalidele alternatiive pakkuda. Samuti peab säilima metsade võime efektiivselt süsinikku siduda, mille tagamiseks vajame samuti õigeid metsakasvatuslikke valikuid,,” selgitas Aun metsaomanike rahulolematuse tagamaid.

Arpo Kullerkupu sõnul toodi Viinis allkirjastatud ja Euroopa Komisjonile adresseeritud ühisdeklaratsioonis välja mitmeid probleemkohti, mis vajavad täiendamist ning põhjalikku selgitamist. Muuhulgas oldi äärmiselt pettunud, et Euroopa Komisjon ei märka meie metsamajanduse edulugu. “Euroopa on ainuke maailmajagu, kus metsa osakaal on viimastel aastakümnetel suurenenud, koostöö metsaomanikega ja jätkusuutliku metsamajandamise edendamine saab olema edu võti ka tulevikus,” lisas Kullerkupp.

Euroopa metsaomanikud ja -majandajad teadvustavad, kui oluline on strateegiaga soovitud eesmärkide täitmine ja on valmis sellesse igati panustama. Kuid hoiatavad samas juba ette, et uue poliitika elluviimine ei saa toimuda sektori rolli ja panust teadvustamata ning nende huvisid ja ettepanekuid arvestamata. Ühispöördumise allkirjastajad ootavad Euroopa poliitikakujundajatelt selgeid signaale, et nende rolli maapiirkondade arendamisel ning majandusse ja keskkonda panustamisel jätkuvalt hinnatakse.

Viinis allkirjastatud ühisdeklaratsiooniga saab tutvuda Eesti Erametsaliidu kodulehel www.erametsaliit.ee.

Fotod kohtumiselt, autor: Marko Kovic (LFBÖ): https://photos.app.goo.gl/QiHD7GFotZdjbpB98

Taluliit: „Eesmärk 55“ selgelt kinnitab põllumajanduse ja metsanduse olulist potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel ja süsiniku sidumise kiirendamisel

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.

Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside.
Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:

  • Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad  hakkavad  oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude  kütmise eest,  maksma rohkem  puhkuselendude  eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret   kõrgemate  kulude pärast, mida  kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid,  mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:

 

 

 

 

Erametsaliit kiidab keskkonnaministrit metsaomanike huvide eest seismise eest

Eesti Erametsaliidu teade
1. mai 2021

 

Sel nädalal avalikustatud riigieelarve strateegia keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste seas oli välja toodud ka toetusmeetme rakendamine väljaspool Natura 2000 alasid asuvates piiraguvööndi erametsades. Eesti Erametsaliit tunnustab keskkonnaministrit ja kogu valitsust, kes metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamist toetasid.

Seni on piiranguvööndi metsaomanikke koheldud ebavõrdselt – kui maa asub Natura alal, on piirangute eest võimalik küsida hüvitist, kui aga väljaspool Natura võrgustikku, siis omanikule hüvitist ei maksta. Aastate jooksul on Eesti Erametsaliit korduvalt probleemile tähelepanu juhtinud. Piiranguvööndi metsaomanike ebavõrdset kohtlemist hüvitise maksmisel on nentinud nii keskkonna- kui maaeluministeerium. Ka õiguskantsler on nii 2014. kui ka 2018. aastal asunud seisukohale, et sarnases olukorras maaomanikke tuleb kohelda sarnaselt ning väljaspool Natura võrgustikku olevatele piiranguvööndi omanikele toetuse maksmine on õiguslikult põhjendatud.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tunnustab keskkonnaminister Tõnis Mölderit, kes seisis riigieelarve strateegia koostamisel metsaomanike huvide eest ning tänu kellele on tänane valitsus kokku leppinud piirangute hüvitamises ka väljaspool Natura võrgustiku alasid. „Loodame, et selle hüvitismeetme rakendamise nimel hakatakse ministeeriumis koheselt tööd tegema ning metsaomanike ebavõrdne kohtlemine lõppeb juba järgmisel aastal,“ ütles ta ning kinnitas, et Eesti Erametsaliit on valmis hüvitismeetme väljatöötamises kaasa aitama.

MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb, esindab ja propageerib oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.

Metsaomanikke kutsutakse konkursil osalema

Eesti Erametsaliidu teade
20. aprill 2021

 

Tänavu juba 28. aastat toimuvale metsamajandajate konkursile kutsutakse osalema metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse poolt korraldatavale konkursile oodatakse kandidaate kuni 20. maini.

Traditsioon tunnustada tublisid metsamajandajaid sai alguse juba 28 aastat tagasi. Nende aastate jooksul on konkursil osalenud suur hulk metsaomanikke, kes kõik on andnud tunnistust Eesti erametsade mitmekesisusest ja nende metsade eest hoolitsejate eriilmelisusest. Ka sel aastal oodatakse konkursile osalema metsaomanikke, kes oma metsas hoole ja heaperemehelikkusega toimetavad. Seejuures ei ole oluline, kas metsaomand on mõne või tuhande hektari suurune või millises vormis seda majandatakse. Oluline on, et seda tehakse hästi.

Metsamajandajate konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 20. maiks täita ankeet, mille leiab Eesti Erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee/metsamajandajate-konkurss. Pärast 20. maid võetakse kõigi kandidaatidega ühendust ning suve esimeses pooles külastab osalejaid neljaliikmeline hindamiskomisjon, et tutvuda osaleja metsa ja selle majandamise põhimõtetega.

Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad sel aastal Hiiumaa Metsaseltsi juht ja konsulent Aira Toss, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar, Rakvere Metsaühistu juht ja konsulent Meelis Matkamäe ning 2020. aasta parim metsamajandaja Mihkel Jürisson.

Tänavuse metsamajandajate konkursi tulemused kuulutatakse välja 21. augustil Pärnus toimuval kogu pere metsapäeval, osalejatele panevad väärikad auhinnad välja STIHL Eesti, Forestplanter, Luua Metsanduskool, Deskis ja teised.

Foto: 2020. aasta metsamajandajate konkursil osalejad (Erlend Štaub)

Lisainfo:

Kertu Kekk-Reinhold

Eesti Erametsaliit

kertu.kekk@erametsaliit.ee, 5596 7682

 

Riigikogule tehti ettepanek maadevahetuse taastamiseks

Eesti Erametsaliidu teade
19. aprill 2021

Eesti Erametsaliit saatis Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku maadevahetuse võimaluse taastamiseks. Liidu hinnangul on otstarbekas kõrge loodusväärtusega maid vahetada analoogselt teiste riigile vajalike maade vahetamisega, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade omandamisel.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Yoko Alenderile saadetud kirjas juhib Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tähelepanu ebaõiglasele kompensatsioonimehhanismile, mida riik looduskaitsealuste maade omanikele rangete majandamispiirangute korral pakub.

Kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsade majandamata jätmise eest makstakse Natura hüvitist 110 €/ha aastas, siis rangete majandamispiirangutega piiranguvööndites väljaspool Naturat asuvate metsade eest kompensatsiooni ei maksta. Lepituseks pakutakse maamaksu 50% vähendamist (2-3 €/ha aastas). Maaomanikel on võimalus ka valmiv või küpseks saanud mets riigile müüa, kuid rakendatav ostuhinna arvutamise metoodika ei arvesta turuhinda. Ka hiljutine Halduskohtu otsus seab kahtluse alla senise kõrge loodusväärtusega maade riigile omandamise põhiseaduspärasuse.

Et mitte süvendada looduskaitseliste piirangutega koormatud kinnistute omanike rahuolematust, tegi Eesti Erametsaliit ettepaneku taastada maadevahetuse võimalus. Nii saaks metsaomanikud oma traditsioonilist eluviisi maal jätkata.

Erametsaliidu hinnangul on otstarbekas kõrge loodusväärtusega maid vahetada analoogselt riigile muudel põhjustel vajalike maade vahetamisega – ümberkruntimise käigus. Sellisel kujul toimib maadevahetus ka täna, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade omandamiseks. Samasugust võimalust soovivad ka looduskaitsealuste maade omanikud.

Erametsaliit tegi keskkonnakomisjonile ettepaneku looduskaitseseaduse muutmiseks ja maadevahetuse võimaluse taastamiseks ka looduskaitsealuste kinnistute puhul.

 

Lisainfo:

Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht

andres.talijarv@erametsaliit.ee, tel 503 6212

Peagi avaneva Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusvooru eelarve suurenes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.03.2021

 

Aprilli algusest saavad erametsaomanikud taotleda toetust erametsamaale, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal sihtkaitsevööndis, piiranguvööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse eelarve kasvas aastaga enam kui 600 000 euro võrra.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetus aitab erametsaomanikele hüvitada nendel erametsamaadel looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. Ühe kalendriaasta jooksul piirangute järgimise eest antava toetusega kaitstakse erametsas looduslikke elupaikasid, loomastikku ja taimestikku metsakooslustes.

„Toetusega kompenseerime erametsaomanikele kaitsealuste liikide hoidmiseks metsa majandamiseks seatud piiranguid,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „2021. aastal on toetuse eelarveks kavandatud viis miljonit eurot, mis on ligi 614 000 euro võrra suurem summa kui eelmisel aastal. Kuna huvi toetuse vastu on olnud varasemalt suur ning ilmselt läheb nii ka tänavu, siis lubab suurenenud eelarve hoida toetuse ühikumäärasid senisel tasemel.“

Sihtkaitsevööndis paikneval metsamaal on toetus 110 eurot ja Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal asuval metsaalal  60 eurot hektari kohta kalendriaastas. Toetuse ühikumäära piiranguvööndis võidakse vähendada, kui eelarvest ei piisa kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas 4. aprillist kuni 22. aprillini.

Toetust tutvustav infopäev toimub 30. märtsil ZOOM veebikeskkonnas. Registreerimine kuni 26. märtsini.

Täpsema info toetuse tingimuste, infopäeva ning kehtiva tulumaksu lisasoodustuse kohta leiate SA Erametsakeskus kodulehelt www.eramets.ee.