Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse loodustaaste ja väetiste kättesaadavuse üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et peame küll loodust taastama, kuid selleks peame arvestama iga riigi looduse eripäradega. „Eestis vaheldub turvasmuld sageli ühe maalapi piires mineraalmullaga, mistõttu on näiteks maade taassoostamine keeruline,“ põhjendab Kruuse erisuste vajadust. Ta teab, et põllumajanduse vaatest on meie murekohaks kuivendatud turvasmullaga põllumajandusmaa taastamine läbi veetaseme tõstmise. „Peame taastamismeetmeks lugema ka kuivendatud turvasmullaga alade taastamist püsirohumaadeks, mis on elurikkad alad,“ leiab minister Kruuse.

„Euroopa Liit tervikuna sõltub liiga palju imporditud mineraalväetistest, mille tootmine põhineb maagaasil, mida meil Euroopas napib,“ väidab Kruuse. Maaeluminister näeb, et tuleb analüüsida alternatiivseid tehnoloogiaid ning soodustada nende laialdast kasutusele võtmist. „Peame panustama bio- ja ringmajanduse edendamisse ning oluline on sinise ja rohelise ammoniaagi tootmine ja kasutamine väetistes,“ väidab Urmas Kruuse. Ta on kindel, et see aitaks kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja vähendaks samal ajal tootjate sõltuvust fossiilsetest tootmissisenditest.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
21.11.2022

Kalandussektor saab üle 5 miljoni euro erakorralist abi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.11.2022

Kalandussektor saab üle 5 miljoni euro erakorralist abi

10. novembril toimunud „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava” seirekomisjoni istungil kiideti heaks erakorralised toetusmeetmed. Need võimaldavad hüvitada kalandusega tegelevatele ettevõtjatele lisakulud, mida nad on kandnud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete ja nende mõju tõttu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelale.

Energiahindade jätkuv kiire tõus on tinginud vajaduse reageerida toimuvatele muutustele, et tagada edaspidiselt ettevõtjate konkurentsivõime. Maaeluminister Urmas Kruuse märgib, et fondist on juba tehtud olulisi investeeringuid säästavamatele energiaallikatele üleminekuks, kuid rahaliste vahendite maht ning ülemineku kiirus seavad siin omad piirid. „Kalapüügil ei ole veel häid alternatiivseid lahendusi, millega oleks võimalik merel kalapüügiks kasutatavat laevakütust asendada mõne muu alternatiivsema energiakandjaga,“ selgitas Kruuse otsuse tagamaid.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava (EMKF) muudatusega plaanitakse hüvitada vesiviljelustoodete tootjatele ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale suurenenud kulutused elektrienergiale. Traalpüüdjatele plaanitakse hüvitada püügil kasutatava kütuse hinnatõus. Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõjast tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks on plaanis hüvitada nii elektrienergia hinna tõusu kui ka traalpüügil kasutatava kütuse hinnatõusu. Sellest tulenevalt oleme valinud hüvitiste perioodiks ajavahemiku 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal.

Kalandussektori tegevus on suuresti suunatud ekspordile, seepärast on oluline teha kõik selleks, et säilitada sektori välisturgudel konkurentsivõime. „Kütuse ja elektri hindade hüppeline kasv on tõstnud sisendkulusid, mille pärast kalandussektori konkurentsivõime ning kasum vähenevad,“ täpsustas maaeluminister Urmas Kruuse toetuse vajalikkust.

Traalpüüdjatele on kütuse hinna tõusuosa kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,18 miljonit eurot, millest ühe taotleja kohta on ette nähtud maksimaalselt 500 000 eurot. Kalatöötlejatele ning vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele on elektri hinna tõusuosa kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,87 miljonit eurot, millest ühe taotleja kohta arvestatakse maksimaalselt 200 000 eurot.

Maaeluministeeriumis on erakorralist hüvitist võimaldav meetmemäärus väljatöötamisel, mille jõustumise korral saavad kalandussektori ettevõtjad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu hüvitist taotleda. Hetkeseisuga plaanitakse hüvitise taotlemiseks avada taotlusvoorud 2023. aasta veebruaris – märtsis.

Toetust antakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014‒2020“ vahenditest. Sellest 75 protsenti makstakse fondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Põllumajandus- ja Toiduamet: raviväiteid musta pässiku toodetel kasutada ei tohi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: raviväiteid musta pässiku toodetel kasutada ei tohi

Eelmisel reedel toimus infotund, kus oli fookuses must pässik. Eesti tootjatele ja turustajatele anti ülevaade musta pässikut sisaldavate toidulisandite ohutuse uuringust ning nõuetest toodete tootmiseks ja turustamiseks, sh nõuetest, mis keelavad raviväidete ning eksitava toidualase info esitamist juba mitmeid aastaid.

Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi riskihindamise osakonna peaspetsialist Jüri Ruut tutvustas uuringu tulemusi, mille käigus hinnati musta pässiku toidulisandite toidualast teavet ning analüüsiti raskmetallide, mineraalainete, vitamiinide ja oksalaatide sisaldust. Uuring näitas, et toodete pakenditel olev teave vastab üldjuhul nõuetele, kuid veebipoodides kasutatakse hulgaliselt eksitavaid ja keelatud väiteid. Järeldati, et musta pässiku toodetest saadavad raskmetallide ja alumiiniumi kogused ei kujuta endast ohtu täiskasvanutele, kuid võib olla risk lastele. Analüüsid näitasid, et mineraalainete sisaldus mustas pässikus on väike ja vitamiinide sisaldus väga väike. Kuid must pässik sisaldab palju oksalaate, mistõttu selle tarbimisest peaksid hoiduma neerukivide tekke soodumusega inimesed.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Airika Salumetsa sõnul ei tohi keelatud väiteid esitada müügipakenditel ega ka toote reklaamis. „Ettevõtetele selgitati, et ravivaid ja eksitavaid tervisealaseid väiteid ei tohi esitada toote reklaamis, näiteks sisuturunduses, veebipoes, kodulehel ega ka sotsiaalmeedias. Sellised väited tuleb koheselt eemaldada,“ rõhutas Salumets.

Salumetsa sõnul võib musta pässikut Euroopa Liidus, sh Eestis turustada vaid toidulisandina. „Oluline on välja tuua, et toote nimetamine ei muuda seda toidulisandiks. Selleks, et toode vastaks toidulisandile peavad olema tagatud teatud tingimused. Kuna musta pässikut võib kasutada ainult toidulisandites, siis ei tohi musta pässikut lisada tavatoidule nagu näiteks kohvile või küpsistele. Kuna tegemist on juba mitmeid aastaid kehtinud nõuetega, on oluline, et sellised valekasutused kõrvaldatakse võimalikult kiiresti.“

Ohutuse uuringu alusel tuleks toiduohutuse tagamiseks tarbijaid hoiatada, et toode ei sobi lastele ja neile, kellel on oht neerukivide tekkeks ning vältida tuleks musta pässiku toodete tarbimist imetamise ja raseduse ajal. Ettevõtetele anti soovitus vältida toodete C-vitamiini või seda sisaldavate koostisosade lisamist, et vähendada neerukivide tekke riski. Arvestades, et Eesti ettevõtjatele on usaldusväärsus ning vastutustundlikkus olulised, on amet veendunud, et ettevõtjad leiavad võimaluse vajalike hoiatuste lisamiseks, et vähendada võimalikke terviseriske toodete tarbimisel.

Musta pässikut (chaga) sisaldavate toidulisandite ohutuse uuringuga saab tutvuda siin.

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetab tegevuse Paldiski Lõunasadamas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetab tegevuse Paldiski Lõunasadamas

Alates 1. detsembrist lõpetab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kaupade kontrollimise Paldiski Lõunasadama piiripunktis ning jätkab tegevust Eestisse või Eesti kaudu meritsi kaubavedude üle üksnes Muuga sadamas.

PTA lõpetab oma tegevuse Paldiski Lõunasadama piiripunktis hoonete valdaja otsuse tõttu hooneid enam mitte sellel eesmärgil kasutada. Kaupade kontrolli toiduohutuse ning looma- ja taimetervise nõuete täitmise üle enamasti kaupade sissevol ELi välistest riikidest hakatakse edaspidi tegema vaid Muuga sadamas.

PTA Muuga sadam on avatud tööpäeviti kella 8st 17ni. Laupäeval ja pühapäeval, sh riiklikel pühadel on sadam suletud.

Täpsema info ja kontaktid Muuga sadama piiripunkti kohta leiad PTA veebilehelt.

Eesti, Läti, Leedu ja Soome maamajanduse nõuandeorganisatsioonide juhid kohtuvad Tartus

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade
07.11.2022

 

Eesti, Läti, Leedu ja Soome maamajanduse nõuandeorganisatsioonide juhid kohtuvad Tartus

7.-8. novembril külastavad Eestit põllu- ja maamajanduse nõuandeorganisatsioonide juhid Soomest, Lätist ja Leedust. Kohtumise eesmärk on jagada kogemusi põllumeeste ja maaettevõtjate nõustamisest erinevates riikides ning vahetada mõtteid eesootavate muutuste kohta, mis on seotud  Euroopa Liidu vahendite kasutamise uue reeglistikuga.

Lisaks Tartus toimuvale omavahelisele kohtumisele külastatakse Eesti Taimekasvatuse Instituuti ja Maaelu Edendamise Sihtasutust, mis on alates 2015. aastast korraldanud põllu- ja maamajanduse alast nõustamist Eestis.

“Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamine uute reeglite järgi toob alates järgmisest aastast kaasa terve hulga muudatusi kõigile põllumeestele. Nõuandel on suur roll põllumeeste toetamisel uute, senisest rangemate reeglitega kohanemisel. Ka nõustamine ise on muutustes. Aina tähtsamaks muutuvad digitaalsed tööriistad ja -platvormid, koostöö teadus-arendusasutustega, rahvusvaheline koostöö. Kõigil neil teemadel kolleegidega mõtteid vahetamegi,” ütles Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse juht Leho Verk.

Tunnustusena Eesti nõuandesüsteemile toimub lisaks tänasele regionaalsele kohtumisele järgmise aasta märtsis Eestis ka üle-euroopalise nõuandeorganisatsioonide katusorganisatsiooni EUFRAS (European Forum for Agricultural and Rural Advisory Services) konverents ja aastakoosolek, kuhu kogunevad 47 liikmesorganisatsiooni esindajad 28 riigist.

Euroopas levivad lammaste ja kitsede rõuged võivad jõuda Eestisse

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.11.2022

 

Euroopas levivad lammaste ja kitsede rõuged võivad jõuda Eestisse

Hispaanias diagnoositi üle pika aja lammaste ja kitsede rõuged. Kokku on tuvastatud 17 haiguspuhangut, haigestunud loomad hukatakse. Haigus võib jõuda Eestisse, kui ei olda piisavalt tähelepanelikud.

Lammaste ja kitsede sissevedu Hispaaniast Eestisse ei toimu, kuid haigus võib levida haigustekitajatega saastunud seadmete, sõidukite, sööda, allapanu või inimeste vahendusel, mistõttu on haiguse Eestisse levimise vältimiseks oluline rakendada loomapidamises bioturvalisuse meetmeid.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Luisa Leinbergi sõnul pole haigust  Eestis kunagi diagnoositud. „Kuna haigusele puudub ravi ja tegemist on väga nakkava haigusega, tuleb taudi leviku piiramiseks ja suure majandusliku kahju vältimiseks kõik haigestunud loomad hukata,“ lisas Leinberg.

„Viimane Eestile lähim haiguspuhang oli oktoobris 2021, kui Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis diagnoositi lammaste ja kitsede rõuged.“ Haigust esineb peamiselt enamikus Aafrika ja Lähis-Ida riikides.

Hispaanias esines haigust viimati 50 aastat tagasi. „Haigus diagnoositi 19. septembril ning praeguseks on tuvastatud kokku 17 haiguspuhangut kahes Hispaania piirkonnas – Andaluusias ja Castilla-La Manchas. Viimati diagnoositi haigus riigis 1968. aastal,“ kirjeldas Leinberg. Kokku on haiguskolletes hukatud 29 604 looma (29 518 lammast ja 86 kitse).

Hetkel on haiguspuhangud lokaalsed, sest Andaluusia ja Castilla-La Mancha ametivõimud on viivitamatult vastu võtnud Euroopa Liidu määrustes sätestatud kontrollimeetmed. Kehtestatud on 3 km raadiuses piirangutsoon ja 10 km raadiuses järelevalvetsoon, samuti kõrvaldatakse korjused töötlemisettevõttes, farm puhastakse ja desinfitseeritakse ning bioturvalisuse- ja järelevalvemeetmeid tugevdatakse.

Lammaste ja kitsede rõuged on eriti nakkav loomataud, mida põhjustav viirus levib piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Haiguse iseloomulikud tunnused on palavik, hingeldamine, loidus, pisaratevool, punased laigud ja nahakahjustused, eelkõige villavabadel aladel. Kliinilised tunnused varieeruvad suuresti ja olenevad tabandunud loomast (immuunsus, vanus, tõug) ja viiruse virulentsusest. Haiguse karja levides nakatub kuni 90% loomadest kellest sureb iga kümnes nakatunu. Haiguse kahtluse korral tuleb kohe informeerida veterinaararsti.

PRIA esimese sündmuspõhise taotlusvooru toetused on haridusasutustele välja makstud

Pressiteade
3. november 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA esimese sündmuspõhise taotlusvooru toetused on haridusasutustele välja makstud

23.-30. septembrini oli e-PRIAs avatud haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetusetaotlusvoor. See on esimene sündmuspõhine taotlusvoor, mille PRIA avas. Haridusasutustele maksti välja 320 805 eurot.

Toetus on mõeldud haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetamiseks. 

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et mahetoidu pakkumise toetus ja sündmuspõhine taotlusvoor on taotlejatelt saanud palju positiivset tagasisidet. „On kiidetud nii taotlemise lihtsust kui ka toetuse vajalikkust. Haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu on suur ning kindlasti võime oodata, et järjest rohkem haridusasutusi antud skeemiga liitub,“ lisab Katrin Märss.

Oktoobri lõpu seisuga on PRIA poolt välja makstud kõik toetused 2022. aasta teise ja kolmanda kvartali eest. Toetust maksti 44 koolieelsele asutusele kokku summas 122 451 eurot ja 58 koolile kokku summas 198 354 eurot.

Järgnevas tabelis on toodud toetussummade jagunemine maakondade kaupa:

Algavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava tutvustusüritused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.11.2022

 

Algavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava tutvustusüritused

8. novembrist detsembri keskpaigani tutvustatakse järgmisest aastast käivituva uue perioodi ÜPP peamisi eesmärke, sekkumisi ja ajakava 12 kohas üle Eesti.

Tasuta infopäevadel annavad kõigile soovijatele ÜPP strateegiakavast ülevaate maaeluministeeriumist kantsler Marko Gorban ning mitmed osakonnajuhatajad. Ettekandjatele saab kohapeal esitada küsimusi. „Strateegiakava on väga mahukas, peaaegu 700 leheküljeline dokument. Selleks, et pakkuda alternatiivi selle läbitöötamisele ja aidata huvilisi kõigi uue perioodi toetuste mõistmisel, käime üle Eesti dokumenti tutvustamas. Julgustan kõiki huvilisi kohale tulema, see on võimalus saada kogu informatsioon järgmisest aastast avanevatest ÜPP toetusvõimalustest põllumeestele, toiduainesektorile, maaettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele,“ rääkis maaeluminister Kruuse.

„Oleme ÜPP strateegiakava läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga lõpusirgel ning käib siseriiklike õigusaktide ettevalmistamine selleks, et järgmisest aastast uue perioodi toetused käivituksid. Järgmise viie aasta jooksul on Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel põllumajandusse ja maaelu arengusse läbi ÜPP kavas suunata enam kui 1,6 miljardit eurot. ÜPP-l on oluline roll, et meie põllumajandus-, toiduainesektori- ja muud maaettevõtted on edukad, keskkond on hoitud ning kohalikud kogukonnad ja maapiirkonnad on elujõulised,“ lisas maaeluminister Urmas Kruuse.

ÜPP strateegiakava aastateks 2023–2027 hõlmab otsetoetusi ning maaelu arengu toetusi. Rohkem infot strateegiakavast, tutvustamise üritustest ja nendele registreerimisest leiab Maaeluministeeriumi kodulehelt https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

Toimumised:

T, 8.11 – Läänemaa, Oru kultuurisaal

K, 9.11 – Raplamaa, Rapla kultuurikeskus

R, 11.11 – Viljandimaa, Viljandi, Sakala keskus

T, 15.11 – Pärnumaa, Pärnu, Strand SPA & Konverentsihotell

K, 16.11 – Lääne-Virumaa, Jäneda, PMK hoone suur saal

R, 18.11 – Jõgevamaa, Jõgeva kultuurikeskus

T, 29.11 – Saaremaa (koht täpsustamisel)

K, 30.11 – Hiiumaa, Kärdla kultuurikeskus

R, 2.12 – Ida-Virumaa, Jõhvi, Tammiku rahvamaja

T, 6.12 – Võrumaa, Võru, kultuurimaja “Kannel”

K, 7.12 – Viljandimaa, Karksi-Nuia kultuurimaja

R, 9.12 – Tartumaa, Elva kultuurimaja

 

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas teabepäeva hobusepidajatele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.11.2022

Teabepäeval anti ülevaade hobuste märgistamisest, registreerimisest ja veterinaarnõuetest hobuste teise riiki liikumisel.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul oli teabepäeva eesmärgiks selgitada hobuste liikumisega seotud nõuete muudatusi seoses loomatervise määrusest loomapidajatele tulenevate kohustustega hobuste märgistamisel ja registreerimisel. „Oluliseks muudatuseks on see, et hobuste parema jälgitavuse tagamiseks tuleb Eestis sündinud hobused märgistada mikrokiibiga, mis sisaldab Eesti riigikoodi. Jälgitavus on oluline seetõttu, et ennetada loomataudide levikut ning taudiolukorras ka tõhusalt reageerida. Lisaks selgitati ka, et hobuse Eestist välja viimisel peab loomaga kaasas olema pass ja veterinaarsertifikaat,“ kirjeldas Jaarma.

Kuna Eestis on üle 13 000 hobuse, siis on väga oluline, et nad oleksid identifitseeritavad ning nende liikumine jälgitav. „Enne kuuendat elukuud peab hobusel olema kiip ja pass. Unikaalseid hobustele paigaldatavaid kiipe väljastab Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS kutsetegevuse loaga veterinaararstile. Passi väljastab hobusele aretusühing,“ kirjeldas Jaarma kiipimise ja passi väljastamise protsessi.

Juhul kui hobune müüakse või temaga minnakse näiteks võistlustele välismaale, peab loomaga kaasas olema sertifikaat. Viimase väljastab loomale Põllumajandus- ja Toiduamet.

Teabepäeval esitatuga on võimalik tutvuda siin.

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.10.2022

 

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas taas sigade Aafrika katku (SAK) viirust Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Helen Prommiku sõnul polnud Põlvamaal SAKi viirust leitud ligi neli aastat. „Augustis tuvastati esimene SAKi viirusega metssiga Põlvamaal. Suvine leid ei jäänud aga viimaseks, sest oktoobrikuus on viirus tuvastatud kolmel kütitud ja ühel surnuna leitud metsseal,“ kirjeldas Prommik.

Prommiku sõnul näitavad need leiud, et viirus ringleb aktiivselt Põlvamaal ning on ohuks seakasvatusettevõtetele. „Selleks, et vähendada haiguse leviku riski metsast seafarmidesse, on väga oluline vähendada metssigade arvukust ja järgida jahipidamisel bioturvalisuse meetmeid. Samuti on oluline, et seakasvatajad oleksid bioturvalisuse meetmeid rakendades järjekindlad ning ei jätaks kasutamata ühtegi võimalust taudi oma loomadest eemal hoidmiseks.“

Kokku on PTA sellel aastal SAKi tuvastanud 50 metsseal, 17 juhul oli tegemist SAKi viiruse leiuga. Aktiivset viirust on tuvastatud Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Põlva ja Võru maakonnas. Nende leidude alusel saab öelda, et SAKi viiruse aktiivne levik ei piirdu ainult Põlvamaaga ning endiselt on ohus kõik seapidajad.

Prommik juhib tähelepanu, et olukord pole parem ka meie lõunanaabritel. „Alates augustist on Eestiga piirnevatest Valka, Aluksne, Smiltene ja Gulbene piirkondadest SAKi viirus tuvastatud neljal metsseal,“ lisas Prommik.

Surnud metssea leidmisel palume teavitada SAKi rakenduse kaudu https://seakatk.ee/teata, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab metssigade leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767. Metssiga tuleks jätta puutumatult sinna, kus ta leiti.