Värske puu- ja köögivilja müüjal on kohustus tõendada kauba päritolu

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
29.04.2018

Värske puu- ja köögivilja müüjal on kohustus tõendada kauba päritolu

Põllumajandusamet kontrollib suurendatud tähelepanuga värske puu- ja köögivilja ning marjade ajutiste välimüügilettide ja muude sarnaste müügikohtade kauba päritolu.

„Igas müügikohas peab toote juures selgelt kirjas olema päritoluriik – kus maasikas, vaarikas, hernes ja kõik muud müügil olevad puu- ja köögiviljad on kasvanud,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist Marika Arula.

Sõltumata müügikohast on kohustus tõendada kõigi müüdavate kaupade päritolu. Müüjal peab olema ette näidata dokument, kelle käest on ta oma müüdava kauba ostnud (välja arvatud isik, kes müüb oma kasvatatut).

Rikkujate nimed avalikustatakse Põllumajandusameti kodulehel.

Avatud kalasadamate päeva külastas 28 000 kalasõpra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2018

Avatud kalasadamate päeva külastas 28 000 kalasõpra

Tänasel Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised. Üle Eesti tehti sadamatesse esialgsetel andmetel ligi 28 000 külastust.

„Ilus ilm tagas selle, et sadamates oli veelgi rohkem külastajaid kui eelmisel aastal. Esialgsetel andmetel tehti 22 sadamasse kokku ligi 28 000 külastust,“ ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik. „Rekordiline arv 5000 külastust tehti Varnjasse, kus lisaks kalasadamate päevale toimus ka Varnja laat. Pärnus Japsi kail käis ligi 4000 kalahuvilist, Läänemaal Dirhamis 2500 ja Tallinna kalasadamas, kus toimus ka Tallinna kalafestival, käis ligi 3000 inimest.“

„Korraldame avatud kalasadamate päeva sooviga populariseerida kalatarbimist, näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ning seda kuidas kala meie toidulauale jõuab,“ ütles tervituskõne pidanud Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Loodan, et avatud kalasadamate päeva külastajad ja ka teised Eesti elanikud leiavad endale kalurid, kellelt otse värsket ja kodumaist kala osta,” lisas Tiidemann.

Avatud kalasadamate päeval sai külastada 22 kalasadamat üle Eesti. „Tänan korraldajate nimel kõiki osalenud sadamaid ja tõelisi kalasõpru, kes kalanduse pidupäeval käisid. Kuna sadamate päev on edukas ja külastatavus kasvab, siis soovime kindlasti ka järgmisel aastal üritusega jätkata,” lisas Armulik.

Harjumaa kalanduspiirkonnast osalesid Leppneeme (ligi 1000 külastust), Ristna (300) ja Tallinna Kalasadam (3000); Hiiumaalt Roograhu (350) ja Tärkma (500); Läänemaalt Dirhami (2500) ja Topu (1000); Peipsist Kolkja (400), Räpina (1000) ja Varnja (5000); Pärnumaalt Lindi (1000), Võiste (1000), Japsi kai (4000) ja Pärnu Fishing Village Kaluriküla (2000); Saaremaalt Nasva (1000), Mõntu (100) ja Ringsu (Ruhnu) (20); Virumaalt Võsu (2000), Toila (500) ja Eisma (500) ning Võrtsjärve piirkonnast Jõesuu (400) ja Valma (400) sadamad.

Sadamates olid kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal sai osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutasid paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.
2019. aasta avatud kalasadamate päeva korraldasid Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ja seda rahastati Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Maaeluministeeriumi galerii Läänemaalt Dirhami sadamast

Idapartnerlusriigid arutasid mahepõllumajanduse arengu üle

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.04.2018

Idapartnerlusriigid arutavad mahepõllumajanduse arengu üle

25.‒26. aprillil toimus Euroopa Komisjoni idapartnerluspoliitika algatuse raames seminar mahepõllumajandusest. Seitsmendat maaeluteemalist kohtumist võõrustas Maaeluministeerium.

„Kohtumise eesmärk on vahetada mõtteid mahepõllumajanduse arengust Euroopa Liidus ja idapartnerlusriikides ning luua riikide vahel kontakte, et toetada idapartnerlusriikide ELiga seotud ambitsioone ja arengut,“ kommenteeris teemat Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

„Keskkonnahoidlik tootmine kasvab hoogsalt kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Tarbijate nõudlus mahetoodete järele suureneb, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega laieneb ka mahepõllumajandusmaa pindala,“ lisas teemale sissejuhatuse teinud Kevvai. Eesti põllumajandusmaast oli 2018. aastal mahepõllumajandusmaad ligi 21% ehk 210 033 hektarit, seades meid selle näitajaga Euroopa Liidus teisele kohale. Mahemaa kasvuga käsikäes on jõudsalt kasvanud ka mahetoodangu eksport, mis on aastast 2013 kahekordistunud kaheaastase tsükliga. 2013. aastal eksporditi 5,9 2015. aastal 15,6 ja 2017. aastal 27,2 miljoni euro eest.

Idapartnerlusriikide mahepõllumajandus on veel varajases arenguetapis. 2017. aastal oli riikide Gruusia, Aserbaidžaan, Armeenia, Valgevene, Ukraina ja Moldova mahepõllumajandusmaa pindala kokku 360 000 hektarit ja sellest rõhuv enamus Ukrainas. Toodangus on peamisel kohal puu- ja köögiviljad ning teravili.

Kohtumisel osalevad Euroopa Komisjoni põllumajandusdirektoraadi ametnikud, idapartnerlusriikide esindajad ning Eesti valdkonnaga seotud ametnikud ja mahepõllumajanduse organisatsioonide esindajad.

Põllumajandusamet: Ärge ostke teadmata päritoluga istikuid

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
24.04.2019

Põllumajandusamet: Ärge ostke teadmata päritoluga istikuid

Erinevates Eesti linnades  müüdi võltsitud Poola saatedokumentide ja taimepassidega vaarika taimede istikuid.

Põllumajandusamet tuvastas koostöös Tallinna Munitsipaalpolitsei ja Poola vastutava asutusega, et istikute müüjaks olid Leedu kodanik, eelnevalt reklaamiti samu istikuid mitmes Facebooki grupis Saulius Petraila konto alt. Istikute tegelik tootja ja päritolu on teadmata. Toimunu kohta on alustanud juurdlust Poola õiguskaitseorganid.

Põllumajandusamet soovitab tungivalt mitte osta istikuid viidatud müüjalt. Teadmata päritolu istikud  võivad olla saastunud ohtlike taimekahjustajatega, mille levitamine on karistatav.

Kindel on istikuid osta taimetervise registrisse kantud isikutelt, kuna need ettevõtted on Põllumajandusameti pidava järelevalve all.

Taimetervise registri leiab siit

Lähem info:

Maria Brizmer
taimetervise ja aianduse osakonnapeaspetsialist            
tel  5860 5006
maria.brizmer@pma.agri.ee

Põllumajandusest, kalandusest ja toiduainetööstusest tuleb 5% Eestis loodud lisandväärtusest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.04.2018

Põllumajandusest, kalandusest ja toiduainetööstusest tuleb 5% Eestis loodud lisandväärtusest

Maaeluministeeriumis valmis 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade, millest selgub, et suurim osatähtsus põllumajanduse kogutoodangu väärtuses on piima- ja teraviljatoodangul ning hoogsalt kasvab mahepõllumajanduse osakaal.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põllumajandusel, kalandusel ja toiduainetööstusel Eesti majanduses oluline roll: „Just nendest valdkondadest tuleb toit inimeste lauale. Nimetatud sektorid annavad umbes 5% Eestis loodud lisandväärtusest ning seal töötab umbes 6% hõivatutest.“

2018. aasta lõpus oli Maa-ameti andmetel registreeritud 1,05 miljonit hektarit haritavat maad, 0,24 miljonit hektarit looduslikku rohumaad ja 2,28 miljonit hektarit metsamaad. Mahepõllumajandusmaa moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu viiendiku. „Tarbijate nõudlus mahetoodete järgi suureneb nii maailmas kui ka Eestis, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ja -töötlejaid ning ühes sellega laieneb mahepõllumajandusmaa pindala. Heast keskkonnast sõltub Eesti kui atraktiivse elukeskkonna maine ning kodumaise toidu kõrgelt hinnatud kuvand,“ kommenteeris minister Tarmo Tamm.

Kogu põllumajandusmaast oli mahepõllumajandusmaad 2018. aastal ligi 21%, mis asetab Eesti  Euroopa Liidus Austria järel teisele kohale, ning mahepõllumajanduse registrisse oli kantud 1948 mahetootmisega tegelevat põllumajandusettevõtet. Mahetoodete ekspordi maht on samuti jõuliselt kasvanud ning küündib ligi 30 miljoni euroni. Lisaks peetakse ligikaudu poolt kõigist Eesti lihaveistest ja lammastest mahepõllumajanduslikult.

Põllumajanduse kui majandusharu toodangu väärtus oli 2018. aasta esialgsetel andmetel 856 miljonit eurot. Toodangu väärtusest moodustas umbes 40% taimekasvatussaaduste ja umbes 49% loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus.

Ebasoodsad ilmastikutingimused mõjutasid möödunud aastal nii teravilja kui ka puu- ja köögivilja saaki. Avamaaköögiviljast kannatas põua tõttu kõige enam kapsa saak, katmikköögiviljadest tomati saak. Seevastu mõjus soe suvi hästi kurgile ja Eestis enim kasvatatud marjale ehk maasikale, mille saagikus suurenes kolmandiku võrra (+31%). Teravilja kogusaak oli 2018. aastal 920 900 tonni, mida oli 2017. aastaga võrreldes 30% vähem.

Vaatamata põuaga kaasnevatele raskustele saavutas 2018. aasta piimatoodang viimase 25 aasta rekordtaseme – piima toodeti 807 500 tonni, mis ületas 2017. aasta kogust 2,1% võrra. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli eelneva aastaga võrreldes 2018. aastal veiseid 2% rohkem, kuid piimalehmade arv vähenes 1% võrra. Sigade arv püsis samal tasemel, lammaste ja kitsede arv vähenes 9% ja põllumajanduslindude arv 6%. Eestil on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks – kokku püüti 2018. aastal ligi 87 250 tonni kala.

Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest. Toiduainetööstuse ettevõtted tootsid 2018. aastal kokku ligi 1,6 miljardi euro eest toodangut, millest kolmandik eksporditi.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis rekordiliselt 869,3 miljoni euroni. Suurima panuse eksporti andsid piimasektor (21%), teraviljasektor (12%) ja kalasektor (10%). Olulisemad sihtriigid olid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2018. aasta ülevaade

 

Venemaa ametnikud inspekteerivad Eesti kalakäitlemisettevõtteid

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.04.2019

Venemaa ametnikud inspekteerivad Eesti kalakäitlemisettevõtteid

Käesoleval nädalal, 22.-26. aprillini külastavad Eestit Venemaa veterinaarameti Rosselhoznadzor esindajad, kes inspekteerivad meie kalakäitlemisettevõtteid ja järelevalvesüsteemi.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on sektori huvi kalatoodete Venemaale eksportimise vastu suur. „Mitmed Eesti kalakäitlemisettevõtted soovivad oma toodangut Venemaale viia, ent meie ettevõtetele kehtestatud piirangute tõttu omab sellist õigust tänase päeva seisuga vaid üks ettevõte,“ sõnas Kalda.

Seoses varasemalt Eesti kalakäitlemisettevõtetele seatud piirangutega toimus 2016. aastal Venemaa ametnike kontrollkäik Eestisse. Selle tulemusel sai üks ettevõte loa oma toodangut eksportida. Audiitorid tegid eelmise kontrolli käigus Venemaa impordinõuetest lähtuvalt rida märkusi, mille täitmist tuldi nüüd hindama.

Inspekteerimise käigus külastatakse nelja ettevõtet Harju-, Pärnu- ja Saaremaal, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumit ning Veterinaar- ja Toiduametit.

Käesoleva aasta märtsis teavitas Rosselhoznadzor Veterinaar- ja Toiduametit soovist tulla inspekteerima kalaettevõtteid ja järelevalvesüsteemi. Amet tegi Rosselhoznadzorile ettepaneku viia inspekteerimine läbi aprillis.

Laupäeval toimub avatud kalasadamate päev

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.04.2018

Laupäeval toimub avatud kalasadamate päev

Laupäeval, 27. aprillil toimub kolmas üle-eestiline avatud kalasadamate päev. 22 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu.

Külastajad saavad üritusel kaasa osta ja maitsta värsket kala ja kalatooteid ning osa võtta meelelahutuslikust kogupereüritusest. Igal sadamal on oma programm.

„Eesti on kalariik ja juba meie esivanemate toidulaual oli kala hinnatud söök,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Eesti elanikel on vedanud, sest meie kalurid pakuvad neile värsket kala nii Läänemerest kui ka siseveekogudest. Avatud kalasadamate päev on hea võimalus sadamates uudistada ja näha, kuidas seal elu käib, teha kaluritega juttu, osta neilt äsja püütud kala ning veeta koos pere ja sõpradega üks meeleolukas päev.“

„Kõik külastajad, kel on plaan kala soetada, võiksid endaga kaasa haarata anuma, kuhu kala sisse panna,“ ütles avatud kalasadamate programmide koordinaator Toomas Armulik. „Lisaks tasub arvestada ilmaga ja end pigem soojalt riidesse panna,“ lisas Armulik.

Sadamates on kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal saab osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.

Avatud kalasadamate päeva esindusüritus toimub Läänemaal Dirhami kalasadamas. Ürituse ametlik osa toimub kell 11, mil külalisi tervitavad korraldajate ja Maaeluministeeriumi esindajad. Kohal on kalakokad Koržetsid, esineb ansambel Winny Puhh ja toimub palju muud põnevat.

Harjumaa kalanduspiirkonnast osalevad Ristna, Leppneeme ja Tallinna Kalasadam; Hiiumaalt Roograhu ja Tärkma; Läänemaalt Dirhami ja Topu; Peipsist Kolkja, Räpina ja Varnja; Pärnumaalt Lindi, Võiste, Japsi kai ja Pärnu Fishing Village Kaluriküla; Saaremaalt Nasva, Mõntu ja Ringsu (Ruhnu); Virumaalt Võsu, Toila ja Eisma ning Võrtsjärve piirkonnast Jõesuu ja Valma sadamad.

2019. aasta avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ning seda rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Avatud kalasadamate päeva veebileht www.avatudsadamad.ee. Facebookis „Avatud kalasadamate päev 2019“ https://www.facebook.com/events/699455197140121/.

Fotod 2018. aasta avatud kalasadamate päevast: https://www.agri.ee/et/galeriid/avatud-kalasadamate-paev-2018.

 

koolituse „Turunduse võimalused“ päevakava.

Anname teada, et koolituse: „Turunduse võimalused“ puhul on toimunud muudatus. Allpool on uus päevakava.

—————

23.04.2019 toimub koolitus: „Turunduse võimalused“.

Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.

23.04.2019 koolituse ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 12:15 Turunduse võimalused läbi iseenda – Joel Ostrat*
12:15 – 13:00 Lõunapaus
13:00 – 15:15 Turunduse kogemused Uma Mekk kaubamärgi näitel – Esta Frosch
15:15 – 15:30 Tagasiside

Lektoriteks on Mattias Cafe OÜ ning Maitse & Elamus OÜ asutaja ja peakokk Joel Ostrat ja Uma Mekk kaubamärgi ja toiduvõrgustiku koordinaator Esta Frosch.

Koolituskava: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10103&id_ay_toimumine=13305&systeemi_seaded=3,1,12,1

—————

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (kuni 21.04.2019), sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

„Teabematerjal alustavale ühistule“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Toodete eksport ja turustamine“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Käsiraamat: „Ühistu loomise käsiraamat“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/kasiraamatud/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Eelnõuga määratakse uued maaparandussüsteemi projekteerimisnormid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.04.2019

Eelnõuga määratakse uued maaparandussüsteemi projekteerimisnormid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega sätestatakse maaparandussüsteemi projekteerimisnormid, mille abil soovitakse tõsta maaparandussüsteemi projekteerimistööde kvaliteeti.

1. jaanuaril 2019 jõustus maaparandusseadus, mille tulemusel muutus kehtetuks seni kehtinud määrus, mis sätestas nõuded maaparandussüsteemi projekteerimisele. Kooskõlastamisele saadetud eelnõus on maaparandussüsteemi projekteerimisnormide sisu suurel määral analoogne eelmiste maaparandussüsteemi projekteerimisnormidega.

„Suurimad muudatused puudutavad maaparandussüsteemi teenindava tee projekteerimist. Tee projekteerimise nõuete koostamisel on arvestatud, et nimetatud teed täidavad lisaks maaparandushoiu võimaldamisele ka muid põllu- ja metsamajandamisega seotud ülesandeid,“ kommenteeris Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.

Eelnõusse on lisatud paragrahv, milles sätestatakse veerežiimi kahepoolse reguleerimise süsteemi projekteerimise nõuded. Samuti on eelnõuga täpsustatud maaparandussüsteemi keskkonnarajatiste, näiteks settebasseini, projekteerimise nõudeid.

Kavandatava õigusraamistikuga soovitakse tõsta maaparandussüsteemi projekteerimistööde kvaliteeti, mille tulemusena võib eeldada ka nii ehitusprojektide kui ka ehitamise kvaliteedi paranemist. Paremini toimivad maaparandussüsteemid suurendavad maatulundusmaa mullaviljakust ning seeläbi põllumajandustootjate ja metsakasvatajate konkurentsivõimet.

Määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis

MAK meetme 4.3.2 raames rahastatavate maaparanduse investeeringutoetuste ehitusprojektide nõuded

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab koostöös Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusametiga tasuta infopäeva „MAK meetme 4.3.2 raames rahastatavate maaparanduse investeeringutoetuste ehitusprojektide nõuded“  tutvustamiseks.

Infopäev on suunatud MAK 2014-2020 meetme 4.3.2 toetuse taotlejatele (põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise ning metsa majandamisega tegelevatele isikutele), et nad oleksid teadlikud, millistele nõuetele peavad nimetatud meetme raames rahastatavad maaparanduse investeeringutoetuste ehitusprojektid vastama, et need oleksid kvaliteetsed ja vastaksid ka maaparanduse seaduse ja selle rakendusaktide nõuetele.

Infopäev toimub 25. aprillil Põllumajandusameti suures saalis (Teaduse 2, Saku, Harju maakond). 

PÄEVAKAVA

10:30 – 11:00 – Pakume tervituskohvi;
11:00 – 11:15 – Sissejuhatus ja ülevaade maaparandusseaduse rakendusaktidest – Olev Krist, Maaeluministeerium;
11:15 – 12.30  –  Maaparandussüsteemi uurimistööle esitavad nõuded ja maaparandussüsteemi projekteerimisnormid ning ehitusprojekti nõuded – Toomas Timmusk, Eesti Maaülikool;
12:30 – 13:00 – Kohvipaus
13:00 – 14:45 – Maaparandussüsteemide teedega seonduvad nõuded – Sven Sillamäe, Tallinna Tehnikakõrgkool;
14:45 – 15:30 – Vead maaparandussüsteemi ehitusprojektides. Põllumajandusameti tähelepanekud ehitusprojekti koostamisel. Ülevaade riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu  uuendusprojekti nõuetest – Genadi Vassiljev ja Heiki Pajur Põllumajandusametist.

Infopäeval osalemiseks palume kindlasti eelnevalt REGISTREERIDA SIIN või  www.pikk.ee (vt sündmuste kalender) või EPKK kodulehel www.epkk.ee

NB! Eelregistreerimine on oluline ja lõpeb 22. aprilli õhtul!

Lisainfo saamiseks ja küsimuste korral palume võtta ühendust info@epkk.ee või tel 600 9349 (juhiabi Maire Vimb).

Infopäeva korraldamist toetab Euroopa Liit

 

Tegevus toimub programmi “Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise tegevusvaldkonnas” raames.