Talupidajate ootused uuele valitsusele: Ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga!

Eestimaa Talupidajate Keskliit ootab valituselt põllumajandussektoriga konstruktiivset koostööd, et koos arendada Eesti toidutootmist.

Välja tooksime järgnevad olulised fookusteemad:

  • Kriisiabi jaotusskeemi kiire otsustamine ja kriisiabi kiire väljamaksmine.
  • Põllumajandusettevõtetele suunatud toetuste rakendamine, et leevendada COVID-19 tekkinud
  • Põllumajanduse jätkuv siseriiklik toetamine, aga mitte ebaõiglaste nn top-upi toetustena, vaid õiglaste skeemide alusel. Ootame, et Maaeluministeerium taotleks Euroopa Komisjonilt top-upi iganenud referentsaastate muutmist või teiste õiglaste siseriiklike toetusskeemide võimaldamist.
  • Põllumeeste esindusorganisatsioonide jätkuvat sisulist kaasamist EL järgmise finantsperioodi põllumajanduspoliitika väljatöötamisel.
  • Valitsuse senisest aktiivsemat tegutsemist Euroopa Liidu tasemel otsetoetuste võrdsustamiseks. Tegevusi, mis aitavad tagada õiglasema ja sihipärase toetussüsteemi ja vähendada sissetulekute erinevusi väikese- ja keskmisesuurusega ja suurte põllumajandustootjate vahel. Selleks tuleks rakendada nn lagede seadmine otsetoetustele ning otsetoetuste ümberjagamine tegelikele põllumajandustootjatele. Loodame, et valitsus rakendab meetmeid peretalude jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Ebaausate kauplemistavade vastase seaduse vastuvõtmine selliselt, et seadusega keelustatakse kõik ebaausad kauplemistavad Eestis sõltumata ettevõtete suurusest.
  • Põllumajandustootjate tugistruktuuride arendamine – põllumajandusteaduase stabiilne finantseerime järjepidevuse tagamiseks, et põllumajandustootjatel oleks teadus millele tuginedes ratsionaalseid otsuseid langetada. Lisaks on oluline tugevdada põllumajandustootjate nõustamissüsteemi, et tagada tuleviku eesmärkide täitmine. Nõuandesüsteemil, teadusel ja innovatsioonil on oluline roll, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla tulevaste väljakutsetega.
  • Üleminekuperioodil ootame investeerimistoetuste jätkumist, et põllumajandustootjatel, et tagada põllumajandussektori areng.
  • Mahepõllumajandussektori arengu osas seisukoha kujundamine ning meetmed, mis tagasid sektori jätkusuuliku arengu.
  • Aktsiisisoodustused – COVID-19 kriisi ajal on suureks toetuseks olnud aktsiisimäärade langetamine, eriti diiselkütuse aktsiisimäära langetamine. Põllumajandustootjate toodangu hinnad on COVID-19 kriisist ja muudest asjaoludest tingituna langenud, kuid paraku on sisendihinnad säilitanud oma kõrge taseme, mis on väga selgelt mõjutanud põllumajandustootjate sissetulekuid. Ellu viidud maksusoodustused on aidanud seda olukorda leevendada.
  • Otsuste langetamisel, tuleb tugineda teadusele, sekkumised peavad olema teaduslikult põhjendatud ning, mis tagaksid põllumajandussektori jätkusuutliku arengu.
  • Kohalike toorme väärindamiseks sobilike meetmete rakendamine, mis aitaks parandada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas.
  • Ringmajanduse arendamisel väike- ja keskmisesuurusega põllumajandusettevõtetele võimaluste loomine läbi ühistegevuse arendamise.

Tänases ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga ning sellest lähtuvalt peab tagama kodumaise kvaliteetse ja puhta toidu tootmise jätkusuutlikkuse.

 

TALULIIT 2020: Võtame aasta kokku!

TALULIIT 2020: Võtame aasta kokku!

 

2020. aasta võib kohati tunduda kui halb unenägu, millest me kõik tahame ärgata – raputada hommikuvõimlemisega aasta alguses kogu möödunud aasta maha ning alustada uut aastat nii nagu midagi poleks olnud ja muutnud ning naasta oma normaalsesse argipäeva. Kahjuks see päris nii lihtne ei ole ning 2020 ei olnud kindlasti halb unenägu vaid uus olukord, millega peame harjuma ja seda me oleme ka tegemas.

 

Tegevused ning kordaminekud:

  • Siseriiklike üleminekutoetuste (ehk Top-up’i) maksmise lõpetamine ja selle asemel palju õiglasemate kriisitoetuste maksmine ka suuremas summas;
  • Taluliidu esindaja nimetamine taas EL majandus- ja sotsiaalkomitee liikmeks;
  • Põllumajandustootjate asendamise teenuste tagamine kriisilolukorras ja teenuste laiendamine ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele;
  • Aktiivne ettevalmistumine uueks EL finantsperioodiks;
  • Oma liikmeskonna kasvule pööramine.

 

 

Nüüd kõigest lähemalt. Taluliidule oli 2020. aasta tormiline ja töömahukas. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmperiood 2014 – 2020 on lõppemas ja algamas on üleminekuperiood, mis on üheltpoolt vanaga jätkamine ja uue programmperioodi ettevalmistus. Siiski on esindusorganisatsioonid aktiivselt osalenud juba ettevalmistustöödes uueks programmperioodiks. Olukorras, kus tavapäraseks on muutunud sotsiaalne distantsi hoidmine on olnud kogu töökorralduse muutmine paras väljakutse. Kui kevadel ei suutnud kahte tundigi ekraani ees keskenduda, siis aasta lõpuks olime saanud professionaalideks veebikoosolekutel osalemises. Polnud erand, kus leidsid ennast korraga kolmelt koosolekult – üks lauaarvutis, teine sülearvutis ning kolmas telefonis. Aga harjutamine teeb meistriks. Ehk, et kui aasta alguses, ei suutnud me kilomeetritki veebikoosoleku mõistes kõndida, siis aasta lõpus olime maratoonarid veebikoosolekute mõistes.

Taluliidule on 2020, toonud arusaamise, et põllumajandustootjaid koondaval katuseorganisatsioonil on oluline tugiroll, et seista oma liikmete eest ning meil on vaja ühiselt arendada oma organisatsiooni, et olla ühiselt tulevikus tugevad.

 

Võtame siis aasta kokku ja vaatame üle olulisema 2020. aastast:

 

  • ÜPP STRATEEGIAKAVA 2021-2027 TÖÖGRUPID ja JUHTKOMISJONI TÖÖ

Lõppenud on esimesed ettevalmistused MAK 2021-2027 strateegiakava koostamiseks. Eestimaa Talupidajate Keskliit on oluliseks sotsiaalpartneriks Maaeluministeeriumile. Taluliidu esindajad on 2020.aastal olnud aktiivselt kaasatud nii juhtkomisjoni töösse kui ka töögruppide töösse. Kui aasta esimeses pooles oli peamine fookus töörühmade tööle, siis aasta lõpus oli juhtkomisjoni liikmetel tihe töögraafik. Tänaseks on läbitöötatud kõik töögruppide abil valminud ÜPP sekkumislehed. 2021. aasta esimeses pooles algab ÜPP strateegiakava ettevalmistamise järgmise etapi töö.

 

  • EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

28. mail 2020. a. toimunud istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks sotsiaalministri ettepaneku nimetada Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee uued (EMSK) liikmed järgmiseks viieks aastaks ja nende hulgas ka Kerli Ats’i Eestimaa Talupidajate Keskliidust. 

Seega, on pärast viie aastast vaheaega Eesti talupidajate huvid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees taas esindatud.

Komitee uue koosseisu ametiaeg algas 21. septembrist 2020 ja kestab viis aastat. Komitee liikmeks olemine annab organisatsioonidele ametliku platvormi oma seisukohtade väljendamiseks Euroopa Liidu tasandil.

 

  • ASENDUSTEENISTUSE LAIENEMISEST TAIMEKASVATUSEGATEGELEVATELE ETTEVÕTTELE JA LISAEELARVEST

Hoolimata kriisiolukorrast suutis Taluliit tagada asendusteenistuse pakkumise talunikele. Mullu kevadel otsustas Vabariigi Valitsus laiendada asendusteenusteenuse pakkumist ka taimekasvatusega tegelevatele põllumajandusettevõtetele ja asendusteenuse kogu riiklikku toetust suurendati 0,5 miljoni euro võrra. Asendusteenuse taimekasvatus ettevõttetule asendusteenuse pakkumiseks palgati 2020.aastal kokku 13 asendustalunikku.

 

  • TALUPÄEV 2020

Talupäev on Eestimaa Talupidajate Keskliidu traditsiooniline üritus, mis sel aastal oleks toimunud juba 29nd korda. Kahjuks kriisiolukorras me talupäeva planeeritult korraldada ei saanud, kuna olukord oli ebastabiilne ning risk suure avaliku ürituse korraldamiseks oli liiga suur. Siiski on oluline traditsioone jätkata ning selleks korraldas Taluliit Talupäeva konverentsi „Käbi ei kuku kännust kaugele – või siiski?“

Läbi erinevate ettekannete ja põllumajandustootjate praktilisi kogemuste analüüsiti 13. novembril, Pärnus Estona SPA konverentsikeskuses toimuval konverentsil põlvkondade vahetuse hetkeseisu Eesti põllumajanduses.

 

Vaata konverentsi järele siit: https://maaelu.postimees.ee/7101749/konverentsil-otsitakse-lahendust-kuidas-noori-pollumajandusse-tuua 

 

  • PARIM TALU JA TALUTOIT 2020

Ka sel aastal jätkasime traditsiooni valida parimad talud ja talutoidud. Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel.

Loe lähemalt Parima talu valimisest
Loe lähemalt Parima talutoidu valimisest

 

  • LIIKMED JA VAATLEJALIIKMED 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu vaatlejaliikme staatus lõppes Valgamaa Põllumeeste Liidul, ning nad on otsustanud astuda Taluliidu liikmeks. Lisaks on esitanud liikmeks astumise avalduse Mahepõllumajanduse Nõu- ja Jõukoda. Taluliidul on ka uus vaatlejaliige, kelleks on Eesti Lihaveisekasvatajate Selts.

 

  • LIIKMETE HUVIDE ESINDAMINE

Taluliidu peamine eesmärk on oma liikmete huvide esindamine ning kaitse. Selle aastal oleme tegelenud erinevate küsimustega, milleks üheks olulisemaks on olnud õiglasem siseriiklike toetusete jagamine 2021. aastal. Taluliit on seisnud tugevalt selle eest, et toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid kriisiabiga EL ajutise riigiabi raamistiku alusel. Taluliidu jaoks on olnud algusest peale selge, et siseriiklike otsetoetuste maksmine ehk nn top-up ei ole kriisiolukorras õiglane meede.

Alljärgnevalt kokkuvõte ametlikest Taluliidu poolt edastatud pöördumistest:

2020. aasta märksõna oli tervis, siinkohal soovime rõhutada, et tervis on otseselt seotud meie toidusüsteemiga – ohutu ja kvaliteetne puhas toit. Ohutu ja puhas toit saab alguse puhtast ja hoitud loodusest.

Soovime omalt poolt tänada kõiki toidutootjaid, kes tagavad meile kvaliteetse, puhta ja ohutu kodumaise toodangu. Taluliit seisab tugevalt selle eest nii Eestis kui ka Euroopa Liidus, et peretalud oleksid maapiirkondades jätkusuutlikud ning nende panust loodushoidu hinnatakse.

Head uut aastat ja hoidke ennast!

Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

EHTNE TALUTOIT 2020 kokkuvõte

 

Aasta 2020 on jõudnud lõpusirgele. Antud aasta oli Ehtsale Talutoidule väga tegus ja väljakutsete rohke.

Koostöös 2020. aasta Ajujahi võitjameeskonnaga SEIK, MTÜ Eesti OTT ja MTÜ Ehtne Talutoit sai Aprillis loodud talutoidu E-TURG. Tänaseks on e-turul kokku pea 60 tootjat ja müügil üle 400 erineva toote. E-turule on tekkinud kindlad püsikliendid ning aktiivselt toimuvad igapäevased tellimused.

Juulis toimus juba viiendat korda Parima Talutoidu valimine, mille eesmärgiks on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada tublide talunike tööd. Läänemaa maitsete võitjaid saime tunnustada augustis toimunud Valge Daami festivalil ja üldvõitjaid novembris toimunud Talunike tänuüritusel.

2020. aastal valmis ka 4 uut ja toredat talulugu meie tublidest Ehtsa Talutoidu liikmetest Iga talulooga valmisid ka ilusad pildigaleriid.

Tahame tänada Teid kõiki, et olete taaskord toonud Eesti inimesteni maitsvat ning puhast toitu!

Loodame, et pühadel kaunistas paljude toidulauda just EHTNE TALUTOIT!

 

2020. aastal valmis 4 uut talulugu Ehtsa Talutoidu kaubamärgi liikmetest

Pajumäe talu lugu

Pajumäe talu paistab üldsusele silma eelkõige selle poolest, et nende tooted on müügis vaat et igas suuremas kaupluseketis. See pole väiketootjate puhul kuigi tavaline. Edu taga peidab end väiketootmise paindlikkus ja austus klassikaliste maitsete vastu…

Kuusiku talu lugu
Kuigi eestlased söövad peamiselt kana- ja sealiha toodetakse Eestis ka muu maailmaga võrreldes väga kvaliteetset ja puhast veiseliha. Selle ehedaks tõestuseks on Jane Mättiku veisekasvatus Rookülas…

Veinimäe talu lugu
Veinimäe talu on viinamarjaistandus Lõuna-Eestis, täpsemalt Võrumaal, Kärgula külas. Seal laiub üle 2,500 ruutmeetrit pikkades kiletunnelites üle 75 erineva viinamarjasordi. Vaid mõned üksikud sordid kasvavad väljas, lageda taeva all. Nende kõigi eest kannab hoolt Veinimäe viinamarjaistanduse peremees Roman Šarin…

Tammejuure mahetalu lugu
Tammejuure mahetalu kõlab kui muinasjutt- kuskil kaugel on üks peretalu, kes toodab kõike mahedalt ning kasutab sellest päikeseenergiat. Õnneks pole nad välja mõeldud, vaid päriselt olemas…

 

Eesti mahetootja teenis kõrgeima tunnustuse maailma kõige usaldusväärsemal toidu- ja joogikonkursil

Esimese Eesti tootjana teenis Piesta Kuusikaru talu maailma kõige usaldusväärsemal toidu- ja joogikonkursil Great Taste kõrgeima auhinna. 3-tärni vääriliseks tunnistati Piesta õunastroop, mis on ka Eesti gurmaanide lemmik. 3-tärni auhind Great Taste konkursil on kõige ihaldusväärsem tunnustus toidu- ja joogimaailmas. Tänavu oli võistlusel osalemas 106 riigi 12 777 toodet, millest vaid 1,6% ehk 205 pälvisid 3-tärni hinnangu.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#eesti-mahetootja-teenis-korgeima-tunnustuse-maailma-koige-usaldusvaarsemal-toidu-ja-joogikonkursil 

 

Parim talutoit 2020 on Andre Juustufarmi juust Andre Prima Old

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sellel aastal juba viiendat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada meie tublide talunike tööd. 13-liikmeline žürii valis oma lemmikud välja 81 talutoote seast.

ETKLi juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul näevad väiketootjad igapäevaselt vaeva selle nimelt, et rikastada meie toidulauda erinevate kvaliteetsete toodetega. „Meil on hea meel näha, et iga aasta võtab võistlusest osa pea sadakond toodet, mille seast leiab nii põnevaid uudistooteid kui ka juba tuntud lemmikuid,“ ütleb Ats ja lisab, et läbi parima talutoidu konkursi tunnustatakse just parimatest parimaid.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#parim-talutoit-2020-on-andre-juustufarmi-juust-andre-prima-old

 

Selver toetab hätta jäänud väiketalunikke

Selver võtab kiirendatud korras müügile väiketalunike toodangu, mida toodeti eelkõige kohvikutele, restoranidele ning hotellidele, mille tegevus on sisuliselt seiskunud.

„Lõviosa Eesti väiketalunike toodangust läks jaekaubandusest oluliselt väiksema nõudlusega HoReCa-sektorile ehk hotellidele, restoranidele ja catering-i teenust pakkuvatele ettevõtetele. Praeguses olukorras on see sektor aga üks suurimaid kannatajaid. Otsustasime seega ise talunike poole pöörduda ja teha ettepanek toidukauplustele sobivad tooted Selverisse müügile võtta,“ ütles AS-i Selveri juht Kristi Lomp.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#selver-toetab-hatta-jaanud-vaiketalunikke

 

VÄIKETOOTJATE JUUSTUD – KAS EESTI UUS EDULUGU?

Kevadel ilmus Taluliidu leht „Meie talu“, kus toiduajakirjanik Tuuli Mathisen kirjutas Eesti talujuustudest.

Kes meist juustu ei armastaks! Kas siis hommikul mustale leivale sätitud toekas juustuviil koos mahlase suvemagusa tomatiga või hoopis värskesse salatisse poetatud mahlane soolakas kitsejuust. Ilma juustuta oleks maailm palju maitsevaesem paik. Külluslike ribadena veniv sulanud juust on küll üks enam kasutatud klišee, aga samas ka üks kindlam viis, kuidas süljenäärmed hetkega tööle panna.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#vaiketootjate-juustud-kas-eesti-uus-edulugu

 

AGROTURISMI 2020 kokkuvõte

 

Aasta 2020 oli agroturismi projekti jaoks äärmiselt tegus. Oluline roll oli kodulehe uuendamisel ning agroturismi mõiste ning olemuse selgitamisel tarbijaskonnale.

Sellest lähtuvalt planeerisime lisaks kodulehe uuendamisele ning reklaamvideote valmistamisele turunduskampaania, mis hõlmas erinevate turunduskanalite kasutamist. Säravalt võib meenutada Agroturismi projekti osalust “ÕHTU” saates, mille käigus külastasid kolm saatejuhti agroturismi talu Männikupiimalambad. Kokku filmiti ühe päeva jooksul kolm videolõiku, mis jõudsid Kanal2 otse-eetrisse kolmel erineval õhtul.

Lisaks “ÕHTU” saatele, oli Juuni lõpus Agroturismi projekti jaoks tähtis päev, mil sai korraldatud Agroturismi esimene unikaalne ringreis sotsiaameedia mõjutajatele, ajakirjanikele ja blogijatele. Agroturismi tutvustava ekskursiooni käigus külastati kolme Lõuna-Eesti agroturismi talu.

2020. aastal kutsusime kokku ka Agroturismi nõuandva koja. Agroturismi nõuandev koda koosneb talupidajatest, kes on täna aktiivsed agroturismi teenusepakkujad ning omavad praktilisi kogemusi, mis aitaks agroturismi tegevusi paremini planeerida. Nõuandva koja liikmed näevad äärmiselt suurt potentsiaali agroturismi tulevikul ning sellest tulenevalt räägitakse tuliselt kaasa agroturismi projekti tegevustes.

Lisaks nõuandva koja loomisele korraldasime koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse maaeluvõrgustikuga Agroturismi rahvusvahelise seminari.

Loodame, et ka uus aasta saab olema Agroturismi projekti jaoks tegus ja edukas.

Täname kõiki meeldiva koostöö ja aktiivse osaluse eest!

 

2020 aastal valmis Agroturismi taludest 6 tutvustavat lühivideot::

Maamehe Golf
Wile Alpaca Farm
Viinamärdi talu
Olemari talu
Siidrikoda
Andri-Peedo talu

11. November toimus Agroturismi rahvusvaheline seminar Jänedal

Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid. Agroturismi seminaril räägiti, millist kasu toob agroturism ning miks agroturismi projektiga liituda? Anti ülevaade agroturismist mujal maailmas ning võrreldi seda Eestiga. Vahetati mõtteid, kuhu võiks liikuda agroturism Eestis, ning arutleme agroturismi olulisuse ja tegevussuundade üle.

Ettekanded ja seminari järele vaatamise võimaluse leiab siit: https://maainfo.ee/index.php?id=7269&page=3394&

 

26. Oktoobril loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja.

Loe lähemalt siit: https://agroturism.ee/#pressiteade-sel-nadalal-loodi-eesti-agroturismiettevotteid-uhendav-nouandev-koda

 

Juunis toimus Agroturismi esimene ringreis

27. Juunil toimus agroturismi projekti jaoks tähtis päev, sest esmakordselt korraldati unikaalne ekskursiooni agroturismi taludesse. Külastati Andri-Peedo kitsefarmi, Uue-Saaluse veinitalu ning modernset Nopri Talu meiereid.

Külastusest valmis ka vahva video:
https://www.facebook.com/eestiagroturism/videos/925330014608247

 

Agroturismi kodulehel valmis kaardirakendus agroturismitalude leidmiseks 

Agroturismi talusid on üle Eesti kümneid, kuid kuidas mööda Eestimaa looklevaid teid nendeni siiski jõuda? Oleme pikalt mõelnud sellele, kuidas taludeni jõudmine teha võimalikult lihtsaks ning nüüd oleme lahenduse ees!

Juba mõnda aega on meie kodulehel saadaval Agroturismi kaardirakendus, mis koondab enda alla kõik Agroturismi talud. Kaardirakendus on leitav liikmete sektsioonist.

Loe lähemalt: https://agroturism.ee/#agroturismi-kaardirakendus-kellele-ja-miks

 

Agroturismi talu külastasid kanal2 – ÕHTU saatejuhid

Mai alguses külastasid kanal2 – ÕHTU saatejuhid Männikupiimalambaid ja proovisid kätt erinevate talutöödega.

Vaata kuidas:

Robist saab sulane

Jüri lüpsab lambaid 

Piret traktoriga põldu kündmas

Maaeluministeerium taotleb põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.12.2020

 

Maaeluministeerium edastas Euroopa Komisjonile riigiabi loataotluse põllumajandustootjatele seoses COVID-19 levikuga eraldatud erakorralise 12 miljoni euro suuruse toetuse maksmiseks.

 

„Töötame aktiivselt selle nimel, et COVID-19 toetus jõuaks nii kiirelt kui võimalik abivajavate põllumeesteni,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Praeguseks on riigiabi loataotlus ette valmistatud ning sel nädalal sai see Euroopa Komisjonile edastatud. Senine praktika COVID-19ga seotud riigiabi meetmetega on näidanud, et loataotluste menetlemine Euroopa Komisjonis võtab mõne nädala aega.“

 

Ministri sõnul on pärast erakorralise toetuse jaotuskava tutvustamist sektori esindusorganisatsioonidele detsembrikuu esimeses pooles ja nendega toetustingimuste arutamist praeguseks valmimas ka vajalikud õigusaktid toetuse jagamiseks. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.„Praegune valitsus peab põllumajandus- ja toiduainesektorit strateegiliselt oluliseks sektoriks. COVID-19 mõjudega toime tulemiseks oleme sektorit toetanud MESi erakorraliste meetmetega, maaelu arengukava kaudu toidutööstustele antud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise ajutise abiga ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisilangetusega,“ lisas minister.

 

„Toetatavate sektorite valikul oleme lähtunud just sektori enda ettepanekutest. Erakorralise toetuse tingimuste väljatöötamisel lähtume põhimõttest, et ühest küljest peab see jõudma turule tootvate ettevõtjateni, teisest küljest aga tagama meie tootmise elujõu ja järjepidevuse,“ sõnas Arvo Aller.

 

Põllumajandussektorile suunatud erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

 

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) vähemalt 1 hektaril. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja pinna kohta.

PRIA maksab põllumeestele ja loomapidajatele otse- ning üleminekutoetused jõuludeks välja

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
22. detsember 2020

 

Saabuvateks jõuludeks on PRIA maksnud ca 14 tuhandele põllupidajale välja hektaripõhised otsetoetused ja üleminekutoetused, ligi 900 loomapidajat on selleks ajaks kätte saanud piimalehma kasvatamise otsetoetuse. Nende toetuste tänavune eelarve on kokku ligi 172 miljonit eurot.

Põllumehed ja loomapidajad on PRIA klientide hulgas arvukaim toetusesaajate sihtgrupp ja neile makstavad ühikupõhised toetused moodustavad igal aastal suurima summa PRIA vahendatavatest toetustest.

Euroopa Liidu poolt rahastatavate otsetoetuste eelarve on 25 miljoni euro võrra suurem kui eelmisel aastal – 169 miljonit eurot. Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetusi rahastab Eesti riik 2,6 miljoni euroga.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Kuigi ootamatusterohke 2020. aasta on osutunud kõigile keeruliseks, on hea meel tõdeda, et saame otsetoetused välja makstud tavapärasel ajal.“

  1. aasta väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud 21. detsembri seisuga on järgmised:

– ühtne pindalatoetus – 107 983 263 eurot, 12 759 toetusesaajat;

– kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 49 285 737 eurot, 12 759 toetusesaajat;

– noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 838 720 eurot, 611 toetusesaajat;

– puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 464 013 eurot, 189 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus – 4 007 568 eurot, 720 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 1 424 737 eurot, 105 toetusesaajat;

– väikepõllumajandustootja toetus – 948 132 eurot, 1 217 toetusesaajat;

– põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 2 582 233 eurot, 4 063 toetusesaajat;

– heinaseemne üleminekutoetus – 5 716 eurot, 38 toetusesaajat.

 

PRIA kodulehel avaldatakse toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega nii konkreetse toetuse leheküljel kui ka toetuse saajate lehel. (Lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud).

Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset tasaarveldusi, samuti on eraisikute toetustelt kinni peetud füüsilise isiku tulumaks.

PRIA kinnitas 2020. aasta otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
30. november 2020

 

Täna, 30. novembril kinnitas PRIA kuue tänavu makstava otsetoetuse ja kahe üleminekutoetuse ühikumäärad. Otsused koostab PRIA hiljemalt 10. detsembriks ja kõik toetused makstakse välja pärast otsuse kinnitamist paari nädala jooksul. Käesoleval aastal on otsetoetuste jaoks eelarves 169 miljonit eurot.

 

Otsetoetused on märkimisväärne osa PRIA vahendatavatest toetustest. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast 25 miljonit eurot suurem. Kõige enam kasvas käesoleval aastal ühtse pindalatoetuse ühikumäär, mis on 17,38 eurot hektari kohta suurem kui eelmisel aastal.

 

  1. aastal on kinnitatud ühikumäärad järgnevad:

 

Ühtne pindalatoetus – 114,95 eurot/ha

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 52,65 eurot/ha

Noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 57,47 eurot/ha

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 276,98 eurot/ha

Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 201,24 eurot/loom

Piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 245,58 eurot/loom

 

Samuti kinnitas PRIA kahe üleminekutoetuse ühikumäärad, mille jaoks on eelarves 2,6 miljonit eurot:

 

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 4,22 eurot/ühiku kohta

Heinaseemne üleminekutoetus – 5,20 eurot/ühiku kohta

 

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

 

Kõiki otsetoetusi rahastab Euroopa Liit ja üleminekutoetused tulevad Eesti riigieelarvest.

 

Palume klientidel arvestada, et iga liiki toetus laekub eraldi maksena ning raha võib arvelduskontole jõuda mitmel erineval kuupäeval. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused ja tasaarveldused ning füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks.

 

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

 

Sellel sügisel on lindude gripi tõttu Euroopas hukatud ligi 400 000 kodulindu

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.11.2020

 

Oktoobri lõpust alates on lindude grippi diagnoositud kokku kümnes Euroopa riigis – Hollandis, Taanis, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Belgias, Iirimaal, Itaalias, Rootsis ja Horvaatias.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul on taud väga ohtlik. „Lindude gripi viirustüvi H5N8 inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab suurt majanduslikku kahju. Gripi tõttu on sügisel nendes riikides hukkunud või hukatud ligi 370 000 lindu, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas Sammel. Sellel aastal on lindude gripi tõttu Euroopas hukatud üle 5 miljoni kodulinnu.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

Linnupidajad peavad kasutama oma lindude kaitseks järgmisi bioohutusmeetmeid:

  • ära too välisriikidest linde või haudemune, mis võivad kanda nakkust;
  • korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • säilita ja hävita lindudelt pärinevaid saadusi nii, et kodu- ja metslinnud ei pääse neile ligi;
  • aseta lindude joogi ja sööginõud sellisesse kohta, kus metslindudel puudub ligipääs;
  • eralda haiged linnud tervetest, haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Selle aasta parimad talud on selgunud

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
16.11.2020

 

 13. novembril kuulutatid Pärnus talunike tänuüritusel välja selle aasta parimad talud. Parima talu tiitli pälvis Raudepere OÜ Pärnumaalt, kus kasvatatakse kurke ja tomateid.

“Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel,“ ütles Taluliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkurssiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust.“ selgitas Kerli Ats. Parimat talu on Eestis valitud juba 27 aastat. Parimad selgitativälja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Lisaks kuulutati välja üldvõitja, kes saab parima talu tiitli. Parimaid talusid aitasid tunnustada, Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

 

PARIM NOORTALUNIK – Priidu Veersalu Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalust (Harjumaa)

Parim noortalunik võttis vanematelt talupidamise üle viis aastat tagasi. Üks eesmärk talu ülevõtmisel oli ehitada suur kaasaegne laut, mis on nüüdseks ka valmis saanud ning see mahutab kuni 250 põhikarjalooma. Nende põhiliseks sissetulekuallikaks on elusloomamüük ning nende soov on minna eksporditurule. Lisaks sellele tegeldakse liha ja käsitöötoodete müügiga. Kõik pere liikmed on talu tegemistesse on kaasatud, ka 92‑aastane vanaema on usin abistaja.

 

PARIM ALTERNATIIVTALU – Tori Siidritalu (Pärnumaa)

Maaelu mitmekesisuse rõhutamiseks valitakse igal aastal ka parim alternatiivtalu, kes ei tegele traditsioonilise põllumajandustootmisega. Parima alternatiivtalu tiitli võitja kolis Tallinnast tagasi oma juurte juurde ning alustas oma tegevusalaga nullist. Toetutakse esivanemate kogemustele, väärindades kohalikul, eripärase koostisega mullal kasvanud toorainet. Välja on arendatud oma kaubamärk ning kasvatatakse mahedalt õuna- ja viinapuid. Pererahvas on kõikide oma toodete sünni juures, alates õunapuude paljundamisest ja pookimisest kuni pudelisse villimise ja erikettide panekuni.

 

PARIM TOOTMISTALU – Saareõue OÜ (Pärnumaa)

Parim tootmistalu on pereettevõte, kelle põhiline käive tuleb teraviljamüügist, kuid nad on leidnud ka tee tõuloomade müügini nii Eestis kui ka võõrsil. Lisaks karjamaadele hooldavad loomad ka oma kandi rannikut. Alates vanematelt talupidamise ülevõtmisest on haritava maa suurust kümnekordistatud ning 16 lihaveisest on saanud 180 aberdiini-anguse veist.

 

PARIM TALU – Raudepere OÜ (Pärnumaa)

2020.aasta parim talu on musternäidis taluidüllist. Noorpere jätkab seda, mida vanemad alustasid. Selleks, et ka edaspidi oma pere jõududega hakkama saada ning aega ka pisipere jaoks jääks, on investeeritud automaatsetesse kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemidesse. Toodang turustatakse suuresti lähipiirkonnas ning nii‑öelda müügikõlbmatu välimusega toodang väärindadakse kohapeal tomatikastmeks või hoopis soolakurgiks.

 

Lisaks otsustas hindamiskomisjon anda välja kaks eripreemiat: „Tõe ja õiguse“ ning elutööpreemia.


Eripreemia „Tõde ja õigus“  pälvis Kuldr Kuld Lalluka OÜst (Jõgevamaa)

„Tõe ja õiguse“ eripreemia vääriliseks on noortalunik, kelle armastus põllutehnika vastu tekkis juba väga varajases eas, mil poiss nooremaseas põlluserval traktoreid piilumas käis. Kuna tööd on palju, siis otsustas ta investeerida tööliste asemel hoopis tehnikasse, et säilitada klassikaline peretalu, kus saab kõik tööd ise ära tehtud. Ta kasvatab mahevilja 300 hektaril ning on hästi läbi mõelnud oma äriplaani ja kursis erinevate suundadega Euroopast, mis mõjutavad tema valikuid.

 

Elutöö eripreemia pälvis Naima Kütt Küti talust (Saaremaa)

Elutöö eripreemia saab talupidamisega 1989. aastal alustanud talunik. Tänaseks on loomakasvatusega tegeletud üle 60 aasta ning talus on 45 lüpsilehma, 50 šarolee tõugu lihalooma, kanad, koerad ja kassid. Iga elusolendi eest hoolitseb talu perenaine ennastsalgavalt. Talu kasutuses on üle 200 hektari maad, kus karjatatakse loomi ning varutakse sööta. Tema aed on imetlusväärselt ilus ja puhas, muru on alati niidetud ja hoovi ümbritsevad lillepeenrad.

Fotod parima talu tiitli võitnutest: FOTOD PARIM TALU 2020 

Parimaid talusid aitaid tunnustada Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

Lisainfo:

 Kerli Ats

Tel. +372 5647 5660
e-post: kerli@taluliit.ee

 

Assamalla juhtum – ametnikud kontrollivad olukorda iga päev

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

04.11.2020

 

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) on teostanud Assamalla külas asuvas Alatfar OÜ loomapidamishoones kontrolli ning nõudnud omanikult kohest puuduste kõrvaldamist ja loomade heaolu tagamist.

 

Loomade heaolu on üks VTA prioriteetidest ning kindlasti ei tolereeri amet loomade hooletusse jätmist ning reageerib saabunud kaebusele esimesel võimalusel. Nõnda toimiti ka seekord. VTA sai antud juhtumi kohta info pühapäeva õhtul ning esmaspäeva hommikul  reageeriti, minnes ettevõtet kontrollima.

 

Loomapidaja tegevust nõuete täitmisel – loomadele vajalike pidamistingimuste ja söötmise tagamist – on alates olukorraga tutvumisest kontrollitud alates esmaspäevast iga päev. Selliste kontrollidega jätkatakse kuniks on veendumus, et tuvastatud probleemidele on leitud eesmärgipärased lahendused ja need on rakendatud. Loomapidaja teeb ametiga igakülgset koostööd ja on järginud talle antud juhiseid. Loomade elu ja tervis pole hetkel ohus.

 

Pühapäeval saabunud info oli ametnikele uus ning see tuleb selgelt eristada juunikuus esitatud kaebusest ja kontrollist. Juunikuus laekunud vihje järgselt teostatud kontrollkäigul veenduti, et loomade elu ja tervis polnud mingilgi viisil ohustatud ning loomapidajale anti vajalikke selgitusi loomade heaolu tagamiseks.

 

Amet on väga tänulik inimestele, kes on teavitanud hättasattunud loomadest ning kinnitame, et kõigile esitatud vihjetele reageeritakse.

 

Antud juhtumi valguses juhib amet tähelepanu ajaolule, et teise isiku territooriumile või ehitistesse sisenemise õigus loomade heaolu kontrollimiseks on Veterinaar- ja Toiduametil, kui järelevalveorganil. Seega palume inimestel loomade heaolu küsimustes kindlasti ametiga ühendust võtta ning ise loomapidamishoonetesse mitte siseneda. Selline teguviis võib heasoovijale inimesele kaasa tuua pahandusi. Samuti on oluline meeles pidada, et loomade suremise põhjuseks võib olla ka mõni loomataud, mispuhul on oht, et loomapidamiskohtadesse sisenenud isikud võivad kanda ohtliku taudi edasi.

 

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI NOORTALUNIKUD

Pressiteade
30.10.2020

 

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

 

Põllumajandustootjad saatsid maaeluminister Arvo Allerile pöördumise, milles küsitakse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. Pöördumisele on alla kirjutanud kolm üleriigilist põllumajanduse esindusorganisatsiooni Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud.

“Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud ka põllumajandussektorit ja -turgusid, eelkõige on negatiivsed mõjud avaldunud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Madalast turuhinnast tekkinud tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

“Nii nagu teistegi riikide põllumajandustootjatel on ka Eesti ettevõtjate probleemide allikaks langenud turuhind, turustamisraskused ja liikumispiirangutest tingitud tööjõunappusest tekkinud saagikadu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Oluline on silmas pidada, et Eesti põllumajandustootjad konkureerivad oma toodangu müümisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega, eelkõige meie lähinaabritega. Meie jaoks oluline konkurent Läti on Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel toetanud oma põllumajandust, kalandust ja  toidutootmist kahe paketi raames kokku 37 miljoni euro ulatuses. Seejuures said näiteks Läti põllumajandustootjad iga piimalehma eest 86 eurot ja lihaveise eest 137 eurot toetust,“ rääkis Sõrmus.

Tema sõnul on Leedu sama raamistiku alusel Euroopa Komisjonilt saanud loa põllumajandus-, toidu-, metsandus-, kalandus- ja maaelusektori toetamiseks juba viiel korral. Leedu poolt sellel aastal kavandatud abi kogumaht nendele sektoritele ulatub kokku 189 miljoni euroni. Ainuüksi piimasektorit on Leedu valitsus tänavu täiendavalt toetanud juba kokku 38 miljoni euro ulatuses.

“Ebakindlus majanduses püsib, mistõttu peame valmis olema olukorraks, kus turuolukord kiiresti ei parane,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt. „Tunnustame valitsuse ja Riigikogu kevadisi otsuseid, mille tulemusel on probleemide leevendamiseks eraldatud põllumajandussektorile vahendeid laenude ja käenduste andmiseks, kuid praegune turuolukord nõuab ka riigi erakorralist sekkumist siseriiklike toetuste kaudu,“ rõhutas ta.

Põllumajandussektori toetamise vajadust ja olulisust on tunnetanud ka Euroopa Komisjon, kes on majanduse toetamiseks kehtestanud ajutise riigiabi raamistiku. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid. Ajutine riigiabi raamistik kehtis algselt kuni 31. detsembrini 2020, kuid Euroopa Komisjon on seda pikendanud kuni 30. juunini 2021, mis võimaldab ka Eesti järgmise aasta riigieelarvest finantseeritavaid võimalikke siseriiklikke põllumajandustoetusi anda selle raamistiku alusel.

Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda siin: 2020-10-29 erakorraline toetus ETKL_EPKK_ENT

 

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel. +372 56475660
E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Roomet Sõrmus
Tel. +372 520 5857
E-post: roomet.sormus@epkk.ee
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Kaja Piirfeldt
Tel. +372 5665 7952
E-post: kajapiirfeldt@gmail.com
Eesti Noortalunikud

 

Sel nädalal loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Eestimaa Talupidajate Keskliit
29.10.2020.a.
PRESSITEADE

 

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja.

„Agroturism on Eestis suhteliselt uus mõiste. Eestimaa Talupidajate Keskliit on selle teadlikult fookusesse võtnud kui põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamise võimalusena alates 2018. aastast. Suur austusavaldus neile tegijatele, kes on otsustanud läbi agroturismi põllumajandustootmist tutvustada,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning lisab et nõuandva koja peamisteks ülesanneteks on edasiste tegevuste planeerimine, et senisest veelgi tugevamini aidata läbi praktiliste teadmiste ja oskuste Eestis agroturismi edendada.

Hetkel pakub Eestis agroturismi lisateenusena üle kolmekümne põllumajandusettevõtte. Kõigisse neisse ettevõtetesse on võimalik minna kohapeale talueluga tutvuma.  „Agroturism on üha enam Eestis populaarsust koguv ning meil on väga hea stardipunkt – eeltöö on tehtud ning nüüd on vaja tegeleda agroturismi teenuse kvaliteedi arendamisega, et pakkuda ühtlaselt kõrgelt kvaliteeti ning läbi selle populariseerida põllumajandustootmist Eestis,“ ütleb äsja nõuandva koja esimeheks valitud Wile Alpaca farmi esindaja Imre Heinsaar.

Esimese nõuandva koja koosoleku peamiste teemadena, esimehe Imre Heinsaare ja aseesimehe Külli Elleri ametisse valimise kõrval, võeti arutluse alla ka tuleviku strateegilised eesmärgid, mis puudutavad Euroopa Liidu rohelepet üldiselt. Kerli Atsi sõnul näevad agroturismi ettevõtted potentsiaali olla eestkõnelejad, aidates tõsta inimeste teadlikkust jätkusuutlikust ja kvaliteetsest toidutootmisest ning toitumisest. Äsjaloodud koja esimehe Imre Heinsaare sõnul on esimese sammuna vaja teha tarbijale selgeks, mis on agroturism. „Meil tuleb teha selgitustööd, et tegemist pole turismitaluga, vaid teenusega, kus põllumajandusettevõtte laseb tarbija oma tootmisesse.“ Oluline on tarbijate teadlikkuse tõstmine. „Selleks ongi oluline tulla taludesse kohale ja näha oma silmaga tootmist. Teadlikkus viib teadliku ja targa tarbimiseni,“ ütleb Imre Heinsaar.

Järgmine agroturismi tutvustav üritus toimub 11. novembril kui leiab aset rahvusvaheline agroturismi seminar, kuhu on kaasatud ka Itaalia ja Poola selle valdkonna eksperdid. Täpsema info leiab aadressil www.agroturism.ee

Asutamiskoosolekul osalesid: Tiit Niilo (Nopri talu), Kermo Rannamäe (Andri-Peedo kitsefarm), Imre Heinsaar (Wile Alpaca farm), Karin Sepp (Maamehe Golfi talu), Kaisa Tähe ning Priit Tähe (Männiku Piimalambad), Külli Eller (Piesta Kuusikaru Talu), Annemari Polikarpus (Viinamärdi Talu), Kerli Ats (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Tarmo Pihelgas (Eestimaa Talupidajate Keskliit).

 

Taust:

  • Agroturism loodi 2018 aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt.
  • Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism on maaturismi oluline tugiharu. Agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine
  • Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetuleku võimalust ning seejuures ka luua uusi turustamiskanaleid. Agroturismil on oluline roll põllumajanduse tutvustamisel ja populariseerimisel.
  • Agroturismi märki saavad taotleda viad  need talud, kelle tegevused vastavad agroturismi statuudile ning agroturismi märki kandvatele taludele kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eesti Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660

E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit