Maaelu Teadmuskeskus on alustanud heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret. Sel aastal alustame seiret nädala võrra varem, kuna heintaimede areng on Lõuna-Eestis sageli vähemalt nädala võrra ees võrreldes Põhja-Eesti ja saartega.
Proovid võetakse üheksast maakonnast: Harjumaa (Saku piirkond), Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa ja Valgamaa. Vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.
2024/2025 talv oli tervikuna klimatoloogilisest keskmisest märkimisväärselt soojem
Keskkonnaagentuuri andmetel oli talve keskmine õhutemperatuur 0,0 °C, mis ületas normi (–2,6 °C) 2,6 kraadi võrra, paigutades selle soojuselt viiendaks alates 1922. Kõik kolm talvekuud olid normist soojemad:
- Detsember: keskmine temperatuur –0,1 °C, umbes 2 kraadi üle normi.
- Jaanuar: keskmine temperatuur 0,9 °C, mis on 4 kraadi normist soojem.
- Veebruar: keskmine temperatuur –2,6 °C, mis on 1,2 kraadi üle normi.
Lumikatte kestus jäi tavapärasest lühemaks ning piirkonniti väga erinevaks, jõudis korduvalt tekkida ja sulada. Saartel oli detsembris lund vaid üksikutel päevadel. Üldiselt talvitusid heintaimed suhteliselt hästi.
Ilmavaatluse (ilmateenistus.ee) andmetele tuginedes algas ajutine vegetatsiooniperiood sellel aastal 28. märtsil, mis kestis 8 päeva ja seejärel katkes 9 päevaks, mil soojakraade ei lisandunud. Jahe ilm pani rohukasvu seisma. Püsivalt jätkus vegetatsioon alates 14. aprillist.
11. maiks kogunes efektiivseid temperatuure Võrumaale 175, Valgamaale 163, Tartumaale 158, Viljandisse 147 Jõgevale 129, Pärnumaale 127, Kuusikule 122, Kuressaarde 107, Kunda 102 ja Sakku 96 kraadi. Sademeid kogunes sama perioodi jooksul kõige rohkem Sakku üle 80 mm, üle 70 mm sademeid said Jõgeva, Kuusiku, Viljandi ja Valga. Kõige vähem sadas Kundas (35 mm) ja Kuressaares (30 mm).
Rohukasv olnud enamuses Eestis aeglane ja taimik on madal
Suhteliselt jahedate ilmade tõttu on rohukasv olnud enamuses Eestis aeglane ja taimik on madal: taimiku kõrgused liblikõielistel on 11–15 cm ja kõrrelistel 15–20 cm. Ka kuivainesaagid on madalad, vaid Valgamaal ja Põhja-Pärnumaal kogunes ühelt rohumaalt kuivainesaaki veidi üle 2 tonni hektarilt.
Rohukasvu pidurdasid tugevad öökülmad (Kuusikul –8 °C, Sakus –6 °C). Kõrrelised on võrsumise faasis, aasrebaseba on Jõgeval juba loomise algfaasis. Varane punane ristik on veel roseti faasis, lutsern on varsumise alguses.
Noore rohu toiteväärtus kõrge
Esimeste rohuproovide kuivaine seeduvus on kõigis proovides > 72%, proteiinisisaldus enamasuses proovides üle 17%, metaboliseeruv energia sisaldus 11,1 MJ/ kg/KA. Esialgu on rohus kiusisaldus veel väike.
Rohu kuivaine saak on väike ja silo tegemisega võiks veel oodata!
Järgmised proovid võetakse 19. mail.
2025.05.12 rohuseire analüüsiandmed
