2025. aasta asendustalunik on Armas Liivak

Eestimaa Talupidajate Keskliit tunnustas 2025. aasta parima asendustaluniku aunimetusega Armas Liivakut. Tänukiri ja käepigistus anti Armasele üle 14. septembril 2026.

Aasta asendustaluniku tunnustust antakse välja juba seitsmendat aastat. Selle pälvib asendustalunik, kes on oma tööga näidanud üles kohusetundlikkust, professionaalsust ja pühendumust ning võitnud nii talunike kui ka kolleegide usalduse.

Armas Liivak on asendustalunikuna töötanud 2,5 aastat ning osutab teenust peamiselt Pärnumaal. Oma töös puutub ta kokku erinevate loomakasvatustaludega. Asendustalunik peab suutma kiiresti kohaneda iga talu eripäraga ning võtma taluniku äraolekul vastutuse nii loomade heaolu kui ka igapäevaste tööde sujuva jätkumise eest.

Armast iseloomustavad kohusetundlikkus, rahulik meel, paindlikkus ja oskus loomadega töötada. Talunikud hindavad tema juures eelkõige usaldusväärsust, vastutustunnet ning rahulikku ja taktitundelist tegutsemist.

„Armas, nagu tema nimigi juba ütleb, on väga armas – nii oma olemuselt kui ka tundeliselt. Ta sobitub pere ellu ega käi kellelegi närvidele. Et kedagi oma majapidamisse lasta, peab olema usaldus ja teadmine, et inimesel on vastutustunnet. Armas on teinud kõiki töid, mida parajasti vaja, rahulikult ja peremehe soovide kohaselt. Tema suhtumine loomadesse on väga hea,“ kirjeldab üks Armase klientidest.

Kliendi sõnul väljendab just rahulikkus kõige paremini Armase olemust ja tööviisi: „Põllumajandus on üks lõputu maraton, kus rahulikult ja tasakaalukalt tegutsedes kuhugi jõuab.“

Teadmine, et talu ja loomad on usaldusväärsetes kätes, võimaldab talupidajal võtta puhkust, taastuda haigusest või tulla toime mõne muu olukorraga, mis nõuab ajutiselt talutööst eemalolekut.

Asendustaluniku töö nõuab laialdasi teadmisi, vastutustunnet ja valmisolekut töötada väga erinevates tingimustes. Armas Liivaku pühendumus ja usaldusväärsus teevad temast hinnatud partneri nii talunikele kui ka kogu asendusteenistuse meeskonnale.

Palju õnne, Armas, ning suur tänu pühendunud töö eest!

Noorele põllumajandusettevõtjale investeeringutoetus – taotlusvoor tuleb 30. septembril

Kui oled alla 40-aastane ja tahad oma põllumajandusliku tegevusega peale hakata või juba käimasolevat asja korralikult käima lükata, siis on peagi selleks võimalus. PRIA avab 30. septembril taotlusvooru põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetusele. Taotlusi saab esitada 14. oktoobrini 2026.

Toetuse mõte on lihtne – aidata noortel põllumajandusse siseneda, olgu selleks siis oma talu rajamine, olemasoleva tegevuse arendamine või ettevõtte üle võtmine, ning hoida sedasi põlvkondade vahetust ja elu maal edasi kestmas.

Kellele toetus mõeldud on

Toetust saavad taotleda kuni 40-aastased FIE-d ja ettevõtjad, kelle kõik omanikud ja juhatuse liikmed on samuti alla 40 aasta vanad. Lisaks peab taotlejal olema vähemalt aastane töökogemus põllumajanduses ning põllumajandusalane kesk- või kõrgharidus või vastav 4. taseme kutsekvalifikatsioon. Enne taotluse esitamist tuleb läbida ka äriplaani koostamisele keskenduv ettevõtluse infopäev.

Mille jaoks toetust kasutada saab

Raha on mõeldud põllumajandustoodangu tootmise alustamiseks, olemasoleva tootmise arendamiseks või põllumajandusettevõtte osaluse omandamiseks. Vähemalt pool eelarvestatud kuludest peab minema materiaalsesse põhivarasse, bioloogilisse varasse või ehitistesse, mida kasutatakse põllumajandustootmiseks vähemalt kolm aastat pärast toetuse saamist.

Toetuse suurus

Maksimaalne toetus on 100 000 eurot ühe taotleja kohta.

Kõik täpsemad tingimused, nõutavad dokumendid ja taotluse esitamise juhised leiab PRIA kodulehelt: Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus

Kui plaanid taotlemist, tasub varakult tegutseda – infopäeval osalemine on eelduseks ja voor on üleval vaid kaks nädalat.

Talunikel on kops üle maksa: koguneme 25. augustil Toompeale

Euroopa Komisjon eraldas Eesti põllumajandusele 546 miljonit eurot, et tasandada aastakümneid kestnud toetuste mahajäämust EL keskmisest. Valitsus plaanib sellest suunata sihtotstarbeliselt põllumajandusse vaid 295 miljonit ja pool rahast suunata mujale.

Talupidajate Keskliidu juht Timo Varblas:
„Ligi 20 aastat on meie toetused olnud Euroopa Liidu keskmisest väiksemad ja lõpuks on määratud vahendid, et olukorda teiste liikmesriikidega võrdsustada. Me müüme ühisel turul, aga täiesti ebavõrdsetel alustel. Mis sõnumi annaks see Eesti talunikele ja kogu Eesti rahvale, kui meie enda valitsus otsustab selle raha, mis on mõeldud ebavõrdsuse vähendamiseks, hoopis mujale suunata?“

„Sisuliselt tähendab see, et valitsus seab muud teemad toidujulgeolekust ettepoole. See ei ole enam ainult tootjate mure, vaid puudutab kõiki Eesti inimesi. Eesti talunikud on aastaid töötanud miinusmärgiga, aga sealjuures on just nemad Eesti (toidu)julgeoleku alus. Seda asja me nii ei jäta, talunikel on kops üle maksa!“

📍 Kus: Toompea, Tallinn
🗓️ Millal: 25. august, vajadusel 27. augustini
ℹ️ Täpsed korralduslikud detailid (kellaajad, kogunemiskoht, ajakava) selgub lähipäevil

19. märtsil tulid oma meelsust näitama üle Eesti 689 traktorit, ootame teid põllumajanduse eest seisma ka nüüd!

Anna enda osalusest märku siin:
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdmBChURZdIwphfa8DDf9i-mM1YzBiNPVtKdXcJURLHWbWv2Q/viewform?pli=1&pli=1

Foto: Sven Arbet / Delfi Meedia Fototiim

Taluliit kutsub kandideerima „Parim talu 2026″ tiitlile Parima Talu konkurss toob esile peretalud, noortalunikud ja alternatiivtalud, tutvustades nende panust ja tähtsust Eesti põllumajanduses. Kandidaate saab konkursile esitada kuni 21. augustini 2026.

Parima Talu konkurss toob esile peretalud, noortalunikud ja alternatiivtalud, tutvustades nende panust ja tähtsust Eesti põllumajanduses. Kandidaate saab konkursile esitada kuni 21. augustini 2026.

„Parima Talu konkurss on üks oluline koht, kus saame näidata, kes on need talunikud, kes toodavad kvaliteetset ja kõige kohalikumat toitu, mis on igapäevaselt meie toidulaual. Talunike panus ja side taluniku ja toidu vahel on kindlasti see, mis vajab esile toomist ja tunnustamist,” ütleb Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Timo Varblas.

Möödunud aastal osutus „Parim Talu 2025″ tiitli vääriliseks Purtse Farm OÜ. Perenaine Eliise Ingel Pungas innustab kõiki talusid osalema:

„Julgustan kõiki talusid Aasta talu konkursil osalema. See on võimalus näidata, kui palju tööd ja pühendumust nõuab talupidamine ning kui olulist rolli kantakse Eesti maaelu hoidmisel. Meie jaoks oli see tunnustus suur au ning kogemus, mis andis juurde enesekindlust, uusi võimalusi ja kinnitust, et teeme õiget asja. Igal talul on oma lugu ja väärtus, mis vajab märkamist,” ütleb Eliise Ingel Pungas.

Parimaks tootmistaluks valiti Ostrova Mari OÜ, parimaks alternatiivtaluks Lüganuse Lilleaed OÜ ning parimaks noortalunikuks Kõlleste Garlic OÜ. Lisaks anti kultuuripärandi hoidmise eest eripreemia Mooska Suitsusaunatalule.

Nii nagu eelnevatel aastatel, oodatakse talusid kandideerima kolme kategooriasse: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ning parim noortalunik. Kandideerida saab kuni 21. augustini ning kandideerimisavaldus on leitav SIIT!

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel juba 33. korda.

Registreerige karude tekitatud kahjud ja metssigade liikumine JAHISes

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) kutsub koostöös Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) ja Eesti Talupidajate Keskliiduga (ETKL) põllumehi üles registreerima kõik karude põhjustatud kahjustused JAHISe rakenduses. Mida põhjalikum on ülevaade karude tekitatud kahjudest, seda paremini saab hinnata nende mõju põllumajandusele ning kavandada meetmeid kahjustuste ennetamiseks ja ohjamiseks.

Karude arvukus on Eestis viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning koos sellega on sagenenud ka kahjustused põllukultuuridele, mesitarudele ja silorullidele. Praegu kehtiva korra järgi saab karude arvukust reguleerida peamiselt vaid konkreetsete kahjustuskohtade või korduvaid kahjusid põhjustavate nn nuhtlusisendite puhul. Eelmisel aastal peatati karujaht kohtumäärusega juba hooaja alguses ning enne peatamist jõuti küttida vaid 28 karu, mistõttu on karude arvukus tänavu veelgi kasvanud.

„Iga registreeritud kahjustus aitab kujundada tegelikku pilti olukorrast Eesti põllumajanduses. Mida täpsemad on andmed karude tekitatud kahjude kohta, seda paremini saab hinnata probleemi ulatust ning kavandada asjakohaseid lahendusi,“ ütles EPKK põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira.

Registreerida palutakse kõik karude tekitatud kahjustused — nii põldudel, mesitarudel kui ka silorullidel —, eriti oluline on aga märkida korduvad kahjustused samal põllul või samas piirkonnas, kuna see info võib olla aluseks probleemse karu küttimisloa taotlemisel. Võimalusel tasub lisada kahjustuse täpne asukoht, kirjeldus, hinnanguline ulatus ning fotod. Eriti väärtuslikud on drooniga tehtud fotod või videod, mis aitavad kahjustusi paremini dokumenteerida ja kinnitada, et kahju põhjustas just karu.

Lisaks karukahjudele paluvad EPKK, EJS ja ETKL sisestada JAHISe rakendusse ka metssigade liikumise andmed. Aafrika seakatk ei ole Eestist kadunud ning metssigade liikumise kohta kogutav teave aitab kaasa haiguse seirele ja tõrjemeetmete kavandamisele.

JAHISe rakendus on tasuta ning saadaval nii Androidi kui ka iOS-i seadmetele. Andmeid saab sisestada ka JAHISe veebikeskkonnas, kasutades Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaarti.

Seakasvatajaid kutsutakse ühtlasi tellima tasuta Aafrika seakatku (SAK) drooniseiret oma farmide ümbruses. Tellimiseks tuleb saata e-kiri aadressile sakseire@ejs.ee, lisades kohtumispaiga (Google Mapsi asukoha lingina), sobivad kuupäevad või nädalapäevad koos kellaaegadega ning kontaktisiku andmed.

Seisukoht: köögiviljasektor vajab tuge, mitte lisabürokraatiat

Alates 1. juulist 2026 jõustub uus kord, mis määratleb mitteloomsete esmatoodete väikese koguse piiri. Põllukultuuride puhul loetakse väikeseks koguseks saaki kuni 0,5 hektari suuruselt avamaa kasvupinnalt. Katmikala piir on vaid 0,01 hektarit, see tähendab 100 ruutmeetri suurust kasvuhoonet.

Kellel kasvuhoone või väline kasvupind on sellest suurem, peab oma tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit ning astub regulaarse riskipõhise järelevalve alla, mis tähendab praktikas kontrolli iga 3-5 aasta tagant.

Toiduohutuse eesmärk on mõistetav. Küsimus on rakendamises.
Põllumajandustootja deklareerib igal aastal oma kasvupinnad PRIA-s, kultuur kultuuri kaupa, hektar hektari kaupa. Need andmed on riigil olemas.

  • Euroopa Liit võttis 2025. aasta detsembris vastu CAP Omnibus III (lihtsutamise) paketi, mille selge eesmärk on vähendada põllumajandustootjate halduskoormust ning lihtsustada kohapealset kontrolli. Euroopa Nõukogu on kutsunud liikmesriike üles võtma lihtsustamist prioriteedina ja kõrge ambitsiooniga.
  • Eesti valitsuse tasandil on regionaal- ja põllumajandusminister seadnud eesmärgiks vähendada halduskoormust ning muuta tegevused põllumajandusvaldkonnas tõhusamaks. Konkreetselt on lubatud, et põllumajandusettevõtete jaoks vähenevad PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvekontrollid. Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda on teinud ettepaneku rakendada ettevõtetelt andmete ühekordse küsimise reeglit.

Nende lubaduste taustal lisatakse aedviljakasvatajatele uus teavituskohustus ja uus järelevalvesuhe. See ei ole kooskõlas ei Euroopa ega Eesti enda võetud suunaga.

Tootjaid, keda uus nõue puudutab on meil vähe, sest puuvilju ja marju suudame toota Eestis vaid 12% isevarustatusest ja köögivilju 38%. Eesmärk peaks olema neid numbreid tõsta, mitte vastupidi.

ETKL-i selge seisukoht on see, et kui eesmärk on ülevaade saada, tuleb kasutada andmeid, mis on juba kogutud. Põllumajandustootjate halduskoormus on tohutult suur ja iga lisasamm, millega kaasneb uus järelevalvesuhe, vajab väga selget põhjendust.

Timo Varblas
ETKL juhatuse liige

Liidrite kool: vaimse tervise juhtimine

Asukoht: Kolu Küla Köök, Harjumaa
Aeg: 01.07, 06.07 ja 08.07

Põllumajandussektori eripärad nagu pidev vastutus, suur koormus ja töö ning eraelu piiride hägustumine on põllumajandusjuhtidele ja -töötajatele suureks väljakutseks. Seetõttu on ärevus, stress, läbipõlemine ja teised vaimse tervise probleemid tuttavad valdkonna paljudele inimestele. 

Seetõttu on juhina järjest olulisem osata vaimset tervist märgata, ennetada ja teadlikult juhtida. Liidrite kooli vaimse tervise juhtimise programm annab praktilised tööriistad, et hoida nii enda kui ka oma meeskonna heaolu, vastupidavust ja tulemuslikkust. 

Programmi läbinud osaleja: 

  • oskab märgata vaimse tervise probleemide häbimärgistamist ning teab, kuidas seda vähendada;  
  • tunneb ära mõnele vaimse tervise probleemile viitava käitumise ja olulisi riskitegureid;  
  • kasutab vaimse tervise mure korral inimese esmaseks toetamiseks vaimse tervise esmaabi põhisamme;  
  • kasutab teadlikult mõnda vaimse tervise eneseabivõtet. 

REGISTREERMINE

Registreerimine on avatud kuni kohtade täitumiseni.
Koolitusele on oodatud nii alustavad kui ka tegutsevad põllumajandusjuhid ja -ettevõtjad. 
Vaimse tervise esmaabi koolituse läbimise eest väljastab Peaasjad MTÜ tõendi.


PROGRAMM

I päev: vaimse tervise esmaabi koolituse 1. osa

1. juuli kell 9.30 -17.00
Koolitaja: Külli Mäe (Peaasi.ee) 

Külli on kogenud vaimse tervise koolitaja ja superviisor, kes toetab juhte ja meeskondi praktiliste, eluliste oskustega. Ta ühendab eripedagoogika, sotsiaaltöö ja psühholoogia teadmised, et aidata inimestel hoida vaimset vastupidavust ja tasakaalu igas vanuses. 

Käsitletavad teemad: 

  • Ülevaade vaimsest tervisest ja probleemidest. 
  • Häbimärgistamine, mõju ja vähendamine. 
  • Mis on vaimse tervise esmaabi? 
  • Vaimse tervise esmaabi tegevuskava kasutamine – 1 kuni 5 samm

_______________________________

II päev: vaimse tervise esmaabi koolituse 2. osa

6. juuli kell 9.30 -17.00 

Käsitletavad teemad: 

  • Vaimse tervise esmaabi sammude meeldetuletus 
  • Praktika analüüs ja reflekteerimine  
  • Stress  
  • Trauma  
  • Ärevus ja ärevushäire
  • Depressioon  
  • Sõltuvushäired  
  • Enesehoid

_______________________________

III päev: vaimne tervis Eesti põllumajanduses

8. juulil kell 9.30 – 17.00

Käsitletavad teemad: 

  • Ülevaade vaimsest tervises põllumajanduses (ETKL juhatuse liige Timo Varblas)
  • Vaimse tervise teekaardi loomine ettevõtetes kasutamiseks  

Koosloomeprotsessi teekaardi valmimiseks viivad läbi Tartu Ülikooli muutuste juhtimise õppekava magistrandid Kelli Talving (OÜ Ahisilla taluaed), Gerli Laks (Papaver nõustamis- ja koolituskeskus), Eva Killar (Kliimaministeerium). 

 

Taluliidu üldkoosolek valis uue nõukogu koosseisu järgnevaks kaheks aastaks

Taluliidu üldkoosolek valis uue nõukogu koosseisu järgnevaks kaheks aastaks

  1. juunil toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) üldkoosolek, kus valiti uus nõukogu järgnevaks kaheks aastaks.

Uude nõukogusse kuuluvad:

  • Kaupo Kutsar, Valga Põllumeeste Liit
  • Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliit
  • Airi Külvet, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
  • Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liit
  • Jaanus Põldmaa, Pärnumaa Talupidajate Liit
  • Illar Heinsaar, Harju Taluliit
  • Kalle Hamburg, Raplamaa Talupidajate Liit

Nõukogu valis oma esimeheks Kalle Hamburgi.

Üldkoosolekul osales ka ETKL-i juhatuse liige Timo Varblas. Täname siiralt kaht lõppenud volitustega nõukogu liiget – Ants Aamanit ja Jaan Kiidrit – nende panuse eest taluliidu töösse läbi aastate.

Palju õnne uuele nõukogule ja jõudu tööle järgmisteks aastateks!

8. juunil algas e-PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada 30. juunini.

PRIA toetuste arendamise osakonna teenusejuht Kristel Võsu ütleb: „Väikeste põllumajandusettevõtete investeeringud on Eesti toidutootmise toimimise ja riigi toiduga varustatuse kindluse seisukohalt olulise tähtsusega. Toetus on suunatud nii tegutsevatele väikeettevõtjatele kui ka uutele tulijatele, võimaldades neil teha vajalikke investeeringuid põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistamiseks. Toetus loob ettevõtjale võimaluse uuendada põhivara, kasutusele võtta kaasaegseid tehnoloogiaid ning tõsta oma tegevuse jätkusuutlikkust ja ressursikasutuse tõhusust.“

Toetust saavad taotleda:

  • põllumajanduslike toodete tootmisega tegelevad ettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal (ehk üle-eelmisel aastal) 10 000–250 000 eurot;
  • põllumajandusliku tegevusega alustavad ettevõtjad. Põllumajanduslikuks tegevuseks on põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras või minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras.

Toetust antakse:

  • ehitiste ehitamiseks;
  • materiaalse vara (sh masina või seadme) soetamiseks;
  • mitmeaastaste taimede soetamiseks.

Esitatud taotlusi hinnatakse määruses toodud kriteeriumide alusel ning saadud tulemuste põhjal koostatakse taotluste paremusjärjestus. Tegutsevate põllumajandustootjate ja alustavate ettevõtjate taotlusi hinnatakse eraldi, seega tekib mõlema kohta oma paremusjärjestus. Mõlemale rühmale on ette nähtud omaette eelarve:

  • tegutsevad väikesed põllumajandusettevõtjad – 15 miljonit eurot;
  • esmakordselt põllumajandusliku tegevusega alustavad ettevõtjad – 2 miljonit eurot.

Toetust antakse kuni 85% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 100 000 eurot kogu strateegiakava perioodil kokku.

Kristel Võsu selgitab: „Toetuse saaja peab tegevuse ellu viima kahe aasta jooksul pärast toetuse määramist ja toetus makstakse välja alles siis, kui toetatavad tegevused on nõuetekohaselt ellu viidud ning kuludokumendid esitatud.“

Toetuste täpsed tingimused on toodud meetme määruses ja PRIA kodulehel. 20. mail toimus toetuse infopäev, mille materjalid leiab samuti PRIA kodulehelt. Abi saab küsida, helistades PRIA infotelefonil 1737.

Talunik, testi oma emotsionaalset enesetunnet, saa soovitusi ja panusta sektori ülevaatesse

Kutsume sind võtma hetke iseendale ja osalema emotsionaalse enesetunde testimises. Testi täitmine on anonüümne ning iga inimene saab privaatselt enda tulemuste kohta tagasiside koos soovitustega vaimse tervise tugevdamiseks.

Testis osalemine on vabatahtlik ning tulemusi kasutatakse talupidajate vaimse tervise hetkeseisust ülevaate saamiseks. Kogutud andmed on konfidentsiaalsed ega ole seostatavad ühegi konkreetse inimesega. Küll aga võidakse tulemusi üldistatud kujul kasutada poliitikasoovituste tegemiseks, et tuua sektorisse vajalikke vaimse tervise tugisüsteeme ja tähelepanu.

Oluline teada:

  • Test koosneb 25 küsimusest ja selle täitmine võtab aega kuni 10 minutit.
  • Testi saab mugavalt täita ka nutitelefonis.
  • Vastata saab kuni 12. juunini.
  • Testi tulemused kirjeldavad hetkeseisu ega asenda professionaalset meditsiinilist või psühholoogilist nõustamist.

Vali vastamiseks sobiv keel ja alusta testi täitmist:

Eesti keeles: https://peaasi.ee/enesetundetest/etkc7s
Vene keeles: https://peaasi.ee/enesetundetest/etkc7s?l=ru
Inglise keeles: https://peaasi.ee/enesetundetest/etkc7s?l=en

Aitäh, et panustad talupidajate heaolu kaardistamisse!