Aller kinnitas põllumajanduskultuuride mitmekesisuse säilitamise edendamist toetava programmi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.01.2021

 

Maaeluminister Arvo Aller kinnitas põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumist, säilitamist ja kasutamist edendava programmi aastateks 2021–2027. Põllumajanduskultuuride geneetilisel ressursil on oluline osa elurikkuse ja kultuuripärandi säilitamises.

Järgneva seitsme aasta jooksul on kavas suuremat tähelepanu pöörata geneetilist ressurssi puudutavale teavitustegevustele ja vanade sortide kasutamise laiendamisele. Uue tegevussuunana lisandub programmi kava järgi kultuurtaimede metsikute sugulasliikide säilitamine ja uurimine.

„Eesti põllumajanduskultuuride vanade sortide ja kultuurtaimede looduslike sugulasliikide säilitamine ja uurimine on oluline, kuna selle kaudu panustame elurikkuse hoidmisse ning kindlustame võimalus taastada põllumajandustootmine ka siis, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärjel peaks tekkima olulised kahjud,“ ütles programmi allkirjastanud maaeluminister Arvo Aller. „Geneetilise ressursi kasutamise laiendamine aitab kaasa toidulaua mitmekesistamisele, toiduga kindlustatusele, sordiaretusele ja meie kultuuripärandi säilimisele. Tänu programmi tegevustele on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss hoiul ka Teravmägede seemnepangas,“ lisas Aller.

Programmi täitjateks on põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamisega tegelevad teadusasutused: Eesti Taimekasvatuse Instituut, kus säilitatakse ja uuritakse tera- ja kaunviljade, õlikultuuride, heintaimede ning köögiviljade geneetilist ressurssi, Eesti Maaülikool, kus on pühendutud puuvilja- ja marjakultuuridele ning Tartu Ülikooli botaanikaaed, fookusega maitse-, ravim- ja ilutaimede geneetilisele ressursile.

Programmiga saab tutvuda maaeluministeeriumi veebilehel

Maaelu arengukava kohandatakse üleminekuaastateks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2021

 

22. jaanuaril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus koos majandus- ja sotsiaalpartneritega arutati arengukava muudatusettepanekuid.

Peamised arengukava muudatused seisnevad täiendavate Euroopa Liidu vahendite jagamises arengukava meetmete vahel (kogusummas 258,5 miljonit eurot) ning meetmete rakendamise tingimuste muutmises üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Euroopa Liidu uue eelarveperioodi pikaajalise eelarve läbirääkimised venisid ja ka järgmise, 2023. aastal algava perioodi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised ei ole veel lõppenud,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller. „Seetõttu tuleb aastatel 2021 ja 2022 maaelu arengu toetusi anda veel praeguse perioodi maaelu arengukavade kaudu, kasutades selleks uue ühise põllumajanduspoliitika esimese kahe aasta vahendeid.“

Uued vahendid on kavas suunata arengukava olemasolevatesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse.

„Kuigi üleminekuaastatel saab jätkata senise poliitika elluviimist ja meetmete võtmist,  on arengukava rakendamisel ilmnenud, et mitme meetme tingimused vajavad siiski muutmist,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Näiteks on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on jällegi kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid.“

Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. detsembri seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 833,2 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 705,6 miljoni euro ulatuses.

Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve peaaegu 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Lindude gripp on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.01.2021

 

Soomes ja Leedus tuvastati lindude gripi viirusetüvi H5N8. Antud tüvi inimestele ohtu ei kujuta.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on viiruse levik suureks ohuks ka Eestile. „Lindude gripp on levinud 22 Euroopa riiki, millest lähimad Eestile on Soome, Rootsi, Leedu ja Poola. Seetõttu on suur oht, et haigus jõuab lindude rändega kevadel Eestisse,“ selgitas Kalda.

21. jaanuaril tuvastati lindude gripp looduses vabalt elavatel faasanitel Lõuna-Soomes Kanta-Hämes Janakkalas. Leedus tuvastati lindude gripp 8. jaanuaril nii farmis kui ka metslindudel. „Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse,“ kirjeldas Kalda. Lindude gripi tõttu on sel aastal Euroopas hukkunud või hukatud ligi 2 miljonit kodulindu.

Haiguse peamisteks kandjateks on veelinnud, kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud, nagu haned ja pardid. Eestis lindude grippi tuvastatud pole, kuid jätkuvalt uuritakse mets- ja veelinde lindude gripile.

Lindude gripp on levinud Belgiasse, Poola, Leetu, Saksamaale, Hollandisse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Tšehhi, Ühendkuningriiki, Iirimaale, Põhja-Iirimaale, Taani, Soome, Norra, Rootsi, Ungarisse, Sloveeniasse, Rumeeniasse, Slovakkiasse, Horvaatiasse ja Ukrainasse.

Ära hoidmaks raskeid tagajärgi nii endale kui sektorile laiemalt, saab linnupidaja oma linde kaitsta, rakendades bioturvalisuse meetmeid:

  • Võimalusel pea linde sisetingimustes. Juhul kui pead linde väljas, tuleb välistada nende kontakt uluklindudega kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • too välisriigist linde või haudemune vaid pädeva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi alusel;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnupidamishoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligipääsu kodu- ja uluklindudel;
  • haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti, eralda haiged linnud tervetest;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Maailma suurim toidumess Grüne Woche toimub erakordsetes tingimustes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2021

 

Maailma suurim ja vanim rahvusvaheline põllumajandus- ja toidumess Internationale Grüne Woche ehk rahvusvaheline roheline nädal Berliinis on tänavu mitmes mõttes erakordne. 95. korda toimuv mess toimub esimest korda virtuaalselt.

Virtuaalne on ka messiga paralleelselt toimuv globaalne põllumajandus- ja toidufoorum ning selle raames peetav põllumajandusministrite tippkohtumine, millel osalevate riikide arv ligineb sajale. See teeb üritusest suurima registreeritud osalevate riikide arvuga ministrite tippkohtumise läbi ajaloo.

Täna toimuva tippkohtumise teema on „Kuidas toita maailma pandeemiate ja kliimamuutuse ajal?“.

„Kohtumisel arutlusele tulevad teemad on väga olulised, sest maailm ei saa lubada tervisekriisi muutumist toidukriisiks. Riikidel tuleb siin tegutseda koos, nii nagu nad on koos tegutsenud ka pandeemiaga toimetulekul,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Tippkohtumise märksõnadeks on seekord jätkuv ja reeglitest kinni pidav rahvusvaheline toidukaubandus, koostöö tugevdamine tervishoiu-, põllumajandus-, veterinaaria- ja keskkonnasektori vahel, kliimamuutuste leevendamine, toidukadude vähendamine ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ehk uuenduslikkus põllumajanduses.

„Maailm toimetab praegu olukorras, kus nälg on üha süvenev probleem. Hinnanguliselt kahel miljardil inimesel puudub regulaarne ligipääs piisavale toidule ning kolm miljardit inimest ei saa endale lubada isegi kõige odavamat  tervislikku toitumist. Samal ajal sagenevad ülekaalulisus ning toitumisega seotud haigused. Need on praegu meie ees seisvad suurimad probleemid, mis vajavad kestva pandeemia ja pikaajaliste kliimamuutuste valguses lahendamiseks laiapõhjalist ühiskondlikku pühendumist,“ tõdes Aller.

Tänase ministrite kohtumise tulemused liidetakse ÜRO toidusüsteeme käsitlevatesse aruteludesse ja septembris toimuvale ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisele.

Ministrite tippkohtumisele salvestas minister Arvo Aller videopöördumise,  mis on üles laaditud foorumi kodulehele. Samal lehel on avaldatud ka osalevate ministrite nimekiri ja nende pöördumised tähestikulises järjekorras: https://www.gffa-berlin.de/en/agrarministerkonferenz-gffa-2021/

Valmis põllumuldade lõimiste kaardirakendus

Põllumajandusuuringute Keskuse
PRESSITEADE
20.01.2021

 

Põllumajandusuuringute Keskuses on kasutusvalmis saanud uus kaardirakendus, mille kaudu saavad kõik huvilised vaadata põllumassiividel olevate muldade lõimist.

„Mullalõimis on nii põllumeste kui aiapidajate jaoks väga oluline mullaomadus, mis näitab erineva suurusega osakeste osatähtsust mullas,“ selgitab kaardirakenduse vajadust Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Lõimis mõjutab nii teisi mullaomadusi kui ka muldade kasutamist. Lõimis määrab ära muldade veehoiuvõime, struktuuri, toitainete omastamise jne.“

Põllumuldade lõimiste kaardirakendus baseerub Maa-ameti digitaalsel, 1:10 000 Eesti mullastiku kaardil, ehk Eesti maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaardil ning sellega seotud andmetel. Kaardirakenduses on erinevate värvidega kajastatud erinevad lõimised kaardipildina ruumiliselt.

„Klikkides põllumassiivil, annab kaardirakendus info selle massiivi lõimiste loendi ja protsentuaalse sisalduse kohta diagrammina ja tabelina,“ räägib rakenduse kasutamist Tambet Kikas, PMK mullaseire ja uuringute büroost. „See protsess on täna täiesti automaatne ja nii on võimalik põllumajandustootjal kõikide põllumassiivide kohta seda infot pärida ja vaadata.“

Kaardirakenduse kohta PMK veebil pmk.agri.ee/et/kaardirakendused/mullaloimis

Põllumuldade lõimiste kaardirakenduse tööversiooni tutvustati esmakordselt PMK seminaril EPA2020 messil.

 

PMK foto: Kaardirakenduse kuvatõmmis

Jaanus Põldmaa: Jahi korraldamisest põllumajandusmaadel

2023 aastal lõppevad väga suurel osal jahipiirkondadest kasutusõiguse load. Jahimehed, kes hakkavad pikendama oma lubasid pöörduvad lähiajal kindlasti ka põllumajandustootjate poole sooviga sõlmida nende omandis või rendil olevatele kinnistutele jahipidamislepinguid. Põllumajandustootja esmane huvi jahindusliku lepingu sõlmimisel peaks olema ulukikahjude ennetamise lahenduste kokkuleppimine jahipiirkonna kasutajaga.

Mida peaks lepingu sõlmimise juures silmas pidama:

  • kui kasutatav kinnistu on omandis ei ole lepingute sõlmimisega mingeid probleeme
  • Kui kasutatav kinnistu on rendile võetud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, peaks olema lepingus ära näidatud, et rentnikul (põllumajandustootjal) on sellel kinnistul ka lisaõigus sõlmida kohaliku jahipiirkonna kasutajaga kokkuleppeid jahi pidamiseks enne kõike ulukikahjude ennetamiseks.
  • Kui kasutatav kinnistu kuulub riigile ja rendileping on sõlmitud riigiga siis riik lisalepingute sõlmimise õigust rentnikule täna andnud ei ole ja nendel kinnistutel saab ulukikahjude ennetamisel lähtuda ainult jahiseadusest. Jahiseadus ütleb aga, et sellistel kinnistutel saab jahti pidada ainult päikesetõusust päikeseloojanguni ja kahjude tekkimisel saab jahipiirkonna kasutajalt nõuda hüvitist kuni 100eur ühe hektari kohta.

Sama klausel jahi pidamise aja ja kahjuhüvitise suuruse kohta kehtib  ka juhul kui füüsiliselt või juriidiliselt isikult maad rentides ei ole rendilepinguga kaasa saadud ka eelkirjeldatud jahi korraldamise õigust.

Ehk siis kokkuvõtteks, tuleks uuesti läbi vaadata olemasolevate rendilepingute sõnastused. Kui ulukiahjude ennetamise eesmärgil jahinduslike kokkulepete sõlmimise õigust lepingus ei ole tuleks see sinna sisse kindlasti lisada ja minna kohaliku jahipiirkonna kasutajaga neid sõlmima.

 

Jaanus Põldmaa
Pärnumaa Talupidajate Liidu liige
Põllumajandustootja

 

Kerli Ats: Tänan, 2020!

Põllumajandussektorile pakkus mööduv aasta erakordselt palju ootamatusi. Öeldakse, et inimene kohaneb pea kõigega. Ka meie põllumehed suutsid ootamatud väljakutsed vastu võtta, kohaneda ning pakkuda tarbijatele kvaliteetset ja maitsvat kodumaist toitu. Tuhat tänu kõigile, kes oma panuse andsid!

Samas seisame silmitsi jätkuva kriisi ja uute ülesannetega. Tulemas on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus programmiperiood, mille aktiivsed ettevalmistustööd käivad. Euroopa Liidu roheleppe valguses keskkonnateemadele suurema tähelepanu pööramine ning avalik huvi keskkonna ja elurikkuse küsimuste vastu on tekitanud põllumajandustootjate seas küsimusi ja põhjustanud muremõtteid, kuid samas pakkunud võimalusi uute ärimudelite tekkimiseks ja innovatsiooniks.

Mahajäänud, kuid väärtuslik

Ühel infopäeval osaledes jäi mulle väga eredalt meelde ühe noore mullateadlase väide, et ühelt poolt on Eesti põllumajandussektor oma arengus Lääne-Euroopast maas, aga teisalt on meil tekkinud sellega eelis keskkonnakaitseliste küsimuste ja roheleppe täitmise osas. Usun, et meil on tõesti hea positsioon. Meil on palju looduslikult mitmekesiseid metsa- ja rohumaid, poollooduslikke alasid ja teisi suure loodusväärtusega alasid, mis on meie väärtus ja mida tuleb hoida.

Eesti on mahetootmise osakaalult Euroopas teisel kohal. Eesti noortalunikud näevad mahetootmises potentsiaali ja on sisenenud sektorisse just mahetootjatena. Meil on piimatootmisüksusi, kus loomi karjatatakse, meil on lihaveisekasvatajad, kes panustavad kestlikesse loomakasvatuspraktikatesse, tootes rohumaaveiseliha, meil on mitmekesine tootmine, mille eesmärk on tagada kvaliteetne ja ohutu toit meie enda rahvale.

Kes maksab roheleppe kulud?

Praegu on mitmekesisus püsinud, meil on peretalud, kes elavad ühes rütmis loodusega. Kuna toidutootmine ja loodushoid on avalik hüve, siis on oluline tagada põllumajandustootjatele õiglane sissetulek. Roheleppe eesmärgid on mõistetavad ja vajalikud, aga põllumehe jaoks tekib küsimus, kes uued ootused ja karmistuvad nõuded kinni maksab. Väide, et seda tehakse uue ÜPP eelarvest, pole tõsiseltvõetav, kuna ÜPP-sse raha juurde ei tule ja sel juhul tehakse muudatusi põllumehe sissetuleku arvelt. Selline roheleppe finantseerimine ei ole õiglane ja jätkusuutlik.

Põllumehele õiglase sissetuleku tagamine on roheleppe elluviimise eeldus. Selleks on oluline välja töötada põllumajandustootjate tegevust ja mitmekesist struktuuri arvestavad meetmed, mis tagaksid kõigile tootjatele võrdsed võimalused, ei moonutaks konkurentsi ja ei eelistaks kedagi tema positsiooni või ajaloolise tausta pärast. Nende meetmete ellu rakendamiseks tuleb leida raha peaasjalikult Euroopa Liidu ühisest eelarvest, aga ka Eesti riigieelarvest.

Vaja nii suuri kui ka väikeseid

Praegu on vaja tegeleda sellega, et meil säiliks põllumajandustootmise mitmekesisus ja et põllumajandustootmine ei kontsentreeruks üksnes suurtootjate kätte. Tagada tuleb mahetootmise jätkusuutlikkus ja noortalunike ligipääs maale ja kapitalile. Arendada tuleb nõuandesüsteemi ja tootjaorganisatsioone.

2020. aasta oli raske, kuid andis meile palju õppetunde. Kui koroonakriisist midagi positiivset otsida, siis siseriiklike toetuste osas astusime suure sammu õigluse suunas. Siinkohal tahan siiralt tänada toetuse eest kolleege põllumajandus-kaubanduskojast ja ka poliitikuid, kes otsustasid lõpetada ebaõiglaste üleminekutoetuste (top-up’i) maksmise ja asendada selle palju õiglasemate kriisiabitoetustega.

Loodan, et põllumeeste esindusorganisatsioonidel jagub ka tulevastel aastatel üksmeelt ja koostöötahet, et top-up lõplikult ajaloo prügikasti lennutada ning saavutada õiglaste ja konkurentsi soosivate siseriiklike toetuste maksmine. See oleks ka selge sõnum noortalunikele, et nad on vajalikud ja riik soovib nendesse panustada.

 

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht

PRIA maksis 2020. aastal toetusteks ligi 319 miljonit eurot

Pressiteade
18. jaanuar 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksis 2020. aastal ligi 21 600 kliendile kokku 318 944 996 eurot ameti poolt vahendatud toetusi.

PRIA peadirektori asetäitja Kertti-Airin Pärli ütleb: „2020. aasta oli eriline, aga COVID-19 kriisiga seotud elukorralduse ootamatu muutus ei löönud meid rivist välja. Kiiresti viidi ellu muudatused töö korraldamises ja see tagas, et menetlus, kontroll ning väljamaksed jätkusid plaanitud kvaliteedis ja mahus. Lisaks suudeti sujuvalt ning kiiresti korraldada ka erakorraliste meetmete vastuvõtt. Oleme tänulikud nii klientidele, koostööpartneritele kui ka oma töötajatele. Öeldakse ju, et kett on nii tugev, kui seda on tema kõige nõrgem lüli. Nagu tõestas 2020. aasta, siis meie kett koosneb väga tugevatest lülidest!“

Toetusi maksti põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele jmt kokku 92 meetmest. Otsuseid tegi PRIA kokku ligi 65 000 taotluse põhjal.

Kõige enam toetusesaajaid oli Harjumaal (2 437), Pärnumaal (2 326) ja Võrumaal (2 317). Kõige suurema toetussumma kogus aasta jooksul kokku Tartumaa, kus maksti taotlejatele välja üle 41 miljoni euro. Toetussummade jagunemine maakondade lõikes on toodud järgneval joonisel.

 

 

PRIA 2020. aastal makstud toetuste jagunemine maakondade lõikes

Suurima mahu moodustasid otsetoetused ca 170 miljoni euroga, järgnesid maaelu arengukava (MAK) toetused ca 116 miljoni euroga ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetused ca 15,3 miljoni euroga. Üleminekutoetusi maksti 9,1 miljonit eurot, riiklike toetusi 6 miljonit eurot, koolikavade toetusi 2,6 miljonit eurot ning turukorralduseks läks 0,2 miljonit eurot.

2020. aastal avaldas toetuste maksete mahule kindlasti mõju ka COVID-19 viirusega seotud olukord. COVID-19 mõjude leevendamiseks avati mitu erakorralist meedet:

2021. MAKi meede toidutootjatele ja –töötlejatele: COVID-19 puhangust tingitud erakorraline ajutine abi mikro- väikese või keskmise suurusega ettevõtjatele

  1. EMKFi meede: COVID-19 pandeemiast tingitud vesiviljelusettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus
  2. EMKFi meede: Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus
  3. Põllumajandustootja asendamise toetuse erakorraline abi

Eelpool nimetatud meetmete makseteks eraldati eelarvet üle 8,2 miljoni euro, millest väljamakseid tehti eelmisel aastal kokku 1,67 miljonit eurot.

Talunikele kehtestati täiendav tulumaksusoodustus

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
18. jaanuar 2021.a

 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ettepanekul jõustati käesolevast aastast FIEdest talunikele 5000 eurone tulumaksusoodustus omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult.

„Eelmine aasta oli talupidajatele keeruline ning majanduslikult raske. Koroonaviiruse puhang ja mitmed muud negatiivsed asjaolud vähendasid talunike tulusid, mistõttu täiendav maksusoodustus on vägagi asjakohane,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Riigikogu kehtestas metsaomanikele 5000 eurose tulumaksusoodustuse mullu kevadel pärast koroonakriisi levimist. Seejärel pöördus Eestimaa Talupidajate Keskliit Maaeluministeeriumi ja Riigikogu poole taotlusega kehtestada analoogne tulumaksusoodustus ka talunikele.

Riigikogu kehtestaski möödunud aasta lõpus FIEdest talunikele 5000 eurose tulumaksusoodustuse omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult ja see jõustus käesoleva aasta algusest.

Eestimaa Talupidajate Keskliit koondab reeglina peretalusid, ning käesolev seadusemuudatus aitab kaasa FIEde vormis tegutsevate peretalude jätkusuutlikule arengule.

 

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2020

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, kus on kirjas, kuidas plaanitakse anda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust põllumajandustootjatele.

 

„Taas on läbitud üks oluline etapp, et COVID-19 toetus võimalikult ruttu abivajavate põllumeesteni jõuaks. Erakorralise toetuse tingimused jõudsid täna eelnõude infosüsteemis kõigile huvigruppidele kooskõlastusringile,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Põllumajandussektorile suunatud 12 miljoni euro suurune erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

Ministri sõnul võib toetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkonnas, mida COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on negatiivselt mõjutanud ja toetusega hüvitatakse osaliselt tekkinud majanduslik kahju.

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) hektari kohta. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja hektari kohta.

Maaeluministeerium taotles põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt eelmise aasta lõpus ning luba peaks lähiajal saabuma. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.