Autor: Andra Savtšuk

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
21.03.2018

 Avatud talude infopäevad keskenduvad sel aastal turundamisele

27. märtsil ja 6. aprillil ootame avatud talude päeval osalevaid talusid  kasulikku teavet jagavatele infopäevadele. Vaadatakse üle eelmise aasta head näited ja õppetunnid, räägitakse taludesse toimuvatest bussireisidest, tuuakse näiteid ühisturundamisest, jagatakse nõuandeid toiduohutuse nõuete ning loomatervise ja -kaitse kohta ja tehakse lühike, kuid sisutihe koolitus meediasuhtlusest ja sotsiaalmeedias turundamisest.

„Sel aastal soovime taludele veelgi rohkem abiks olla, et avatud talude päeva positiivne järellainetus neid veel kauaks saatma jääks. Seetõttu otsustasime kaasata mitu praktikut, kes jagaksid enda kogemusi ühisturundamisest ning õpetaksid, kuidas rohkem silma paista ja meelde jääda,” ütles avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk Maaeluministeeriumist. „Kindlasti tasub kohale tulla neil, kes suursündmusel oma uksed esimest korda avavad. Samas koostasime infopäevade programmi just nii, et palju uut ja kasulikku leiavad ka vanad kalad.”

Esimene avatud talude infopäev toimub 27. märtsil Audru osavallakeskuse suures saalis Pärnumaal (eelregistreerimine kuni 23. märtsini), teine aga 6. aprillil Põllumajandusuuringute Keskuse  suures saalis Jänedal Lääne-Virumaal (eelregistreerimine kuni 3. aprillini). Mõlemad päevad algavad kell 10 tervituskohvi ning kell 10.30 tervitussõnadega. Infopäevadele saab registreeruda veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule.

Infopäevade teemad

• Tagasivaade kolmandale üleriigilisele avatud talude päevale ja tehniline info 2018. a kohta – Karolin Lillemäe, Maaeluministeerium; Reve Lambur, Põllumajandusuuringute Keskus
• Ühisturundamise näide – Sille Roomets, Valgamaa avatud talud (27.03);  Aive Tamm, MTÜ Jõgeva Maitsed ja Kääpa OTTi ühine osalemine avatud talude päeval (06.04)
• Bussireisidest taludesse – Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit
• Ülevaade üldistest toiduohutuse nõuetest ning loomatervisest ja -kaitsest – Siiri Merisaar, Pärnu Veterinaarkeskus (27.03); Kairi Sisask ja Harles Kaup, Veterinaar- ja Toiduamet (06.04)
• Ülevaade meediasuhtlusest ning sotsiaalmeedias turundamisest – Annela Laaneots, Tallinna Ülikool

Infopäevadel jagatakse osalistele kätte teavitusmaterjalid: infoviidad, õhupallid ja piirdelindid.

Populaarseks pereürituseks kujunenud üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal pühapäeval, 22. juulil. Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule. Praeguseks on registreerunud juba 70 talu. Registreeruda on võimalik kuni 1. maini.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017. a ulatus ligikaudu 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajate koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva veebileht

Talude ja infopäevade registreerimine

Avatud talude päev Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.03.2018

2. märtsil saatis Maaeluministeerium eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele. Eelnõus  19.-23. märtsile planeeritud taotluste vastuvõtu aeg lükkub edasi aprilli. Täpsed kuupäevad kuulutatakse välja esimesel võimalusel.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli- või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

Toetused on plaanis välja maksta 2018. aasta sügisel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.03.2018

6. märtsil algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 22. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale. Avatud talude päev on kujunenud populaarseks pereürituseks, eelmisel aastal võttis külalisi vastu lausa 280 talu ning kokku oli külastusi üle 120 000.

„Mul on hea meel, et meie kirge ja armastust maaelu vastu jagavad nii paljud eestimaalased. Seetõttu usun, et sel aastal tuleb külalislahkeid talusid veelgi juurde ja me saame avastada Eesti maaelu varjatud pärleid. Avatud talude päev on suurepärane võimalus oma toodangut laiemale publikule tutvustada ning anda neile maitsta kübekest maaelu,” sõnas maaeluministerTarmo Tamm. „Kutsun üles end registreerima kõiki talusid, kes soovivad oma ehedust kaasmaalastega jagada ning on valmis üheks toredaks, põnevaks ja rahuldust pakkuvaks päevaks.”

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on talud põllumajanduse selgroog ning maaelu visiitkaart. „Talupidamine ja maaettevõtlus laiemalt on maaelu maine kujundajad. Üle-eestilisel avatud talude päeval saame avada oma talude uksed, et näidata kogu rahvale, kus kasvab ja tuleb kvaliteetne Eesti toit. Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub üles kõiki talusid ennast külastajatele sel päeval avama,” lisas Kerli Ats.

„Avatud talude päev on väga tänuväärne ettevõtmine, mis tutvustab maaelu ja põllumajandust meie noortele. Just see järeltulev põlvkond hakkabki tulevikus meie maaelu edasi arendama. Seetõttu kutsungi kõiki talusid osalema ja noori põllumajanduse vallas harima,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerida on võimalik kuni 1. maini.

Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad 22. juulil oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema infopäeval

· 27. märtsil algusega kell 10 Audru osavallakeskuse suures saalis Pärnumaal

· 6. aprillil algusega kell 10 Põllumajandusuuringute keskuse suures saalis Jänedal Lääne-Virumaal.

Infopäevale tuleb end registreerida veebilehel: http://www.avatudtalud.ee/et/talule.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017. a ulatus ligikaudu 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajatega koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014-2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva veebileht

Talude ja infopäevade registreerimine

Avatud talude päev Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.03.2018

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tugevate vihmade tõttu saak osaliselt koristamata.

„2017. aasta liigniiske sügis viis paljud taimekasvatajad keerulisse majanduslikku olukorda. Seetõttu on erakorralise toetuse eesmärk toetada Eesti kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajaid, kellel jäi eelmisel sügisel liigsete sademete tõttu saak osaliselt või täielikult koristamata,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli- või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

Toetuse taotlusi saab esitada 19. kuni 23. märtsini 2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

 

PRESSITEADE

Maaeluministeerium

02.03.2018

2017. aastal jätkus põllumajandussektori taastumine vahepealsest langusest. Alates eelmise aasta teisest poolest on põllumajanduse edenemisele kaasa aidanud toodetele lisandväärtuse andmine.

„Eelmisest aastast alates toodeti põllumajandussektoris rohkem lisandväärtust, põllumajandussektori toodangu väärtus suurenes ning hoolimata keerulistest ilmastikuoludest koristusperioodil saadi viimase kümne aasta rekordile ligilähedane teravilja- ja õlikultuuride saak. Need on vaid mõned näited põllumajanduse positiivsest mõjust kogu majanduse kasvule,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Kokku toodeti põllumajandussektoris 2017. aastal lisandväärtust koos toetustega 61% enam kui 2016. aastal ehk 310 miljonit eurot.

Põllumajandussektori toodangu väärtus suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 21% ja oli 906,1 miljonit eurot. Taimekasvatustoodangu väärtus suurenes 19%. Hoolimata liigniiskest koristusperioodist oli 2017. aasta teravilja keskmine saagikus kõrgem ning kokku saadi 44,5% enam toodangut kui eelnenud aastal, millele lisandus ka tootjahindade 8% tõus. Selle tulemusel suurenes teravilja toodangu väärtus 56%.

2017. aastal hakkas piima kokkuostuhind tõusma ja suurenes aastases võrdluses 38% ning samal ajal säilis ka piima kogutoodangu maht. Ka loomade arvu vähenemine peatus ja stabiliseerus pärast eelnevate aastate langust.

Loomakasvatustoodangu väärtus suurenes võrreldes 2016. aastaga 27%, seejuures toodangu maht jäi 2016. aasta  tasemele, kuid tootjahinnad tõusid 23%.

Tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste muutuvkulude väärtus  suurenes 10%. Tootmistoetused  suurenesid 14%, mistõttu toodetud lisandväärtus, mis mõõdab hüvitust kõigile kasutatud tootmisteguritele (rendimaksed, tööjõukulud, intressid), suurenes 61%.

Põllumajandussektori taastumine edukamate aastate tasemele võtab veel aega. Tootmiseks kasutatavate sisendite osatähtsus kogutoodangu väärtusest on jätkuvalt kõrgem kui edukamatel aastatel. Lisandväärtusest üle 50% moodustavad toetused, mis on olulised järjest suurenevate tööjõukulude, intresside ja rendimaksete katmisel.

Kutsekoja pressiteade

Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle. Ettevõtjad kurdavad töökäte nappust, selgub OSKA uuringust.

Ühe uuringu autori, OSKA vanemanalüütiku Siim Kruselli sõnul katab põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajate arv tuleviku tööjõuvajaduse. „Mitu korda tööjõuvajadusest enam koolitatakse pagar-kondiitreid ning aednikke, kuid ometi tunnetavad ettevõtjad töötajate puudust. Paljud lõpetajad töötavad edasi muudel elualadel ning panustavad põllumajandusse või toiduainetööstusesse kõrvaltegevusena“, selgitas Krusell.

Aastaks 2024 väheneb mõnevõrra põllumajanduse ja toiduainetööstuse hõive. Eelkõige väheneb lihtsama oskustöö tegijate, nt taime- ja loomakasvatajate, ametikohtade arv.

Uuring prognoosib põllumajanduse spetsialistide, loomaarstide ning tootmistehnika inseneride ametikohtade arvu kasvu. Toiduainetööstusesse on tulevikus juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, kuid ka tööstusinsenere, hooldustehnikuid ning mehhatroonikuid, kes seni ei ole piisavalt valdkonna ettevõtetesse tööle läinud. Alles jääb ka vajadus heade oskustöötajate järele nii põllumajanduses kui toiduainetööstuses.

Tehnoloogilised uuendused tingivad olemasolevate töötajate pideva enesetäiendamise vajaduse. Senisest enam on töötajatel vaja oskusi, mis võimaldavad ettevõtete tegevust uuele tasemele tõsta, nt tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning ka uue tehnika kasutusele võtmise ja hooldamisega seotud oskused.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

100 kutset Eestile

100 kutset Eestile on SA Kutsekoda kingitus Eesti 100. aastapäevaks. Tutvustame piktogrammidega veebruarist novembrini 100 põnevat kutset ning kutsume üles neid ära arvama. Osalejate vahel loosime välja ahvatlevaid auhindu. Kampaania teema on seotud ka tänavuse kutse andjate tunnustamiskonkursiga, sest tõstame esile neid kutse andjaid, kes on silma paistnud kutsete populariseerimisega. Kõik on oodatud osalema, kampaania algab 26. veebruaril. #100kutset #ev100

Eestis koolitatakse liiga vähe transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste

Transpordis ja logistikas jääb tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks puudu juhtidest ja tippspetsialistidest ning ostuspetsialistidest, selgus OSKA uuringust. Tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks on vaja enam koolitada kõrgharidusega tippspetsialiste, nagu hanke-, tarneahela- ja logistikajuhid ning transpordiplaneerijad. Liiga palju koolitatakse logistika õppekavadel transpordikorraldajaid, kellest osa võiks omandada hoopis ostuspetsialisti eriala.

Tulevikuoskuste lauamäng aitab tööturul edukamaks saada

Europassi keskuse uus lauamäng „Jaht oskustele“ aitab saada ülevaate enda olemasolevatest oskustest ning seostada need tuleviku karjäärivalikutega. Mängu põimitud küsimused oskuste ja kutsete kohta toetavad karjäärivalikute ees seisvaid noori ja täiskasvanuid tulevikutöötajaks kujunemisel. Lauamäng aitab saada ülevaate enda olemasolevatest oskustest ja kaardistada puudu olevad tulevikuoskused. Selgeks saavad Europassi dokumendid, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ja kutsesüsteem, mis aitavad vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks eesmärke seada.

Maeluminister Tarmo Tamm allkirjastas esmaspäeval käskkirja muudatuse, millega suurendatakse mahepõllumajanduse toetuse eelarvet kahe miljoni euro võrra. Toetused hakkavad taotlejateni jõudma uue nädala alguses.

Eelarvet suurendatakse keskkonnasõbraliku majandamise meetmest üle jäävatest vahenditest. Selleks aastaks on lahendus leitud ja mahepõllumajanduse toetust vähendatakse oluliselt väiksemal määral, kui esialgu plaanitud. Toetused peaksid taotlejatele hakkama kohale jõudma uue nädala alguses ja järgmise nädala lõpuks peaks olema toetus kõigi taotlejateni jõudnud.

„Keskkonnasõbraliku majandamise meetme ülejääki kasutades saime üle poole puudujäägist kaetud, mis vähendab oluliselt planeeritud toetuse vähendamise määra,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Nii mahepõllumajanduse meetme kui ka keskkonnasõbraliku majandamise meetme eesmärk on parandada elurikkust, veemajandust ning mulla majandamist; see andis võimaluse suurendada mahetoetuse eelarvet sama eesmärki täitvate vabade vahendite ümber tõstmise teel,“ lisas Tamm.

Maaeluministeerium plaanib kevadel kokku kutsuda teemast huvitatud pooled. „Mahepõllumajanduse kiire areng toob paratamatult kaasa olukorra, kus piiratud eelarvevahendite tõttu tuleb arvestada toetuse vähendamise võimalusega. Seega tuleb ühiselt läbi arutada mahepõllumajanduse vajadused ja rahastamise võimalused ning vajadusel muuta uute kohustuste võtmist või toetuse määrasid,“ sõnas Tamm.

Eelmisel nädalal alustas Maaeluministeerium konsultatsioone põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida Eesti maaelu arengukava (MAK) keskkonnavahendite raames mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavaid vahendeid, mis aitaksid toetusmäärade vähendamist minimeerida. Kogu puudujääk oli 3,7 miljonit eurot. Pärast täiendavate vahendite leidmist summas 2 miljonit eurot jäi siiski veel puudujääk 1,7 miljonit. Seega on toetuste vähendamine ikkagi vajalik, kuid see ei ole enam nii ulatuslik. Puudujääk tekkis seetõttu, et oluliselt suurenesid toetuse taotlejate arv ning mahepõllumajandusmaa pindala, mille kohta toetust taotleti.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) oleks algselt pidanud sel aastal vähendama mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäärasid 14% ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäärasid 32%. Tänu eelarve suurendamisele vähendatakse mõlemat toetust 14%. Lisaks tuleks toetust tulevikus arvatavasti vähendada veelgi suuremal määral.

Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 1888 mahetootjat, kellel on kokku ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad; see tähendab, et ligi 20% Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslik.

Lisainfo

Asendustalunik allub piirkonna töödejuhatajale, kes koordineerib tema liikumist talust tallu. Ühel asendustalunikul on teenindada 6-10 talu. Asendustaluniku töö on liikuv. Teenindatakse talusid nii oma elukohajärgses piirkonnas kui üle Eesti. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal.

Kandideerimiseks palume saata CV aadressile info@taluliit.ee.