Valitsus kinnitas maaelu arengukava muudatused 2022. aastaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.12.2021

 

Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 kaheksandad muudatusettepanekud, et muuta selle meetmete rakendamise tingimusi 2022. aastaks.

„Kuigi uus, aastaid 2023–2027 hõlmav ühise põllumajanduspoliitika periood on juba sama hästi kui ukse ees ja ettevalmistused selleks käimas, on meil veel ees üks üleminekuaasta, mille vältel saame anda maaelu arengu toetusi kehtivate reeglite alusel. Neid reegleid tuleks veel kohandada, et paremini vastata muutunud oludele ja uutele katsumustele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Näiteks muudetakse põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul abikõlblikuks ka üksnes turustamiseks vajalikud investeeringud (seadmete ostmine või ehitiste ehitamine) – seni olid turustamiseks vajalikud investeeringud abikõlblikud juhul, kui toetust taotleti ka töötlemiseks vajalikeks investeeringuteks.

„Ettevõtjad on välja toonud, et arenguhüppeks ning toodete välisturgudele müümise osakaalu suurendamiseks on vaja teha täiendavaid investeeringuid turustamiseks vajalike seadmetesse nagu näiteks pakkeliinid või kiletamismasinad ning samuti laoruumidesse, mistõttu tuleks seda toetada senisest paindlikumatel tingimustel,“ lausus Urmas Kruuse. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse maksimaalset toetussummat on aga kavas suurendada seniselt 40 000 eurolt 60 000 euroni, sest viimasel ajal on oluliselt tõusnud mitmesugused majandustegevust mõjutavad hinnad, eelkõige ehitushinnad.

Veel on arengukava muudatuse kohaselt kavas võimaldada perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamisel kasutada lihtsustatud kulumeetodit, et vähendada nii Leader-tegevusgruppide kui ka administratsiooni koormust.

„Praeguse maaelu arengukava Leader-meetme eelarvest perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist tuleb toetada, et tagada uue eelarve kiire kasutuselevõtt,“ selgitas maaeluminister. „2022. aasta jooksul on kohalikel tegevusgruppidel võimalik strateegiad välja töötada ning need ka heaks kiita, et nende alusel saaks juba 2023. aastast hakata toetusi jagama.“

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2021. aasta 30. novembri seisuga on arengukava kogueelarvest (1,3 miljardit eurot) väljamakseid tehtud 887 miljoni euro ulatuses. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni.

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt www.agri.ee/mak-2014-2020.

Eesti toidu uus visioonidokument panustab kohaliku toidu kuvandisse

Maaeluministeerium
Pressiteade
23.12.21

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas ja andis sellega oma heakskiidu värskele Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendile aastateks 2022–2025.

„Paljude osaliste koostöös sündinud visioonidokumendis on kaardistatud lähiaastate olulisemad katsumused ja eesmärgid, mis aitavad hoida kohaliku toidu head mainet meie oma tarbijate hulgas ning laiendada Eesti toidu tuntust ka mujal maailmas,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Uued katsumused on seotud toidutootmise kestlikumaks muutmisega ning tarbija harimisega, et osataks hinnata vastutustundlikult toodetud toitu ja ettevõtja panust sellesse.

Arvestatud on tarbijate kasvava ootusega saada teavet toote kvaliteedi, koostise, tootmisviisi ja tootmise keskkonnajalajälje kohta, mis aitaks teha teadlikumaid valikuid.

Visioonidokument jätkab seni hästi töötanud viisidega Eesti toitu tutvustada. Oluliseks peetakse kohaliku toidukultuuri edendamist ja toidupärandi säilitamist ning toidusektori ettevõtete toetamist välisturgudele sisenemisel ning seal müügi edendamisel.

Esimene Eesti toitu tutvustav ja väärtustav strateegiline arengukava valmis aastal 2006. Sellest alates on tehtud katkematut tööd Eesti toidu kuvandi hoidmise ja parandamise nimel nii Eestis kui ka kaugemal.

Dokumendiga saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

 

PRIA poolt makstavad otsetoetused on jõudnud põllumeeste ja loomapidajateni

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
21.12.2021

 

PRIA on tänase seisuga ca 14 tuhandele põllupidajale hektaripõhised otsetoetused välja makstud. Üle 700 loomapidaja on kätte saanud piimalehma kasvatamise ning üle 600 loomapidaja ute ja kitse kasvatamise otsetoetused.

Põllumehed ja loomapidajad on PRIA klientide hulgas arvukaim toetusesaajate grupp ja neile makstavad ühikupõhised toetused moodustavad igal aastal suurima summa PRIA vahendatavatest toetustest.

Tänavune otsetoetuste eelarve on üle 190 miljoni euro, mis on eelmise aasta eelarvest 21 miljonit eurot suurem.

  1. aastal väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud 20. detsembri seisuga on järgmised:

– ühtne pindalatoetus – 124 116 586 eurot, 12 766 toetusesaajat;

– kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 56 292 654 eurot, 12 763 toetusesaajat;

– väikepõllumajandustootja toetus – 925 437 eurot, 1121 toetusesaajat;

– noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 856 490 eurot, 583 toetusesaajat;

– puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 528 069 eurot, 194 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus – 4 570 790 eurot, 622 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 999 654 eurot, 89 toetusesaajat;

– ute ja kitse kasvatamise otsetoetus – 506 347 eurot, 631 toetusesaajat.

PRIA kodulehel avaldatakse toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega nii konkreetse toetuse leheküljel kui ka toetuste saajate lehel (lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud).

Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset tasaarveldusi, samuti on eraisikute toetustelt kinni peetud füüsilise isiku tulumaks.

Ülari Vent: Põllumeeste kasumit söövad rendiärile suunitletud ettevõtted

Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega korraldasid novembris ja detsembris 20-le tulevasele ja praegusele noorele juhile liidrite kooli. Koolituse eesmärgiks oli koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonidele ja esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saame lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduslikel teemadel.

Ülari Vent: Põllumeeste kasumit söövad rendiärile suunitletud ettevõtted

Ülari Vent
Valaste Agro OÜ juht

Põllumajandusel on maaelu edendamisel täita oluline roll. Põllumajandus võimaldab tööd maapiirkonna elanikele, toodab kohaliku päritoluga toitu ja hoolitseb piirkonna põllumaade korrasoleku eest. Aastate jooksul on aga põllumajanduslike majapidamiste arvukus vähenenud ja asemele on kerkinud suuremad ettevõtted. Põllumaa vastu on rohkem huvi hakanud tundma ettevõtted, kellel puudub põllumajandusega seos. Seda peamiselt põllumaa rentimisest saadava passiivse tulu tõttu. Statistikaameti andmetel on viimase kümne aasta jooksul põllumajandusmaa ühe hektari rendihind tõusnud enam kui 190%. 

Põllumees konkureerib investoritega

Selleks, et põllumees saaks täna põllumaad osta, peab ta üldjuhul kasutama panga või mõne muu finantseeringut pakkuva asutuse abi. Tootjaid, kes jõuavad ilma finantsabita maad soetada on vähe. Laenu taotlemine on aga protsess mis võtab aega ning reaalse tehinguni jõutakse alles mitme nädala pärast. Siinkohal tulevadki mängu investorite rahadega mängivad kokkuostjad või jõukad metsafirmad, kes lubavad maaomanikule kiiret tehingut ja kohest raha. Tihtilugu pole nende ettevõtete taga isegi mitte eestlastest omanikke ega nende raha. Appi on võetud ka aktiivne telefoni pakkumiste meetod, kus maaomanikule võidakse helistada lausa mitu korda aasta jooksul ja pakkuda väidetavalt „head tehingut“. Sellistest tehingutest võidavad kahjuks ainult kokkuostjad.

Pärast maa ostmist paneb uus omanik põllumehe sisuliselt fakti ette. Soovitakse saada omale ühtset pindalatoetust koos rohestamise toetusega või küsitakse sarnase suurusega rendihinda. Kohati leidub ka ettevõtteid, kes suruvad lepingusse protsendi, mille võrra iga-aastaselt rendisumma suureneb. Põllumehel kahjuks täna väga palju valikuvariante ei ole. Põllumaa on oluline tootmisvahend ja ilma selleta tegutseda pole võimalik. Jääb üle vaid väljapakutud hinnaga nõustuda, sest nagu öeldakse kui sina ei söö, siis süüakse sind. Rendiärile suunitletud ettevõtted teavad, et põllumaale on nõudlus olemas ja kui hetkeline rentnik ei ole tingimustega nõus, siis uued huvilised on üldjuhul kohe mujalt võtta. Ajaga on põllumeeste vahel tekkinud piirkonniti ka põhimõtted, et kui sina ei võta minu maad, siis mina ei võta sinu oma. Sellised põhimõtted on head, aga ei pruugi just alati toimida. Isegi kui piirkonnas olevate põllumeeste vahel kehtib selline põhimõte, siis leidub keegi kaugemalt, kes soovib maad rentida ja oma nägemise järgi ära kasutada. Ka paljud tootjad ei mõtle, kas selline tegevus on üldse kasutoov ja rabatakse tööd teha teadmata, et kogu selle tööga täidetakse vaid maaomaniku rahakotti. Leidub muidugi ka tootjaid, kes tegutsevad pahatahtlikult, kasvatades rendihinda lootuses saada põllumaa oma valdusesse. Selliseid leidub tihti Maa-ameti poolt korraldatavatel riigi põllumaade oksjonitel, kus soovitakse saada rentimise eelisõigus.

Tulevik on ebaselge

Lisaks on oht põllumajandussaaduste tootmisel hakata konkureerima ka energia tootmisega. Teame ju kõik seda riigi poolt käiku lastud toetusmeedet, mis soodustas päikeseelektrijaamade rajamist. Meede tõmbas endaga kaasa just palju selliseid rendiärile suunatud ettevõtjaid. Päikeseparke hakati rajama ka asukohtadesse, mis olid ka kasutuses kui viljakad põllumaad. Hetkel taustaks olev rohepööre ja kõrged energiahinnad võivad sellist tegevust veelgi soodustada, sest saadav tulu on veelgi suurem kui põllumehe poolt makstav rent. 

Täna ühtegi head seadust või vettpidavat abinõud, mis aitaks põllumeest kõrgete rendihindade vastu, kahjuks ei ole. Jõukamad ettevõtted jätkavad põllumaa kokkuostu skeemi, teenides sellega aina rohkem kasumit. Põllumees, aga peab võimalusel põllumaa ise ära ostma või pakutava hinna alla neelama. Lisaks on veel reaalne võimalus, et tulevikus asetsevad kolletavate viljapeade asemel põllul hoopis päikesepaneelid või tuulegeneraatorid. Niisiis, kallis maaomanik, kui soovid oma põllumaad müüa või anda rendile, siis eelista selles protsessis oma kohalikku põllumeest, kes päriselt hoolib, mis kodukohas toimub!

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutas välja 2021. aasta parima taimekasvataja

Pressiteade
21. detsember 2021 

Lõppeva aasta parim taimekasvataja on Halika Õunatalu peremees Lauri Kasvand Räpina vallast Põlvamaalt. 

Parima taimekasvataja konkursil oli sel aastal kolm kandidaati, kõik aianduse valdkonnast: Mihkel Saar (Mihkel Saar Puukool OÜ), Jüri Laur (Raudepere OÜ) ja Lauri Kasvand (Halika Õunatalu OÜ). Žürii otsusega kuulutati sel aastal parimaks Lauri Kasvand.

Tavapäraselt on austava tiitli saaja väljakuulutamine toimunud suurema publiku ees, kuid jätkuv pandeemia seab suuremate ürituste korraldamisele piirangud ning sel aastal tuli piirduda tagasihoidliku tseremooniaga kodutalus. Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Leho Verk külastas 21. detsembril Halika Õunatalu ning andis peremehele üle parima taimekasvataja aunimetusega kaasneva skulptuuri „Naeri tõmbamine“. Skulptuuri autor on Tauno Kangro.

Halika Õunatalul on 20 ha õunaaeda, kus tänaseks kasvatatakse 30 erinevat õunasorti. Pere keskmine poeg Lauri Kasvand võttis vanematelt talu juhtimise üle 2010. aastal, olles ise vaid 20-aastane

Maaelu Edendamise Sihtasutus toetab ja nõustab maapiirkondade ettevõtjaid ning kujundab maaelu mainet. Aunimetustega tunnustatakse innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldatakse tänu tehtud töö eest.

Lauri Kasvand
Lauri Kasvand

 2022. aasta toob taas kord kaasa püsirohumaade tagasi rajamise kohustuse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.12.2021

 

Püsirohumaade säilitamine on Eestis üha süvenev probleem, mistõttu tuleb 2022. aastal valmis olla ülesharitud püsirohumaade tagasi rajamiseks – seda juba neljandat korda.

Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks kohustuslikke nõudeid on püsirohumaade säilitamine. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlusarvuga. Iga aasta 15. detsembriks teavitatakse Euroopa Komisjoni püsirohumaa säilitamise suhtarvust, mille arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel.

2021. aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis kindlaks tehtud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle 5% võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga, täpsemalt 6,65%. Sellest tulenevalt peavad 2022. aastal hakkama püsirohumaid tagasi rajama ligikaudu 330 põllumajandustootjat, kelle kasutuses on viimasel aastal olnud ülesharitud püsirohumaid ning kellele kohalduvad rohestamise nõuded. Selleks, et täita riigi kohustust ning säilitada püsirohumaa suhtarv järgnevateks aastateks, kuulub 2022. aastal tagasi rajamisele 2749 hektarit püsirohumaid.

Täpsemad juhised koos individuaalsete kohustustega saadab PRIA taotlejatele veel selle aasta lõpuks, hiljemalt 31. detsembriks.

Tuletame meelde, et kõikidele põllumajandustootjatele, kes peavad täitma rohestamise nõudeid, kehtib 2022. aastal täielik püsirohumaade ülesharimise keeld ning neil pole lubatud ka püsirohumaid asendada.

Püsirohumaade säilitamisest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa puhul ning 2015. aastal väiketootjate kavaga liitunud taotlejad, kellele nõue ei kohaldu. Eestis on tulnud püsirohumaid tagasi rajada nii 2017., 2019. kui ka 2021. aastal.

Mariliis Vahar: Kas lihaveis tahab elada vabas looduses? 

Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega korraldasid novembris ja detsembris 20-le tulevasele ja praegusele noorele juhile liidrite kooli. Koolituse eesmärgiks oli koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonidele ja esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saame lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduslikel teemadel.

Mariliis Vahar: Kas lihaveis tahab elada vabas looduses? 

Mariliis Vahar
OÜ Ohtla Lihaveis juhataja

Paljud mõtlevad, et lihaveistele pole farmihooneid ega ulualuseid vaja. Miks  raisata raha, kui lihaveised saavad hakkama ka vabas looduses? Las elavad seal kuskil võsas või põllul. Aga kas ikka saavad ja kas nad seda ise soovivad? Kas inimene ise tahab olla kogu aeg külma tuule, vihma ja muutlike ilmastikutingimuste käes? Me kõik soovime  ju sooja tuba, head atmosfääri enda ümber ja  head ninaesist. Miks seda siis ei peaks soovima lihaveised? 

 Kui oleme võtnud endale kohustuse loomi pidada, siis on meil ka vastutus, et loomad tunneksid ennast hästi. Peame iseenesest mõistetavaks, et me ise ennast kogu selle töö juures hästi tunneksime. Keegi ei taha teha tööd põlvini poris või siis sitas. Miks arvatakse, et see võiks olla siis loomale normaalne keskkond? Loom tunneb ennast hästi, kui ta saab heita pikali puhtale ja kuivale pinnasele (on siis selleks põhk, hein, kuiv rohumaa), süüa kvaliteetset sööta, varjuda tuulte, vihmade eest. Vastavalt loomapidaja rahakoti suurusele on selleks mitmeid võimalusi. Näiteks varjualune,  kolmest küljest kinnine hoone, tunnel või korralik farmihoone. Kõigi objektide puhul ei tohi muidugi minna vastuollu kehtivate seadustega, sellega tuleb paratamatul farmeritel arvestada. 

Loomade jälgimine poegimiste perioodil on kordades lihtsam ja mugavam hoones kui näiteks väljas karjamaal. Loomapidaja kohustus on looma aidata, kui poegimisega peaks probleeme tekkima. Välistes tingimustes, suurel alal on see kõik kordades keerulisem, kui väikesel territooriumil. Samuti tunneb loom ennast hästi, kui tal on kuiv ala, kus ta poegida saab. Ka vastsündinud vasikale on oluline puhas ja kuiv keskkond. Saades terve ja tugeva vasika, on see kasum juba kasvatajale.

Loomade söötmine nii sügiseperioodil kui ka talvel on välitingimustes kordades keerukam. Loomad tallavad pinnase, on põlvini mudas, magavad sööda sees, sest seal on puhtam ja kuivem. Samas kui vaadata kasvataja seisukohalt, siis väljas söötmise kulu on alati suurem. Suur osa heinast ei lähegi toiduks, sest selle peal tallatakse ning magatakse. Talvisel perioodil külmub pinnas, tekib koorik ja loomadel on sellel ebamugav ja valus liikuda. Ega ka inimene ise ei naudi sellise pinnase peal käimist, sest jala väljaväänamise oht on suur. Miks siis loomgi peaks olema sellistes tingimustes õnnelik ja rahul? 

Loomad on kui lapsed, kelle eest tuleb hoolt kanda, et neil hästi läheks. Et nad ennast hästi ja turvaliselt tunneksid, on vaja nii ajaliselt kui ilmselgelt ka rahaliselt panustada.  Looma tänu hea elukeskkonna eest on piiritu sõprus. Võites looma usalduse, oled saanud endale kõige suurema sõbra, kellel on alati hea meel sind näha. 

Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnahoiule panustavaid investeeringuid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.12.2021

 

Maaeluminister allkirjastas maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse taotlusi hinnates senisest enam soosima keskkonnahoidu panustavaid investeeringuid. 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehti määruse muudatused, arvestades erinevate sektorite vajadusi ja keskkonnaeesmärke, mis on vaja saavutada. „Senisest enam eelistatakse investeeringud, mis panustavad järgmise Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide ning keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse. Soovime suunata põllumajandustootjaid läbi hindamiskriteeriumite antavate eelistuste rohkem investeerima keskkonnasäästlikesse lahendustesse, arvestades konkreetse sektori vajadusi,“ lisas minister.

Näiteks piimatootmises ja loomakasvatuses eelistatakse investeeringuid, mis tehakse sõnniku- või silohoidla ehitamiseks. Teravilja kasvatamisel eelistatakse sellise kuivati ostmist või ehitamist, mis kasutab küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid, ning muude põllumajandussaaduste tootmisel eelistatakse näiteks investeeringuid, mis tehakse vee kokkuhoidu katmikalal või energiasäästu suurendamiseks.

Samuti suurendatakse loomakoha maksumust 25% võrra. „Viimase aastaga on ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud ja see mõjutab investeeringute tegemist. Seega on oluline suurendada loomakoha maksumust, et säilitada loomakasvatusinvesteeringute puhul konkurentsivõime,“ lausus Urmas Kruuse.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro), tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme 4.1 raames on toimunud seitse taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1378 põllumajandustootjale summas 140 miljonit eurot. Järgmise aasta veebruarikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi miljardi euroga.

 

Valitsus kiitis heaks ÜPP strateegiakava eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

16.12.2021

 

Valitsus kiitis heaks ÜPP strateegiakava eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile

 

Vabariigi Valitsus kiitis neljapäeval kabinetinõupidamisel heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile edasiste läbirääkimiste alustamiseks.

 

„Valitsuse otsus on äärmiselt oluliseks vaheetapiks uue ÜPP tõrgeteta rakendamisel Eestis alates 2023. aastast,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Liikmesriikidel on kohustus esitada oma strateegiakavade eelnõud Euroopa Komisjonile hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks, mis on seadnud nii nende koostamise kui siseriikliku kooskõlastusprotsessi märkimisväärse ajasurve alla. Loodame juba lähikuudel Euroopa Komisjonilt strateegiakavale esmase positiivse tagasiside saada.“

„Strateegiakava on suunatud konkurentsivõimelise põllumajanduse, keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning elujõulise maapiirkonna saavutamisele. Oleme püüdnud leida tasakaalu, mis tagaks meie põllumajandus-, toidu- ja muude maaettevõtete edukuse, keskkonna hoiu ning kohalike kogukondade ja maapiirkondade elujõulisuse. Arvestades valdkonna väljakutsete olulisust, tuleb selleks kõigeks panustada ka teadmistesse ja innovatsiooni,“ tutvustas Urmas Kruuse lühidalt strateegikava eelnõud. „Strateegiakavas on ette nähtud 47 toetusmeedet põllumajandus- ja toiduainesektori, metsanduse, maaettevõtluse ja kohalike kogukondade toetamiseks.“

Maaeluministri sõnul jõuab kava kaudu aastatel 2023–2027 Eesti põllumajanduse ja maaelu arenguks ligikaudu 1,4 miljardit eurot Euroopa Liidu raha – sellest miljard eurot otsetoetustena ja 440 miljonit eurot maaelu arengu toetustena. Viimastele lisandub veel Eesti enda kaasrahastus 185 miljoni euro ulatuses.

ÜPP strateegiakava 2023–2027 on strateegiline programmdokument Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis aastatel 2023–2027. Esimest korda on ühtse programmdokumendiga hõlmatud nii otsetoetused (ÜPP I sammas) kui ka maaelu arengu toetused (ÜPP II sammas) – viimaseid on seni rakendatud läbi maaelu arengukavade (hetkel Eesti maaelu arengukava 2014–2020).

ÜPP strateegiakava koostamine on Maaeluministeeriumi eestvedamisel toimunud tihedas koostöös majandus- ja sotsiaalpartneritega alates 2019. aastast. „Arvestades erinevaid väljakutseid rohe- ja digipöörde, kestlike toidusüsteemide ning muudes valdkondades, on erinevate valdkondade rahastamise vajadused kordades suuremad kui võimalused. Samas usun, et oleme saavutanud kokkuleppe, millega kõik hea, mida oma toidutootmise ja keskkonna juures hindame, hoitud saaks,“ lisas minister. ÜPP strateegiakava ja selle koostamise kohta on võimalik lugeda detailsemalt https://www.agri.ee/et/upp-strateegiakava-2023-2027.

 

Tõnis Ajaots: Rohepööre täiskiirusel 

Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega korraldasid novembris ja detsembris 20-le tulevasele ja praegusele noorele juhile liidrite kooli. Koolituse eesmärgiks oli koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonidele ja esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saame lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduslikel teemadel.

Tõnis Ajaots: Rohepööre täiskiirusel 

Tõnis Ajaots
OÜ Rannu Seeme pereettevõtte noor agronoom
EMÜ magistrant

Keskkonnateemad, täpsemalt kliimamuutused, on viimastel aastatel palju kõlapinda saanud. Sellega on külvatud palju arusaamatust ja teadmatust. Pole veel päris selge, kuidas erinevad majandusharud sellega reaalselt toimima peaks. 

See on arusaadav, kuna kaalul on palju. Majanduslikud ja keskkonnaalased nõudmised peaksid leidma kuldse kesktee, kus mõlemad osapooled oleksid tasakaalus. On palju põllumehi, kes teadlikult kasutavad mulla struktuuri parandavaid praktikaid, kasutavad optimaalselt taimekaitsevahendeid ja väetist. Kuid rohepöördele minek sunnib veel vähendama väetiste ja taimekaitse kasutust. 

Ühe puuga löödud

Põllumajanduse valdkonnas on välja käidud esialgne plaan, kuidas me kliimaneutraalsuse saavutame. 

Aastaks 2023 tuleb vähendada põllumajanduses kasutatavaid sisendeid– taimekaitse 50% ja väetised 20%. Sedasi toimetades suudame aastaks 2050 olla kliimaneutraalsed. Kas kõik Euroopa riigid on ühe puuga löödud, et selline tingimus laieneb kõigile riikidele? Võrreldes taimekaitse ja väetiste kasutust teiste Euroopa riikidega, siis kas meil Eestis on veel võimalik toimeainete kogust vähendada? Eurostati andmetel saab Eestit võrrelda riikidega, kus on taimekaitse kasutus 7-8 korda kõrgem. Ometi oleme CO2 emissioonide poolest üsna kõrgel kohal Euroopa riikide seas. 

Kui läheneda rohepöördele inimkonna vaatest, siis paneb see põllumehi teistmoodi keerulisse olukorda. Inimesi tuleb iga aastaga juurde, kõik tahavad ka süüa. Nõudlus toidu järgi kasvab. Põllukultuuride kasvatamisel saab sisendite vähendamisega kaotada ka osa kvaliteetsest saagist. Taimekaitse eesmärk ongi just kindlustada kvaliteetne toit, mis oleks puhas haigustest ja putukakahjustustest. Eelkõige on oluline rakendada kõik ennetavad meetmed, et tagada saagi kvaliteet. Viimase õlekõrrena kasutatakse keemilisi vahendeid, kuna see kaalub üle riski kaotada saagi kvaliteet. Aastate lõikes on taimekaitsevahendite kasutus ka väga erinev, kuna kliima mängib siin suurt rolli. Põllumehed ei tea kunagi, millal tuleb hea aasta, kus on võimalik korvata eelmiste aastate saamata jäänud tulu. Enamasti saab selle alles siis teada, kui kombain hakkab põllult andmeid edastama. 

Ekspordist võib saada import

Eesti põllumees kasvatab ka maailma mõistes väga kvaliteetset vilja. Seda väidet kinnitavad suurenenud ekspordimahud. Arvestades asjaolu, et rohepöördega seonduvalt vähendame

taimekaitse ja väetiste kasutust, võib Eesti hakata teravilja importima sama palju nagu enne eksportis.

Suurelt roheliseks pööramise asemel peaksime rohkem mõtlema sellele, kui palju sellest lõpuks kasu on, nii keskkonnale kui ka majandusele. Praeguse olukorra kontekstis ei saa küll väita, et olukord muutuks kiiresti kliima jaoks paremaks ja oleks ka pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Üldiselt räägitakse kasvuhoonegaasidest, kuhu kuuluvad lisaks CO2-ele veel N2O, CH4, O3 ja H2O. Suurima osa kahju teeb CO2, mida erinevatel andmetel tekitatakse kõige rohkem. Eurostati andmetel toimub suurim kasvuhoonegaaside eraldamine transpordis, elektri tootmises ja fossiilsete kütuste põletamisel. Lähtudes sellest, mis on suurimad kasvuhoonegaaside eraldajad, ei tundu mulle mõistlik rakendada põllumajanduses selliseid kärpeid nagu praegu kavas on. 

Mitmekülgne ja tasakaalukas lähenemine põllumajanduses juba toimub. Järjest enam kasvatatakse vahekultuure, kasutatakse täppisviljelust ning täpset taimehaiguste leviku jälgimist ning ennustamist. Lisaks on veel mitmeid lahendusi optimaalseks ja teadlikuks taimekaitse ja väetiste kasutamiseks, sest antud sisendid mood

ustavad suure osa kultuuri omahinnast. Neid lihtsalt põllule laotada ja pritsida ei ole mõistlik. Loomulikult on põllumeeste huvi 

oma põldude seisundit säilitada ja olla jätkusuutlikud ka mitmekümne aasta pärast. 

Praeguses vaates maksavad suuremad CO2 eraldajad põllumeestele, et nad teeks nende eest CO2 sidumise ära. Sidumist ei saa teha igaüks, küll aga vähendada atmosfääri eraldumist. Kuna hetkel ei ole alternatiivseid kütuseid laialdaselt kasutusele võetud, siis põletatakse fossiilseid kütuseid ikka samamoodi edasi. Põllumajandusel ei ole nii palju võimu, et energeetika heitekogused saaksid korvatud nii lühikese ajaga.