Asutati Eesti esimene kindlustusühistu

04.12.2019
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Asutati Eesti esimene kindlustusühistu

Esmaspäeval 2. detsembril allkirjastati Eesti Kindlustusühistu ÜKS asutamisleping, millega loodi taasiseseisvunud Eesti esimene kindlustusteenuseid pakkuv ühistu. Kindlustusühistu üheks asutajaliikmeks on ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. Kindlustusühistu peamiseks eesmärgiks on pakkuda sobivaid kindlustusteenuseid oma liikmetele.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit koondab üle-Eesti talupidajaid. Meie liikmeteks on pereettevõtjad, kes elavad ja töötavad maapiirkondades ning seisavad selle eest, et Eesti maapiirkonnad oleksid jätkusuutlikud. Meie liikmed vajavad riskide maandamiseks sobivaid kindlustusmeetmeid ning läbi kindlustusühistu saab Eestimaa Talupidajate Keskliit aktiivselt kaasa rääkida sobivate meetmete loomisele.” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. „Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib koostöös edendada vajalike teenuste kättesaadavust, et maandada ja juhtida riske maapiirkondades asuvates pereettevõtetes.”

Mis kasu saavad põllumehed ühistuga liitumisest?

Omanikuboonus

Alates esimesest sõlmitud kindlustuspoliisist rakendub liikmetele kindlustusmaksetele omanikuboonus. Konkurentsivõimelisi makseid pakub kindlustusühistu kõikidele klientidele, aga liikmete kindlustusmaksed jäävad püsivalt omanikuboonuse võrra soodsamaks. Mida rohkem kindlustusteenuseid liige ostab, seda suurem on ka tema omanikuboonus.

Omanikutulu ehk dividendid 

Omanikutulu suurus sõltub peamiselt kahest tegurist: kindlustusühistu osakapitali panustamisest ja makstud kindlustusmaksetest. Mida rohkem on tasutud kindlustusmakseid ja panustatud osakapitali, seda suuremad on dividendid ja ka vastupidi.
Esimesed kolm aastat kindlustusühistu dividende ei maksa. Eesmärk on neljandast aastast dividende maksma hakata.

Unikaalne võimalus kaasa rääkida 

Kindlustusettevõtte arendustegevuses uute ideedega, anda tagasisidet ning pöörata Eestimaa kindlustusturu näoga kliendi poole.

 

Lähiajal edastame teile täpsema info ühistu liikmeks astumise kohta.

Eesti Kindlustusühistu ÜKS asutajateks on:

  1. Eestimaa Talupidajate Keskliit
  2. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
  3. Eesti Akordioniliit
  4. Tartu Hoiu-Laenuühistu
  5. Eesti Jahimeeste Selts
  6. Eesti Aiandusliit
  7. Eesti Omanike Keskliit
  8. Eesti Korteriühistu Liit
  9. Osaühing Pro Holdings Int.
  10. Adaur Grupp OÜ
  11. Kait Liinev
  12. Toomas Greenbaum
  13. Arpo Kullerkupp
  14. Tarmo Lees
  15. Tarmo Lääne
  16. Andres Saame
  17. Priit Kessa
  18. Ants Soosõrv
  19. Mait Klaassen
  20. Vahur Tõnissoo
  21. Jaanus Aun
  22. Andrus Reidi
  23. Olavi Laido

PRIA kinnitas otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
3. detsember 2019

PRIA kinnitas otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Eile kinnitas PRIA viie tänavu makstava otsetoetuse ja kahe üleminekutoetuse ühikumäärad. Otsetoetuste jaoks on tänavu eelarves 144 miljonit eurot.

Käesoleval aastal laekus PRIAle piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi 967 loomapidajalt ning pindala-otsetoetuste taotlusi 14 262 maaharijalt. Otsetoetused on märkimisväärne osa PRIA vahendatavatest toetustest, nende maht moodustab rohkem kui kolmandiku terve aasta jooksul makstavatest summadest. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast 10 miljonit eurot suurem. Kõige enam kasvas käesoleval aastal ühtse pindalatoetuse ühikumäär, mis on ligi 7 eurot hektari kohta suurem kui eelmisel aastal. Otsused koostab PRIA hiljemalt 10. detsembriks ja kõik toetused maksab PRIA välja pärast otsuse kinnitamist paari nädala jooksul.

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

Kinnitatud ühikumäärad on 2019. aastal järgnevad:

  •    Ühtne pindalatoetus – 97,57 eurot/ha
  •    Kliimat ja keskkonda säästvate tavade toetus (rohestamine) – 44,99 eurot/ha
  •    Noore põllumajandustootja toetus – 48,78 eurot/ha
  •    Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 277,51 eurot/ha
  •    Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 224,75 eurot/loom

Samuti kinnitas PRIA kahe üleminekutoetuse ühikumäärad, mille jaoks on eelarves 4,5 miljonit eurot:

  •    Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 7,30 eurot/ühiku kohta
  •    Heinaseemne üleminekutoetus – 11,32 eurot/ühiku kohta

Kõiki otsetoetusi rahastab Euroopa Liit ja üleminekutoetused tulevad Eesti riigieelarvest.

Palume klientidel arvestada, et iga liiki toetus laekub eraldi maksena ning raha võib arvelduskontole jõuda mitmel kuupäeval. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused ja tasaarveldused ning füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

Taluliit ei osale meeleavaldusel

PRESSITEADE
29. november 2019
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Taluliit ei osale meeleavaldusel

Neljapäeval arutas Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja algatust korraldada 10. detsembril Toompeal meeleavalduse, et protesteerida siseriiklike otsetoetuste eelarve vähendamise vastu ja pöörata tähelepanu sellele, et põllumajandustootjad ootavad võrdsemaid toetusi Euroopa Liidu tasemel.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu tõdes, et tegemist on oluliste teemadega ja täna tuleks aktiivselt tegeleda Euroopa Liidu tasemel Eesti põllumajandustootjatele võrdsete konkurentsitingimuste loomisega Euroopa Liidu ühisel turul ning taotleda meie põllumeestele Euroopa Liidu keskmisi otsetoetusi.

Kuivõrd siseriiklike otsetoetuste, ehk rahvakeeli top-upi maksmise tingimused on ebaõiglased ja 10. detsembriks on tõenäoliselt langetatud kõik järgmise riigieelarve sisulised otsused, ei pidanud Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu õigeks osaleda meeleavaldusel. Seda enam, et Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindust ei kaasatud meeleavalduse korraldamise ettevalmistavatesse läbirääkimistesse. Ka praegune poliitiline olukord on mittesobiv meeleavalduse korraldamiseks. Kõigepealt näeme, et Maaeluministeeriumi ümber toimuv lahendatakse, uus minister saab astuda ametisse ning siis saame alustada läbirääkimisi olulisetel teemadel.

“Kõige suurem probleem täna on see, et me ühest küljest soovime võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu tasemel, kuid samas vanade referentsidega täiendavate otsetoetuste maksmisega suurendame ebavõrdset konkurentsi siseriiklikult. Ühelt poolt paraneb pikemalt tegutsenud põllumajandusettevõtete konkurentsivõime ning annab võimekuse just suurematele piimatootjatele, kuid teiselt poolt anname sellega signaali noortele alustajatele, et ärge tulge teil ei ole kohta.” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg. “Me peame põllumajanduse siseriiklikku toetamist väga vajalikuks, kuid seda tuleb teha õiglastel tingimustel. Täna öeldakse, et  Euroopa Liit tingimusi muuta ei luba, siiski talupidajad ja noortalunikud ootavad, et Euroopa Liidu komisjoniga alustatakse läbirääkimisi tingimuste võimalikeks muutmiseks.”

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu otsustas, et pöördume küsimustega ja probleemidega uue maaeluministri poole siis, kui ta on ametisse astunud.

Eestimaa Talupidajate Keskliidule teeb jätkuvalt tõsist muret siseriiklike otsetoetuste maksmise reeglid, mis sätestavad, et põllumajandustootjad saavad toetust referentsaastaga 2006., 2007. ja 2008. See tähendab seda, et kõik põllumajandustootjad, kes on alustanud tootmisega peale neid referentsaastaid ei saa siseriiklikke täiendavaid otsetoetusi. Sellise reeglistiku rakendamine on paraku suurendanud ka siseriiklikku ebavõrdust. Meie näeme, et siseriiklike toetuste maksmine põllumajandustootjatele on Euroopa Liidu ühisturul konkureerimiseks äärmiselt oluline, kuid seda peaks tegema õiglastel tingimustel. Hetkel toetavad siseriiklike otsetoetuste maksmise reeglid pigem suuremaid piimatootjaid ja pikemalt tegutsenud põllumajandustootjaid ning diskrimineerivad paljusid väiksemaid- ja keskmise suurusega tootjad ja eriti noortalunikke, jättes nad üldse ilma siseriiklikest otsetoetustest.

Taust:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) korraldab 10. detsembril Toompeal meeleavalduse protesteerimaks selle vastu, et 2020. aasta riigieelarve eelnõus on siseriiklike otsetoetuste kogusuuruseks ette nähtud 5 miljonit eurot, kuigi Euroopa Liidu reeglid lubavad neid maksta kogusummas 15,3 miljonit eurot. Samuti soovib EPKK juhtida tähelepanu vajadusele võrdsustada Eesti põllumeeste toetusi Euroopa Liidu keskmistega.

Liikmetele:

Kuigi Eestimaa Talupidajate Keskliit ei organiseeri meeleavaldusele ühiselt minemist, siis liikmed, kes näevad vajadust meeleavaldusega liitumisest saavad seda teha. Lisainformatsiooni meeleavalduse kohta leiab aadressilt www.epkk.ee

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

Põllumajandusmuuseumis avatakse näitus „Loomade tervis ja biotehnoloogiad” ning teaduspäev

Eesti Põllumajandusmuuseum
PRESSITEADE
27.11.2019

Põllumajandusmuuseumis avatakse näitus „Loomade tervis ja biotehnoloogiad” ning teaduspäev

Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel toimub täna kell 10.30 teaduspäev, millele järgneb näituse „Loomade tervis ja biotehnoloogiad” avamine. Teaduspäev ja näitus on pühendatud 100 aasta möödumisele kõrgema eestikeelse veterinaarhariduse andmise algusest Eestis. Üritus toimub koostöös Eesti Maaülikooliga.

Teaduspäeval esinevad loomaarstiteadlased ja tõuaretajad, näiteks Enn Ernits, Andres Valdmann, Peeter Padrik,  Ülle Jaakma, Arvo Viltrop,  Toomas Tiirats. Tutvustatakse Eesti rahvusülikooli loomaarstiteaduskonna rajamist ja esimesi aastaid, Eesti veterinaarmeditsiini olevikku ja tulevikku. Käsitletakse globaliseerumise mõju loomataudide levikule ja intensiivse loomakasvatusega kaasnevate valikute probleeme ning kunstliku seemendamise ja embrüosiirdamise kasutamist põllumajanduses.

Ajaloolises Ülenurme mõisalaudas avatakse näitus „Loomade tervis ja biotehnoloogiad”. Näitus annab ülevaate biotehnoloogiliste meetodite kasutamisest Eestis alates 1939. aastast, mil sündis esimene kunstlikult viljastatud vasikas. Põhjalikult tutvustatakse ka teisi Eestis kasutusel olevaid uusi tehnoloogiaid, kus looma munarakk viljastatakse kehaväliselt, kasvatatakse laboris ja siiratakse retsipiendile.

Väljapaneku keskseks eksponaadiks on koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega valminud interaktiivne sein, mis annab külastajale tervikliku ülevaate biotehnoloogiliste meetodite arenguloost, olemusest ja kasutusvaldkondadest nii veterinaar- kui ka inimmeditsiinis. Külastajal on võimalus tutvuda ka muuseumi kogus leiduvate veterinaaria õpetamiseks kasutatud ajalooliste õppevahendite, preparaatide ja vahenditega. Lisaks saab ülevaate olulisematest Eestis levinud loomataudidest.

Näituse eesmärgiks on anda ülevaade Eesti veterinaaria minevikust ja kaasajast. Enam kui kahe sajandi vältel on Tartu loomaarstiteadlased tegelnud loomahaiguste raviga ning haiguspuhangute ärahoidmise ja tõrjega.

Lisainfo Algo Rämmer 515 4368; Kaarel Vissel 5817 2177; Merli Sild 5345 8055

Näitust kujundas TM Development OÜ, projektijuhid Monika Kirsipuu ja Monika Stoljarova.

e-PRIAs algab homme keskmise suurusega ja suurettevõtjatele põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotluste eeltäitmine

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
26.11.2019

e-PRIAs algab homme keskmise suurusega ja suurettevõtjatele põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotluste eeltäitmine

Alates 27. novembrist on keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel, kes soovivad saada investeeringutoetust põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise tarbeks, võimalik e-PRIAs taotlusi eeltäita ning 4.—11. detsembrini esitada.

Toetuse eesmärgiks on aidata kaasa põllumajandustoodete töötlemise osakaalu suurendamisele ja töötlemise efektiivsuse tõstmisele, mis suurendaks toodete konkurentsivõimet nii sise- kui ka välisturgudel.

Toetust saavad taotleda keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad põllumajandustoodete töötlemiseks või põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks. Toetust ei saa taotleda üksnes turustamiseks vajalikele seadmetele. Täpsed tingimused toetuse saamiseks on sätestatud meetme määruses.

Meetme eelarve algavaks taotlusvooruks on 2,9 miljonit eurot. Tegemist on viienda taotlusvooruga käimasoleval 2014-2020 maaelu arengukava programmperioodil.

PRIA hindab kõiki taotlusvoorus esitatud taotlusi määruse lisas kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel, moodustades selleks hindamiskomisjoni. Hindamistulemuste alusel moodustatakse taotluste paremusjärjestus, milles paremaks loetakse suurema hindepunktide summa saanud taotlus. Toetus määratakse nõuetekohastele taotlustele eelarve ulatuses. Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks eelarvet ei jätku, määratakse toetus hindepunktide põhjal saadud paremusjärjestuse alusel.

Kristel Võsu, PRIA arengutoetuste osakonna teenuse juht: „Soovitame klientidel kindlasti kasutada eeltäitmise võimalust ja mitte jätta taotluse esitamist viimasele minutile. Omalt poolt oleme valmis taotlejaid toetama infotelefoni teel. Otsused toetustaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta koostame hiljemalt 8. aprilliks 2020.“

Täpsem info toetustingimuste, taotlemise kui ka e-PRIA kasutamise kohta on PRIA kodulehel, abi saab küsida investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678.

Veterinaar- ja Toiduamet peatab tegevuse M.V.Wooli tehastes

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.11.2019

Veterinaar- ja Toiduamet peatab tegevuse M.V.Wooli tehastes

Alates tänasest peatab Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ettekirjutusega M.V.Wooli tegevuse Harkus ja Vihterpalus asuvates tootmisüksustes.

Amet on seisukohal, et ettevõte tegevused haiguspuhanguid põhjustanud listeeria tüve ST1247 hävitamiseks ettevõttes pole olnud piisavad. VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul sündis sulgemise otsus põhjaliku analüüsi tulemused. „Kuna ettevõte senised tegevused pole taganud ohu maandamist, siis ettevõtte toidukäitlemise peatamine on meede tagamaks, et tarbijani ei jõuaks haigustekitajaga saastunud toit,“ selgitas Kalda.

Seni kehtis ettevõttele nn nulltolerants Listeria monocytogenesele. Kuna amet on järelevalve käigus jätkuvalt tuvastanud Listeria monocytogenese esinemise ettevõttes, siis ettevõtte poolt teostatud puhastus pole olnud piisavalt tõhus.

Ettevõte saab alustada taastootmist juhul, kui on ametile tõendanud, et käitlemine on nõuetekohane ning konkreetne oht on kõrvaldatud.

Listeria monocytogenese tüvi ST1247 on põhjustanud haigestumisi nii Eestis kui ka Euroopas. Tegemist on puhangutüvega, mis on väga tõvestav ning ohustab ennekõike nõrga immuunsüsteemiga inimesi – rasedaid, vanureid jne. Listerioosile on omane pikk peiteaeg, mis varieerub mõnest päevast kuni kolme kuuni. Listeeriasse nakatumise põhjusteks võib olla saastunud toit nagu näiteks liha, kala, piimatooted, salatid ja puu- ja juurviljad. Erinevalt teistest toidu kaudu levivatest bakteritest võib listeeriabakter paljuneda isegi madalatel temperatuuridel ehk ka näiteks külmkapis.

Taust

8.03.19 laekus Veterinaar- ja Toiduametile Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt informatsioon, milles anti teada viies Euroopa Liidu liikmesriigis Listeria monocytogenese haiguspuhangutest inimestel.

Analüüsi tulemused seostasid haiguspuhanguid Eesti ettevõtte M.V. Wool ASi toodetega. Sellest lähtuvat tegi VTA 13.03 ettevaatusabinõuna ettekirjutused täiendavateks meetmeteks väljastatava toodangu ohutuse hindamisel. Eelnevat oli VTA tunnistanud ettevõtte poolt toodete ohutuse tagamiseks rakendatavad meetmed piisavaks.

04.06 avalikustasid EFSA ja ECDC rahvusvahelist puhangut puudutava riskihinnangu. EFCA-ECDC raportis välja toodud haigus- ja surmajuhtumid on seotud AS-i M.V.Wool tööstuse ja selle toodanguga ning mitte AS-i M.V.Wool poolt kasutatava toorainega.

Seni ettevõttele seatud nõuete kohaselt oli M.V.Wool kohustatud teostama proovivõttu iga toote partii osas tuvastamaks Listeria monocytogenese leidumine, enne kui toit on viidud selle tootnud toidukäitleja vahetu kontrolli alt välja. Positiivse Listeria monocytogenese tulemuse korral polnud lubatud partiid ettevõttest välja saata.

PRIAs lõppes talvituma minevate mesilasperede arvu teatamine – lisandus 140 uut mesilat, mida varem registris ei olnud.

PRESSITEADE
19.11.2019

PRIAs lõppes talvituma minevate mesilasperede arvu teatamine – lisandus 140 uut mesilat, mida varem registris ei olnud.

15. novembril lõppes kaks nädalat kestnud mesilasperede arvu teatamine. Selle aja jooksul anti PRIA põllumajandusloomade registrile teada ligi 40 000 mesilasperest ja registrisse kanti 140 uut mesilat.

Kõige rohkem, üle 5500 mesilaspere asub Lääne-Virumaal. Järgnesid enam kui 4000 perega Tartumaa, Pärnumaa ja Saaremaa. Kokku on mesilaid ligi 2000 mesinikul üle Eesti.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin avaldas heameelt selle üle, et mesinikud on kiirelt omaks võtnud mesilasperede arvu teatamise kaks korda aastas. „Kui varem pidi mesilasperede arvu  teatama ainult 1. mai seisuga, siis sellest aastast lisandus ka sügisene teavitamine. Koos kevadise mesilasperede arvuga võimaldab see hinnata mesilasperede talvekadusid, eelseisva meetootmise perioodi korjeperede arvu ning planeerida mesilasperede toetuse taotlejate mahtu“.

Järgmine kord tuleb PRIAle teatada mesilasperede arv 2020. mais ja siis saab taotleda ka TARU toetust, mille eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele.
TARU meetme kohta leiab lisainfot PRIA kodulehelt.

Peipsi järvel peatatakse kalapüük põhjanooda ehk mutnikuga

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.11.2019

Peipsi järvel peatatakse kalapüük põhjanooda ehk mutnikuga

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas täna käskkirja, millega peatab alates homsest, 19. novembrist Peipsi järvel kalapüügi põhjanooda ehk mutnikuga kuni kalapüügieeskirja muudatuse jõustumiseni. Sellega kehtestatakse põhjanooda ehk mutniku ja avaveevõrguga, mille silmasuurus on vähemalt 160 mm, püügil lubatud vältimatu kohapüügi kaasmäärad.

Keskkonnainspektsiooni andmetel on pärast mutnikuga püügi taasavamist 26. oktoobril Peipsi järvel tekkinud olukord, kus kalurite poolt veekogusse tagasi lastavate ja hukkuvate kohade hulk on küllaltki suur. Sellega nõustuvad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased.

Kohapüük ei ole lubatud seoses Eestile tänavuseks Peipsi järvestikus eraldatud kvoodi täitumisega üle 90%. Kohapüügikeelu tingimustes ei ole lubatud koha kaaspüüki väikese silmasuurusega mutnikuga.

Pärast kohapüügi peatamist on praeguse seisuga veel püüdmata 43 tonni koha.

Kalapüüki mutnikuga saab kohapüügikeelu kehtimisel taasavada niipea, kui Vabariigi Valitsus on kalapüügieeskirjaga kehtestanud koha kaaspüügimäärad ja kala maale toomise võimaluse.

Eeskirja muudatusi valmistavad koostöös ette Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium, tuginedes Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste ettepanekutele.

Põhjanooda ehk mutnikuga kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja Maaeluministeeriumi veebilehel ning edastatakse asjasse puutuvatele erialaliitudele.

Taimekahjustajate levikuriski tõttu karmistuvad taimede sisseveonõuded

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
13.11.2019

Taimekahjustajate levikuriski tõttu karmistuvad taimede sisseveonõuded

Alates 14. detsembrist 2019 muutub Eestis ja ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord. Uued reeglid ja nõuded on eesmärgiga takistada ohtlike taimekahjustajate levikut ning need puudutavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid.

Suurim muudatus hõlmab nõuet, et kolmandatest riikidest (ELi mittekuuluvatest riikidest) ELi saabuvatel reisijatel on ilma fütosanitaarsertifikaadita (taimetervise nõuetekohasust tõendava dokumendita) keelatud kaasa tuua taimi, lõikelilli, puu- ja köögivilju, aed- ja metsamarju ning seemneid. Nimetatud dokumenti väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud haigused ja kahjurid. Erandina võib ilma fütosanitaarsertifikaadita kaasa tuua 5 liiki puuvilju: banaan, durian, ananass, dattel ja kookospähkel, millega ei ole seni taimekahjustajate levikut seostatud. Sisseveoks keelatud taimed ja taimsed saadused konfiskeeritakse ja hävitatakse.

Alates 14.12.2019 täieneb taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade nimekiri ning ettevõtetel tuleb arvestada, et kõik taimed sh puu- ja köögiviljad ning seemned peavad olema fütosanitaarsertifikaadiga varustatud. Uue määrusega muutub ettevõtetele kohustuslikuks esitada sissetoodavate kaubasaadetiste eelteatisi spetsiaalse ELi impordikontrollisüsteemi TRACES NT kaudu. Eelteatis tuleb esitada enne kauba piiripunkti saabumist.

Taimed on osa inimeste ja loomade toiduahelast ning meid ümbritsevast looduskeskkonnast ning seetõttu on ohtlike taimekahjustajate puhangutel hävitav mõju meie elukvaliteedile. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) andmetel hävineb maailmas taimekahjustajate tõttu juba 40% toidukultuuride saagist. Kolmandatest riikidest veetakse ELi siseturule järjest suurenevates kogustes taimi ja taimseid saadusi ning nende kauplemisega kaasnevad ohud põllumajandusele, keskkonnale ja majandusele tervikuna.

Taimehaigused ja kahjurid ei tunne riigipiire ning taimede või isegi nende transpordil kasutatava puidust pakkematerjali ühest riigist teise toimetamisega kaasneb suur risk kahjustajate sissetoomiseks ja levimiseks.

Mitmed ELi riigid kannatavad taimehaiguste ja kahjurite tõttu: Itaalias on haigestunud oliivipuud ohtliku bakteri Xylella fastidiosa-ga, Portugalis on mikroskoopiline ümaruss männi-nematood hävitanud miljoneid mände ning Poolas on kartulitootjad hädas kartuli-ringmädanikuga.

Geograafilise asukoha tõttu on Eestil kindlasti eeliseid vältimaks nende haiguste ja kahjurite sissetungi, mida meie territooriumil veel ei ole. Samas suurendab seda ohtu märgatavalt kaubavahetuse intensiivistumine ja kliima soojenemine.

Üheskoos ELiga on paljud maailma riigid mõistnud, et suurem rõhk taimetervisele tähendab väiksemat saagikadu, tõhusamat võitlust maailmas eksisteeriva vaesuse ja näljaga ning säästvamat põllumajandust. ÜRO Peaassamblee on kuulutanud 2020. aasta Rahvusvaheliseks Taimetervise Aastaks ning sellega juhitakse kõigi tähelepanu taimetervise edendamise ja tugevdamise vajadusele.

Põllumajanduses tuleb mõelda keskkonnale ja innovatsioonile

Maaeluministeerium’
PRESSITEADE
13.11.2019

Põllumajanduses tuleb mõelda keskkonnale ja innovatsioonile

Konverentsil „Põllumajandus, kalandus ja maaelu: eile, täna ja homme“ toodi välja, et koostatud arengukava seab valdkonnale ühise sihi ning järjest enam tuleb tegeleda keskkonna teemadega ja olla avatud uuendustele.

„Võib küsida, miks on põllumajandusele, kalandusele ja maaelule vaja arengukava. Aga sellepärast, et meil oleks omavahel laiapõhjaliselt kokku lepitud siht, mille poole me kõik omal viisil püüdleme nii põllul, loomalaudas kui ka kalalaeval ja kogu toidusektoris,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Lisaks tõi minister välja keskkonnateemade ja muutuva maailmaga kaasas käimise olulisuse. „Tähelepanu tuleb pöörata keskkonnahoiule ja kliimamuutuste globaalsetele väljakutsetele, sest põllumees ei saa ilma hästi haritud mullata ja kalakasvataja puhta veeta,“ ütles minister. „Samuti näeme juba praegu, kuidas tootmine automatiseerub ja inimkäe osa väheneb. Leian, et peame olema avatud uuendustele, toetama põllumehi innovatsioonis ning ehitama silda teadusmaailma ja põllumehe vahel,“ lisas Järvik.

„Nii nagu täna, on oluline, et ka kümne aasta pärast oleks maal hea elada ja Eesti toit oleks hinnatud. Selle poole me kõik uues arengukavas püüdlemegi,“ ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. „Meil on suurepärane näide põllumajanduse ja keskkonnakaitse koostoimimisest – meie poollooduslikud kooslused, mis säilitavad oma elurikkuse ainult siis, kui seal karjatatakse loomi,“ lisas asekantsler.

Lisaks tõi Lamp välja, et kodumaise toidu eelistamine kaugelt lennukiga transporditava toidu asemel aitab leevendada kliimamuutuste mõju ning ressursside tõhusam kasutamine säästab üheaegselt keskkonda ja suurendab tootmise lisandväärtust.

Konverentsil kõnelesid veel prof. dr Rudolf Mögele, Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai; ettevõtjad Mart Undrest, Tõnu Post, Veljo Ipits; Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti; Roomet Sõrmus EPKK-st; Urmas Varblane TÜ-st; Christophe Lafougere Gira Food-ist. Tulevikutoidu teemal vestlevad Aleksei Lotman, Roosi Soosaar, Rain Kuldjärv, Margit Keller, Jaanus Vihand, Dr. Kristel Ehala-Aleksejev ja Rasmus Rask.

Konverentsi korraldasid Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusuuringute Keskuse ja Euroopa Komisjoni Eesti esindusega.

Ettekanded pannakse üles Maaeluministeeriumi kodulehele: https://www.agri.ee/et/konverents-pollumajandus-kalandus-maaelu-eile-tana-homme-13-novembril-2019.