Autor: admin

Avatud talude päev saab avalöögi juba sel laupäeval Viljandimaal

Maaeluministeerium
PRESSITEAD

21.07.2022

Tänavuse avatud talude päeva avaüritus toimub laupäeval, 23. juulil kell 12 Viljandimaal Pajumäe talus. Mahepiimandusega tegelevas talus saab tutvuda meierei ning erinevate põllumasinatega, nautida kohalikku toitu ja maahõngulist meelelahutust ning kuulata lõõtsamuusikat.

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsub kõiki üles kindlasti avatud talude päeval osalema. „Eelseisval nädalavahetusel avavad oma väravad külastajatele üle 300 talu, mis annab inimestele hea võimaluse tutvuda, kuidas jõuab lettidele kodumaine toit, milline on tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte ning kuivõrd mitmekesine on meie maaelu,“ ütles minister Kruuse.

„Sellel aastal on äärmiselt hea meel anda nädalavahetusele avalöök just Pajumäe talus, kus tegeletakse mahepiimandusega. See talu on oma tegevusala tõttu avaürituseks väga sobilik, sest tänavuse toidupiirkonna fookusteemaks on just piimasaadused ning avatud talude päeva maskotiks vasikas Viss,“ sõnas minister Kruuse.

Pajumäe talu peremees Viljar Veidenbergi sõnul tuleb eelseisev nädalavahetus sündmusterohke. “Pajumäe talul on hea meel avaüritust võõrustada ning kõiki endale nädalavahetuse jooksul külla oodata. Talu on avatud nii laupäeval kui ka pühapäeval ning meie juures saab näha piimatoote valmimist algusest lõpuni – alustades rohumaast, põllutööriistadest ja lehmadest ning lõpetades kohupiimakreemi, jogurti või juustu valmimise ning pakendamisega. Usun, et põnevat avastamist jagub kõigile,“ ütles talu peremees.

Avaüritusel tervitavad külalisi maaeluminister Urmas Kruuse, Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg ning Põllumajandusuuringute Keskuse, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Muusikat mängib ansambel Lõõtsavägilased. Kohapeal saab uudistada meiereid, tutvuda erinevate põllumasinatega ning tegeleda mitmesuguste talutegevustega. Kehakinnituseks pakutakse eestimaisest toorainest suupisteid ning degusteerimiseks talu mahepiimatooteid. Üritus on kõigile tasuta.

Kaheksas üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 24. juulil, kui külastajatele avab oma väravad üle 300 talu ja maaettevõtte üle Eesti. Neist neli viiendikku on avatud ka laupäeval, 23. juulil. Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel avatudtalud.eening paberkaardi leiab vaid Maalehe 14. ja 21. juuli numbri vahelt.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning Maaleht. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

KUTSE talunikele ja põllumajandustootjatele osaleda märgalaviljeluse projektis

Head talunikud ja põllumajandustootjad!

Kutsume teid kaasa lööma märgalaviljeluse võimalusi uurivas ja tutvustavas algatuses! Täpsemalt ootame osalema Eesti põllumajandustootjaid ja talunikke, kes märgasid või taastatud veerežiimiga turbaalasid aktiivselt majandustegevuses kasutavad (näiteks kasvatavad seal musta leppa, hundinuia, pilliroogu jne).

Eesmärk on koondada kasulikku infot erinevate märgalaviljeluse näidete, võimaluste ja kitsaskohtade kohta ning luua põllumajandustootjatele ja talunikele võimalus üksteise kogemustest õppida. Ühtlasi soovime koostada kogutud info põhjal ettepanekud toetusskeemide loomiseks. Kõigile osalejatele pakume tasuta nõustamist ja võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid ettevõtjaid, samuti katame ajakulu.

Miks tegeleda märgalaviljeluse uurimise ja tutvustamisega?

Baltimaades on kokku ligi 21 000 km2 turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad maismaal. Enam kui poolte turbaalade olukord on metsanduse, turbakaevandamise ja põllumajanduse tõttu halvenenud. Kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopiski heite tekitajad. Kuivendatud turbaalad ja turba kasutus kokku tekitavad Eestis kasvuhoonegaase rohkem kui transpordisektor.

Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada on märgalaviljelus. Taastatud kõrge veerežiimiga turbaaladel on võimalik tegeleda aastaringselt põllu- või metsamajandamisega nõnda, et vaatamata inimtegevusele turbakiht säilib või isegi kasvab. See eeldab veetaseme tõstmist maapinna lähedale kuivendussüsteemide sulgemise abil, et takistada turbakihi lagunemist ja soosida märgalakultuuride kasvu. Sarnaselt traditsioonilisele põllu- või metsamajandusele kogutakse perioodiliselt kokku märgadesse oludesse sobivate kultuuride maapealne taastuv biomass ning kasutatakse seda näiteks energia tootmiseks, ehitusmaterjalina või loomasöödana.

SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) soovib võtta koostöös põllumajandustootjate ja talunike ning välispartneritega luubi alla turbaalade maakasutusviisid, maaharimisvõtted, mulla koostise ning majandamise kulud-tulud. Kogutud info põhjal valmivad praktilised infomaterjalid ning ettepanekud toetusskeemide väljatöötamiseks. Nõnda saame täita lüngad, mis on senini takistanud ulatuslikumat märgalaviljelust, ning julgustame laialdasemalt sellega tegelema.

Mida pakume osalevatele talunikele ja põllumajandustootjatele?

● Võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid Eesti talupidajaid ja põllumajandusettevõtteid ning nendega kogemusi vahetada.

● Tasuta nõustamist märgalaviljeluse teemal, mida pakuvad konsulendid ja projektis osalevad ekspertorganisatsioonid.

● Suuremad huvilised saavad osaleda 19.–23. septembril 2022 toimuval märgalaviljeluse õppereisil Saksamaal.

● Katame osalevate talunike ja põllumajandustootjate ajakulu, mis on hinnanguliselt kuni 80 tundi (perioodil juuli 2022–november 2023).

Millist panust ootame osalevatelt talunikelt ja põllumajandustootjatelt?

● Valmisolekut jagada perioodil juuli 2022–november 2023 ekspertidele infot maaharimisvõtete, saagikuse ning tulude-kulude kohta turbaalal, kus on soole sarnane veerežiim (nt mittetoimiv kuivendussüsteem, soostuv või soostunud ala).

● Luba, et eksperdid saaksid võtta perioodil juuli 2022–november 2023 turbaalalt mullaproove ning teha tulevikus temaatilisi teadusuuringuid (näiteks kasvuhoonegaaside mõõtmine, biomassi omaduste ja juurdekasvu hindamine).

● Valmisolekut võõrustada märgalaviljeluse huvilisi kokku kuni kahel külastuspäeval ajavahemikul september 2022–oktoober 2023. Otsesed külastuspäevaga seotud kulud katab Eestimaa Looduse Fond.

● Huvi osaleda märgalaviljelusega seotud algatustes ka tulevikus.

Oma osalemissoovist palume teada anda kateriina@elfond.ee hiljemalt 25. augustil 2022.
Tegevusi rahastab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) rahvusvahelise projekti “Carbon capturing by Baltic peatland farmers” raames.

Rohkem infot:

Kateriina Rumvolt Märgalaviljeluse kaasprojektijuht Eestimaa Looduse Fond
tel: +372 5358 7223 kateriina@elfond.ee

www.elfond.ee/teoksil/margalad/margalaviljelus-baltimaades

Suvine suursündmus avatud talude päev toimub juba sel nädalavahetusel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.07.2022

Kaheksanda üle-eestilise ürituse raames avavad huvilistele oma väravad üle 300 talu ning ettevõtte.

Avatud talude päeva põhipäev on küll pühapäeval, 24. juulil, kuid enamik taludest on külastajatele avatud juba päev varem.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tegu iga-aastase suvise suursündmusega. „Avatud talude päev annab suurepärase võimaluse näha, kuidas kasvab kodumaine toit, mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine ning kui mitmekesine on maaelu,“ ütles minister Kruuse.

„Juba kaheksandat korda ootavad nii suuremad farmid kui ka väiksemad talud kõiki huvilisi külla. Külastajaid ootavad põnevad loomad ja taimed, huvitav põllumajandustehnika, päris talutoit, ekskursioonid, töötoad ja veel palju huvitavat. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma eripärasid, ning iga külastaja leiab kindlasti endale sobivast piirkonnast mõne toreda talu, mida avastada. Talude kaetus on üle Eesti väga hea,“ lisas minister.

Selleaastase ürituse maskott on vasikas Viss. Vasikas on tänavu eriti sobilik esindusloom, sest Eesti 2022. aasta toidupiirkond Järvamaa tõstab esile just piimandust.

Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel või skannides nutiseadmega ürituse visuaalidelt QR-koodi. Tänavu rõhutakse taas kord keskkonnahoidlikkusele: talude paberkaart on leitav vaid 14. juuli ja 21. juuli Maalehe paberlehe vahelt.

10 PRAKTILIST NÕUANNET AVATUD TALUDE PÄEVAKS

Tutvu eelnevalt talude programmidega. Avatud talude veebilehel on talude programmide all välja toodud tegevused ning kellaajad.

Riietu nii, et farmielu ja ilm su tuju ei rikuks. Vihmase ilma korral võta kaasa kummikud ja vihmariided.

Ole kena ja järgi vastuvõtjate juhiseid. Järgi pererahva juhiseid, kuhu parkida, kus jalga puhata või ringi liikuda ning kuhu prügi visata.

Ära toida talu loomi. Loomad peavad sööma just neile ette nähtud toitu. Kui tingimata soovid loomadele midagi pakkuda, siis küsi kindlasti enne pererahvalt üle.

Võta kindlasti kaasa hea tuju ja uudishimulik meel. Küsi pererahvalt küsimusi ka, nii saad kõige paremini teada, kuidas see Eesti toit ikkagi kasvab ja kuidas maaelu käib.

Võta kaasa sularaha. Kuigi enamik külastusi on tasuta, siis võib programmis olla tasulisi tegevusi. Samuti saab paljudes kohtades osta maitsvat talutoitu või käsitööd.

Jäta võimalusel oma lemmikloom koju. Säästad nii taluloomi kui ka oma karvast sõpra. Kui pead looma siiski kaasa võtma, siis helista palun ette ja räägi pererahvaga läbi.

Võta kaasa oma tass ja söögiriistad. Nii aitad vältida tarbetut plastnõude kasutamist, vähendad tekkivat prügi ja säästad loodust.

Tee vahvast päevast pilte. Pilte saad jagada nii Instagramis kui ka avatud talude päeva Facebooki lehel märkega #avatudtalud.

Oluline on kvaliteet, mitte kvantiteet. Ära kiirusta talust tallu, vaid võta aeg maha ning hinga värsket maaõhku. Avalda tänu taludele, kes oma kiirete tegemiste vahelt aega leiavad.

Mahepõllumajandusettevõtjatele väljastatakse uue kujundusega sertifikaate

PRESSITEADE
Põllumajandus- ja Toiduamet
07.07.2022

Alates 2022. aasta algusest väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele uuendatud kujunduse ja turvaelementidega tunnustamise otsuseid ehk sertifikaate.

2022. aasta algul rakendus Euroopa Liidus (EL) uus mahepõllumajanduse määrus*, millega muutus ka ettevõtjale väljaantava sertifikaadi kujundus ning sellel kajastuv informatsioon, lisandusid turvaelemendid.

Uut tüüpi sertifikaat on võrreldes varasemaga märksa üldisem dokument, mille olemasolu kinnitab, et ettevõtja tegevusalad (tootmine, ettevalmistamine, turustamine/turule viimine, ladustamine, import, eksport) on kooskõlas mahepõllumajanduse määrusega. PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Pille Edovaldi sõnul on sertifikaadi esimeses osas toodud andmed ettevõtja, järelevalveasutuse ja -koodi, tegevusalade, tootekategooriate ja tootmismeetodite kohta. Samuti on sertifikaadil selle väljastamise kuupäev ja kehtivusaeg. Sertifikaadi teise osa täitmine on liikmesriikide järelevalveasutustele vabatahtlik, kuid võimaldab vajaduse korral lisada täpsemat informatsiooni näiteks ettevõttes toodetavate toodete, nende koguste, ettevõtja erinevate tegevuskohtade või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kohta. Eestis tunnustatud ettevõtjate puhul on täpsem informatsioon leitav mahepõllumajanduse registrist.

Sertifikaadi päisesse lisandus QR-kood, mille nutiseadmega skaneerimisel on võimalik kontrollida sertifikaadi tõesust ja kehtivust. Sertifikaadi väljastamisel lisatakse sellele ka võltsimisvastane vesimärk ning kinnitatakse järelevalveasutuse digitempliga.

Mahepõllumajanduse sertifikaat antakse välja Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemisTRACES (Trade Control and Expert System). „Kuigi TRACES-ese kaudu muutub sertifikaatide väljastamine liikmesriikidele kohustuslikuks alles 2023. aastal, kasutab PTA koos teiste Põhja- ja Baltimaade järelevalveasutustega süsteemi võimalusi juba käesolevast aastast,“ vahendas Edovald ja lisas, et TRACES-es väljaantud mahesertifikaadid on kõigile soovijaile igas liikmesriigi keeles nähtavad, kättesaadavad ja väljaprinditavad. Seoses Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti liitmisega väljastatakse nüüdsest tunnustatud ettevõtjale üks terviklik kõiki tegevusalasid kajastav sertifikaat. 7. juuli seisuga on uue kujundusega sertifikaadi saanud Eestis 58 mahepõllumajandusettevõtjat.

Euroopa Liidus mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtjate ja neile väljastatud sertifikaatide avalik andmebaas (List of Organic operators in the EU) on leitav Euroopa Komisjoni veebilehelt. Eestis tunnustatud mahepõllumajandusettevõtjad ning nende tegevuse täpsemad andmed leiabmahepõllumajanduse registrist.

*Mahepõllumajanduse määrus nr 2018/848

Mahesertifikaat

Peagi selgub aasta parim metsamajandaja

Eesti Erametsaliit
5. juuli 2022

Üle-eestilist ringsõitu alustas metsamajandajate konkursi hindamiskomisjon, kelle ülesandeks on 12 kandidaadi seast välja selgitada tänavune parim metsamajandaja.

Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse poolt korraldataval metsamajandajate konkursil osaleb sel aastal 12 metsaomanikku üle Eesti. Neid kõiki külastab neljaliikmeline hindamiskomisjon, kelle ülesandeks on tutvuda metsaomanike tegevuse ja põhimõtetega oma metsa majandamisel.

Metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja Rakvere Metsaühistu juht ning metsakonsulent Meelis Matkamäe, SA Erametsakeskuse kontrolliüksuse spetsialist ja metsakonsulent Veljo Kütt, 2021. aasta parima metsamajandaja tiitli omanik Gunnar Lepasaar ning Luua Metsanduskooli metsanduse õpetaja Dimitri Randoja.

aasta parima metsamajandaja tiitlile kandideerivad:

Andrus Niit Valgamaalt

Eve Reose Raplamaalt

Ilmar Josua Lääne-Virumaalt

Ivo Valter Jõgevamaalt

Kalju Pukk Võrumaalt

Kalmer Rattik Tartumaalt

Ly Kokla Hiiumaalt

Mart Kase Valgamaalt

Mihkel Pavelson Valgamaalt

Raivo Roosi Viljandimaalt

Rene Verlin Pärnumaalt

Siim Tamm ja Gerly Trolla Võrumaalt

Eesti Erametsaliidu poolt ellu kutsutud metsamajandajate konkurss toimub tänavu juba 29. korda. Koos Erametsakeskusega korraldatava konkursiga soovitakse tutvustada Eesti erametsade ja nende majandajate mitmekesisust ning tunnustada metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Metsamajandajate konkursi tulemused kuulutatakse välja 27. augustil Jõhvis toimuval kogu pere metsapäeval.

Fotol komisjoni liikmed Meelis Matkamäe, Gunnar Lepasaar, Dimitri Randoja ja Veljo Kütt.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus määrati 69 taotlejale

Pressiteade
4. juuli 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

13.-21. aprillil võttis PRIA vastu väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetusetaotlusi. Toetus määrati 69 ettevõttele summas 974 231 eurot.

Väikeettevõtete toetamisega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et selle aasta taotlusvoorus muudeti taotlemise nõudeid, mis võimaldas taotleda toetust põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtuse alusel. Muudatus andis võimaluse tulla taotlema ka neil, kelle müügitulu pole varasemalt nõuetele vastanud.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil. Käesoleva vooru eelarve on 3 miljonit eurot.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Toetuse esimene osa (kuni 75% määratud toetusest) makstakse välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Maaeluministeeriumi valitsemisalasse luuakse ühendlabor

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.07.2022

Maaeluministeeriumi valitsemisalasse hakatakse looma ühendlaborit. Alates tänasest, 1. juulist viiakse Põllumajandusuuringute Keskusest (PMK) taimekaitsevahendite jääkide ja mükotoksiinide määramise laboriteenus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (VTL) koosseisu.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on laborite konsolideerimine osa toimuvast riigireformist. „Me liidame laborid, et laboriteenuse, seadmete ja kinnisvara kasutuse ning ka investeeringute planeerimise kvaliteeti tõsta. Suurim probleem seni on olnud teenuste dubleerimine riigi erinevate laborite ja tegevuskohtade vahel – laborite konsolideerimisega saame seda lahendada,” sõnas minister.

Järgmise aasta 1. jaanuarist liituvad VTLiga Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu, Kohtla-Järve ja Tallinna laborid (välja arvatud nakkushaiguste uuringud ja füüsikalised mõõtmised).

Ühendlabori tegevuse peamine eesmärk on pädevate asutuste riikliku tellimuse täitmine, sealhulgas riskihindamine. Lisaks riiklikule tööle jätkub erasektori klientide teenindamine neis valdkondades, kus eralaborid teenust ei paku.

Suurim teenuse maht tuleb toidutarneahela valdkonna teenindamisest tulenevalt Põllumajandus- ja Toiduameti tellimusest ja selle sektori teenindamisest. Väiksemas mahus jäädakse teenindama Terviseametit vee-, keskkonna- ja tooteohutuse valdkondades.

PMK laboriteenuste valdkonnaks jääb seemnete, taimekahjustajate, väetise, mulla, taimse materjali, sööda ja muu materjali laboratoorsete analüüside tegemine, riikliku referentlaboratooriumi ja volitatud laboratooriumi ülesannete täitmine.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tunnustab juba üheksandat korda teraviljakasvatajaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
01. juuli, Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutus annab üheksandat aastat välja parima taimekasvataja aunimetust. Alates 2019. aastast muudeti konkursi tingimusi nii, et vaheldumisi valitakse ühel aastal parim taimekasvataja teraviljakasvatajate seast ning järgmisel aastal aiandustootjate hulgast. Sel aastal valitakse taas parim teraviljakasvataja. Konkursi eesmärk on tunnustada põllumehi, kellel on head saagid ja kõrge tootmiskultuur.

„MESi üheks eesmärgiks on maaelu maine kujundamine. Aunimetuse väljastamisega tunnustame igal aastal ühte taimekasvatajat, tänades sellega teda tehtud töö eest. Läbi meediakajastuse jõuavad edulood ka ühiskonda, julgustades noori valima põllumehe vastutusrikast ja huvitavat elukutset. See omakorda tagab Eesti riigi toiduga varustamise jätkusuutlikkuse,“ rääkis MESi juhatuse liigeMeelis Annus .

Kandidaate parima taimekasvataja konkursile saab esitada 15. juulini. Lisainfo on leitav www.mes.ee/parim-taimekasvataja.
Aunimetus antakse üle sügisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lõikuspeol.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest.

Maaeluminister tänas ja tunnustas valdkonna parimaid koolilõpetajaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.06.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse tunnustas täna toimunud pidulikul vastuvõtul maamajanduse ja merendusega seotud kutse- ja kõrgharidusõppe parimaid lõpetajaid. Tänuüritus parimatele lõpetajatele toimus 24. korda.

„Teie viite edasi Eesti maa- ja mereelu arengut. Head tulemused laovad tugeva vundamendi, millele ehitada tulevik. Eesti vajab noori ja teotahtelisi inimesi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse oma tänukõne alguses.

„Teadlikud ja targad valikud põllumajanduses on väga olulised, sest iga väiksemgi eksimus võib anda tunda tootmistulemustes. Teadmised on heas mõttes justkui relv, millega võidelda, et tagada rikkalikud saagid ja kestlik tootmine. Teie aitate katta tulevikus meie inimeste toidulaua ning tagada toiduga kindlustatuse, arvestades seejuures hea keskkonnaseisundi, kestva mullaressursi ning elurikkusega,“ jätkas minister.

Lõpetuseks tänas minister kõiki lõpetajaid ja nende juhendajaid, lisaks soovis kõigile jätkuvat õppimistahet ja edu kõrgete sihtide seadmisel.

Oma tänu ja motivatsioonisõnad andis parimatele lõpetajatele edasi ka Eesti Taimekasvatuse instituudi direktor Andre Veskioja.

Maaeluministeeriumi suures saalis tunnustati lõpetajaid Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Räpina Aianduskoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Ministri tänukirja pälvisid alljärgnevad lõpetajad.

Järvamaa Kutsehariduskeskus

· Kristel Madisson

· Tanel Lillemäe

Luua Metsanduskool

· Mirko Põder

· Karl Piksar

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

· Tom Adamson

· Telina Tamm

Räpina Aianduskool

· Pilleriin Pärn

· Katre Nool

Eesti Maaülikool

· Siim Nõmmiste

· Laura-Laurelia Põlgast

· Max Kurg

· Tõnu Kastepõld

· Marie Tulik

· Anette Matto

Tallinna Tehnikaülikool

· Hanna-Reti Tõnisson

· Irma Kuusk

· Märten Maurer

· Fred Kristjan Liivamägi

Tartu Ülikool

· Geili Pütsepp

· Jürgen Karvak

· Lea Lopp

· Carolin Kuuskmäe

Fotod tänasest üritusest: https://www.dropbox.com/sh/6h1aycq9sqx9bk6/AABaAOdGaSJhxOzxgHXb_k9Ha?dl=0

Valmis Eesti päritolu loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seire proovide 2021. a aruanne

PRESSITEADE
Põllumajandus- ja Toiduamet
30.06.2022

Eesti inimeste toidulaua ohutuse tagamiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) iga-aastaselt erinevatest toiduliikidest proove uurides nii saasteainete, veterinaarravimite, keelatud ainete ja taimekaitsevahendite jääkide esinemist, haigusetekitajate leidumist, raskemetallide sisaldust ning muid olulisi toiduohutuse näitajaid.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa sõnul võttis PTA 2021. a saasteainete seire käigus Eestis kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust1669 plaanilist proovi.

„Proove võeti piimast, meest, munadest, kalast, lihast, neerudest, maksast, karvadest, uriinist ja seerumist. Osa proove võeti ka elusloomadelt farmis,“ loetles Laurimaa ja lisas, et uuriti keelatud ravimite sh steroidide sisaldust, veterinaarravimite jääke, taimekaitsevahendite jääke, raskemetallide ja mükotoksiinide sisaldust.

„Kokku tuvastati üks nõuetele mittevastav tulemus ehk 0,06% kõikidest uuritud proovidest,“ ütles Laurimaa. Laurimaa sõnul leiti ühest kanamunaproovist toltrasuriilsulfooni, mis võis sattuda munasse lindude ravimise tulemusel. „Kohe peale nõuetele mittevastava tulemuse teadasaamist algatati müüdud kanamunade tagasikutsumine ja farmi suhtes järelevalvemenetlus,“ kinnitas Laurimaa.

Põllumajandus- ja Toiduamet viib igal aastal läbi riiklikku saasteainete seireprogrammi, et veenduda loomset päritolu toidu ohutuses nii siseriiklike kui ka Euroopa Liidu õigusaktide järgi.

Täiendavad andmed ja selgitused leiate aruandest, mis asub ameti kodulehel: Saasteainete seire toidus