Seisukoht: köögiviljasektor vajab tuge, mitte lisabürokraatiat

Alates 1. juulist 2026 jõustub uus kord, mis määratleb mitteloomsete esmatoodete väikese koguse piiri. Põllukultuuride puhul loetakse väikeseks koguseks saaki kuni 0,5 hektari suuruselt avamaa kasvupinnalt. Katmikala piir on vaid 0,01 hektarit, see tähendab 100 ruutmeetri suurust kasvuhoonet.

Kellel kasvuhoone või väline kasvupind on sellest suurem, peab oma tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit ning astub regulaarse riskipõhise järelevalve alla, mis tähendab praktikas kontrolli iga 3-5 aasta tagant.

Toiduohutuse eesmärk on mõistetav. Küsimus on rakendamises.
Põllumajandustootja deklareerib igal aastal oma kasvupinnad PRIA-s, kultuur kultuuri kaupa, hektar hektari kaupa. Need andmed on riigil olemas.

  • Euroopa Liit võttis 2025. aasta detsembris vastu CAP Omnibus III (lihtsutamise) paketi, mille selge eesmärk on vähendada põllumajandustootjate halduskoormust ning lihtsustada kohapealset kontrolli. Euroopa Nõukogu on kutsunud liikmesriike üles võtma lihtsustamist prioriteedina ja kõrge ambitsiooniga.
  • Eesti valitsuse tasandil on regionaal- ja põllumajandusminister seadnud eesmärgiks vähendada halduskoormust ning muuta tegevused põllumajandusvaldkonnas tõhusamaks. Konkreetselt on lubatud, et põllumajandusettevõtete jaoks vähenevad PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvekontrollid. Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda on teinud ettepaneku rakendada ettevõtetelt andmete ühekordse küsimise reeglit.

Nende lubaduste taustal lisatakse aedviljakasvatajatele uus teavituskohustus ja uus järelevalvesuhe. See ei ole kooskõlas ei Euroopa ega Eesti enda võetud suunaga.

Tootjaid, keda uus nõue puudutab on meil vähe, sest puuvilju ja marju suudame toota Eestis vaid 12% isevarustatusest ja köögivilju 38%. Eesmärk peaks olema neid numbreid tõsta, mitte vastupidi.

ETKL-i selge seisukoht on see, et kui eesmärk on ülevaade saada, tuleb kasutada andmeid, mis on juba kogutud. Põllumajandustootjate halduskoormus on tohutult suur ja iga lisasamm, millega kaasneb uus järelevalvesuhe, vajab väga selget põhjendust.

Timo Varblas
ETKL juhatuse liige

Liidrite kool: vaimse tervise juhtimine

Asukoht: Kolu Küla Köök, Harjumaa
Aeg: 01.07, 06.07 ja 08.07

Põllumajandussektori eripärad nagu pidev vastutus, suur koormus ja töö ning eraelu piiride hägustumine on põllumajandusjuhtidele ja -töötajatele suureks väljakutseks. Seetõttu on ärevus, stress, läbipõlemine ja teised vaimse tervise probleemid tuttavad valdkonna paljudele inimestele. 

Seetõttu on juhina järjest olulisem osata vaimset tervist märgata, ennetada ja teadlikult juhtida. Liidrite kooli vaimse tervise juhtimise programm annab praktilised tööriistad, et hoida nii enda kui ka oma meeskonna heaolu, vastupidavust ja tulemuslikkust. 

Programmi läbinud osaleja: 

  • oskab märgata vaimse tervise probleemide häbimärgistamist ning teab, kuidas seda vähendada;  
  • tunneb ära mõnele vaimse tervise probleemile viitava käitumise ja olulisi riskitegureid;  
  • kasutab vaimse tervise mure korral inimese esmaseks toetamiseks vaimse tervise esmaabi põhisamme;  
  • kasutab teadlikult mõnda vaimse tervise eneseabivõtet. 

REGISTREERMINE

Registreerimine on avatud kuni kohtade täitumiseni.
Koolitusele on oodatud nii alustavad kui ka tegutsevad põllumajandusjuhid ja -ettevõtjad. 
Vaimse tervise esmaabi koolituse läbimise eest väljastab Peaasjad MTÜ tõendi.


PROGRAMM

I päev: vaimse tervise esmaabi koolituse 1. osa

1. juuli kell 9.30 -17.00
Koolitaja: Külli Mäe (Peaasi.ee) 

Külli on kogenud vaimse tervise koolitaja ja superviisor, kes toetab juhte ja meeskondi praktiliste, eluliste oskustega. Ta ühendab eripedagoogika, sotsiaaltöö ja psühholoogia teadmised, et aidata inimestel hoida vaimset vastupidavust ja tasakaalu igas vanuses. 

Käsitletavad teemad: 

  • Ülevaade vaimsest tervisest ja probleemidest. 
  • Häbimärgistamine, mõju ja vähendamine. 
  • Mis on vaimse tervise esmaabi? 
  • Vaimse tervise esmaabi tegevuskava kasutamine – 1 kuni 5 samm

_______________________________

II päev: vaimse tervise esmaabi koolituse 2. osa

6. juuli kell 9.30 -17.00 

Käsitletavad teemad: 

  • Vaimse tervise esmaabi sammude meeldetuletus 
  • Praktika analüüs ja reflekteerimine  
  • Stress  
  • Trauma  
  • Ärevus ja ärevushäire
  • Depressioon  
  • Sõltuvushäired  
  • Enesehoid

_______________________________

III päev: vaimne tervis Eesti põllumajanduses

8. juulil kell 9.30 – 17.00

Käsitletavad teemad: 

  • Ülevaade vaimsest tervises põllumajanduses (ETKL juhatuse liige Timo Varblas)
  • Vaimse tervise teekaardi loomine ettevõtetes kasutamiseks  

Koosloomeprotsessi teekaardi valmimiseks viivad läbi Tartu Ülikooli muutuste juhtimise õppekava magistrandid Kelli Talving (OÜ Ahisilla taluaed), Gerli Laks (Papaver nõustamis- ja koolituskeskus), Eva Killar (Kliimaministeerium). 

 

Taluliidu üldkoosolek valis uue nõukogu koosseisu järgnevaks kaheks aastaks

Taluliidu üldkoosolek valis uue nõukogu koosseisu järgnevaks kaheks aastaks

  1. juunil toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) üldkoosolek, kus valiti uus nõukogu järgnevaks kaheks aastaks.

Uude nõukogusse kuuluvad:

  • Kaupo Kutsar, Valga Põllumeeste Liit
  • Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliit
  • Airi Külvet, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
  • Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liit
  • Jaanus Põldmaa, Pärnumaa Talupidajate Liit
  • Illar Heinsaar, Harju Taluliit
  • Kalle Hamburg, Raplamaa Talupidajate Liit

Nõukogu valis oma esimeheks Kalle Hamburgi.

Üldkoosolekul osales ka ETKL-i juhatuse liige Timo Varblas. Täname siiralt kaht lõppenud volitustega nõukogu liiget – Ants Aamanit ja Jaan Kiidrit – nende panuse eest taluliidu töösse läbi aastate.

Palju õnne uuele nõukogule ja jõudu tööle järgmisteks aastateks!

8. juunil algas e-PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada 30. juunini.

PRIA toetuste arendamise osakonna teenusejuht Kristel Võsu ütleb: „Väikeste põllumajandusettevõtete investeeringud on Eesti toidutootmise toimimise ja riigi toiduga varustatuse kindluse seisukohalt olulise tähtsusega. Toetus on suunatud nii tegutsevatele väikeettevõtjatele kui ka uutele tulijatele, võimaldades neil teha vajalikke investeeringuid põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistamiseks. Toetus loob ettevõtjale võimaluse uuendada põhivara, kasutusele võtta kaasaegseid tehnoloogiaid ning tõsta oma tegevuse jätkusuutlikkust ja ressursikasutuse tõhusust.“

Toetust saavad taotleda:

  • põllumajanduslike toodete tootmisega tegelevad ettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal (ehk üle-eelmisel aastal) 10 000–250 000 eurot;
  • põllumajandusliku tegevusega alustavad ettevõtjad. Põllumajanduslikuks tegevuseks on põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras või minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras.

Toetust antakse:

  • ehitiste ehitamiseks;
  • materiaalse vara (sh masina või seadme) soetamiseks;
  • mitmeaastaste taimede soetamiseks.

Esitatud taotlusi hinnatakse määruses toodud kriteeriumide alusel ning saadud tulemuste põhjal koostatakse taotluste paremusjärjestus. Tegutsevate põllumajandustootjate ja alustavate ettevõtjate taotlusi hinnatakse eraldi, seega tekib mõlema kohta oma paremusjärjestus. Mõlemale rühmale on ette nähtud omaette eelarve:

  • tegutsevad väikesed põllumajandusettevõtjad – 15 miljonit eurot;
  • esmakordselt põllumajandusliku tegevusega alustavad ettevõtjad – 2 miljonit eurot.

Toetust antakse kuni 85% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 100 000 eurot kogu strateegiakava perioodil kokku.

Kristel Võsu selgitab: „Toetuse saaja peab tegevuse ellu viima kahe aasta jooksul pärast toetuse määramist ja toetus makstakse välja alles siis, kui toetatavad tegevused on nõuetekohaselt ellu viidud ning kuludokumendid esitatud.“

Toetuste täpsed tingimused on toodud meetme määruses ja PRIA kodulehel. 20. mail toimus toetuse infopäev, mille materjalid leiab samuti PRIA kodulehelt. Abi saab küsida, helistades PRIA infotelefonil 1737.

Talunik, testi oma emotsionaalset enesetunnet, saa soovitusi ja panusta sektori ülevaatesse

Kutsume sind võtma hetke iseendale ja osalema emotsionaalse enesetunde testimises. Testi täitmine on anonüümne ning iga inimene saab privaatselt enda tulemuste kohta tagasiside koos soovitustega vaimse tervise tugevdamiseks.

Testis osalemine on vabatahtlik ning tulemusi kasutatakse talupidajate vaimse tervise hetkeseisust ülevaate saamiseks. Kogutud andmed on konfidentsiaalsed ega ole seostatavad ühegi konkreetse inimesega. Küll aga võidakse tulemusi üldistatud kujul kasutada poliitikasoovituste tegemiseks, et tuua sektorisse vajalikke vaimse tervise tugisüsteeme ja tähelepanu.

Oluline teada:

  • Test koosneb 25 küsimusest ja selle täitmine võtab aega kuni 10 minutit.
  • Testi saab mugavalt täita ka nutitelefonis.
  • Vastata saab kuni 12. juunini.
  • Testi tulemused kirjeldavad hetkeseisu ega asenda professionaalset meditsiinilist või psühholoogilist nõustamist.

Vali vastamiseks sobiv keel ja alusta testi täitmist:

Eesti keeles: https://peaasi.ee/enesetundetest/etkc7s
Vene keeles: https://peaasi.ee/enesetundetest/etkc7s?l=ru
Inglise keeles: https://peaasi.ee/enesetundetest/etkc7s?l=en

Aitäh, et panustad talupidajate heaolu kaardistamisse!