Autor: admin

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.06.2019

Ettevõte Ösel Harvest OÜ on ametlikult taudivaba

Saaremal asuv kalakasvandus Ösel Harvest OÜ sai ametliku taudivabaduse veeloomataudide suhtes.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on tegemist olulise töövõiduga. „Tegemist on juba teise kalakasvatusega Eestis, kes pärast aastatepikkust rangete bioohutusnõuete järgimist on jõudnud taudivaba staatuseni.“

Taudivabadus tuleneb teatud tingimustele vastamisest, näiteks antud kalakasvatuse puhul on läbi viidud suunatud seire. „See tähendab seda, et VTA on mitme aasta jooksul läbi viinud süsteemse proovivõtu eriti ohtlike kalataudide suhtes nagu näiteks kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN), mis on vikerforellil ning teistel lõhelistel esinev ja enamasti noori lõhelisi kahjustav viirushaigus,“ selgitas Kalda taudivabaduse saamise protsessi.

VTA järelevalveametnikud on võtnud kalakasvandusest proove veeloomataudide suhtes ning kõikide proovide uurimistulemused on osutunud negatiivseteks. „Taudivabadus annab ettevõttele paremad võimalused oma toodangu eksportimiseks välisturule ning ka kindlustunde tootmise osas, sest puudub suurem oht kalade tervisele ja sellest tulenevatele võimalikele kadudele,“ selgitas Kalda taudivabaduse tähtsust.

Kalakasvatus Ösel Harvest OÜ asub Saaremaa mandri osas. Antud vikerforelli kasvandus kuulub Eesti suuremate kalakasvanduste hulka, kus kasutatakse suletud veekasutusega süsteemi ehk puurveekaevu vett korduvkasutatakse. Antud kasvanduses pole kalataude diagnoositud.

Eestis on ametlikult taudivabaks tunnustatud ka Äntu farm Lääne-Virumaal, kus kasvatatakse vikerforelli, paaliat ning tuura.

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
05.06.2019

Hiiumaal toimub homme eriti ohtliku loomataudi õppus

Veterinaar- ja Toiduamet korraldab 6. juunil Hiiumaal Undama lähedal suu- ja sõrataudi õppuse.

Õppuse eesmärgiks on harjutada sündmuspaigal tööde juhtimist ja ülesannete jagamist ning välitöid taudipunktis. Näiteks harjutatakse läbi taudipunkti lokaliseerimine, desopunkti ülesseadmine ja bioohutusmeetmete rakendamine. Õppuse käigus liiklust ümber ei suunata ning teesulge ei paigaldata.

Veterinaar- ja Toiduameti kriisijuht Heidi Käär tõi välja, et antud õppuse käigus saavad VTA töötajad harjutada läbi olulisi ülesandeid, et olla valmis erinevateks loomataudideks. „Läbi tehakse praktilised ülesanded ning harjutatakse omavahelist koostööd,“ selgitas Käär.

Suu- ja sõrataudi õppused toimuvad ka Põlvamaal ja Ida-Virumaal vastavalt 19. ja 20. juunil.

Taust:
Loomataud loetakse eriti ohtlikuks, kui see levib kiiresti loomapopulatsioonis, põhjustab ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning sellega võib kaasneda suur majanduslik kahju. Ohtlik on ka selline loomataud, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Eriti ohtlikud loomataudid on näiteks sigade Aafrika katk, suu- ja sõrataud ning lindude gripp.

Lisainformatsioon:
Heidi Käär
Veterinaar- ja Toiduameti kriisijuht
heidi.käär@vet.agri.ee
tel +372 5663 9346

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
05.06.2019

Seakatk laastab taas Poolat

Selle aasta esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel tuvastati Poolas. Maikuu seisuga on aset leidnud neli katku puhangut kodusigadel.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul näitavad Poola juhtumid, et kätte on jõudmas taudiohu kõrgaeg. „Varakevad ning suvi on kindlasti sigade Aafrika katku puhul kodusigadel kriitiliseks perioodiks ning seda näitavad ka puhangud Poolas. See teeb kindlasti valvsaks ka meie seakasvatajad, sest katkuoht pole Eestist kuhugi kadunud,“ kirjeldas Kalda.

„VTA poolsete kontrollkäikude tulemusena saab väita, et seakasvatajad mõistavad ennetusmeetmete rakendamise tähtsust. Oluline on mõista inimtegevuse või tegevusetuse rolli. Vähimgi tähelepanematus või hooletus võib viirust loodusest kodusigadele edasi kanda,“ selgitas Kalda.

Suurim puhang kodusigadel, mis Poolas tuvastati, puudutas farmi, kus peeti üle 8000 kodusea. Farmid, kus nakatumine toimus, asusid Ida- ja Kirde-Poolas.

TAUST:

• Üle Eesti kehtib sigade väljas pidamise keeld. Taudistunud aladel peab farmiomanik välistama metssigade ligipääsu kodusigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
• Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse nõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
• Sealiha söömine on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.
• Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonil 605 4750.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.06.2019

Avatud toidutööstuste nädal on järjest populaarsem

27. maist 1. juunini toimunud avatud toidutööstuste nädala raames külastas tööstuseid 985 inimest, mis on pea 100 inimest rohkem kui möödunud aastal.

„Meil on hea meel on näha, et huvi Eesti toidutööstuste vastu on aasta-aastalt kasvanud. Külastajate tagasiside on olnud väga hea ning loodame, et järgmisel aastal saame kaasata veel enam toidutööstusi. See on toidutootjatele suurepärane võimalus tarbijatega kohtumiseks, lisaks saavad tarbijad uudistada, kuidas neile poelettidelt tuntud tooted sünnivad ning kes neid igapäevaselt valmistavad,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi- ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

„Avatud toidutööstuste nädal ja teised sarnased algatused, mille raames toidutööstused lubavad tarbijatel lähedalt näha, kuidas nende lemmiktooted valmivad, annavad tänuväärse võimaluse näidata, miks just kodumaine toit on väärtuslik. See on võimalus rääkida meie oma brändide lugusid ning muuta südamelähedaseks see, mis kasvab Eesti põldudel ja valmib Eesti tööstustes,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp, kelle hinnangul tuleks sarnaste algatustega jätkata ka tulevikus. „Arvestades, kui kiiresti täitusid kohad suuremates tööstustes, julgen küll öelda, et Eesti toit läheb inimestele korda!“

Kokku võtsid külalisi vastu 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest: Tartu Mill, Santa Maria, Lõuna Pagarid, Jaanihanso, Leibur, Rakvere Lihatööstus, Hiiumaa Köök ja Pagar,  Luke Farmimeierei,  Liviko, Saku Õlletehas, Esko Talu,  Balbiino,  Tamme Aiandustalu, Eesti Leivatööstus, Olivia (Scanola), Saaremaa Piimatööstus, Põltsamaa Felix, Chocolala, Moe Peenviinavabrik, A Le Coq, Pajumäe Talu, Tallegg, Kalev, Mamma (Saarioinen),  Salvest, Uvic, Tere, Saue Production.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.05.2019

Avatud toidutööstused ootavad külalisi 1. juunini

Avatud toidutööstuste nädal on täies hoos ning seni on tööstuseid juba külastanud või külastustele registreerunud pea 1000 inimest. Tööstuseid on võimalik külastada veel 1. juunini.

Ekskursioonidele registreerumine on veel avatud ning vabu kohti on ka laupäevastele külastustele. Harju- ja Viljandimaal võivad rõõmustada piimatoodete sõbrad, sest nii Esko talus kui ka Pajumäe talus on 1. juuni ekskursioonidele veel vabu kohti. Pärnumaal näitab Jaanihanso, kuidas Eesti õunu, pirne ja mustsõstraid traditsiooniliste vahuveinitootmise meetodite järgi väärindada.

Samuti asub Pärnumaal silmapaistvalt omanäoline Tamme talu ürdiaed (Tamme aiandustalu), kus kasvatatakse maitse-, lõhna- ja ravimtaimi, tšillipipart ning marju ja valmistatakse neist mitmeid erinevaid tooteid. Tartumaal tasub tõtata Eesti Leivatööstusesse, kus toimub leibade ja saiade ning tortide ja kookide degustatsioon. Jõgevamaal aga ootab veel homme külalisi Scanola rapsiseemne töötlemistehas Painkülas, mis toodab kodumaistest rapsiseemnetest kuumpressimismeetodil proteiinirikast rapsikooki, söödaõli ja rafineeritud rapsiõli Olivia.

Kokku võõrustavad külalisi 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest. Huvilistele avavad oma uksed Tartu Mill, Santa Maria, Lõuna Pagarid, Jaanihanso, Leibur, Rakvere Lihatööstus, Hiiumaa Köök ja Pagar,  Luke Farmimeierei,  Liviko, Saku Õlletehas, Esko Talu,  Balbiino,  Tamme Aiandustalu, Eesti Leivatööstus, Olivia (Scanola), Saaremaa Piimatööstus, Põltsamaa Felix, Chocolala, Moe Peenviinavabrik, A Le Coq, Pajumäe Talu, Tallegg, Kalev, Mamma (Saarioinen),  Salvest, Uvic, Tere, Saue Production. Toidutööstuste külastustele tuleb ette registreeruda veebilehel www.eestitoit.ee.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.05.2019

Eestis väheneb jätkuvalt seakatku nakatunud metssigade arv

Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole meie metsadest veel täielikult kadunud. Siiski väheneb nakatunud metssigade arv järk-järgult, käesoleval aastal oli see 15. mai seisuga uuritud metssigadest 51, ehk peaaegu neli korda vähem kui möödunud aasta sama perioodi jooksul.

Maaeluminister Mart Järvik ütles, et kuigi sel ja eelmisel aastal ei ole leitud ühtegi kodusigade katkujuhtumit, on ohutusmeetmete järgimine farmides jätkuvalt väga oluline. „Viimastel aastatel on loomapidajate ja veterinaarteenistuse koostöö olnud väga tõhus, mille tulemusena on SAK-i leviku risk farmidesse oluliselt vähenenud.  Samas on jätkuvalt  jälgimise all ka kodusead. Selle aasta jooksul on võetud proove ligi 2500 isendilt,“ lausus minister.

SAK positiivsete metssigade arv on olnud sellel aastal alla kolme protsendi uuritud metssigadest.  Kui 2016. aastal oli SAK positiivseid metssigu 1568 ja 2017. aastal 866, siis mullu oli neid 284. Selle aasta 15. mai seisuga on uuritud 2256 metssiga, Nende hulgas on olnud 51 SAK positiivset. SAK-i leviku vähenemisele on palju kaasa aidanud jahimehed, kes hoiavad metssigade arvukust kontrolli all.

Ülevaade:

• Üle Eesti kehtib sigade väljas pidamise keeld. Taudistunud aladel peab farmiomanik välistama metssigade ligipääsu kodusigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
• Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse nõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
• Sealiha söömine on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.
• Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonil 605 4750.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.05.2019

Toetatakse põllumajandustoodete turustamist

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas Eesti maaelu arengukava 2014−2020 raames antava lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse määruse, mille eesmärk on soodustada põllumajandustootjate koostööd oma toodete turustamisel.

„Selle toetusega saame kaasa aidata toidu tootmise ja töötlemise tarneahela toimimise parandamisele, võimaldades põllumajandustootjatel üheskoos välja arendada uusi turustuskanaleid ning saavutada senisest paremat kontakti lõpptarbijatega,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Viimastel aastatel on tekkinud mitmeid müügikanaleid, mille kaudu on tarbijatel võimalik oma toitu osta otse tootjalt, kuid nende osakaal on Eesti toiduainete turul väike. Selliste müügikanalite arendamine vajab senisest enam ühistegevust nii toodangu ühisel turustamisel kui ka lisandväärtuse andmisel,“ lisas minister Järvik.

Toetust saab taotleda paljude toodete turustamiseks vajaminevate tegevuste jaoks alates sobiva müügipinna rentimisest ja selle sisustamisest kuni internetipoe rajamiseni. Samuti toetatakse erinevate müügiedendustegevuste korraldamist, näiteks messidel ja laatadel osalemist või nende korraldamist.

Toetust saavad tulla taotlema nii põllumajandusliku majandustegevusega tegelevad ettevõtjad kui ka mittetulundusühingud ning tulundusühistud, kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidu turustusvõimaluste arendamine.

Maksimaalne toetussumma on kuni 200 000 eurot projekti kohta, mille pikkus on maksimaalselt viis aastat.

Taotlusvoor toimub ajavahemikus 6.−13. juuni 2019.a ning selle eelarve on 1,45 miljonit eurot.