Põllumajandus- ja Toiduameti põhifookus Maamessil on integreeritud taimekaitse

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.04.2022

 

Põllumajandus-ja Toiduamet (PTA) osaleb Maamessil kõigil kolmel päeval, 21.-23.04.22 ning keskendub seekord taimekasvatusele, mille osatähtsus on suurenemas seoses sõjaolukorraga Ukrainas ja ülemaailmse hindade tõusu tõttu.

Meie stendil ootavad teid taimekaitse ja väetise, taimetervise ja paljunduse ning mahepõllunduse spetsialistid, kes jagavad infot, kuidas õigel ajal tehtud tarkade valikutega saada preemiaks terve taim, hea saagikus ja puhas keskkond. Anname nõu, millega e-poest seemneid ja istikuid tellides arvestama peab, ning selgitame, miks on vajalik fütosanitaarsertifikaat.

Jagame värskeid trükiseid hobiaednikele lopsaka saagi tarvis ning põllumehele taimekaitsevahendite soetamise ning kasutamise kohta. Niisamuti leiab meie stendilt trükisooja voldiku teabega sujuvaks ja probleemivabaks piiriületuseks, kui on plaanis enda tarbeks Eestisse tuua või tellida taimi, toitu, sh lemmikloomatoitu.

Vastused küsimustele saavad ka lemmikloomapidajad, sest kohal on PTA loomade heaolu valdkonna spetsialist. Messikülastajatel on võimalus vestelda endale huvipakkuval teemal ka meie jaekaubanduse- ja toitlustusettevõtete järelevalve spetsialistiga.

Ootame lapsi meie boksi värvima värvimiselehti taimekahjustajatest ning panema kokku puslesid, mängima kaardi- ja lauamängu. Täiskasvanud messikülastajatele oleme välja pannud  kohvrimängu, mille eesmärk on juhtida tähelepanu keelatud toiduainete, puuviljade ning taimede kaasa ostmise kohta kolmandatest riikidest.

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsel kogunesid Balti riikide põllumajandusministrid Tartus, et  arutada probleeme, mis on tekkinud põllumajanduses ja toidutoomises seoses sõjaga Ukrainas.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.04.2022

 

Mitu kitsaskohta olid teada juba varem, kuid nüüd on need veelgi võimendunud. Minister Kruuse tõi välja suure sõltuvuse imporditavatest väetistest ja loomasöödast ning tõstis esile toiduainetega isevarustatuse olulisuse: „Praegune olukord näitab selgelt, kui tähtis on riikide võime tagada toiduga isevarustatus. Meie isevarustatus olulisimate toiduainetega on tagatud üle riikliku vajaduse ning kaupa jätkub ka ekspordiks. Meie isevarustatus piimatoodanguga on ligikaudu 160%, teraviljatoodanguga 230% ja kalatoodanguga 400% ning ka mitmes muus olulisemas toidugrupis katavad meie toodangumahud suures ulatuses riigisisese tarbimise.“

Läti põllumajandusministri Kaspars Gerhardsi sõnul leiab Läti, et Euroopa Komisjon peab hindama praeguse geopoliitilise kriisi mõju toiduga kindlustatusele Euroopas ja maailmas, sh Euroopa rohelise kokkuleppe strateegiate eesmärkide mõju toiduga kindlustatusele, kuna Euroopa Liidu tasandi lahendus on nüüd oluline. Arvestades olukorda põllumajandustoiduainete turgudel saaks liit teha rohkem.

Läti minister rõhutas seejuures kolme aspekti:

  • edendada tuleb lisaks tootmisele Euroopa Liidu tasandil ka toiduga kindlustatust piirkondades, mis sõltuvad Venemaa ja Ukraina teravilja pakkumisest;
  • Euroopa Komisjon peaks jälgima lisaks liidu tasandile ka piirkondi, mis kannatavad Ukrainast ja Venemaalt pärit teravilja tarnehäirete all;
  • komisjon peaks uurima võimalusi toetada igas liikmesriigis toiduvarude moodustamist, säilitamist ja taastamist.

Leedu minister Kęstutis Navickas rõhutas solidaarsuse ja toetuse olulisust Ukrainale, kes on olnud oluline panustaja toidujulgeolekusse nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt. Venemaa sissetung Ukrainasse suurendas niigi pingelisel põllumajandusturul ebastabiilsust veelgi. Ülioluliseks pidas Leedu minister jätkusuutlikkuse tagamist põllumeestele nii, et jätkuda saaks toidutootmine, mis on aluseks nii toidujulgeolekule, ekspordile kui ka teiste aitamisele.

Leedu ootab samuti Euroopa Komisjonilt pidevat olukorra jälgimist ning vajadusel kiiret reageerimist, kuna turu ebakindlust ning haavatavust võib prognoosida pikaks ajaks.

Ministrid leidsid ühiselt, et olukord põllumajandusturgudel on kõigis riikides keeruline. Tootjad peavad oma tegevust kavandama kallinevate sisendite ja uute turusituatsioonide tingimustes.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tuleb uues valguses vaadata ka riikide Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade sisu. Kavade kontekst peab vastama nii Eesti ja Euroopa pikaajalisetele eesmärkidele kui ka riikide ees seisvatele uutele katsumustele.

Ministrid külastasid ka Maamessi ekspositsioone.

Pildil vasakul Läti põllumajandusministri Kaspars Gerhardsi, keskel maaeluminister Urmas Kruuse, paremal Leedu minister Kęstutis Navickas.

Maaeluministeerium: muutuvad mitmed erinevate toetustega seotud tingimused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.04.2022

 

Muutuvad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning samuti keskkonnasõbraliku majandamise toetuse, loomade heaolu toetuse ja mesilaspere toetuse nõuded.

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas sel nädalal määruse muudatuse, mille tulemusel muutuvad mitmed erinevate toetustega seotud tingimused.

Nõuetele vastavuse süsteemis muudetakse kaht maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) nõuet.  HPK nõuet 3 täiendatakse ohtlike ainete kasutamise ja hoidmise nõudega. Põllumajanduslikus majapidamises kasutatavaid nõukogu direktiivi 80/68/EMÜ lisas nimetatud ohtlikke aineid, mis sisalduvad õlis ja määrdeaines, väetises, taimekaitsevahendis, pesu- ja desinfektsioonivahendis, biotsiidis või jäätmetes, ei tohi põhjavette juhtida ning neid aineid sisaldavate toodete kasutamine ja hoidmine ei tohi kahjustada keskkonda.

2022. aastal rajatava 30% talvise taimkatte nõude täitmist (HPK 4) arvestatakse edaspidi  põllumaa ja püsikultuuride aluse maa kohta, mitte kogu põllumajandusmaa kohta nagu seni. Pindalaliselt nõue ei laiene ja jääb kehtima Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina, Rõuge, Antsla, Kambja, Kanepi, Nõo ja Võru vallas haldusreformile eelnenud valla piirides. Sellega sarnaselt muutub ka keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuses talvise taimkatte baasnõue, mida nüüd arvestatakse samuti põllumaast ja püsikultuuride alusest maast. Endiselt peavad kõik KSM toetuse taotlejad täitma ka talvise taimkatte põhinõuet, hoides vähemalt 30% toetusõiguslikust maast põllumajanduskultuurist koosneva taimkatte all.

Lisaks muutub KSM toetuses mesilasperede arvu teavitamise kord. Mesilasperede arv tuleb teavitada 30. aprilli seisuga hiljemalt 5. maiks. Selleks ajaks registreeritud mesilaspered võetakse mesilaste korjealade rajamise lisategevuse taotlemisel aluseks.

Ka mesilaspere toetuse puhul on olulisemad muudatused tähtaegades. Alates sellest aastast on võimalik toetust taotleda nende mesilasperede kohta, keda taotleja pidas 30. aprilli seisuga ja kelle pidamisest on ta registripidajat teavitatud hiljemalt 5. maiks.

Loomade heaolu toetuse muudatused on seotud terminikasutuse täpsustusega ega too taotlejale kaasa muudatusi toetuse taotlemisel. Muudatusega täpsustatakse, et põllumajandusloomade pidamiseks vajalik loomakasvatushoone või nõuetekohane rajatis peab olema registreeritud põllumajandusloomade registris tegevuskohana.

Põhja-Eesti maitsete aasta lõpetati tänuüritusega Anija mõisas

Fotograaf: Tiit Mõtus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.04.2022

 

Täna õhtul Anija mõisas toimunud tänuüritusel lõpetati pidulikult Põhja-Eesti maitsete aasta ning anti üle sümboolne vineerist rändkahvel, mis liigub maikuus edasi Järvamaale tutvustama uue piirkonna toidukultuuri.

Aasta toidupiirkonda sümboliseeriva rändkahvli vastu võtnud Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron tänas Põhja-Eesti piirkonda maitsete aasta sisustamise eest. „Toidupiirkonna tiitliga koos rändab mööda Eestit ka selle sümbol – rändkahvel. Aitäh, et olete seda hästi ja uhkusega hoidnud! Kõik senised toidupiirkonnad on olnud oma nägu. Mõni piirkond on silma paistnud toiduüritustega, mõnes on olnud palju väikeseid tublisid toidutootjaid, mõnel tugevad toidupakkujad ja kohvikukultuur,“ sõnas kantsler. „Toidupiirkonna valimisest on tõuke saanud uued traditsioonid ja algatused ning toidu tootjate ja pakkujate koostöövormid. Põhja-Eesti maitsete aastast jäi kindlasti meelde avatud triiphoonete päev. Loodame, et selle korraldamine saab samuti traditsiooniks.“

Tiina Saroni sõnul on aasta toidupiirkonna tiitel ühelt poolt tunnustus juba tehtud töö eest toidukultuuri edendamisel, aga samal ajal ka innustus tulevikuks – see on võimalus esitleda laiemale avalikkusele piirkonna parimaid maitseid. See, kui hästi maitsete aasta õnnestub, sõltub eelkõige piirkonna ettevõtete koostöövalmidusest, uuenduslikest ideedest ja ühiste sõnumite edastamisest.

Põhja-Eesti maitsete aasta projektijuhi Eha Paasi sõnul aitas toidupiirkonnaks olemine tuua Põhja-Eesti piirkonna rohkem nähtavale ja kutsus kohalikke toiduettevõtjaid võrgustikuga liituma.

„Alustasime Põhja-Eesti maitsete aastat 54 ettevõtjaga. Nüüdseks on meiega liitunud juba 71 kohalikku väike- ja pereettevõtet, kes peavad oluliseks puhast kohalikku toorainet ja Põhja-Eesti toidupärimust,” sõnas Paas. Lisaks andis tähtis aasta põhjust uusi traditsioone luua ja vanu elavdada.

„Algatasime täiesti uue ürituse – avatud triiphoonete ja aedade päeva, millega jätkame ka sellel aastal. Kõik on septembri esimesel nädalavahetusel oodatud külastama Põhja-Eesti aedu, verandasid ja kasvuhooneid ning nautima hooajalist omakasvatatud toitu. Värske hingamise sai ka traditsiooniline Lahemaa restoranide nädal, kuhu kaasasime lõppenud aastal suurema ringi restorane kogu Põhja-Eestist ehk Viimsist Väike-Maarjani. Kohalikku toitu sai nautida erinevates atmosfäärides mõisarestoranist kõrtsini. Restoranide nädal toimub ka saabuval sügisel, täpne teave on meie kodulehel.”

Põhja-Eesti maitsete aasta lõpusündmusena nägi ilmavalgust ka Põhja-Eesti toiduraamat, mille koostasid Ene Lill ja Arno Kannike. Raamatu esitlus toimus samuti tänuürituse raames.

Põhja-Eesti toidupiirkonna tunnuslause on “Paepealsed maitsed”, kuna piirkond asub paepealsel rannamaal, kus paas on näha ja käega katsuda. Põhja-Eestis olulised toiduained on aegade vältel olnud kartul, oder, kala ja viin. Lisaks on kujundanud Põhja-Eesti toidukultuuri kaunite mõisate olemasolu; suurima panuse maitsete aasta elluviimisesse andsid oma tegevustega Sagadi, Palmse ja Anija mõis. Pärimuse kohaselt muudavad piirkonna eriliseks ka suveköögid ja triiphooned. 19. sajandil hakati mõisate juurde rajama seoses aianduse osatähtsuse tõusuga arvukalt kasvuhooneid, vanema nimetusega triiphooneid (saksa Treibhaus). Lisaks eksootilisemate taimede kasvatamisele nauditi seal ka sügistalviseid kohvijoomisi. Sellest kujunes ka maitsete aasta üks kesksemaid märksõnu. Augustis korraldati piirkonnas avatud triiphoonete ja verandade päev. Esimest korda avasid oma aiad, verandad ja triiphooned Põhja-Eesti mõisad, talud ja kodukohvikud.

 

Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa.

 

Galerii. Fotograaf: Tiit Mõtus

Maaeluministeerium ootab koos valitsemisala asutustega Maamessile külla

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.04.2022

 

Maaeluministeerium osaleb koos oma valitsemisala asutustega 21.–23. aprillil Tartus toimuval Maamessil. Koos jagatakse teavet põllumajanduse, maaelu ja toidutootmise teemadel. 

„Maamess on hea koht, kus saab ministeeriumi töötajatega vahetult suhelda ja täpsemalt uurida, mille olulisega meie majas parasjagu tegeletakse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Tänavu on maailmas valitseva olukorra taustal kahtlemata fookusesse tõusnud toidujulgeolek. Eesti on ajalooliselt olnud väga tugev põllumajandusmaa ja jääb selleks ka edaspidi. Tänu meie põllumeeste ja toidutootjate tööle on enamiku põhitoiduainete puhul isevarustatus tublisti üle riikliku vajaduse, kaupa jagub ka ekspordiks ning Eesti majanduse edendamiseks.“ Lisaks rõhutas minister, et Maaeluministeerium soovib põllumeestele ja toidutööstustele pakkuda igakülgset tuge, et keerulistest aegadest edukalt läbi tulla.

Samuti külastavad minister Urmas Kruuse kutsel külla saabunud Leedu põllumajandusminister Kęstutis Navickas ja Läti minister Kaspars Gerhards Maamessi 21. aprillil.

Tõsisemate teemade kõrval tutvustavad ministeerium ja valitsemisala asutused ühisstendil oma populaarsemaid üritusi, näiteks 30. aprillil toimuvat avatud kalasadamate päeva ja 23.–24. juulil toimuvat avatud talude päeva. Jagatakse infomaterjale, toredaid tegevuslehti ja raamatuid lastele ning saab küsida nõu Maaeluministeeriumi ja valitsusala ametite spetsialistidelt.

Messil on ühise väljapanekuga kohal Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajandusuuringute Keskus ja Eesti Taimekasvatuse Instituut. Täpsemat teavet saab messi kodulehelt.

Ühisväljapanek asub C-hallis stendil C-35. Kohtume Maamessil!

Valitsuskabineti otsus toob riigi toidujulgeoleku tagamiseks erakorralist toetust ja langetab erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.04.2022

Valitsuskabinet otsustas teisipäeval lisaeelarves eraldada põllumajandussektorile ligikaudu 9,1 miljonit eurot erakorralist toetust toidu varustuskindluse tagamiseks, lisaks otsustati erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär langetada miinimumtasemele.

„Venemaa sissetung Ukrainasse mõjutab nii toidutootmist kui tarneahelaid, seal hulgas siinseid põllumehi. Erinevate sisendhindade hüppeline kallinemine mõjutab ettevõtete tootmisvõimalusi ja sissetulekuid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Toidu varustuskindluse tagamiseks otsustas Euroopa Liit maksta põllumeestele erakorralist toetust. Eestile on ette nähtud 2,57 miljonit eurot. Valitsus omalt poolt eraldab põllumajandussektori toetamiseks 9,1 miljonit eurot. Toetuse jaotuse põhimõtted ja tingimused töötatakse välja lähiajal,“ lisas maaeluminister.

Maaeluministri sõnul otsustas valitsuskabinet samuti langetada põllumajanduses ja kalanduses kasutatava erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära seniselt tasemelt ELis ettenähtud miinimumini, milleks on 21 eurot 1000 liitri kütuse kohta.

„Nn sinise diisli aktsiisilangetus Baltimaade madalaimale tasemele aitaks ohjata kütuse hinnatõusu,“ selgitas Urmas Kruuse. „Selle meetmega saaksime toetada põllumajanduses ja kalanduses tegutsevaid ettevõtteid kuni 6,5 miljoni euro ulatuses aastas, mis peaks aitama vähendada ka survet toiduhindade tõusule. Soodustus saadakse kohe kütuse ostuhetkel, mis oleks sektori jaoks oluline tugi.“

Lisaks eraldati Maaeluministeeriumi ettepanekul 450 000 eurot, mis võimaldab hoiustada Eestis delegeeritud laovaruna ca 45 000 tonni teravilja ning suurendada seeläbi riiklikku toidujulgeolekut. „45 000 tonni tähendab suures pildis inimtarbimise kuue kuu varu ning kogutarbimise ühe kuu varu,“ selgitas maaeluminister.

Täna toimub Anija mõisas Põhja-Eesti maitsete aastat lõpetav tänuüritus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.04.2022

 

Täna õhtul Anija mõisas toimuva tänuüritusega tõmmatakse pidulikult joon alla Põhja-Eesti maitsete aastale ning sealse toidupiirkonna esindaja annab Maaeluministeeriumile hoiule sümboolse rändkahvli, mis liigub peagi edasi tutvustama uue piirkonna toidukultuuri.

Tänuüritusel võtab Põhja-Eesti maitsete aasta projektijuht Eha Paas aasta kokku ning samuti antakse üle Põhja-Eesti toiduvõrgustiku kohaliku toidu märgised. Ühist toiduvõrgustikku hakkas piirkond arendama juba 2011. aastal. Eha Paasi sõnul aitas toidupiirkonnaks olemine tuua Põhja-Eesti piirkonna rohkem nähtavale ja kutsus kohalikke toiduettevõtjaid võrgustikuga liituma. Maitsete aasta alguses oli Põhja-Eesti kohaliku toidu märgisekandjaid 53, nüüdseks on neid juba 71.

Põhja-Eesti maitsete aasta lõpusündmusena nägi ilmavalgust ka Põhja-Eesti toiduraamat, mille esitlus toimub samuti tänuürituse raames. Sõna saavad raamatu koostajad Ene Lill ja Arno Kannike.

Toidupiirkonna projekti eestvedajad tänavad üritusel inimesi, kes panustasid tänavusse maitsete aastasse. Samuti antakse Maaeluministeeriumi kantslerile Tiina Saronile üle toidupiirkonda sümboliseeriv kahvel, mis rändab peagi edasi järgmisse piirkonda, et tõmmata tähelepanu sealsetele maitsetele.

Põhja-Eesti toidupiirkonna tunnuslause on “Paepealsed maitsed”, kuna piirkond asub paepealsel rannamaal, kus paas on näha ja käega katsuda. Põhja-Eestis olulised toiduained on aegade vältel olnud kartul, oder, kala ja viin.Lisaks on kujundanud Põhja-Eesti toidukultuuri kaunite mõisate olemasolu; suurima panuse maitsete aasta elluviimisesse andsid oma tegevustega Sagadi, Palmse ja Anija mõis. Pärimuse kohaselt muudavad piirkonna eriliseks ka suveköögid ja triiphooned. 19. sajandil hakati mõisate juurde rajama seoses aianduse osatähtsuse tõusuga arvukalt kasvuhooneid, vanema nimetusega triiphooneid (saksa Treibhaus). Lisaks eksootilisemate taimede kasvatamisele nauditi seal ka sügistalviseid kohvijoomisi. Sellest kujunes ka maitsete aasta üks kesksemaid märksõnu. Augustis korraldati piirkonnas avatud triiphoonete ja verandade päev. Esimest korda avasid oma aiad, verandad ja triiphooned Põhja-Eesti mõisad, talud ja kodukohvikud.

Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa.

Põhja-Eesti maitsete aasta tänuüritus algab kolmapäeval kell 18 Anija mõisa aidamajas.

Kontakt: eha@arenduskoda.ee. Lisainfo: https://kohaliktoit.arenduskoda.ee/

Kartulikahjustajate seire käigus tuvastati haiguskolle Viljandimaal

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.04.2022

 

Märtsikuuga lõppesid 2022. aasta ohtlike kartulikahjustajate kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seired. Tuvastati üks kartuli-ringmädaniku haiguskolle Viljandimaal, teisi ohtlikke kartulikahjustajaid seirete käigus ei leitud.

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Mart Kinkari sõnul kontrolliti 2022. aasta seire käigus 61 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 121 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks.

„Kartuli-ringmädanikku on Eestis ka varem leitud, ent alates 2010. aastast on ringmädaniku haiguskollete arv Eestis märgatavalt vähenenud,“ sõnab Kinkar ja lisab, et viimati tuvastati ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2019. aastal samuti Viljandimaal. Seevastu kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole.

Kartuli-ringmädanik inimese tervist ei ohusta. Kartulit, millest haigus tuvastati, on võimalik endiselt tarbida söögikartulina. Laialdasema leviku korral võib ringmädanik põhjustada suurt kartuli saagikuse ning kvaliteedi kadu. Haigusest lahti saamiseks ei tohi saastunud põllul kasvatada kartulit ega teisi ringmädaniku peremeestaimi vähemalt järgneva kolme aasta jooksul. Samuti on vajalik põhjalikult desinfitseerida kõik hoidlad, põllutööriistad ja muud vahendid, mis on võinud kokku puutuda saastunud kartuliga.

Tarbekartuli tootjatel on kindlasti tähtis meeles pidada, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli ringmädaniku ja teiste karantiinsete kartulikahjustajate levikut.

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seireid tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

PRIAle esitas loomakasvatuse otsetoetuste taotluse 1255 klient

Pressiteade
19.aprill 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

 18. aprillil lõppes loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Kokku esitas piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotluse 1255 klienti.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Aitäh taotlejatele. Taas saame öelda, et taotluste vastuvõtt sujus koostöös meie klientidega tõrgeteta.“

Piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK) saamiseks esitati 575 taotlust, piimalehma kasvatamise otsetoetuse saamiseks Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus (PTK2) 84 taotlust ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks 636 taotlust.

Tabelis on toodud kõigi loomakasvatuse otsetoetuste taotluste arv maakondade kaupa.

Taotluste vastuvõtt toimus 2.-21. märtsil ning pärast seda sai toetusi hilinenult taotleda veel 18. aprillini.

PRIA kinnitab piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse ühikumäärad 1. detsembriks 2022. a.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2022. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2022. a kuni 30. juunini 2023. a.

Urmas Kruuse: toidujulgeolek on muutunud samaväärseks muu julgeolekuga

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.04.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse pidas 18. aprillil Riigikogu ees kõne Eesti toidu- ja maaelupoliitika väljakutsetest muutuvas majandus- ja julgeolekukeskkonnas.

Urmas Kruuse kõne keskmes oli toidujulgeoleku tagamine. „Toidujulgeoleku ja varustuskindluse olulisust on näidanud nii koroonakriis kui ka sõda Ukrainas. Praeguses julgeoleku- ja majandusolukorras on hinnatõus jõudnud toidu tootja ja tarbijani. On ülioluline, et säiliks piisav toidutootmise võimekus ja tootjad tegevust ei lõpetaks,” sõnas minister. „Maailm ei ole enam selline, mis enne 24. veebruari – toidujulgeolek on muutunud samaväärseks muu julgeolekuga.”

Seejuures pidas Kruuse oluliseks, et toidujulgeoleku eesmärgid saavutataks kestlikul viisil – looduse elurikkust ja inimeste tervist hoides.

Eesti soovib ministri sõnul saada ringbiomajanduse arenduskeskuseks ning Maaeluministeeriumil on selles suunas liikumisel juhtroll. 2022. aasta jooksul koostatakse koos teiste ministeeriumidega ringbiomajanduse arendamise teekaart nii suurematele piirkondadele kui ka kogu Eestile.

„Soovime luua uusi majandusharusid ning muuta tootmise võimalikult keskkonnahoidlikuks. Samuti tuleb leida lisandväärtuse kasvatamise võimalusi, mis võimaldaks kõik senised toidukaod, -jäätmed jms ressursid nutikalt rahaks teha,” tõi Kruuse välja.

Toiduraiskamise vähendamisele tuleb panna senisest rohkem rõhku. „Kolmandik maailmas toodetud toidust läheb raisku, Eestis on toidukadu keskmiselt 54 kg leibkonna kohta aastas. Toitu ära visates ei raiska me mitte ainult enda raha, vaid ka ohtralt muid ressursse – näiteks põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu.”

Ministri sõnul tuleb aktiivsemalt tegeleda laste tervist toetavate toitumisharjumuste kujundamisega. Seetõttu alustatakse tänavu esimest korda pilootprojektiga, millega toetatakse neid haridusasutusi, kes pakuvad lastele mahetoitu. Projekti jaoks on riigieelarves selleks aastaks ette nähtud 800 000 eurot.

Kruuse puudutas oma kõnes ka teisi olulisi maaelu edendamise viise – ühistegevust, projekti „Kodu maale” ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uute kohalike arengustrateegiate koostamist.

Lisaks tõi minister välja maaeluga arvestamise metoodika, millega eelhinnatakse riigi poliitikasuundade mõjusid. „Teame, et pealtnäha ühetaoline arengukava tegevus või seadus võib linna-, maa- ja rannapiirkonnale mõjuda väga erinevalt. Seega enne, kui riik midagi ette võtab, tuleb uurida selle mõju Eesti eri paigus – iga küla loeb!”

Maaeluminister Urmas Kruuse kõnet saab täistekstina lugeda Maaeluministeeriumi veebilehelt.

Taust

Eelmisel aastal vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ leppisid riigikogu ja valitsus kokku, et vähemalt kord aastas peab iga valitsuse liige Riigikogus ettekande, milles annab ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest ja tulemustest.

Uus protsess annab riigikogu liikmetele võimaluse saada aasta jooksul ülevaate suurematest muutustest, olulisematest saavutustest ja planeeritud initsiatiividest kõigis poliitikavaldkondades. Praktika eesmärk on edendada nii riigikogu ja valitsuse liikmete vahelist kui ka avalikku diskussiooni riigi pikaajaliste sihtide saavutamiseks.

„Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka mitmekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia suunab meie riigi järgmise 15 aasta otsuseid ning on aluseks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele. Samuti lähtuvad strateegiast “Eesti 2035” valdkonna arengukavad.