Kooskõlastusringile läks eelnõu erakorralise toetuse andmiseks kalapüügitoodete töötlejatele  

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.07.2021

 

Maaeluminister allkirjastas täna ja saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, mille kohaselt plaanitakse anda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust kalapüügitoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele.

Maaeluminister Urmas Kuuse sõnul on piirangute tõttu vähenenud restoranide ja toitlustusasutuste külastused ning selle tulemusel on ahvenafilee eksport ja realiseerimine muutunud ettevõtjatele keeruliseks. Tekkinud on suured laovarud, kuna peamistel sihtturgudel pole kalapüügitooteid õnnestunud müüa.

„Näites Šveitsis, mis on ahvenafilee peamine sihtturg, on ladudesse kogunenud varud ning fileed ei osteta juurde enne, kui varud on realiseeritud. Seepärast võib tekkida toidu raisku mineku oht, kuna Eesti külmladudes olevat ahvenat ei saa säilivusaja möödumisel enam inimtoiduks kasutada,“ selgitas maaeluminister.

Toidu raiskamise vältimiseks on plaanis anda riigiabi majandusliku kahju hüvitamiseks inimtoiduks kõlbliku ahvenafilee eest, mis antakse üle abivajajatele. Riigiabi andmiseks on vaja esmalt saada Euroopa Komisjonilt heakskiit. „Ettevõtete elujõulisust toetades soovime hoida ära toidu raiskamist ja esitasime seepärast juuli alguses Euroopa Komisjonile riigiabi andmise teatise. Nüüd ootame komisjoni nõusolekut, pärast mida saaksime toetuse sektorini viia,“ lausus maaeluminister.

Välisturgudele mõeldud suure laovaru müümata jäämisel tuleb ettevõtjatel leida teisi võimalusi kalapüügitoodete realiseerimiseks, sh tasuta üleandmiseks enne säilivustähtaja saabumist, et ennetada toidu kadu ehk raiskamist, mis võib juhtuda, kui säilivustähtaja saabumisel jääb toit söömata ja visatakse jäätmena ära. Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes olev strateegia „Talust taldrikule“ pöörab samuti tähelepanu tarbijatele, kliimale ja keskkonnale sobiliku toidusüsteemi ülesehitamisele. Muu hulgas peetakse oluliseks toidu raiskamise vähendamist.

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis värsket puu- ja köögivilja Nõmme turul

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.07.2021

 

15. juulil toimus reid ausa konkurentsi tagamiseks Nõmme turul Tallinnas. Müügikohtade kontrollid näitasid, et saatedokumendid ja kaup läksid kokku, ühtegi olulist nõuetele mittevastavust ei tuvastatud. Ainsad puudused esinesid vaid kauplemistegevusest teavitamata jätmise osas.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuhi Heidi Kääri sõnul täna olulisi nõuetele mittevastavusi ei tuvastatud. „Üldine olukord oli hea, sest kontrolli ulatuse alla kuuluvate Eesti päritolu maasikate, vaarikate, herneste, kurkide ja kartulite kohta esitati saatedokumendid, mis tõendasid nende Eesti päritolu,“ räägib Käär, lisades, et tarbijatele oli müügikohas toodete päritolu kohta esitatud tõene info.
Kokku kontrolliti üheksat käitlejat.

Kriisijuhi sõnul oli kahel käitlejal saatelehel märgitud kartuli sordi nimi hinnasildist erinev, ent puudus likvideeriti koha peal. Lisaks tuvastati mõningad vajakajäämised saatelehtede vormistamise osas.

Neli käitlejat ei olnud oma tegevusest teavitanud. „Kohapeal täideti teavitamise avaldused,“ lisab Käär.

Kontrollide käigus peavad värske puu- ja köögiviljamüüjad olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele ning oleks ka sisuliselt korrektne.

Käär juhib veel tähelepanu sellele, et esmatootja ehk kasvataja, kes müüb ise oma toodangut, ei pea omama saatedokumenti, küll aga peab tal olema ette näidata mõni muu dokument, näiteks arvestusleht, kus on kirjas turul müüdud marjade kogus ja päritolu. „Seega peab ka esmatootja tõestama, et see toodang, mida ta müüb, on pärit tema põllult. Kas selleks dokumendiks on arvestusleht, saatedokument või mõni muu dokument, on esmatootja enda valida,“ selgitas kriisijuht.

Kordusreidil kontrolliti värske puu- ja köögivilja saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). Kaup peab olema jälgitav ja päritolu peab olema tõestatav, sh omal maalapil kasvatatavad maasikad.

Esimene reid Tallinna Keskturul ja Harjumaa maasikamüügiplatsidel toimus 25. juunil, kokku kontrolliti 17 müüjat.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale
Meelespea tarbijale
Meelespea müüjale
Korduma kippuvad küsimused

Metssigu tuleb aktiivsemalt küttida

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.07.2021

 

15. juuli toimus Põllumajandus- ja Toiduameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi kohtumine, kus arutati sigade Aafrika katku (SAK) olukorda metssigadel. Kuna haigus on hakanud taas levima ja jõudnud ka farmi, siis tuleb edasiste majanduslike kahjude ärahoidmiseks küttimist suurendada.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul oli kohtumine väga oluline, et vältida haiguse levimist teistesse farmidesse. „Tänasel kohtumisel andis amet ülevaate oma tegevustest ning arutati koostöökohti, et intensiivistada koostööd erinevate osapoolte vahel ja metssigade küttimist,“ kirjeldas Sammel.

„Kuna nakatunud farmi lähedusest leiti surnud metssiga, kellelt tuvastati SAK, siis on väga oluline vähendada metssigade arvukust kõikide seafarmide vahetusläheduses. Sedasi saab ennetada haiguse levimist seafarmi,“ selgitas Sammel.

„Juba eelmisel hooajal suhtusid jahimehed küttimiskohustusse väga tõsiselt, etteantud küttimismahu (7800 isendit) asemel kütiti ligi 10 000 metssiga ja ka sellel jahihooajal kavatsetakse küttimisega aktiivselt jätkata. Mida madalam on arvukus, seda raskemini viirus levib,“ selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Surnud metssea leidmisel palume helistada telefoni numbrile 605 4767. Surnud metssiga ei tohiks puutuda.

Lisainfo:

https://pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk-sak

Maaeluminister sigade Aafrika katku leiust: farmide kaitseks tuleb hoolikalt järgida bioturvalisuse nõudeid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.07.2021

 

Harjumaal asuvas OÜ Pihlaka Farmis tuvastati 14. juulil sigade Aafrika katku leid. 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on leid muret tekitav, aga selged protseduurid ja varasemad kogemused aitavad olukorda kontrolli all hoida. „Põllumajandus- ja Toiduametil on varasematest seakatku leidudest palju kogemusi – protseduurid kolde likvideerimiseks on paigas, olukorda jälgitakse hoolikalt ning tegutsetakse plaani kohaselt,” ütles minister.

„Leviku vältimiseks on oluline, et seakasvatajad vaataksid üle oma bioohutuskavad, järgiksid hoolega bioturvalisuse nõudeid ning teavitaksid kohe veterinaararsti, kui märkavad oma farmis sigadel seakatku tunnuseid,” lisas Kruuse.

Sigade Aafrika katku leviku oht metsades on tõusnud. Esmaspäeval leiti Rae vallast umbes viie kilomeetri kaugusel tabandunud farmist surnud metssiga, kellel tuvastati uuringute käigus sigade Aafrika katk. Samuti on leitud juulikuus viiruspositiivseid metssigu Lääne-Virumaalt.

Maaeluministeerium tagab lähtuvalt loomatauditõrje seadusest taudikahju kompenseerimise pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks.

Sigade Aafrika katk kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab sigade massilist haigestumist ja suremust ning seetõttu ka suurt majanduslikku kahju. Selleks, et vältida haiguse levimist, sead hukatakse ning AS Vireen korraldab sigade nõuetekohase kahjustustamise.

Vastused korduma kippuvatele küsimustele sigade Aafrika katku kohta on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.

 

Harjumaal Kiili vallas tuvastati sigade Aafrika katk

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.07.2021

 

Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati ligi 2000 seaga OÜ Pihlaka Farmis. Seafarmile on seatud kitsendused. Farmist ei tohi sigu välja ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. Palume ettevõtte osas mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas.

Esimene teavitus sigade suremusest farmis jõudis Põllumajandus- ja Toiduametisse (PTA) 13. juulil. „Positiivne proov tuvastati OÜ Pihlaka Farmis passiivse seire käigus. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas PTA peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel.Seejärel korraldab PTA farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses ei jää ühtegi teist seafarmi,“ kinnitas Sammel.Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA poolt volitatud isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riske Eesti seakasvatusele.

Farmi ümbruses võib liiklus olla häiritud, mistõttu vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

SAKi peamised sümptomid:

–          palavik üle 40 °C

–          isutus, loidus, naha sinakaks muutumine

–          köha, hingamisraskused

–          verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine

–          silmapõletik koos nõre eritumisega

SAK ei ole nakkav teiste loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.

Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

Esmaspäeval leiti Rae vallast umbes viie kilomeetri kaugusel tabandunud farmist surnud metssiga, kellelt tuvastati uuringute käigus SAK. Samuti on leitud juulikuus SAK viiruspositiivseid metssigu Lääne-Virumaalt.

Korduma kippuvad küsimused SAKi kohta on leitavad siit.

Taust

 Kodusigadel tuvastati sigade Aafrika katk esmakordselt Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27sse farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAK tõrjele 10 miljonit eurot.

Viimane SAK taudikolle kodusigadel diagnoositi 19. septembril 2017, ehk pea neli aastat ei ole Eestis diagnoositud SAK mitte üheski seafarmis.

Metssigadel tuvastati SAK esmakordselt 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigade populatsioonis üle Eesti. Tänase seisuga pole SAKi tuvastatud ainult Hiiumaal.

Vahemikus märts 2019 kuni juuli 2020 tuvastati metssigadel ainult SAK antikehi (need on loomad, kes on haigusega kokku puutunud ja neil on tekkinud haiguse vastased antikehad, aga nende organismis haigustekitajat üldjuhul ei ole) ja viirust ehk haigustekitajat ei tuvastatud. Seda perioodi  (1 aasta ja 4 kuud) võime tinglikult nimetada SAK vabaks perioodiks metssigade hulgas. 2020. aasta augusti lõpus tuvastati uued SAK viiruspositiivsed metssead ning see tähendab seda, et haigus ringleb taas metssigade populatsioonis.

Avatud talude päeva teekonda aitab aegsasti planeerida talude kaart

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.07.2021

Tänavu 24. ja 25. juulil avatud talude päeval osalevate talude veebikaardi leiab külastaja ürituse ametlikult veebilehelt www.avatudtalud.ee. Paberkaarti jagatakse kütusefirma Olerex üle Eesti asuvates teenindusjaamades.

Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel. Kaardile on kantud kõik avatud talude päeval osalevad talud, nende aadressid, tegevusvaldkonnad ning pakutavad programmid.

Avatud talude päeva paberkaarti saab kütusefirma Olerex tanklates üle Eesti alates 17. juulist. Huvilistel on võimalik kaarti saada kokku 88 Olerexi müügikohast.

Avatud talude päeva paberkaardil ja plakatitel on olemas ka avatud talude kaardi veebiaadressiga QR-kood, mis võimaldab talude asukoha info lihtsalt ja paberivabalt üles leida.

Seitsmes üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 25. juulil, kui külastajatele avab oma uksed ligemale 300 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Neist neli viiendikku on avatud ka laupäeval, 24. juulil. Kaardil on eri värviga tähistatud kas ainult pühapäeval või siis terve nädalavahetuse avatud talud.

2020. aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Piimapäev väärtustab piimatootmist kui meie kultuuri lahutamatut osa

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.07.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb kolmapäeval, 14. juulil Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis toimuval XV piimapäeval, kus muu hulgas esitletakse ka värsket raamatut „Eesti piimandusmuuseum 45“. 

„Kutsun kõiki inimesi piimapäevale, kuna piimal ja piima saamisel on iga rahvakillu elus oluline koht. Piima on peetud valgeks kullaks – seal, kus oli piima andev lehm, oli ka elu. Mälestust heinateost, magamist värsketel heintel peetakse täna osaks romantilisest maapuhkusest, kuid ainult paar aastakümmet tagasi tähendas see rasket tööd valge kulla saamise nimel, mis aitas hinge sees hoida ja lapsi koolitada,“ sõnas piimapäeva väisav Urmas Kruuse.

„See, et karjal on meie rahvakultuuris olnud oluline roll, näitab kasvõi karjaga seotud tähtpäevade rohkus eestlaste rahvakalendris. Innovatsioon piimanduses on lehmad taludest viinud farmidesse, aga mälestust käsitsi lüpsist, koorelahutamisest ja koore võiks kloppimisest aitab tallel hoida juba 45 aastaringi tegutsev piimandusmuuseum. Tänu innovatsioonile on meie piimatoodete letid kauplustes rikkalikumad kui kunagi varem. Piimandusmuuseum ja piimapäev lubavad kogu rikkast pärandist vahetult osa saada, seega ootan kõiki toredal piimapäeval pakutavatest ettevõtmistest osa saama,“ innustas Urmas Kruuse.

XV piimapäev avatakse piimandusmuuseumi pargis kolmapäeval, 14. juulil kell 12. Tegevust pakutakse kõigile, lastest vanavanemateni välja. Avatud on mitmesugused töötoad, toimuvad meeleolukad kontserdid ja etendused, valitakse parim maitsevõi ja tuntud kunstniku eestvedamisel valmib mälestuseks ühismaal.

Lisainfo Piimandusmuuseumi veebilehel.

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis värsket puu- ja köögivilja Tartus ja Haapsalus

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.07.2021

 

13. juulil  toimusid reidid ausa konkurentsi tagamiseks Haapsalu Turul ja Tartu turgudel. Haapsalu Turul rikkumisi ei tuvastatud. Tartu turgudel tehti ühele müüjale ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega ning kohustati lõpetama müük nendel toodetel, mille jälgitavus ei olnud tagatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuhi Heidi Kääri sõnul kontrolliti täna Tartu turgudel 12 müüjat, kes müüsid lisaks maasikatele ka muud puu- ja köögivilja. „Ühele müüjale tegime ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega ning kohustasime müügi kohe lõpetama,“ märgib Käär, lisades, et kõne all oleva müüja osa kaupa ja saatedokumendid ei läinud kokku.

Haapsalu Turul kontrolliti kolme müüjat, kes pakkusid müügiks värsket puu- ja köögivilja, kaks neist müüsid maasikaid. „Kõik vastas nõuetele. Kõikidel maasikamüüjatel olid olemas nõuetekohased saatedokumendid,“ tunneb Käär heameelt.

Kriisijuht juhib tähelepanu, et kontrollide käigus peavad värske puu- ja köögiviljamüüjad olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele ning oleks ka sisuliselt korrektne.

Kui varasematel reididel kontrolliti vaid maasikaid, siis seekord vaadati üle ka teised värske puu- ja köögivilja saadused.

Kordusreidil kontrolliti värske puu- ja köögivilja saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). Kaup peab olema jälgitav ja päritolu peab olema tõestatav, sh omal maalapil kasvatatavad maasikad.

Esimene reid Tartu Turul toimus 29. juunil, kokku kontrolliti 16 müüjat.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

 

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Korduma kippuvad küsimused

Taluliit tervitab tuleviku ühtse põllumajanduspoliitika reformipaketi kokkulepet toetada senisest enam peretalusid

Taluliit tervitab tuleviku ÜPP eesmärki jagada toetusi õiglasemalt ja toetada senisest enam väikeste ja keskmise suurustega põllumajanduslikke pereettevõtteid ning noortalunikke.

Taluliit on aastaid taotlenud otsetoetuste diferentseerimist  sõltuvalt ettevõtte suurusest ning taotlenud sissetulekutoetuste senisest suuremat suunamist  peretaludele ja noortele põllumajandustootjatele. Oluline on siinkohal mainida,  et I samba toetused peavad jõudma tegelikele põllumajandustootjateni, kes ka reaalselt toidutootmisega tegelevad. Meie pikaajalised taotlused on nüüd leidnud kajastamisi uues ÜPP reformipaketis. See puudutab eelkõige  kohustuslikku  sissetulekutoetuse ümberjaotamist, mille kohaselt  liikmesriigid peavad vähemalt 10% toetustest jaotama ümber väiksematele põllumajandusettevõtetele ning oma strateegilises kavas kirjeldama, kuidas nad kavatsevad seda teha.  On  oluline mainida, et Eesti tasandil tuleb leida toimivad meetmed, mis tagavad ÜPP reformi  eesmärgi saavutamise. Kuna Eestis on põllumajanduses suur rendimaade osakaal, siis ei saa rakendada vaid hektaripõhist maksmise lähenemist, mis võib hoopis vastupidiselt eesmärgile suunata toetusi maaomanikele, kes ise ei ole põllumajandustootjad. Taluliit on igal juhul lootusrikas, meetmed, mida taotlesime Eesti siseselt, on leidnud kajastamist hoopis EL tasandil.   Lisaks tuleb eraldada otsetoetuste eelarvest vahendid  noorte põllumajandustootjate (kuni 40 aastased ) toetuseks. Uus kohustuslik miinimumtase on 3% liikmesriikide eelarvest. Taluliit tervitab seda lähenemist, kuna kogu Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkus sõltub sellest, kas noored jätkavad põllumajanduses või ei. Eelpool nimetatud toetus võib hõlmata sissetuleku, investeerimis- või starditoetust noortele põllumajandustootjatele.

Eesti põllumajanduse ja maapiirkondade arengu probleemid

Eesti põllumajanduse ja laiemalt ka maapiirkondade arengu suurimaks probleemiks on põllumajandusettevõtete kontsentreerumine, mis hävitab peretaludel põhinevat traditsioonilist põllumajandusmudelit ja vähendab noorte huvi ja võimalusi talupidamisega tegelemiseks. Peretalude asendumine suurte agrotööstuslike ettevõtetega viib põllumajandusmaa ressursi koondumiseni ka välismaiste ettevõtete omandisse ning soosib noorte siirdumist maapiirkondadest linnadesse elama ja

ei ole kooskõlas ka keskkonnahoiu edendamisega. 2020. aasta Statistikaameti põllumajandusloenduse andmetel on viimase 10aastaga lõpetanud tegevuse 3800 põllumajanduslikku majapidamist.   ÜPP I samba otsetoetuste  maksmise senine praktika Eestis on viinud selleni, et suured põllumajandusettevõtted on kasv

anud veelgi suuremaks ja väikeste põllumajandusettevõtete arv on drastiliselt vähenenud. Senise praktika probleemiks on hektaripõhine toetuse maksmine, kus suuremad ettevõtted, kus ettevõttes on rohkem maad kasutusel saavad ka rohkem toetusi ningväiksemate hektarite arvuga ettevõtted saavad vähem toetust. Senise toetuse maksmise parktika suureks puuduseks on ka asjaolu, et kuigi I samba toetuste eesmärgiks on maksta sissetulekutoetusi põllumajandustootjatele, siis tegelikult on täna tegemist maaomanike toetusega. Eesti põllumajanduses kasutatavast maast on üle 60% rendimaadest, sh. Riigimaad, suurtele metsaomanikele kuuluvad põllumaad. Lisaks kuulub palju põllumaid ka investeerimisfirmadele, sealhulgas välimaistele firmadele. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et Euroopa Liidu ÜPP uus lähenemine nii ümberjaotavate toetuste kui ka noorte põllumajandustootjate osas on oluline samm õiges suunas ja see kohustab ka Eestit seadmaks oma siseriikliku põllumajanduspoliitika rohkem peretalusid ja noortalunike toetama.

Üleminek kestlikumale ja keskkonnahoidlikumale põllumajandusele

Üleminekuga kestlikumale ja keskkonnahoidlikumale põllumajandusele kaasnevad uued kohustused ja nõuded talunikele. Põllumajandustootjatelt oodatakse panustamist kliimamuutuste leevendamisse, keskkonnahoidu ning loomade heaolu kõrgemate standardite rakendamistesse.  Põllumajandustootjad peavad arvestama, et ÜPP toetuse saamiseks tuleb täita senisest ulatuslikumad tingimuslikkuse nõuded, sh.  igas põllumajandusettevõttes tuleb eraldada vähemalt 3% põllumaast elurikkuse ja mittetootlike elementide jaoks. Uueks lähenemiseks on ka üheaastased ökokavad, mis hõlmavad 25% kogu sissetulekute toetuse (I samba) eelarvest. Taluliidu jaoks on oluline, et kõik  uutest nõuetest tulenevad täiendavad kulutused saaksid õiglaselt kompenseeritud talunikele.   Oluliseks uueks lähenemiseks on ka see, et vähemalt 35% maaelu arengu vahenditest tuleb eraldada põllumajanduse keskkonnakavadele, millega edendatakse keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu tavasid. Nii saavad ka põllumehed anda olulise panuse rohepöörde elluviimiseks.

Üldiselt on oluline, et tulevane ÜPP lõplik poliitiline kokkulepe oleks hästi tasakaalustatud uue rohelise arhitektuuri ambitsioonide ja majanduslikult elujõulise, turule orienteeritud ja konkurentsivõimelise põllumajandussektori vahel. Et tulevane poliitikaraamistik oleks põllumajandustootjate jaoks lihtsam ja kasutatavam nii jätkusuutlikkuse kui ka konkurentsivõime osas.

Samas tuleb mõista, et ÜPP lõplik kokkuleppe seab siiski vaid raamid Euroopa Liidu tasandil põllumajanduspoliitikale ja riikidele jääb küllaltki suur pädevus ühtsete eesmärkide elluviimiseks. Taluliit loodab, et ka Eesti riik rakendab oma pädevuse piires just neid meetmeid, mis peretalusid ja noortalunikke senisest enam toetavad ning pidurdavad põllumajandusettevõtete kontsentreerumist.

Väikeettevõtjad saavad paindlikumad tingimused investeerimiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.07.2021

 

Maaeluminister allkirjastas sel nädalal eelnõu kahe määruse muutmiseks, millega muudetakse investeeringute tegemise tingimusi väikeettevõtjate jaoks paindlikumaks.

„Koroonaviiruse puhang on avaldanud mõju kõikidele toetuse saajatele, olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu suurusest või eesmärgist. Seega on oluline luua ettevõtjatele paindlikumad tingimused investeeringute tegemiseks. Toetusmeetmetes pikendatakse maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäeva seoses sellega, et ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020 rakendamine pikeneb kahe aasta võrra,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse ning tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse saajatel pikeneb maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäev 2023. aasta 30. juunilt 2025. aasta 30. juunini. Samuti suurendatakse mõlemas meetmes toetuse maksimaalset suurust 50% võrra.

„Oluline on suunata lisaraha toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks, et kaasa aidata toiduainetööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele. See võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele – eriti veel olukorras, kus ettevõtjad peavad arvestama koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud majanduslike mõjudega,“ selgitas Urmas Kruuse.

Lisaks pikendatakse 2019. aastal toetust saanud mikro- ja väikeettevõtjatel tegevuste elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani. Nimetatud toetusesaajad peavad viima toetatava tegevuse ellu hiljemalt 2022. aasta augustikuu lõpuks.