Kuu: november 2022

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.11.2022

 

Ohtlikke bambusplasttooteid ei tohi müüa

Bambust sisaldavate plastist toidunõude müümine on keelatud ka Eestis. Jätkuvalt on turul tooteid, mille ohutus ei ole tagatud. Euroopa riigid ühendasid jõud, et bambusplast nõud müügilt kõrvaldada.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Margot Paavli sõnul saatis amet eelmisel aastal teavituskirjad bambust sisaldavate melamiin toodete ohtlikkusest ja müügi lõpetamise kohta üle 4000 toitlustus-, jae- ja tootmisettevõttele. „Eestis kontrolliti  1815 ettevõtet veendumaks, et bambusplast tooteid ei müüdaks. 56s e-poes tuvastati keelatud tooteid, mis eemaldati müügilt,“ selgitas Paavel. Ohtlike toodete müügilt avastamise korral kohustati tooted eemaldama müügist, kutsuma tooted tagasi ning teavitama tarbijaid toodete ohtlikkusest.

Ebaseaduslikud plasttooted on valmistatud taimsete kiudude, materjalide (bambus, nisu, mais, riis jne) ja plastpolümeeride segust. „Juhul, kui olete koju soetanud bambusplasttoote, siis tuleks see ära visata, sest pole kindlust, et see on ohutu.“ Paavel lisas, et bambusplastist toodet on üldjuhul lihtne eristada. „Kui plasttoodet katsudes on tunda, et need ei ole täiesti siledad, aga on plasti välimusega, siis need tõenäoliselt sisaldavad mõnda taimset laisainet. Täielikult bambusest valmistatud tootetel on säilinud materjali looduslik struktuur ja välimus.“

Bambust sisaldavad plastist toidunõud kujutavad tarbijale ohtu. „Aasta jooksul tuvastasid Euroopa riigid 748 juhtumit, kus toiduga kokkupuutuv plast sisaldas keelatud bambusepulbrit. Kokku kõrvaldati turult tuhandeid potentsiaalselt ohtlikke tooteid,“ kirjeldas Paavel.

Näiteks tuvastati Hiinas toodetud bambuskiude sisaldavate kohvitasside puhul melamiini lubatud taseme ületus 3,5 korda ja formaldehüüdi puhul 25 korda. Kõik tooted hävitati. Paavel kinnitab et riikide vaheline koostöö jätkub, et võimalikud ohtlikud tooted turult kõrvaldada.

Toiduga kokkupuutuvad esemed ei kujuta endast otsest terviseohtu, kuid pidev kokkupuude suurema koguse formaldehüüdi ja melamiiniga võib põhjustada terviseprobleeme. Tarbijaohutuse tagamiseks on olemas soovitused melamiini ja formaldehüüdi maksimaalse koguse kohta. Nende piirnormide kehtestamisel on arvesse võetud ka muid kokkupuuteallikaid, näiteks toiduained ise. Melamiin võib mõjutada kuseteede või neerude talitlust. Plastist köögi- ja lauanõudest pärit melamiini ja formaldehüüdi kogus on siiski murdosa koguhulgast, millega tarbijad kokku puutuvad.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.11.2022

Vaid 10% Eesti inimestest loeb toidu esmakordsel ostmisel selle märgistust

Maaeluministeerium alustas teavituskampaaniaga „Vaata hinnast edasi!“, mis kutsub kõiki tarbijaid lugema toidu pakendil olevat infot, et ostuvalikute tegemine muutuks teadlikumaks ning märgistust loetaks rohkem. Uuringud näitavad, et toidu esmakordsel ostmisel loeb alati selle märgistust kõigest iga kümnes inimene. 

Toidumärgistuse lugemine on praegu eriti oluline, kuna üldise hinnatõusu mõju nii tootjatele kui ka tarbijatele üha suureneb. „Ühelt poolt sunnib sisendite hinnatõus tootjaid muutma pakendeid väiksemaks ning hinnakonkurentsis püsimiseks ka toodete koostist. Teisalt on tarbijad praegu hinnatõusu tõttu eriti hinnatundlikud, mistõttu valikute tegemisel vaadatakse eelkõige just hinda,“ lausus Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste.

Niisamuti nagu sarnaste toodete hindade võrdlemiseks peaks vaatama nende kilohinda, tuleb mõista, mida selle hinna eest ostetakse. Lugedes toidumärgistust saab muu hulgas teada, millest toit on tehtud, kui palju on seda töödeldud ja milliseid toitaineid see sisaldab. Näiteks saab märgistuse põhjal teada, kas vorst sisaldab eelistatud koostisosi või on alternatiivne toode siiski meelepärasem; kas maasikamaitseline jogurt sisaldab maasikaid või on maitse saadud lõhna- ja maitseainete lisamisega. „Hinnast kaugemale vaatamine on oluline selleks, et ostja ei pettuks tootes. Siin muutubki oluliseks toidupakendi lugemise oskus, sest toidumärgistus annab ostjale toidu kohta olulist infot, mis võimaldab poes tooteid omavahel võrrelda ja teha teadlikke ostuvalikuid sõltuvalt soovidest ning vajadustest,“ sõnas Kallaste.

Toidupakendi lugema õppimiseks on Maaeluministeerium loonud veebilehewww.toidumärgistus.ee, kuhu on koondatud kogu vajalik info selgitamaks märgistusel esitatavat teavet. Toidumärgistus on näiteks pakendile trükitud tekst, arvandmed, kaubamärgid, pildid ja sümbolid, mille kaudu saab tarbija vajalikku infot toidu nimetuse, koostisosade, säilimisaja, päritolu, allergeenide ja muu kohta.

Lisainformatsioon: www.toidumärgistus.ee

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.11.2022

 

Geograafilise tähise väärkasutamine ja jäljendamine on pettus

 Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kutsub tootjaid üles pöörama rohkem tähelepanu kasutatavale toorainele ja nende spetsifikatsioonides kirjapandule.

Kui tooraine spetsifikatsioonis märgatakse geograafilise tähise väärkasutust, siis ei tohi jätkata selle nimetuse väärkasutust oma lõpptootel. Näiteks tuvastas PTA hiljuti juhtumi, kus kommikarbil oli kirjas „Roosa šampanja maitselise täidisega piimašokolaadikommid“, kuid koostisosana Champagne’i ei kasutatud. Kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialisti Kadri Pajuri sõnul ei tohi toote märgistusel kasutada kaitstud nimetust, kui toode ei ole valmistatud vastavalt registreeritud toote spetsifikatsioonile või kui selle koostisosana ei kasutata autentset registreeritud nimetusega toodet.

„Lubatud ei ole ka registreeritud nimetusi tõlkida ja kasutada näiteks kaitstud päritolunimetuse „Champagne“ asemel toote märgistusel nimetust „šampanja“,“ kommenteerib Pajur, lisades, et kaitstud päritolunimetust ei ole lubatud tõlkida ka juhul, kui tootes kasutatakse autentset Champagne’i.  Niisamuti ei ole lubatud lisada tootele juurde täpsustavaid sõnu, nagu „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon” vms.

Enim rikkumisi on amet tuvastanud toitlustuskohtade menüüdes. „Alates käesolevast aastast on amet hakanud tegema rohkem geograafilise tähise plaanilisi kontrolle tootmisettevõtetes, mistõttu on ka lihakäitlejate ja valmistoitude/pagaritoodete tootjate juures tuvastatud mitmeid rikkumisi,“ räägib Pajur.

Geograafilise tähisega kehtestatakse intellektuaalomandi õigused konkreetsete toodete puhul, mille omadused on seotud tootmispiirkonnaga. Geograafilised tähised, nagu Champagne, Feta, Cognac ja Parmigiano Reggiano, kaitsevad toodet väärkasutuse, jäljendamise ja seoste loomise eest ning tagavad tarbijatele toote tegeliku päritolu.

Huvi korral saab kõiki Euroopa Komisjoni poolt registreeritud nimetusi vaadata Euroopa Liidu geograafiliste tähiste registrist eAmbrosia. Samuti saab kasutada geograafiliste tähiste otsingut GIview, kust leiab registreeritud tähised (sh lepingu alusel kaitstavad) ELis ja väljaspool.

Kutsume ka tarbijaid üles märkama turul olevaid tavatooteid, mille koostisosana kasutatakse geograafilise tähisega toodet või kui lihtsalt kasutatakse ära mõnda geograafilist tähist. Palun andke oma tähelepanekutest teada ameti e-posti aadressil vihje@pta.agri.ee või helistades telefonil 605 4750 (vastab automaatvastaja).

Pressiteade
24. november 2022

 

Selgusid aasta parimad mahetootjad ja -toidud

Möödunud neljapäeval kuulutati välja 2022. aasta mahekonkursside parimad. Selle aasta parim mahetootja on Siim Sooäär Saare Maakari OÜ-st. Parim mahetoit 2022 on Minna Sahver OÜ marmelaad tumedas šokolaadis “Rabade maitsed” ja parim mahejook Eco Flora OÜ Mahe metsmustika ja mustasõstra glögi. 

Galerii: https://drive.google.com/drive/folders/19fma4ghdTgf_zxe7Ey9at_X6_9Vk9ezx?usp=share_link

Pildid tegi Lauri Laan

 

„Õnnitlen kõiki võitjaid ja tänan kõiki konkursil osalejaid! 48 toote seast osutus parimaks Minna marmelaad „Rabade maitsed“ ja parimaks mahetootjaks Siim Sooäär. Kõik tooted, mida žüriis maitsta saime, olid väga tasemel nii maitse kui ka turunduse poole pealt,“ kommenteeris maaeluminister Urmas Kruuse. „Mul on hea meel, et mahetooted on järjest enam populaarsust kogunud ja meil on palju edumeelseid tootjaid

Oleme teinud mitmeid samme, et mahetoitude populaarsust kasvatada. Sel sügisel alustasime programmiga, kus võimaldame lasteaedadel ja koolidel senisest enam mahetoitu pakkuda.“

„Muutunud toidujulgeoleku olukorras on väga tähtis ennast põhitoiduainetega ise ära varustada ning mahetoodetel ja omakasvatud mahetooraine väärindamisel on siin oluline koht. See, mis täna tundub meile kallis, võib olukorra muutudes ja ka meie teadmiste kasvades olla tegelikult hoopis odav,“ lisas maaeluminister.

Hindamiskomisjoni esimehe Angelica Udekülli sõnul iseloomustavad 2022. aasta konkurssi märksõnad tagasi juurte juurde ja tervis läbi toidu. „Konkursil osalenud toodete hulk tundus suurem ja põnevam kui kunagi varem, seda eelkõige tänu jookide kategooriasse kuuluvate toodete rohkusele. Mitmed tootjad on läbi aastate tuntud ja esindatud oma suurepäraste maitsetega, kuid lisandunud on ka põnevaid uusi tegijaid. Väärikalt on esindatud nii ehedad piimasaadused, aiasaadused kui metsaandidest valmistatud tervist toetavad tooted,“ selgitas Udeküll ning täpsustas, et märgata on ka uut trendi.

„Põneva trendina märkasime funktsionaalseid tooteid ja seda mitte üksiktoodetena, vaid mitmel puhul terviksarjana – näiteks siirupite sari. Silma rõõmustasid ka läbimõeldud kujundusega ja esteetilised pakendid, mis tõmbavad kindlasti tarbijate tähelepanu ja teevad seeläbi suurepärased tooted veelgi ahvatlevamaks,“ lisas Udeküll.

Udekülli sõnul ei ole puhtad maitsed ja autentsed tooted samuti kuhugi kadunud. „Žürii pidas auhinna vääriliseks seekord ka mitmed igapäevasele toidulauale kuuluvad tegijad, mis oma maitseomadustelt tõid küpsemas eas hindajatel meelde lapsepõlvest tuttavad maitsemälestused. Näiteks toorpiim, Äntu kana või puhta maitsega mahlad.“

PARIMAD MAHETOOTJAD

Parima Mahetootja – Siim Sooääre ettevõte Saare Maakari OÜ tegutseb Saaremaal ning ettevõtte tegevusalaks on ohustatud tõu eesti maakarja lehmade kasvatamine ja tooraine väärindamine kvaliteetseks toodanguks. Talus on väikse peretalu tootmismudel, oluliseks on peretraditsioonide jätkamine.

Parima Mahetootja II koht – Karmo Haas Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ tegutseb Pärnumaal. Talus on rajatud mitmekesise sordivalikuga puuviljaaed, toimub vanade sortide otsimine, ise pookimine. Puuviljaaia toodangut väärindatakse ettevõttes kohapeal peamiselt siidriks. Samuti toimub mahe- ja väiketootmise promotegevus oma ettevõttes.

Parima Mahetootja III koht – Margo Kütt, ettevõte MK Loodusravi OÜ tegutseb Viljandimaal. Talus on maitse- ja ravimtaimekasvatus väga heal tasemel, toimub maitse- ja ravimtaimede toodangu väärindamine, tootearendus.

Eriauhind eesti maalamba kasvatamise ja väärtustamise ning traditsiooniliste maastike hooldamise eest – Kadri Tali ja Katrin Põld, MuhuMaaLammas MTÜ tegutseb Saaremal pool-looduslike rohumaade taastamise ja neil lammaste karjatamisega. Talus pannakse suurt rõhku elurikkuse taastamisele ja loomade heaolule.

Eriauhind julge pealehakkamise eest – Reigo Ojametsale BalticFarmer OÜ-st. Tootja tegutseb Raplamaal, tegeleb köögiviljakasvatusega, ette on võetud suurel pinnal küüslaugu ja sibulakasvatus.

PARIMAD MAHETOIDUD

Parim mahetoit 2022 – Minna Sahver OÜ “Rabade maitsed”, marmelaad tumedas šokolaadis. Žürii tunnustab väga hea idee eest meie loodusväärtuste esiletõstmiseks, samuti toote ja disaini kooskõla, suurepäraste ja omapäraste maitsete eest.

Parim mahetoit II koht – Äntu Mõis OÜ Kikerikii mahebroileri rinnafilee vaakumpakendis. Žürii tunnustab kvaliteetse tooraine käepärasesse pakendisse pandud toote eest. Esimene linnuliha turuletooja, täidab väga olulist lünka maheturul.

Parim mahetoit III koht – Metsavenna Turismitalu OÜ Juust Raclette. Eesti punase karja piimast (toodetud oma ettevõttes) valmistatud kvaliteetne prantsusepärane juust, mis rikastab toidulauda.

PARIMAD MAHEJOOGID

Parim mahejook 2022 – Eco Flora OÜ Mahe metsmustika ja mustasõstra glögi. Tunnustus väga hea marjase põhjamaise maitse ja suurepärase disaini eest.

Parim mahejook 2022 II koht – Mahlametsa OÜ Õuna-rabarberi mahl. Tasakaalus maitsega, toredas funktsionaalses pakendis igapäevatoode.

Parim mahejook 2022 III koht – Pung OÜ ÕIE kihisev angervaks. Loodusmaastike taime suurepärane väärindamine, meeldiv maitse, suve lõhnad, väga ilus tootega kooskõlas pakendidisain.

 

ERIPREEMIAD

Tootja-töötleja koostöö eripreemia – Saaregurmee OÜ Sügavkülmutatud kalkunilihapüree kuubikud. Tunnustus hea koostöö eest kodumaisest toorainest beebitoidu valmistamisel: mahetootja hakkas tänu töötleja soovile kalkuneid kasvatama.

Laialdaste kulinaarsete võimalustega uudse toote eripreemia – Must Küüslauk OÜ Musta küüslaugu õisik. Tunnustus küüslaugu täiendava väärindamise eest kulinaarselt lõputute kasutusvõimalustega väekaks tooteks.

Kodumaise viinamarjaveini turuletoomise eripreemia – Veinimäe OÜ Viinamarjavein Sulbi punane. Kodumaisest viinamarjast on õnnestunud toota ilus paks tummine vein, mida toetab kooskõlas disain.

Parima toidulisandi eripreemia – Korilane Nordic OÜ, Silmad & Nägemine, metsmustika ekstrakt. Kodumaisest toorainest väga hea disaini ja turundusega toidulisand.

Eheda naturaalse toote eripreemia – Mätiku Talumeierei OÜ toorpiim. Tunnustus kvaliteetsest oma toorainest hea puhta maitsega traditsioonilise toote eest.

Eheda naturaalse toote eripreemia – Metsavenna Turismitalu OÜ kohupiim. Kvaliteetsest oma toorainest happemeetodil valmistatud pehme autentne kohupiim.

Mustasõstra mahla toiduslisandiks väärindamise eripreemia – MK Loodusravi OÜ siirupite tooteseeria. Tunnustus kodumaise tooraine tervist turgutava toidulisandiks väärindamise eest.

Toote õnnestunud kontseptsiooni ja hea ekspordipotentsiaali eripreemia – Lojal OÜ, MÖM Metsik Ökomesi maitsemeed, tooteseeria. Valik erinevate maitsetega mett mõnusas käepärases mugavuspakendis, disain tootega heas kooskõlas. 

Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub kaheteistkümnendat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi tellimisel ja finatseerimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Konkursi tulemused kuulutati välja mahepõllumajanduse aastakonverentsil 24. novembril.

Lisainfo

Airi Vetemaa, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

tel 522 5936, airi.vetemaa@gmail.com

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.11.2022

 

Euroopa Liidu Teatajas avaldati uued oliiviõli turustusstandardite määrused, mille kohaselt võetakse eesti keeles kasutusele uus nimetus väärisoliiviõli. Edaspidi peab seda nimetust kasutama oliiviõli sisaldavate toodete pakenditel.

Turustusstandardite määruste muutmise käigus vaatas Maaeluministeerium üle oliiviõlide eestikeelsed tõlked. Oliiviõli on üks toodetest, millele on Euroopa Liidus kehtestatud turustusstandardid; nende kohaselt tohib oliiviõli nimetusena kasutada vaid selle seaduslikku nimetust ehk õigusaktiga kehtestatud nimetust. Eesti keeles oli kasutuses kaks erinevat oliiviõli nimetust – neitsioliiviõli ja külmpressitud oliiviõli, mis tekitas segadust erinevates tarneahela lülides ning tegi keeruliseks ka Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetoimingud märgistuse kontrollimisel.

Koostöös Keeleameti ja Eesti Keele Instituudiga jõuti ühisele otsusele hakata edaspidi kasutama nimetust väärisoliiviõli. Sellest tulenevalt tõlgitakse nimetus extra-virgin olive oil edaspidi ekstra–väärisoliiviõliks ja virgin olive oil väärisoliiviõliks. Nimetuse muutus ei puuduta ainult õlisid, vaid ka teisi tooteid (konservid, kastmed jne), mille koostisosade loetelus on märgitud ekstra-väärisoliiviõli või väärisoliiviõli. Oleme teadlikud, et ettevõtted ei jõua pärast õigusaktide jõustumist kohe kõiki nimetusi muuta. „Eeldame, et vajalikud muudatused tehakse järk-järgult mõistlikul ajaperioodil,“ kinnitabMaaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre.

 

Kruuse Brüsselis: Looduse taastamise nõuded peavad olema paindlikud

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutati loodustaaste, väetiste kättesaadavuse, biomajanduse konverentside ja turbaga seotud küsimusi.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et looduse taastamine on oluline elurikkuse seisundi parandamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks. Ta arvas, et vajame rohkem paindlikkust ja iga riigi eripäradega arvestamist. „Eestis on turvasmuldadega põllumajandusmaa osakaal Euroopa Liidu keskmisest oluliselt suurem,“ põhjendasKruuse erisuste vajadust. Minister Kruuse sõnas, et määrus peaks eesmärgi täitmiseks lubama arvestada suuremal määral muid turvasmuldadel asuvaid ökosüsteeme põllumajandusmaa ja ammendatud turbatootmisalade asemel.

Turba kasutamist arutati eraldi Soome korraldatud lõunalauakohtumisel.Maaeluminister Urmas Kruuse leidis kohtumisel, et aiandusturbal on oluline roll toidutootmisel, mistõttu on turba kaevandamise ja kasutamise järsk piiramine keeruline. „Seoses käimasoleva Ukraina sõja, üha suureneva linnastumise, põllumajandusmaa pindala vähenemise ja põllumuldade degradeerumisega on oluline, et ei satuks ohtu toidu tootmine,” põhjendas minister Kruuse oma arvamust. Ta ütles, et peame rohkem tähelepanu pöörama teadusele ja tulevikku kujundavaid otsuseid vastu võttes tuleb arvestada teadustöö tulemustega. „Tuleb edaspidi soodustada turba väärindamist ja aktiivsemalt tegeleda turbale kui laialt kasutatavale substraadile alternatiivide otsimisega,“ tegi Urmas Kruuse ettepaneku.

„Eestis mineraalväetisi ei toodeta ja Euroopa Liidus toodetakse neid vähe, mistõttu sõltume nende puhul impordist,“ nentis Kruuse mineraalväetiste kasutuse vähendamise vajadust. Maaeluminister rääkis, et tuleb analüüsida alternatiivseid tehnoloogiaid ning soodustada nende laialdast kasutusele võtmist. „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava sekkumistega toetame liblikõieliste kasvatust, investeeringuid täppisväetamise seadmetesse ja biogaasi tootmisesse,“ ütlesUrmas Kruuse. Ta oli kindel, et see aitaks kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja vähendaks samal ajal tootjate sõltuvust fossiilsetest tootmissisenditest.

Minister märkis, et biomajandusel on tulevikku ja ka Eesti on korraldanud biomajanduse konverentsi. „Tasakaal on vaja leida kliima-, keskkonna- ning majanduslike eesmärkide saavutamisel kõikides biomajanduse valdkondades toidutootmisest energiani,“ rääkis Urmas Kruuse biomajanduse vajalikkusest.

Maaeluministeeriumit esindasid Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.11.2022

Pressiteade
21. november 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Tänasest saab e-PRIAs esitada taotlusi erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks

Alates 1. jaanuarist 2023. aastal muutub erimärgistatud diislikütuse ostu ja müügi kord. Põllumajanduse valdkonnas alustas PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega 15. novembril, kalanduse valdkonnas alustatakse automaatsete ostuõiguste andmisega 2022. aasta detsembri alguses. Täna, 21. novembril avati ostuõiguse taotluste vastuvõtt ettevõtjatele, kes automaatselt ostuõigust ei saa.

2023. aastast saavad erimärgistatud diislikütust osta ainult juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus, ning nende esindajad, kellele on antud esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks.

21. novembri seisuga on uueks aastaks ostuõiguse saanud 7022 ettevõtjat. Automaatselt saadud ostuõigus kehtib seni, kuni ettevõtja vastab automaatse ostuõiguse nõuetele. Taotluse alusel saadud ostuõigus kehtib üks aasta ning taotlusi võetakse vastu aastaringselt.

PRIA registrite osakonna juhataja asetäitja Kristi Võikar ütleb: „Automaatselt saavad ostuõiguse ettevõtjad, kellel on 2022. aasta pindalatoetuse menetlemise käigus kindlaks tehtud vähemalt 1 hektar põllumaad või kes peavad põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 1 loomühikut loomi või kellel on vähemalt 10 mesilasperet. Samuti saavad automaatselt ostuõiguse need ettevõtjad, kellel on 2023. aastaks kaluri kalapüügiluba. Lisaks kontrollime, et ettevõtja ei oleks raskustes, sest raskustes olevatele ettevõtjatele ei tohi riigiabi anda. Viimati mainitud kontrolli käigus on selgunud, et 1111 ettevõtja puhul tuleb andmeid täpsustada ning neile saadame sellekohase info. Enamusel neist on äriregistrile esitamata 2021. aasta majandusaasta aruanne.“ Kristi Võikar rõhutab, et erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saanud isikud peavad jälgima, et nad võivad sellist kütust kasutada üksnes kindlaksmääratud tegevusaladel ja masinates.

Ettevõtjad, kes automaatselt ostuõigust ei saa, saavad esitada taotluse erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks, kui nad tegelevad põllumajandustoodete tootmisega või põllumajandusliku teenustöö osutamisega. Täpsed taotluse esitamist puudutavad nõuded on kirjas maaeluministri 30.09.2022 määruses „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“.

Palume kindlasti tutvuda erimärgistatud diislikütuse kasutamise tingimustega Maksu-ja Tolliameti kodulehel juhendis “Eriotstarbelise diislikütuse kasutamine”.

Lisainformatsiooni erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse kohta leiab PRIA kodulehelthttps://www.pria.ee/registrid/edkr, helistades PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311 (E-R 9.00-16.00) või saates e-kirja aadressil edkr@pria.ee.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.11.2022

 

Turba kasutamisele puuduvad head alternatiivid

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus lõunalauas kohtuti Soome delegatsiooniga, et arutada turba kasutamist põllumajanduses.

Turbamaad hõlmavad üle viiendiku meie maismaast ja sellepärast on Eestil pikk turba tootmise ja kasutamise traditsioon. Kuna Eestis leidub palju turvast, siis eksporditakse seda 120 riiki. Siiski jääb Eesti eksporditavast turbast suur osa Euroopa Liitu.

Maaeluminister Urmas Kruuse tunnistab, et aiandusturbal on oluline roll toidutootmisel, mistõttu on turba kaevandamise ja kasutamise järsk piiramine keeruline. „Seoses Vene sõjalise agressiooniga Ukrainas, üha suureneva linnastumisega, põllumajandusmaa pindala vähenemisega ja põllumuldade degradeerumisega on oluline, et ei satuks ohtu toidu tootmine,“ tunneb minister muret toidujulgeoleku pärast. „Turvas on maailmas hinnatud sellepärast, et selle peal saab kasvatada taimi 90% väiksema veekulu ja 60% väiksema väetiste osakaaluga,“ avab Kruuse turba kasutamise tausta.

Kruuse näeb, et turba väärindamist tuleks soodustada ja turbale kui laialt kasutatavale substraadile tuleks aktiivsemalt otsida alternatiive. „Teadus-arendusprojektide abil tuleb uurida, milliste ainete, materjalidega ja tehnoloogiatega on võimalik turvast aianduses asendada,“ leiab maaeluminister. Samas usub Kruuse, et peame teadlaste poole pöörduma, et leida võimalusi vähendada turba kasutamisest tekkivat heidet.

Maaeluminister Urmas Kruuse teab, et Eesti turbatootjad pööravad ise väga palju tähelepanu kliimaeesmärkidele. „Turvast saab substraadina taaskasutada; osa kasutatud kasvusubstraadist on võimalik ladustada taastavatesse soodesse või kasutada seda uute toodete valmistamiseks,“ räägib Kruuse. Minister mõistab, et ringmajandusele tuginevad ärimudelid muutuvad järjest olulisemaks ja turbatootjatel on selles mängida oma osa.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.