8.oktoobril kohtusid Tartus Eesti, Soome, Läti ja Leedu põllumajandus- ja toidutootjate esindusorganisatsioonid, et arutada ühiseid seisukohti seoses tulevaste mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) läbirääkimistega.
Kohtumise avas Regionaal- ja Põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes rõhutas vajadust piisava eelarve järele, et Euroopa põllumajandus saaks sektori väljakutsetega edukalt toime tulla. Tervitussõnad ütles Euroopa põllumajandusorganisatsioone ja ühistuid koondava katusorganisatsiooni Copa-Cogeca peasekretär Elli Tsiforou, kes rõhutas, et Euroopa peab ühiselt seisma jätkusuutliku ühise põllumajanduspoliitika eest. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitika valdkonna juht Riin Saluveer jagas Euroopa Komisjoni perspektiivi ÜPP ja toidujulgeoleku teemadel.
Kohtumisel osales ka Copa-Cogeca asedirektor Patrick Pagani, kes andis ülevaate organisatsiooni tegevustest ja tulevikuplaanidest seoses Euroopa Komisjoni eelarve- ja ÜPP-ettepanekutega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel tegi ülevaate Eesti põllumajandustootmise hetkeolukorrast, selle väljakutsetest ja võimalustest ühise põllumajanduspoliitika kontekstis.
Kohtumise tulemusena allkirjastasid nelja riigi põllumajandus- ja toidutootjate esindusorganisatsioonid ühisdeklaratsiooni, mille peamised sõnumid on:
- Põllumajandus ja toidujulgeolek on osa Euroopa kollektiivsest julgeolekust ja vastupanuvõimest.
Soome, Eesti, Läti ja Leedu jagavad ühist maismaapiiri agressorriigiga, mistõttu seisavad need riigid silmitsi suuremate poliitiliste, majanduslike ja hübriidohtudega kui ükski teine EL-i liikmesriik. Seetõttu on põllumajanduse, toidutootmise ja maaelu elujõulisuse tagamine nendes piirkondades Euroopa strateegiline julgeolekuhuvi. - Vaja on eraldi toetuspaketti idapiiri maaelu vastupanuvõime tugevdamiseks.
Kuna idapiiri äärsed riigid peavad suunama üha enam oma riigieelarve vahendeid riigikaitsesse, on EL-i tasandil põhjendatud ja vajalik luua eraldi sihipärane toetusvahend (Eastern Border Rural Resilience Envelope), mille eesmärk on tugevdada maaelu ja biomajandust Euroopa Liidu idapiiril. - ÜPP peab jääma iseseisvaks, tugevaks ja piisavalt rahastatud poliitikaks.
Euroopa strateegiline autonoomia sõltub võimest toota toitu oma piirides. ÜPP peab säilima eraldiseisva poliitikana, millel on oma eelarverida ja selge õiguslik raamistik. MFF-is tuleb eraldada piisavad “kõrvamärgistatud” vahendid põllumajanduse, toidutööstuse ja biomajanduse väärtusahelate arendamiseks. - ÜPP peab olema õiglane.
Võrdsete kohustuste eest tuleb maksta võrdset toetust. Baltimaade põllumehed, kes tegutsevad Euroopa kõige pingelisemas geopoliitilises olukorras, saavad endiselt madalamaid otsetoetusi kui EL-i keskmine. Järgmises MFF-is tuleb tagada täielik otsetoetuste väliskonvergents.
Samuti peab ÜPP arvestama liikmesriikide põllumajandusstruktuuride eripärasid ning säilitama paindlikkuse sellistes küsimustes nagu toetuste piirmäärad ning toetuse ülempiir (capping).
Ühisdeklaratsioon rõhutab, et toidujulgeolek on Euroopa Liidu julgeoleku lahutamatu osa. Soome, Eesti, Läti ja Leedu põllumehed ja toidutootjad seisavad Euroopa Liidu idapiiril Euroopa stabiilsuse, vastupanuvõime ja suveräänsuse esiliinil. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja ÜPP peavad seda rolli tunnustama ning kindlustama, et maapiirkonnad, põllumajandus ja toidutootmine Euroopa idapiiril oleksid tugevad ja elujõulised.
Deklaratsiooni allkirjastasid:
- Kerli Ats– Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
- Timo Varblas– Eesti Talupidajate Keskliit
- Maira Dzelzkaleja Burmistre– Läti Põllumeeste Parlament
- Rolands Feldmanis– Läti Põllumajandusühistute Liit
- Hanna Leiponen-Syyräkki– Soome Põllumajandustootjate ja Metsandusomanike Keskliit (MTK)
- Arūnas Svitojus– Leedu Põllumajanduskoda
- Jonas Vilionis– Leedu Põllumajandusnõukogu
- Raimundas Juknevičius– Leedu Põllumeeste Liit
