Rubriik: METK

Maaelu Teadmuskeskus
04.12.2023

Eelmisel nädalal toimus Tallinnas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustike kohtumine “Riiklikud maaeluvõrgustikud ja innovatsioon”. Kohtumisel loodi alus jätkuvaks innovatsioonialaseks koostööks liikmesriikide võrgustike ja Euroopa Liidu ÜPP võrgustiku vahel.

Inge Van Oost, Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi AKISe koordinaator: “Üksteiselt õppimine algab teadmuse ja innovatsiooni ühendamisel. Koostöö käivitab uuenduslikke projekte ja parandab AKISe raames praktiliste teadmiste kogumist.“

Euroopa ÜPP võrgustiku innovatsioonivõrgustike koostööd toetav kohtumine on esimene omataoline. Kohtuti Eestis, sest oleme silma paistnud innovaatilisuse  ja  edusammudega digivaldkonnas. Kokkusaamisel vahetati põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) juurutamise ning põllumeeste ja toidutöötlejate toetamise kogemusi. Maaelu Teadmuskeskus (METK) jagas uhkusega edulugu Põhja-Balti maaeluvõrgustike koostööst, tuues esile sündmustesarja „Network to Innovate“ algatamise ja korraldamise.

Pille Koorberg, METKi ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna asedirektor rõhutas, et innovatsiooni toetava maaelu ja põllumajanduspoliitika olulisemateks alustaladeks on tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire. „Eesti oli üks esimestest ELi riikidest, kes rakendas EIP-AGRI põhimõtetel piiriülest koostööd innovatsiooniprojektide läbiviimisel ning suuresti toimus see just tänu maaeluvõrgustiku heale koostööle naaberriikidega,“ sõnas Koorberg.

Pacome Elouna Eyenga, ELi ÜPP võrgustiku innovatsiooni ja teadmussiirde üksuse juht: “Riiklikel maaeluvõrgustikel ja AKISe osapooltel oli hea võimalus jagada üksteisega võrgustike loomise kogemusi ja hästi toimiva AKISe toetamise tööriistu. Kaardistati võimalused ja vajadused põllumajaduses ja maapiirkondadesinnovatsiooni edendavaks piiriüleseks koostööks.”

„Eesti põllumajanduses on praegu palju erinevaid väljakutseid. Me räägime korraga nii põlvkonnavahetusest, sektori jätkusuutlikkuse toetamisest, paralleelselt on laual rohepööre ja paljugi muud. Nende väljakutsete lahendusi näeme AKISes, mis pikas perspektiivis toob kasu nii tarbijale, ettevõtjale kui ka riigile,“ rääkis kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Tõnis Tänav.

Taust:

Riiklikud maaeluvõrgustikud (alates 2023. a ÜPP võrgustik) moodustati kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides 2013. aastal eesmärgiga edendada maaelu ja põllumajandust. Euroopa Liidu tasandil on loodud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustik (EL ÜPP võrgustik).

Kohtumine “Riiklikud maaeluvõrgustikud ja innovatsioon” toimus 30. novembrist–1. detsembrini Tallinnas maaeluvõrgustike töö raames. Sündmuse korraldasid Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraat ja Euroopa Liidu ÜPP võrgustik, võõrustasMaaelu Teadmuskeskus.

METK foto: kohtumise korraldusmeeskond Maaelu Teadmuskeskuse juhtkonnaga.

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
04.05.2023

 

Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

Neljapäeval, 4. mail avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone, mis asub Sakus aadressil Teaduse 4.

Kaasaegsed ruumid teevad METKi laborikeskuse üheks parimate tingimustega laboriks kogu Euroopas. Uued bürooruumid aitavad kaasa tänapäevasele hübriidtööle üle minemisele, pakkudes head töökeskkonda nii igapäevaselt hoones töötavale inimesele kui ka mugavat võimalust kaugtöö tegijale.

Regionaalminister Madis Kallas näeb, et METKi laborihoone renoveerimine on oluline nurgakivi meie toiduvarustuskindlusele. „Kaasaegne põllumajandus on teaduspõhine ja Eesti toidu kõrge kvaliteet näitab, et meie teadlased on teinud väga head tööd. Maailmatasemel laborikeskkond aitab teadlastel olla veelgi edukam,“ kinnitab minister.

„Riikliku järelevalve, põllumehe või hobiaedniku seisukohalt pole meie laborikeskus juba ammu enam kohaks, kus saadakse vaid analüüsinumbreid, vaid pakume juurde teavet, mida laboritulemustega peale hakata,” rõhutab METK direktor Andre Veskiojalaborikeskuse tähtsust. „Keskuse laboreis uurime näiteks mulla seisundit, meie tehtavad analüüsid annavad põllumeestele teada, mis seisus on seemned, mis kvaliteediga on põldudel kasvav teravili, kui väärtuslik on loomadele antav sööt ning milline on meil kasvavate taimede tervis. Ehk siis siit majast pakutavate toodete ja teenuste abil aitame teha tootmise kasumlikumaks, täpsemini juhitavaks ja keskkonnasõbralikumaks,” lisab Veskioja.

„Riigi Kinnisvara ülesanne on luua avaliku sektori töötajatele üle Eesti kaasaegseid töökeskkondi. Maaelu Teadmuskeskuse Teaduse 4 laborikeskuse hoone ajalugu ulatub eelmise sajandi seitsmekümnendatesse aastatesse. Väärikatele hoonetele rekonstrueerimise kaudu uue elutsükli andmine on keskkonnasäästlik. Samas selline töö võib olla aeganõudev ja esitab nii arhitektidele, projekteerijatele kui ehitajale ka omajagu väljakutseid. Selle hoone juures on koostööpartnerid keerukate ülesannetega kenasti hakkama saanud ning täna avame laborikeskuse, mis loob võimalused tipptasemel teadustööks,” sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Põllumajandusuuringute Keskuse büroo- ja laborihoone brutopinna suurus on 6122 m². Rekonstrueerimistöödega alustati 2021. aasta suvel ehituse kogumaksumus on ligikaudu 9,9 miljonit eurot. Projekteerimist ja ehitust rahastatakse läbi meetme “Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” summas 3,4 miljonit eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Rekonstrueerimisprojekti arhitektuurne osa on valminud Arhitektibüroos Raivo Puusepp OÜ. Ehitusprojekti koostas peatöövõtjana Infragate Eesti AS, hoone ehitustööd teostas OÜ Nordlin Ehitus, omanikujärelevalve teenust pakkus Sweco Est OÜ.

Maaelu Teadmuskeskuse labori- ja teadushoone 5-korruselise, sümmeetriliste risaliitidega ning keskse 2-korruselise peasissepääsuga algse hoone projekteerisid 1975/1982. aastal arhitektid Ü. Vahi ja P. Madalik.

METK labori- ja büroohoone avamine 4.05.2023 Allikas: Riigi Kinnisvara, foto: Margus Pahv

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
17.03.2023

 

Uus taskuhääling toob esile Eesti eheda maaelu

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) maaeluvõrgustiku teenistus alustas taskuhäälinguga “Maaelu jutud”. Tegemist on veebipõhise audiosaadete kanaliga, mille eesmärgiks on tuua esile maal elavaid ja maaeluga seotud inimesi, tutvustada maaelu mitmekülgsust ja avada sellega seotud uusi teemasid.

„Meie maapiirkonnad on täis ägedaid, ettevõtlike ja inspireerivaid inimesi, kelle lood väärivad jagamist,“ innustab Pille Koorberg, METKi innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna asedirektor saateid kuulama. „Need kogemuslood on hindamatu väärtusega peegeldades ehedat Eesti maaelu. Meie maapiirkondades on palju, millest rõõmu tunda, tuleb vaid seda märgata ja väärtustada. Loodame, et selline kogemuste jagamine aitab muuta ka maaeluga seotud mõttemaailma.“

METKi taskuhäälingu saatejuhi ja eestvedaja Christiana-Gabriela Kristali sõnul viivad saated kuulajad põnevale rännakule, pakkudes vaheldust seminari ja konverentsi formaadis ettekannetele. „Lugusid on hea kuulata muude tegevuste kõrvalt, näiteks aiatöid tehes või jalutuskäigul,“ lisab Christiana-Gabriela.

Juba täna saab kuulata esimest saadet, kus vesteldakse Kääpa külaarendaja Annika Orasega, kes „ajutiselt“ maale kolides jäi sinna päriseks. Nüüdseks on maaelu, Kalevipoja Koja juhtimine ja aruka küla arendamine osa tema elustiilist.

Taskuhäälingu kanalist leiab ka kolm maamajanduse seeria saadet: Iisaka talu peremehe Priidu Veersalu kogemuslugu lambakasvatusest, Äntu mõisa omaniku Lauri Bobrovski kanakasvatuse kogemuslugu ja Luigeveski Agro omaniku Kerli Atsi lihaveisekasvatuse kogemuslugu.

Kanalisse lisatakse 1-2 uut saadet kuus. Taskuhäälingut saab kuulata platvormidel Spotify ja SoundCloud. Osa saadetest on salvestatud koos videoga ning neid on võimalik vaadata ka läbi maaeluvõrgustiku Youtube kanali.

Rohkem infot ja lingid taskuhäälingu kuulamiseks leiab maaeluvõrgustiku veebilehelt.